X kaebus Tallinna linna kohustamiseks väljastama Kiviranna tee 1c projekteerimistingimused 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Gert-Omar Tamuri
Menetlustoimingud
Kaebuse tagastamine, vastuväite lahendamine
esialgse
õiguskaitse
taotluse
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile (TKKA) projekteerimistingimuste taotluse Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) kohaselt Kiviranna tee 1c kinnistule planeeritud avalikult kasutatava kergliiklustee rajamiseks.
2.TKKA edastas 04.03.2025 kirjaga märkused, millega tagastati taotlus Xle taotluse korrigeerimiseks. Kirjas toodi välja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 28.01.2025 märkus ja TKKA 04.02.2025 märkus. Taotlejal paluti korrigeerida taotlust/asendiplaani järgmiselt: 1) Projekteerida tee rajamine (ja ehitamine) vastavalt TLPA märkusele kuni olemasoleva avalikult kasutatava tänavani; 2) Projekteerimistingimused on eelhaldusakt ehitusloa andmiseks. Kuivõrd taotleja ei ole Kiviranna tee 1c kinnistu omanik, siis tuleb esitada kinnistuomaniku nõusolek, et projekteerimistingimuste alusel on võimalik koostada projekt ja välja anda ehitusluba. Kiviranna tee 1c omandi ulatus on hetkel selgitamisel. Maa- ja Ruumiameti kirja kohaselt ei ole reformimata maadele kavandatud töid võimalik teostada ja ehitamisega alustada enne reformimata maadel maareformi läbiviimist. Taotlejat informeeriti ka sellest, et Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korraldusega nr 570 algatati Kakumäe metsa kohaliku kaitse alla võtmise menetlus, kaitseala valitseja on TKKA. Kakumäe metsa kaitseala hõlmab ka Kiviranna tee 1c kinnistut. TKKA koostab kaitsekorralduskava, mille koostamisel selgitatakse ühtlasi välja, kas kergliiklustee rajamine kaitsealale on põhjendatud ja millistel
ja
tingimusel. Taotlejale anti teada, et arvestades Maa- ja Ruumiameti seisukohaga ning kohaliku kaitseala moodustamisega, peetakse mõistlikuks jätkata projekteerimistingimuste taotluse menetlusega pärast kaitsekorralduskava väljatöötamist ja maareformi läbiviimist reformimata maadel.
3.X esitas 07.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks väljastama Tallinna linnas, Haabersti linnaosas asuvale Kiviranna tee 1c maaüksusele planeeritud avalikult kasutatava kergliiklustee projekteerimistingimused 30 päeva jooksul alates asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest. Koos kaebusega esitati kohtule ka esialgse õiguskaitse taotlus vastustaja kohustamiseks otsustama projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul. Kaebaja leiab, et vastustaja tegevusetus ja viivitus projekteerimistingimuste väljastamisel on õigusvastane, kuna riivab kaebaja üldisi menetlusõigusi ja tegutsemisvabadust. Läbiviidud haldusmenetlus on eesmärgipäratu ja ebaefektiivne. Ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 1 kohaselt tuli projekteerimistingimuste andmise küsimus otsustada 30 päeva jooksul alates taotluse registreerimise päevast arvates, s.o 12.01.2025. Projekteerimistingimuste väljastamisel avatud menetluse käigus tuli need väljastada 60 päeva jooksul taotluse registreerimisest, s.o hiljemalt 12.02.2025. Kiviranna tee 1c projekteerimistingimusi ei ole tänaseni väljastatud ega ka keeldutud nende väljastamisest. Vastustaja viivitust ei õigusta väide, et puudub maaomaniku kooskõlastus või nõusolek projekteerimistingimuste väljastamiseks Kiviranna tee 1c maaüksusele. Reformimata riigimaa valitseja Riigimetsa Majandamise Keskus ning Maa- ja Ruumiamet nõustusid projekteerimistingimuste väljastamisega. Asjaolu, et tegemist on reformimata maaga, millele ei ole võimalik ehitada enne maaüksuse osas maareformi lõpetamata, ei saa takistada projekteerimistingimuste väljastamist. Kaebaja ei ole isikuks, kes peab esitama riigile taotluse maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks