Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-22-2295 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Komisjoni 18.12.2013 määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, lk 1), edaspidi „VTA määrus“.

2(15)

3-22-2295 tootmisseadmetega toodetud elektrienergia toetuse ülempiiri. Otsusega: 1) tuvastati, et ELTS § 59 lg 25 alusel alla 50 kW elektrilise võimsusega ja 01.07.2020 või hiljem tootmist alustanud tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest antaval toetusel on ülempiir, millest tulenevalt välja makstav toetus eurodes megavatt-tunni kohta ei tohi ületada 12-aastase maksimaalse toetusperioodi vältel päikeseenergiast toodetud energia tasandatud kulude ja sama energialiigi turuhinna vahet; 2) otsustati tugineda ELTS § 59 lg 2 5 alusel alla 50 kW elektrilise võimsusega ja 01.07.2020 või hiljem tootmist alustanud tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest antava toetuse ülempiiri välja arvutamisel kasumlikkuse hindamise metoodikale (päikeseenergia toetuse mudelanalüüsi metoodika ja sellega seotud dokumendid, otsuse lisad 1‒4).

3(15)

3-22-2295 vastuolus Euroopa Liidu õigusega, kuna selliselt rikutakse õigusindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet? 5) Kas olukorras, kus toetusskeem on siseriikliku õigusaktiga ümber kvalifitseeritud ning selle tulemusena ei ole isikule makstav toetus enam vastavuses grupierandi määruse art 43 nõuetega, on isikule makstav toetus käsitatav vältimatult ebaseadusliku riigiabina või saab toetust isikule pidada jätkuvalt lubatavaks VTA määruse alusel? Vaidlusalune otsus ei laiene kaebajatele, kuid ka juhul, kui see laieneks, on tegemist õigusvastase otsusega. ELTS § 59 lg-s 25 toodud tootmise alustamise mõistele on seadusandja andnud autonoomse tähenduse. Selle kohaselt loetakse tootmine alanuks, kui tootja asjakohase tootmisseadme komplekteeritus on sellisel tasemel, et sellega on võimalik elektrienergiat toota. Kui tootmisseade oli selliselt komplekteeritud enne 01.07.2020, puudub alus vaidlusaluse otsuse rakendamiseks tootja suhtes. Kaebaja tootmisseadmed olid nõutavalt komplekteeritud hiljemalt 30.06.2020. Kaebajad on esitanud taotlused VTA saamiseks. Toetuse taotlused olid esitatud vormil, millel puudus teave, et tegemist oleks grupierandi määruse alusel antava riigiabiga. 11.07.2020 edastas tootmisseadmete paigaldaja Sunservice OÜ taotlused koos võrgulepingute ja võrguettevõtja kinnituskirjadega vastustajale. Vastustaja vastas 14.07.2020, et kaebajate tootmisseadmed on registreeritud ja kvalifitseeritud ELTS-i alusel toetuse saajaks ning 12aastane toetusperiood algas kuupäevast, mil võrguettevõtja tunnistas tootmisseadme võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja alusel nõuetele vastavaks. Ühtlasi lisas vastustaja selgituse, et: „Käesolev toetus on vähese tähtsusega abi, lähtudes VTA määrusest, mille kogusumma ühe toetuse saaja kohta võib olla kuni 200 000 eurot.“ Asjaolu, et kaebajad on esitanud vastustaja nõudmisel täiendavalt taotlused vormil, mis käsitavad toetust grupierandi alusel antava riigiabina, ei oma toetuse õigusliku kvalifitseerimise seisukohast tähtsust, sest kaebajad ei saanud toetuse vormi muuta. Taotlus toetuse saamiseks VTA-na oli juba vastustaja poolt aktsepteeritud ning toetuse õiguslikul kvalifitseerimisel tuleb juhinduda seadusest, mitte vastustaja kehtestatud vormist. ELTS välistab toetuse kvalifitseerimise grupierandi alusel makstavaks riigiabiks, kui tootmisseadmed olid hiljemalt 30.06.2020 komplekteeritud sellisel tasemel, et sellega on võimalik elektrienergiat toota. Juhul kui vaidlusalune otsus kaebajate osas kohaldub, siis omab see ebasoodsat tagasiulatuvat mõju ning on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Toetuse käsitamine grupierandi alla mineva riigiabina on vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega (PS § 10). Kaebajad ei saanud eeldada, et vastustaja asub toetust käsitama üksnes grupierandi alla mineva riigiabina grupierandi määruse art 43 tähenduses, mille puhul sõltub toetuse saamine veel täiendavate tingimuste täitmisest. Seda eriti arvestades asjaolu, et vastustaja ise ei tõlgendanud toetusskeemi väljamakseid mitte grupierandi alla kuuluvana, vaid VTA-na. Toetuse ümber kvalifitseerimine ning toetuse ülempiiri kehtestamine on seadusandja eesmärki silmas pidades põhjendamatu. ELTS § 59 lg-s 2 5 on sätestatud tähtajaline regulatsioon, mis võimaldas toetust saada juhul, kui elektrienergiat toodetakse hiljemalt 31.12.2020. Seejuures nägi ELTS § 108 lg 1 toetuse perioodina ette 12 aastat alates tootmisega alustamisest. Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast normi kohta ei nähtu sisulisi põhjendusi. Samas järeldub seletuskirjast, et ka VTA-na toetuse käsitamine oli ja on jätkuvalt õiguspärane. Seaduse muutmisele ei eelnenud asjakohast mõjuanalüüsi. ELTS-i muudatuste jõustumine eirab vacatio legis`e põhimõtet. Lisaks tõi ELTS-i täiendamine kaasa ebasoodsa tagasiulatuva mõju nende isikute suhtes, kes olid toetusega 4(15)

