E.K kaebus Transpordiameti 11.01.2022 otsuse nr 11.3/21/51083-2 tühistamiseks ja Transpordiameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja E.K, esindaja Aivar Haava Vastustaja Transpordiamet, esindaja Kristi Orumets Kolmandad isikud Primero Finance OÜ (kuni 26.04.2022 mogo OÜ), esindaja vandeadvokaat Merli Mäesalu Z.P Kaasatud haldusorgan Kliimaministeerium (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi üldõigusjärglane), esindaja Ivar Siska
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.09.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.K apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada E.K apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.09.2022 otsus.
3.Teha uus otsus, millega rahuldada E.K kaebus, tühistada Transpordiameti 11.01.2022 otsus nr 11.3/21/51083-2 ja kohustada Transpordiametit kandma E.K liiklusregistrisse sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX omanikuna vastavalt E.K 15.12.2021 taotlusele.
4.Mõista Transpordiametilt E.K esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 649,50 eurot. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 2).
hiljemalt
12.05.2025
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.K esitas Transpordiametile 15.12.2021 taotluse teha liiklusregistris omanikuvahetuse kanne sõiduki kohta registreerimisnumbriga XXXXXX.
2.Transpordiamet jättis 11.01.2022 otsusega nr 11.3-1/21/51083-2 taotluse rahuldamata. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (määrus nr 19) § 3 lg 1 kohaselt teeb registritoiminguid Transpordiamet sõiduki omaniku või tema esindaja või muu selles määruses või muus õigusaktis nimetatud registritoimingu taotlemiseks õigustatud isiku taotluse alusel. Määruse nr 19 § 7 lg 2 kohaselt tuleb lisaks taotlusele esitada lähtuvalt registritoimingust ja vajadusest sõiduki kehtiv registreerimistunnistus, välja arvatud, kui taotlus esitatakse e-teenuste infosüsteemi kaudu (p 1); sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid, kui muutub sõiduki omanik (p 2); kohtuotsus või -määrus (p 3); kokkulepe registerpandi seadmise kohta (p 4); ekspertiisiakt ümberehitatud sõiduki korral (p 5); vanasõiduki tunnustamisakt vanasõiduki korral (p 6); muud dokumendid, kui see on nõutav selle määruse või muu õigusaktiga või tuleneb toimingu iseloomust (p 7). Määruse nr 19 § 7 lg 21 kohaselt peavad sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid kajastama vähemalt isiku ja sõiduki identifitseerimist võimaldavaid andmeid ning kui sõiduki omand on tehinguga üle läinud kahel või enamal korral ja see ei kajastu registris, tuleb vajadusel esitada nimetatud tehinguid kajastavad seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ (määrus nr 75) § 11 lg 2 kohaselt on registripidajal õigus keelduda toimingu tegemisest, kui ta avastab esitatud andmetes puudusi või kui andmed on ebaõiged. Taotleja ei ole esitatud sõiduki registreerimistunnistust ning taotleja esitatud sõiduki omandamise järjepidevust tõendavad dokumendid on puudulikud. Sõiduki registrijärgne omanik ei andnud 01.10.2021 e-kirjas nõusolekut sõiduki ümbervormistamiseks, sest sõiduk on seotud laenu- ja tagatisomandamise lepinguga, kus sõiduk on tagatiseks. Transpordiamet peab enne sõiduki omanikuvahetuse toimingut veenduma taotleja omandiõiguses. Sõiduki omanikuvahetus on võimalik, kui sõiduki omandiõigus on üheselt tuvastatud või omandivaidlus on ära langenud. Tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada sõiduki omandiõigust. Taotleja ja sõiduki registrijärgne omanik peaksid lahendama vaidluse sõiduki omandiõiguse üle ning alles pärast seda saab Transpordiamet teha nõutud toimingu. Kuni 2(9)
3-22-306 toimub vaidlus sõiduki omandiõiguse üle, ei saa Transpordiamet ise hakata omandiõigust tuvastama või ümber hindama. Transpordiamet lähtub temale esitatud dokumentidest ja tema käsutuses olevatest andmetest. Kui esitatud dokumentides ja liiklusregistri andmetes on vastuolud, tuleb asjaosalistel endil need kõrvaldada. Kui sõiduki omandiõiguse küsimuses ei saada kokkuleppele, saab registriandmeid muuta vaid kohtuotsuse või -määruse alusel.
