Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

1

3-25-781 Volikogu istungil ei ole esitanud uusi dokumente ega rahalisi aluseid, mistõttu ei saanud volikogu liikmed teha selgelt ja kaalutletud otsust. Küsimustele lepingutingimuste ja kohustuste kohta ei andnud volikogus sisulisi vastuseid. Selline olukord ei vasta hea halduse ja menetlusnõuete standardile, nagu on rõhutanud ka Riigikohus. Kaebaja õiguste rikkumine seisnes järgmistes konkreetsetes ja olulistes asjaoludes: 1) kontsessiooni lepingu puudumine eelnõu juures; 2) lepingu mustandi sisuline tühjus; 3) oluline rahaline kohustus lepingus; 4) puudusid muud rahalised selgitused ja hinnangud; 5) teenuse maksumus on ebaproportsionaalselt kõrge; 6) otsustamiseks antud aeg vähem kui 30 minutit; 7) informatsiooni vähesus; 8) eelnõu täiendamise ettepaneku tagasilükkamine. Kaebaja kinnitusel ei ole vaidluse keskmes mitte poliitiline otsus kui selline, vaid asjaolu, et ei ole tagatud vajalikku informatsiooni, mille põhjal oleks olnud võimalik langetada kaalutletud ja teadlik otsus.

RKHKm 3-3-1-74-08, p 12. RKHKm 3-3-1-74-08, p 11. 3 RKHKm 3-17-2784/20, p 11. 2

2

3-25-781

Kirjeldatu alusel ja kehtiva õiguse kohaselt on kohalike omavalitsuste volikogude sisesed õigusvaidlused halduskohtu pädevuses, kuid volikogu liikmel puudub nende vaidluste algatamiseks kohtulik kaebeõigus (02.04.2019, 3-17-2352, p 9; 3-17-2890, p 9; RKHKm-d 12.03.2019, 3-17-2784, p 7; RKHKo 04.11.2004, 3-3-1-55-04, p 14). Sama võib öelda ka volikogu liikme ja valla- või linnavalitsuse vaheliste õigusvaidluste kohta. Seega volikogu liikme õigused ei ole subjektiivsed õigused, s.t õigused põhiseaduse § 15 lõike 1 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lõike 1 tähenduses. Neis sätetes peetakse silmas vaid õigusi erinevate isikute vahelistes suhetes. Kollegiaalorgani (volikogu) ja selle liikme (volikogu liikme) vahel sisesuhetes tekkinud õigusvaidluse saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb. Praegu seadus seda ei võimalda. Õigusriigis (PS § 10) kehtib põhimõte, mille järgi kõigile, kellel on õigused ja kohustused, tuleb tagada nende erapooletu rakendamine. Õigusriigi põhimõtte oluline osa on õiguskindlus, mis muudab õiguskorra usaldusväärseks (RKÜKo 10.04.2012, 3-1-2-2-11, p 66). See põhimõte kehtib ka avaliku võimu organisatsiooni sees. Õiguskord ei ole piisavalt usaldusväärne, kui põhiseadusliku institutsiooni - kohaliku omavalitsuse - esinduskogu liikmele seadusega ettenähtud õigust ei ole praktikas võimalik teostada, sest puudub erapooletu organ, mis volikogu liikme staatusest tulenevaid õigusi suudaks maksma panna. Halduskohus märgib, et volikogu töökorralduses kehtib ka demokraatia põhimõte (PS § 156) ja selle üks osa on volikogu liikmete mandaatide võrdsus. Kui aga valla- või linnavolikogu või -valitsus kahjustab volikogu liikme õigusi teadlikult, ei taga haldusorganisisene kaebemenetlus volikogu liikme jaoks sageli piisavalt tõhusat kaitset, kuid käesoleval hetkel see nii ei ole, sest seadus seda ei võimalda.

RKHKm 3-22-2094, p 10. 3

3-25-781 läbi vaatamata. Kohtupraktikas on siiski mööndud võimalust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peale kaebuse tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt) Jõustus osaliselt Tartu Ringkonna 11.07.2025 lahendiga. (1. Jätta X määruskaebus rahuldamata. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 22. aprilli 2025. a määruse resolutsiooni punkt 2, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ülejäänud osas jätta halduskohtu määrus muutmata.)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.