3-22-2295 arvestades juba asunud investeeringuid tegema. Kui ELTS § 59 lg 2 6 oleks jõustunud PS § 108 sätestatud korras 10 päeva jooksul seaduse avaldamisest, oleks tootmisseade vastanud lisaks ELTS § 59 lg 25 nõuetele ka § 591 lg 1 ning § 108 lg 3 nõuetele. Isegi juhul, kui ELTS § 59 lg 24 jõustumist selle avaldamise päevale järgmisel päeval saaks pidada PS-ga kooskõlas olevaks, ei saanud grupierandi regulatsioon rakenduda enne, kui selle kohta oli tehtud teavitus Euroopa Komisjonile, s.o 20.07.2020. ELTS-i muudatuste menetlemine Riigikogus oli vastuolus hea õigusloome tavaga.

3-22-2295 millisel EL õigusest tuleneval alusel uus abiskeem kehtestatakse, nähtub eelnõu menetluse dokumentidest, et uus abiskeem oli mõeldud riigiabina grupierandi määruse alusel, mille kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) teeb teavituse Euroopa Komisjonile. Vastav teavitus jäi õigeaegselt tegemata ning seetõttu asus vastustaja sundolukorras eraldama mikrotootjatele toetusi VTA vormis, mida Eesti seadus ei keelanud ning mis ei olnud vastuolus EL õigusega. Vastustaja selline praktika, mis oli tingitud komisjonile õigeaegse teavituse tegemata jätmisest, ei saanud luua kaebajatele õiguspärast ootust, et algselt grupierandi määruse järgse instrumendina loodud abiskeemi rakendatakse abiskeemi lõpuni hoopis VTA alusel. Asjaolust, et mikrotootjate toetuse maksmine VTA-na oli põhimõtteliselt õiguslikult lubatav enne ELTS § 59 lg 2 6 jõustumist, ei saa järeldada, et turuosalistel võiks olla nõudeõigus või õiguspärane ootus toetuse saamiseks VTA vormis. Õiguspärast ootust ei saa tekkida ebaõigest halduspraktikast. Isegi kui käsitada ELTS 01.07.2020 muudatust abiskeemi muudatusena, on seadusandja abiskeemi muutes arvestanud vastanduvaid huve. Avaliku huvina tuleb arvestada, et taastuvenergia tasu kannavad ELTS § 59 lg 5 alusel tarbijad ning kõrgete elektrihindade juures on fikseeritud toetuste maksmine tarbijatele põhjendamatult koormav. Vastanduv erahuvi fikseeritud toetuse jätkumiseks on kõrgete elektrihindade juures märgatavalt väiksema kaaluga, kuna tootja tulubaas on vaatamata väiksemale toetusele kõrgest hinnast tingituna oodatust suurem. ELTS § 59 lg 2 6 kehtestamisel ja toetuse grupierandi alusel antava riigiabina kvalifitseerimisel ei ole kahjustatud ülemäära nende tootjate õigusi, kes on investeerimisotsused teinud varasemat regulatsiooni usaldades, kuna ka grupierandi määruse art 43 kohaldamisel jätkatakse riigiabi andmist olukorras, mil