transpordimaana. Vastustaja viivitust ei saa õigustada ka TKKA 14.07.2021 käskkiri nr T-9-1/21/50, mille alusel peatati Kakumäe rohealade kaitse alla võtmise ettepanekus nimetatud katastriüksuste osas haldusaktide andmine enam kui 28 kuuks, kuna käskkirja väljaandmisest on möödunud enam kui looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg-s 6 sätestatud tähtaeg. Haabersti linnaosa ÜP-ga ei ole ettenähtud Kakumäe rohealade kaitse alla võtmist, seega on Kiviranna tee 1c maaüksuse kaitsevajadus hüpoteetiline ning ei saa takistada avalikult kasutatava kergliiklustee rajamist. Esialgse õiguskaitse rahuldamine tagab kohustamiskaebuse kiirema ja õiglasema läbivaatamise, mistõttu on see kooskõlas menetlusökonoomikaga. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too vastustajale ega kolmandatele isikutele kaasa õiguste kahjustusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on kooskõlas avaliku huviga. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on ÜP-s planeeritud avalikult kasutatava kergliiklustee projekteerimistingimuste väljastamine.
4.Tallinna linn palub 16.04.2025 vastuses kaebuse tagastada ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustajale ei ole teada asjaolusid, millele tuginedes järeldada kaebaja puutumust võimaliku õiguse riivega seoses projekteerimistingimuste menetlemisega. Halduse õiguspärasuse põhimõtte tagamine koosmõjus põhiseaduse §-st 53 tuleneva kohustusega säästa elu- ja looduskeskkonda ning avalike huvide kahjustumise ärahoidmine on antud juhul piisavalt kaalukad, et haldusmenetluse peatamist pidada kaebaja huvide riive intensiivsuse seisukohalt ebaoluliseks. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist ÜP-st tuleneva avaliku huviga. Kaebajal puudub avaliku huvi kaitsmise eesmärgile viidates ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja ei ole põhjendanud oma õigustatud huvi projekteerimistingimuste andmise vastu ega seotust vaidlusalusele maaüksusele kergliiklustee rajamisega ning samuti on põhjendamata, milles seisneb esialgse õiguskaitse vajadus. Vastustaja on teavitanud 04.03.2025 e-kirjas, et projekteerimistingimuste taotluse menetlus on peatatud kuni mh Kakumäe metsa kaitseala kaitsekorralduskava väljatöötamiseni. Projekteerimistingimuste andmisega muudetakse tee asukoht ehitusloa juures siduvaks, millisel juhul võib tee asukoht, sh ehitustegevus, jääda kaitseala piirkonda ning kaasneks ehitusloa andmisest keeldumine. Projekteerimistingimused 2
osutuksid loodusobjekti kaitse alla arvamise menetluse kestel õigusvastaseks, sest ehitis ja ehitustegevus avaldavad kavandatava kaitse-eeskirjaga vastuolus olevat lubamatut mõju kaitstavale loodusobjektile. Tee asukoha muutumise seisukohalt oleks tegemist sisult täiesti uue asjaolu kindlaksmääramisega, mis eeldaks sisult uue eelhaldusakti andmist. Vastustaja ei pea võimalikuks kaitsealale määratava ehitusõiguse sisu kindlaks määrata enne kaitsekorralduskava valmimist. Projekteerimistingimuste andmisega ei ole võimalik edasi minna enne, kui reformimata maaüksuse omandi ulatus ei ole lõpuni välja selgitatud, et vältida olukorda, kus tulevane omanik või muu huvitatud isik ei saaks maaüksusele võimaliku rajatise planeerimise osas kaasa rääkida. ÜP-s on tee asukoht määratud reservatsiooniga „perspektiivikas“, mis tähendab üksnes võimalikku asukohta. Kaebaja kohustamiskaebuse aluseks on ÜP kohaselt kindlaksmääratud tee asukohale tuginemine. Kaebaja nõude alus on vastuoluline ja iseenesest välistab projekteerimistingimuste andmise. Kaebaja nõude rahuldamine eeldab, et kohus teeks sisulise otsuse tee asukoha osas. Kohtul on keelatud teha kaalutlusotsust haldusorgani eest. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras kohtult asja sisulist ette ära lahendamist, mille lahendamiseks halduskohtul pädevus puudub.
