Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

3-22-2094 palgaliste valitsuse liikmete soodustused (otsus nr 86), nimetati esindajad Eesti Linnade ja Valdade Liitu (otsus nr 87) ning Viljandimaa Omavalitsuste Liitu (otsus nr 88). Kaebaja istungil ei osalenud. Istungi korraldamisega võeti kaebajalt võimalus täita oma tööülesandeid. Volikogu aseesimehel polnud volitust täita kaebaja ülesandeid. Kaebaja ei saanud istungil tehtud otsuste sisulisel arutamisel osaleda ega hääletada. Kaebaja ei rikkunud 4. oktoobri 2022. a istungi kokkukutsumise korda. Kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ja tal on kaebeõigus kõigi otsuste peale. Istungil vastu võetud otsuste eelnõusid ei esitatud õigel ajal. Vastu võetud otsustega seotud rikkumised on olulised. Pole välistatud, et 4. oktoobri 2022. a istungil oleks tehtud teistsuguseid otsuseid.

3-22-2094 võimaluse maksta volikogu otsusega ametist vabastamisel teatud tingimustel hüvitust. Umbusalduse tõttu ametist vabastatud volikogu esimehel säilivad volikogu liikme õigused. Volikogu esimehe ametisse valimisest koostoimes Põhja-Sakala Vallavolikogu 18. novembri 2021. a määruse nr 1 „Hüvituse, töötasu ja tasu määramine“ § 1 lg-ga 1 tekkis kaebajal subjektiivne õigus, et vastustaja maksaks talle tasu volikogu esimehe ülesannete täitmise eest ajal, mil kaebaja on volikogu esimees. Tasu maksmata jätmist kaebaja ei väida. Põhjendatud ei ole kaebaja alternatiivne taotlus tunnistada põhiseadusvastaseks õigusloova akti andmata jätmine. Et sisesuhte reeglid ei anna kaebajale subjektiivset õigust Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 mõttes, ei ole nõutav, et seadusandja tagaks kaebajale õiguse pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Vaidlusküsimused saab lahendada volikogu ise. Isegi juhul, kui seadus annaks kaebajale kaebeõiguse enda umbusaldamise otsuse vaidlustamiseks, ei oleks kaebaja eesmärk kaebusega saavutatav, sest volikogu on valinud uue esimehe.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3-22-2094 ei kuulu PS § 156 kaitsealasse. Vaidluse all pole kaebaja kui volikogu liikme õiguste teostamine, vaid kaebaja kui volikogu esimehe volituste lõppemine. Volikogu esimehe valimine on volikogu ainupädevusse kuuluv otsustus. Seda ei otsusta valijad. Vältima peaks volikogu sisemist töökorraldust puudutavate vaidluste lahendamist kohtus. Kaebajal oli võimalus võtta osa otsuste vastuvõtmisest. Esinduskogu toimimine on põhiseaduslik väärtus ning seetõttu on olemas legitiimne eesmärk passiivse valimisõiguse ning elukutse valikuvabaduse piiramiseks. Volikogu esimehel ei ole õigust nõuda, et volikogu tegutseks eksklusiivselt vaid volikogu esimehe kokku kutsutud istungite vormis (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-12-04). Isegi kui kaebaja kaebeõigust jaatada, saaks seda teha üksnes otsuste nr 79 ja 80 osas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

ning ringkonnakohtu puudub praeguses

määrus muutmata asjas kaebeõigus

3-22-2094 otsustada, et volikogu esimehe (või ühe aseesimehe) ametikoht on palgaline (KOKS § 17 lg 4), millega koos kohaldub esimehele KOKS § 17 lg-s 41 sätestatud 35 kalendripäeva pikkune põhipuhkuse regulatsioon. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele on ametist vabastamise korral ette nähtud sotsiaalsed garantiid (KOKS § 541). Samuti kaasneb volikogu esimehele tema umbusaldamisega ametist, mitte üksnes esimehe kohustustest vabastamine (KOKS § 46 lg 3 teine lause). Eelnev ei muuda siiski volikogu ning volikogu liikme vahelist suhet välisõigussuhteks. Nagu eespool selgitatud, on volikogu esimehe valimine ning tema ametikoha kujundamine volikogu sisemise töökorralduse osa. Seda reguleerivatel sätetel ei ole välismõju ja need ei ole kohtus kaitstavad subjektiivsed avalikud õigused. Kaebaja on praegusel juhul esitanud kaebuse üksnes enda kui volikogu liikme ja volikogu siseõigussuhtest tulenevate õiguste kaitseks.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.