elektri turuhind on väiksem kui taastuvallikast toodetud energia tasandatud kulud. Kehtiva regulatsiooni eesmärk on vaid ülekompenseerimise ja ülemäärase kulu tarbija kanda jätmise välistamine. Isegi kui asuda seisukohale, et mingil kujul õiguspärase ootuse riive esines (mida vastustaja ei mööna), oleks vastav riive siiski vähene, kuna ELTS § 59 lg 2 alusel antava abi saamise tingimused muutusid alates 01.07.2020 vähesel määral. Riigiabi andmise mõte on turutõrke kõrvaldamine, mistõttu ei saa olla õiguspärast ootust minimaalselt vajalikust määrast suurema toetuse saamisele ehk ülekompenseerimisele. Rakendatav skeem võimaldab ka individuaalhindamiste teostamist. See tähendab, et kui toetuse saaja projekt on kahjumlik, on kasumlikkuse hindamise metoodika alusel võimalik taotleda individuaalset hindamist ehk finantsauditit investeeringu kulude tõendamiseks. Kui toetuse saaja projekt on kasumlik, ei ole tootja õiguspärast ootust rikutud, sest täidetud on lubadus, et riigiabi toel ei ole projekt kahjumlik. Seadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. ELTS § 59 lg-t 2 6 kohaldatakse edasiulatuvalt tootmisseadmete suhtes, mis alustasid tootmist pärast sätte jõustumist 01.07.2020 ning tootmisseadmete osas, mis alustasid tootmist enne vastava sätte jõustumist kohaldub VTA toetusskeem. Grupierandi alusel antavast abist tulebki Euroopa Komisjonile teatada hiljemalt 20 päeva jooksul abimeetme jõustumisest ehk ex post, mitte ex ante (KonkS § 342 lg 8). 01.07.2020 ei olnud mitte abi andmise kuupäev, vaid kuupäev, mille alusel tootjaid jagati vastavalt VTA ja grupierandi määruse abiskeemi kvalifitseeritavatesse gruppidesse. ELTS § 59 lg 26 ei ole põhiseadusega (PS) vastuolus. Regulatsiooni ei ole alates 01.07.2020 oluliselt muudetud. Uue regulatsiooni kehtestamine ei mõjutanud ettevõtja äririske ega kulutuste tegemist märkimisväärselt. Turuosalised olid regulatsiooni kehtestamisest teadlikud oluliselt varem ja oleks saanud ka oma tegevuses vajadusel sellega arvestada. Isegi kui asuda seisukohale, et regulatsioon on PS-ga vastuolus, ei olnud vastustajal võimalik jätta kehtivat õigust kohaldamata. ELTS § 59 lg 26 jõustumise aeg on sätestatud seaduses. Sellega on seaduse jõustumine toimunud kooskõlas PS §-ga 108. 6(15)

3-22-2295 Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks puudub vajadus. Vaidluse põhisisu ei ole mitte grupierandi määruse kehtivus või tõlgendamine, vaid ELTS-i ehk siseriikliku õiguse tõlgendamine ja kohaldamine.