5.Kaebaja esitas 21.04.2025 vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohus ei lahendanud esialgse õiguskaitse taotlust viivitamatult.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale muu hulgas juhul, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1) ja kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).
7.Isik võib halduskohtusse kaebusega pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaitstavate õigustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22). Kaebaja heidab kaebuses Tallinna linnale ette, et tema esitatud Kiviranna tee 1c projekteerimistingimuste taotlust ei lahendatud EhS-s sätestatud tähtaja jooksul (haldusmenetlus peatati) ning nõuab kaebuses vastustaja kohustamist väljastama taotletud projekteerimistingimused 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
8.Isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas projekteerimistingimuste andmise taotluse Haabersti linnaosa ÜP-s Kiviranna tee 1c kinnistule planeeritud avalikult kasutatava perspektiivse kergliiklustee rajamiseks. Kohtule ei ole aga kaebuse põhjal äratuntav, kuidas Kiviranna tee 1c kinnisasjale kergliiklustee rajamiseks projekteerimistingimuste väljastamine kaebaja õigusi puudutab. Kaebaja ei ole Kiviranna tee 1c maaüksuse omanik. Nimetatud maaüksuse reform on lõpule viimata ja selle omandi ulatus on välja selgitamisel. Ainuüksi asjaolu, et kehtivas ÜP-s on Kiviranna tee 1c maaüksusele planeeritud perspektiivne avalikult kasutatav kergliiklustee ning kaebajal on põhimõtteliselt võimalik taotleda projekteerimistingimuste väljastamist ehitise kavandamiseks ka tema omandisse mittekuuluvale maaüksusele, ei tekita talle õigust kohtu kaudu nõuda selliste projekteerimistingimuste väljastamist, mis tema õigusi sisuliselt ei puuduta. Kohtule ei nähtu, mis asjaolud tingisid kaebaja poolt vastava projekteerimistingimuste taotluse esitamise ehk kuidas Kiviranna tee 1c kinnistul kergliiklustee olemasolu või puudumine kaebaja subjektiivseid õigusi mõjutab. Samuti ei ole kohtule äratuntav, mil moel puudutab kaebaja subjektiivseid õigusi see, et enne vastava kergliiklustee kavandamist soovitakse viia Kiviranna tee 1c kinnistu osas lõpule maareform ja 3
töötada välja Kakumäe metsa kaitseala kaitsekorralduskava (millest mh sõltub konkreetsele maaüksusele kergliiklustee rajamise võimalikkus). Kaebeõigust ei saa tuletada üksnes sellest, et kaebaja esitas ÜP-s kavandatud kergliiklustee rajamiseks taotluse ja seda pole lahendatud EhS-s sätestatud tähtaja jooksul, kui kaebajal taotluse esemega tema õigustega seonduvat puutumust ei ole. Kaebaja viitab üldiselt põhiseaduse §-le 19, mille kohaselt igaühel on õigus vabale eneseteostusele, kuid samas ei nähtu, kuidas praegusel juhul vastustaja tegevus vastavat põhiõigust riivata saab. Kaebajal ei ole käesolevas asjas õigust pöörduda kohtu poole ka avalikes huvides, tagamaks üleüldiselt ÜP-s planeeritud avalikult kasutatava kergliiklustee väljaehitamine. Kokkuvõttes ei nähtu kohtule, et kohustamiskaebus oleks esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks ning seetõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.Isegi kui kaebajal konkreetse kaebuse esitamiseks kaebeõiguse olemasolu jaatada, tuleks kohtu hinnangul selline kaebus tagastada põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). Kaebaja taotluse lahendamisest ja projekteerimistingimuste andmisest ei ole praegusel juhul lõplikult keeldutud, vaid linn on pidanud mõistlikuks jätkata