3-22-2295 et tootmist alustati 08.07.2020, seega pärast ELTS § 59 lg 2 6 jõustumist, mis sätestas, et ELTS § 59 lg 25 alusel antav abi on riigiabi grupierandi määruse tähenduses. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust kaebajate väide, et kaebajate tootmisseadmed olid nõutavalt komplekteeritud hiljemalt 30.06.2020. ELTL art 108 lg-s 3 ette nähtud teatamiskohustus on ELTL-ga riigiabi valdkonnas kehtestatud kontrollisüsteemi üks põhielemente. Selles süsteemis on liikmesriigid kohustatud esiteks komisjonile teatama igast meetmest, millega nad kavatsevad kehtestada või muuta abi ELTL art 107 lg 1 tähenduses, ja teiseks mitte seda meedet rakendada seni, kuni nimetatud institutsioon on meetme suhtes teinud lõpliku otsuse (Euroopa Kohtu 05.03.2019 otsus Eesti Pagar, C-349/17, p 56 ja seal viidatud kohtupraktika). Vastavalt KonkS § 34 2 lg-le 8 tuleb grupierandi teatis edastada Euroopa Komisjonile 20 tööpäeva jooksul individuaalse riigiabi andmisest või abikava rakendamisest arvates. MKM esitas viidatud teatise Euroopa Komisjonile 20.07.2020, s.o 20 päeva jooksul arvates ELTS § 59 lg 2 6 jõustumisest (s.o 01.07.2020). Seega ka juhul, kui vastustaja ei teavitanud kaebajaid nende taotluste vastuvõtmisel, et tegemist on grupierandi määruse alusel antava riigiabiga, ei muuda see abi vähese tähtsusega abiks. Sisuliselt tähendab see, et toetust ei ole pärast taotluste esitamist ümber kvalifitseeritud, vaid alates 01.07.2020 makstakse ELTS § 59 lg-s 2 5 nimetatud toetust grupierandi määruse alusel, sõltumata asjaolust, et vastustaja nimetas antavad toetust oma 14.07.2020 e-kirjas vähese tähtsusega abiks. Seetõttu on vaidlusaluse otsuse adressaadid ka kaebajad. Asjaolu, et 2 aastat pärast toetuste saamiseks taotluste esitamist on vastustaja võtnud vastu otsuse grupierandi määruse art 43 rakendamiseks, ei saa kuidagi avaldada kaebajatele ebasoodsat tagasiulatuvat mõju. Grupierandi määrus on otsekohalduv (vt ELTL art 288 lg 2). Vastavalt grupierandi määruse art 43 lg-le 5 ei tohi abi energiaühiku kohta ületada kõnealusest taastuvallikast toodetud energia tasandatud kulude ja sama energialiigi turuhinna vahet. Tasandatud kulusid ajakohastatakse regulaarselt ja vähemalt kord aastas. Seda, et juba varem on seadusandja soovinud ELTS § 59 lg-s 2 5 sätestatud taastuvenergiatoetuse kvalifitseerida grupierandi määruse alusel antavaks, kinnitab ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (173 SE II) seletuskiri teiseks lugemiseks. Eelnõu seletuskirjas teiseks lugemiseks märgitakse ELTS § 59 lg osas 2 6 järgmist: „Elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (576 SE) menetlemise käigus 2018. aastal elektrituruseadusesse lisatud § 59 lõige 26 (<50 kW tootmisseadmete toetus) on oma olemuselt riigiabi, mille osutamisel peab järgima EL riigiabi põhimõtteid (määruses (EL) 651/2014 toodud põhimõtteid (nn grupierandi määrus) või siis vähese tähtsusega abi põhimõtteid). Eelnõu 576 SE menetluse käigus nõustus majanduskomisjon MKM-i ettepanekuga võimaldada taastuvenergiatoetuse maksmine kuni 31.12.2020 rajatud alla 50 kW võimsusega käitistele. Nimetatud skeemi riigiabi küsimust arutati ning ministeerium kinnitas, et see ei vaja eraldi riigiabiluba, kuna läheb nn grupierandi alla. Nõnda fikseeris komisjon vastava muudatusettepaneku juurde selgituse: „Toetusskeemi kohta teeb MKM Euroopa Komisjoni riigiabi grupierandi rakendamise teatise.“ Käesoleva aasta maikuus, eelnõu 156 SE menetluse ajal, tabas komisjoni üllatusena teave, et nimetatud teavitus on ministeeriumi poolt tegemata. Tekkinud segaduses on põhivõrguettevõte AS Elering hakanud toetusskeemi väljamakseid tõlgendama vähese tähtsusega riigi abina. Arvestades toetusskeemi rakendamisel tekkinud segadust, peab komisjon oluliseks lisada otsene viide grupierandi määrusele, millega kordab üle, et nimetatud toetusskeem seadustati grupierandi alla kuuluvana.“ Seega oli seadusandja soov juba varem sätestada grupierandi riigiabi toetusskeemina taastuvenergiatoetus, mis on ette nähtud ELTS § 59 lg-s 25. Kaebajatele ei saanud tekkida õiguspärast ootust VTA-na toetuse saamiseks. Riigiabi andmise mõte on turutõrke kõrvaldamine ning seetõttu ei saa olla õiguspärast ootust minimaalselt 8(15)

3-22-2295 vajalikust määrast suurema toetuse saamisele ehk ülekompenseerimisele. Samuti ei saa õiguspärane ootus tekkida vastustaja ebaõigest halduspraktikast, eelkõige 14.07.2020 kirjas märgitust, et tegemist on vähese tähtsusega abiga. Selle välistab riigiabi valdkonnas kehtiv hoolsa ettevõtja põhimõte, mille kohaselt peaks hoolikas ettevõtja olema suuteline jälgima, kas ettenähtud protseduuri on korrektselt järgitud või mitte. Kaebajatel ei saanud tekkida ootust, et neile makstav toetus on vähese tähtsusega abi. Enne taotluste esitamist oli ELTS § 59 lg-s 26 tehtud viide grupierandi määrusele ning KonkS §-le 342, mistõttu pidi hoolas ettevõtja mõistma, millise riigiabiga on tegemist. ELTS § 108 lg 7 põhiseaduspärasust on analüüsinud õiguskantsler 26.08.2020 kirjas nr 61/201332/2004637. Õiguskantsler on selgitanud, et 07.09.2018 jõustunud ELTS-i muudatused olid ajendatud üleminekust fikseeritud määraga toetusskeemilt vähempakkumise põhimõttel toimivale toetusskeemile; see üleminek lähtus Euroopa Liidu riigiabi reeglitest ning asjaolust, et Eesti on seni suutnud saavutada oma taastuvenergia eesmärgid; seetõttu võib varasem, tootjale väga soodsa toetusskeemi jätkuv rakendamine olla PS-ga vastuolus (vt Riigikohtu üldkogu 15.12.2015 otsus nr 3-2-1-71-14, p 127); ilma üleminekusäteteta (ELTS § 108) võib ELTS § 59 lg 2 kohane taastuvenergia toetus osutuda PS-ga vastuolus olevaks, sest see võimaldaks ülemäärast toetust olukorras, kus Eesti taastuvenergia eesmärgid on täidetud või kui on olemas isikute omandipõhiõigust vähem koormav alternatiivne lahendus taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Sellise olukorraga on ka praegusel juhul tegemist ‒ kaebajad soovivad, et neile kohalduks varasem toetusskeem, mis ei näinud ette ülekompenseerimise keeldu. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb selline keeld otsekohalduvast grupierandi määruse art-st 43. Mitte ükski PS norm ei anna juriidilisele isikule õigust nõuda taastuvenergiatoetust enam, kui selleks esineb vajadus. ELTS-i 2018. a-l jõustunud redaktsiooni põhiseaduspärasust on õiguskantsler analüüsinud 10.12.2018 kirjas nr 6-1/180840/1805381, kus mh selgitati vastanduvate põhiõiguste kaalumist: „Taastuvenergiatoetuse puhul tuleneb üldine ehk avalik huvi nii toetuse eesmärgist, olemusest kui ka mõjust laiemalt. Määrava tähtsusega on see, et toetuse eesmärk on saavutatud – Eesti on täitnud 2020. aastaks seatud eesmärgi saavutada taastuvenergia osakaaluks 25% lõpptarbimises. Peale selle, et ülemäärane riigiabi ei ole lubatud, tuleb veel arvestada asjaoluga, et taastuvenergiatoetus mõjutab kõiki tarbijaid. Taastuvenergiatoetuse kulu kannab tarbija (ELTS § 592 lg 1). Muudatus, mis on tootja jaoks ebasoodne, on tarbijatele soodne. Seega tuleb tootja ettevõtlusvabaduse riivet kõrvutada tarbijate omandiõiguse riivega. Seejuures ei saa pidada ettevõtlusvabaduse riivet omandipõhiõiguse riivest kaalukamaks.“ Olukord, kus seadusandja ei oleks ELTS § 59 lg-t 26 kehtestanud, oleks võinud kaasa tuua hoopis PS-ga vastuolus oleva olukorra, kus taastuvenergiatoetust makstakse ülemääraselt (vt Riigikohtu üldkogu 15.12.2015 otsus nr 3-2-1-71-14, p 127). Õiguspärase ootuse põhimõttega on arvestatud, kuivõrd ELTS § 59 lg-s 25 sätestatud toetusskeemi ajalist perioodi ei muudetud alates 01.07.2020, samuti ei muudetud toetuse saamise õigust kuni 50 kW võimsusega tootmisseadmete omanikele. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et regulatsioon säiliks muutumatuna. Seaduse tagasiulatuvat mõju ei esine. ELTS § 59 lg-t 26 kohaldatakse edasiulatuvalt alates 01.07.2020 või hiljem tootmist alustanud tootmisseadmete suhtes. Vastavalt PS §-le 108 jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Vastavalt ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (millega kehtestati ELTS § 59 lg 2 6 (vt § 4)) §-le 5 jõustub seadus 2020. a