projekteerimistingimuste taotluse menetlusega pärast maareformi läbiviimist reformimata maadel ja Kakumäe metsa kaitseala kaitsekorralduskava väljatöötamist, kuna selliselt on mh võimalik vältida või leevendada kavandatava ehitisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. Kohtule ei nähtu, et kaebajale kaasneks tema taotluse menetluse peatamisega ja sellest tulenevalt taotluse hilisema lahendamisega mingisugune intensiivsena käsitatav õiguste riive. Kaebuses pole viidatud ühelegi kahjulikule tagajärjele, mis taotluse menetluse peatamise tõttu kaebaja subjektiivsetele õigustele reaalselt kaasneda saaks. Kohtu hinnangul pole praegusel juhul põhjust pidada meelevaldseks ja haldusmenetluse eesmärgipärasuse nõudega vastuolus olevaks vastustaja soovi enne projekteerimistingimuste taotluse lahendamist ära oodata nii Kakumäe metsa kaitseala kaitsekorralduskava valmimine kui ka maareformi läbiviimine. Alles pärast kaitsekorralduskava väljatöötamist saab hinnata kavandatud ehitise ja ehitustegevuse mõju kaitstavale loodusobjektile ning on võimalik kaaluda, kas ja kuhu täpselt konkreetsel maaüksusel saab kergliiklustee kavandada. Reformimata maaüksuse omandi ulatuse väljaselgitamine tagab, et tulevasel omanikul/puudutatud isikul on samuti võimalik kinnistule rajatise kavandamise osas kaasa rääkida. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja õigused ja huvid oleksid eeltoodust kaalukamad ning vastustajal tulnuks projekteerimistingimuste väljastamine seetõttu juba enne maareformi lõpule viimist ja kaitsekorralduskava väljatöötamist otsustada. Kohtule esitatud kaebus on eeltoodu valguses ilmselgelt perspektiivitu.
10.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Üldjuhul ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamine luua olukorda, kus kaebaja saavutab oma eesmärgi juba enne vaidluse lahendamist kohtuotsusega. Erandina on selline esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav, kui õiguskaitse kohaldamiseks esineb ülekaalukas vajadus, kaebuse eduväljavaated on head ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta oluliselt avalikke huve või kolmandate isikute õigusi. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebajal puudub vajadus projekteerimistingimuste väljastamiseks esialgse õiguskaitse korras, arvestades seejuures, et samal eesmärgil esitatud kohustamiskaebuse kohus tagastab HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
4
11.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alustel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise (st lõivustatud toimingu sooritamise) tõttu ei kuulu tagastamisele ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv.
12.Kaebaja poolt 21.04.2025 esitatud vastuväide kohtu tegevusele on põhjendamatu ja kohus jätab selle rahuldamata. Küsimus sellest, kui kiireloomuline ja viivitamatut reageerimist vajav kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on, sõltub konkreetse vaidluse asjaoludest. Kui kohus peab võimalikuks ja vajalikuks, on tal õigus enne taotluse lahendamist küsida selle kohta ka teiste menetlusosaliste arvamust (vt HKMS § 252 lg 1 teine ja kolmas lause). Praegusel juhul ei olnud kaebaja taotlus sedavõrd kiireloomuline, et kohus ei saanuks ilma kaebaja õigusi ja huve oluliselt kahjustamata eelnevalt võimaldada vastustajal esitada asja suhtes oma seisukoht ja alles seejärel kaebaja taotlust lahendada. Kohus lahendas kaebaja taotluse mõistliku aja jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.