3-22-2295 legis`e põhimõtet. Vacatio legis`e põhimõtet rikutud ei ole, kuivõrd ELTS § 59 lg-s 2 6 muudatus ei ole käsitatav ulatusliku muudatusena, mis nõuaks ettevõtjatelt märkimisväärselt oma tegevuse ümberkorraldamist. Jätkatakse kuni 50kW tootmisvõimsusega seadme omanikele taastuvenergia toetuse maksmist, kuid sellega nähakse ette ülekompenseerimise keeld. Ülemäärane riigiabi ei ole lubatav, mis ühtlasi tähendab, et ei saa olla õigustatud ootust toetusskeemi muutumatuna püsimise suhtes. Kaebajad esitasid toetuse saamiseks taotlused pärast 01.07.2020, mil seadus nägi ette toetuse maksmise grupierandi määruse alusel, erinevalt kaebajate poolt viidatud ettevõtjatest, kes esitasid taotluse toetuse saamiseks enne 01.07.2020, mil maksti toetust VTA-na. Seega ei ole tegemist võrreldavate gruppidega. Järelikult ei ole võrdsuspõhiõigust rikutud. Eelotsuse küsimiseks puudub vajadus, kuivõrd vaidluse põhisisu ei ole menetlusosaliste erinev arusaam Euroopa Liidu õigusest, täpsemalt grupierandi määruse art 43 kohaldamisest või kehtivusest. Samuti ei puuduta vaidlus vähese tähtsusega abi määruse kohaldamist või kehtivust. Eelkõige on vaidlusaluseks küsimuseks, kuidas tõlgendada siseriiklikku õigust, täpsemalt ELTS § 59 lg-eid 25 ja 26. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-2295 Ebaõige on halduskohtu väide, et ELTS § 59 lg 25 sätestab erinevalt § 59 lg-st 24 tootmise ajalise kriteeriumi, mitte ei ava tootmise alustamise mõistet. Ka ELTS § 59 lg 2 4 sätestab ainult tootmise ajalise kriteeriumi, mitte ei ava tootmise alustamise mõistet. Samuti on ekslik halduskohtu järeldus, et kui seadusandja oleks soovinud reguleerida tootja kvalifitseerumist ELTS § 59 lg-s 25 sätestatud toetusele sarnaselt „olemasoleva tootjaga“ (vrdl ELTS § 59 lg 22), siis oleks see pidanud selgesõnaliselt olema seaduses sätestatud. Seadusandja ei ole sellist kvalifitseerumist ka ELTS § 59 lg-s 2 4 selgesõnaliselt sätestanud, ometi tuleb seletuskirjast tulenevalt sätet tõlgendada nii, et toetusele kvalifitseerumist ei ole seotud taotluse esitamise ajahetkega. Arvestades ELTS § 59 lg-te 24 ja 25 identset ülesehitust, tuleb mõlema normi osas arvestada ka seda seletuskirja osa, mille kohaselt: „Sättega on antud piisav aeg, et kõik eelnõu seadusena jõustumise ajal tootmisseadmeid ehitavad tootjad saavad ehitusprotsessi lõpuni viia ning saada toetust selle skeemi alusel, mis investeerimisotsuse ajal kehtis.“ Seda lähenemist ELTS § 59 lg 25 osas toetas ka vastustaja vahetult enne ELTS § 59 lg 2 6 jõustumist oma kodulehel. Vastustaja muutis oma seisukohta tootmise alustamise mõiste osas alles pärast seda, kui oli rahuldanud kaebajate 08.07.2020 taotlused tootmisseadmetega toodetava elektri eest toetuse saamiseks VTA-na. Sealjuures kehtis ka 08.07.2020 ELTS § 59 lg 26. Järelikult on vastustaja pärast ELTS § 59 lg 26 jõustumist käitunud vastuoluliselt, sisustades tootmise mõiste kahel erineval moel. Kui ringkonnakohus ei nõustu kaebajate tõlgendusega tootmise mõiste osas ELTS § 59 lg 25 tähenduses, tuleb ELTS § 59 lg 25 jätta kohaldamata vastuolu tõttu PS-ga. Eelnõu 576 SE teise lugemise muudatusettepanekute loetelus välistatakse ELTS § 108 lg 3 definitsiooni kohaldamine ELTS § 59 lg-le 2 5. ELTS § 59 lg 25 ja § 108 lg 3 ebaõige kohaldamise tõttu jõudis kohus ebaõigele järeldusele, et kaebajatele makstav toetus tuleb kvalifitseerida grupierandi alusel makstava riigiabi, mitte VTA-na. Kohus jättis hindamata kaebajate tõendid, et kaebajad olid tootmist ELTS § 59 lg 2 5 tähenduses alustanud hiljemalt 30.06.2020. Kaebajatel oli alates ELTS § 59 lg 25 kehtestamisest õiguspärane ootus, et pärast ELTS § 59 lg 25 eelduste täitmiseks vajalike investeeringute tegemist saavad nad kuni 12-aastase perioodi jooksul taastuvenergia väiketootjatele ettenähtud toetust VTA vormis. ELTS § 59 lg 2 6 ei täida eesmärki välistada makstava toetusega toetuse saajate ülekompenseerimine. Halduskohus ei ole analüüsinud kaebajate vastuväiteid. ELTS § 59 lg 26 jõustumine ainult mõnede tootjate suhtes, kes olid pärast ELTS § 59 lg 25 jõustumist asunud tegema investeeringuid, kätkeb endas põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist. Ebaõige on halduskohtu väide, nagu oleks vastustaja 20.07.2020 kaebajaid teavitanud sellest, et nende 14.07.2020 ekirjaga rahuldatud taotluse abil makstav toetus on kvalifitseeritav grupierandi alusel. Vastustaja seda ei teinud, vaid palus kaebajatel esitada uued taotlused. Vastustaja ei ole oma 14.07.2020 otsust tühistanud. ELTS § 59 lg 26 avaldati 30.06.2020 ning see jõustus järgmisel päeval. Kuni 30.06.2020 ei saanud kaebajad seega teada, et riik kavatseb taastuvenergiatoetuste kava muuta. Kui ELTS § 59 lg 26 jõustumisel tuli tootmise alustamise mõistet ELTS § 59 lg 25 tähenduses hakata sisustama läbi ELTS § 108 lg 3 (millega kaebajad ei nõustu), ei ole ühe päeva jooksul võimalik kellelgi oma majandustegevust ümber korraldada. Halduskohus leidis seega ebaõigesti, et ELTS § 59 lg 26 vastuvõtmisel ja jõustamisel ei ole rikutud vacatio legis`e põhimõtet. Kohus on jätnud arvesse võtmata kaebajate vastuväite Euroopa Komisjoni teavitamise kohta. MKM esitas teatise ELTS § 59 lg 26 vastuvõtmise kohta alles 20.07.2020. Seega puudus vastustajal 14.07.2020 kaebajate taotlusi rahuldades õigus kvalifitseerida abi grupierandi määruse alusel makstava abina ning vastustaja kvalifitseeris abi õigesti VTA-na. Järelikult ei saa vastustaja 07.07.2022 otsus kaebajatele laieneda. Halduskohus oleks pidanud kaebajate tuvastusnõude rahuldama.

11(15)

3-22-2295 Kaebajatele antav toetus tuleb kvalifitseerida VTA-na, sest nad olid ELTS § 59 lg 2 5 eeldused 30.06.2022 seisuga täitnud. Kui kohus kaebajatega ei nõustu, tuleb ELTS § 59 lg 2 6 jätta kohaldamata vastuolu tõttu PS §-ga 11. Seadusandja väidetav legitiimne eesmärk ELTS § 59 lg 26 kehtestamisel oli tootjate ülekompenseerimise vältimine. Ülekompenseerimise riski pole seadusandja aga väiketootjate (nagu kaebajad) puhul tuvastanud. Riigikontroll selgitas 05.07.2023, et Eesti riigil puudub tõene ja täielik ülevaade viimase kümne aasta jooksul riigiabi meetmete alusel ettevõtetele määratud toetustest, väljamakstud summadest, tagasinõuetest ja riigiabi tegelikust mõjust (apellatsioonkaebuse lisa 1). See näitab täiendavalt, et ELTS § 59 lg 26 vastuvõtmisele ei eelnenud kohast mõjuhinnangut ning ELTS § 59 lg 2 6 vastuvõtmise legitiimne eesmärk ei olnud ülekompenseerimise vältimine. Piirang ELTS § 59 lg 26 näol ei ole legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest see ei kohaldu ühetaoliselt kõigile, kes ELTS § 59 lg 25 jõustudes tegid investeeringuid taastuvenergia tootmiseks ELTS § 59 lg-s 25 lubatud VTA abil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12(15)

3-22-2295

13(15)

3-22-2295

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-11/Taastuvenergiatoetuse%20andmise%20tingimuste %20muudatused.pdf

14(15)

3-22-2295 kohaneda ja sellega arvestada (vrd Euroopa Kohtu 22.06.2006 otsus liidetud kohtuasjades C182/03 ja C-217/02, p 162 jj), ning ühepäevast jõustumisperioodi ei saa üldiselt pidada mõistlikuks. Kuid praegusel juhul tuleb tähele panna, et kaebajatele ei pandud seaduse ühepäevase jõustumisega mingit ebamõistlikku kohustust (erinevalt nt Riigikohtu 02.12.2024 otsuses nr 5-24-22 tuvastatud asjaoludest), vaid muudeti ära üksnes võimalus saada ülemäärast riigiabi, mille saamiseks puudus isikutel nagunii õigustatud ootus ja EL-i õigusest tulenev õiguslik alus. Kaebajad ei kaotanud õigust toetust saada, sest toetuse taotlemise kuupäev seda õigust ei mõjutanud ja vaidlus puudub, et kaebajate õigus toetusele tulenes seaduses sätestatud nõuete täitmisest („tootmise alustamisest“, vt ringkonnakohtu põhjendusi eespool) ja vastavast tuvastusest vastustaja poolt. Samuti pole kaebajad tõendanud, et seaduse jõustamiseks jäetud lühikese ajavahemiku tõttu oleks nad pidanud kandma põhjendamatut kahju, mida pikem periood poleks kaasa toonud, s.t nad oleks saanud pikema perioodi jooksul võimalikku põhjendamatut kahju vältida. Et toetuse saamist ei otsustata haldusaktiga, on asjakohatud ka kaebajate viited vastustaja 14.07.2020 otsuse kehtivusele. Kuna kaebajate subjektiivseid õigusi seadusemuudatus ülemäära ei riivanud (vt samuti ringkonnakohtu põhjendusi eespool), ei ole konkreetsel juhul põhjust asuda seisukohale, et ühepäevane vacatio legis oli PS-ga vastuolus. Väide, et mõned väiketootjad võivad VTA skeemi alusel kestvalt saada toetust ülemäärase riigiabina, ei ole seostatav kaebajate subjektiivsete õiguste riivega.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.