3.E.K esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetega tühistada Transpordiameti 11.01.2022 otsus ja kohustada vastustajat tegema omanikuvahetuse kanne. Kaebaja ja registrijärgse omaniku vahel ei ole vaidlust sõiduki omandiõiguse üle. Registrijärgne omanik ei ole 01.10.2021 e-kirjas väitnud, et sõiduki omandiõigus kuulub jätkuvalt temale, vaid keeldus omanikuvahetuse kande tegemiseks nõusoleku andmisest seetõttu, et väidetavalt on sõiduk laenutagatiseks. Sõiduki omandiõiguse üleminek ei sõltu sellest, kas sõiduk on koormatud laenutagatisega. Liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile. Tegemist on informatiivse andmekoguga, milles tehtud kanne ei ole sõiduki omandi ülemineku eeldus. Liiklusregistri kandest ei saa järeldada, et sõiduki omanik on liiklusregistrisse sõiduki omanikuna kantud isik. Seega on vastustaja ebaõigesti käsitanud sõiduki registrijärgset omanikku sõiduki omanikuna. Registrikande tegemine või sellest keeldumine ei saa sõltuda asjaolust, kas endine liiklusregistrisse kantud omanik annab nõusoleku kande tegemiseks, kui Transpordiametile esitatud dokumentidega on sõiduki omandiõiguse üleminek tõendatud. Kaebaja selgitas vastustajale, et omandas sõiduki Soomes avalikul enampakkumisel, kus sõiduki müüjaks oli Vantaa linn. Kaebajale on väljastatud omandi ülemineku tõendamiseks 18.05.2021 üleandmisakt. Vantaa linn omandas kõnealuse sõiduki 26.02.2021 võõrandamise otsusega. Valesti pargitud sõidukite teisaldamist ja võõrandamist Soomes reguleerib sõidukite teisaldamise seadus, mille § 10 lg 2 järgi tehakse sõiduki võõrandamise kohta kirjalik otsus, millega määratakse sõidukile järele tulemine 30 päeva jooksul ja hoiatatakse, et sõiduk läheb seaduse §-s 13 sätestatud korras valla omandisse. Sama seaduse § 13 lg 1 näeb ette, et kui omanik või valdaja ei tule sõidukile järgi 30 päeva jooksul pärast seda, kui teda loetakse võõrandamisotsusest teavitatuks, läheb sõiduk selle valla omandisse, kus sõiduk üle anti. Seaduse § 13 lg 2 sätestab, et kui sõidukil on asendusväärtus, läheb sõiduk valla omandisse 60 päeva möödumisel pärast seda, kui omanik või valdaja loetakse võõrandamisotsusest teavitatuks. Vastavalt sama seaduse §-le 14 on sõiduki võõrandamise otsusele võimalik esitada kaebus halduskohtusse. Kaebaja taotlusele lisatud 26.02.2021 võõrandamisotsuses on märgitud, et kui ladustamisalale viidud sõidukile ei tulda järgi kahe kuu jooksul pärast omaniku teavitamist üleviimisotsusest või kui sõiduki omanik sama aja möödudes teavitamisest ei anna endast teada või kui omanik loetakse muul viisil loobunuks oma õigusest sõidukile, läheb sõiduki omandiõigus üle kohalikule omavalitsusüksusele. Seega läks sõiduki omandiõigus Vantaa linnale üle seaduse ja kehtiva haldusakti alusel. Kaebaja on esitanud kõik sõiduki omandamise järjepidevust tõendavad dokumendid. Kui sõiduki registrijärgne omanik ei olnud sõiduki võõrandamisega nõus, oleks ta pidanud pöörduma selle otsuse vaidlustamiseks Soome kohtusse. Kaebaja omandas samasuguste dokumentide alusel ka sõiduki registreerimisnumbriga YYYYYY, mille puhul Transpordiamet rahuldas kaebaja taotluse kanda ta sõiduki omanikuna registrisse. Ainuke erinevus nende kahe juhtumi vahel on see, et sõiduki registreerimisnumbriga YYYYYY registrijärgne omanik andis Transpordiametile nõusoleku sõiduki ümberregistreerimiseks. Õigusaktidest tulenevalt ei saa registrikande muutmine
3(9)
3-22-306 sõltuda asjaolust, kas varem registrisse kantud omanik annab selleks nõusoleku, kui taotleja esitatud dokumendid kinnitavad taotleja omandiõigust sõidukile.
4.Transpordiamet palus jätta kaebus rahuldamata. Liiklusregister peab sisaldama õigeid andmeid. Kaebaja ei esitanud sõiduki omanikukande muutmiseks piisavalt tõendeid. Esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, millal ja millisel alusel on sõiduki omandiõigus Vantaa linnale üle läinud. Senine registrisse kantud omanik ei nõustunud kande muutmisega. Kuni püsib kahtlus, et kaebaja ei ole sõiduki omanik, ei ole alust teha kaebaja taotletud kannet. Formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt puudub Transpordiametil alus muuta registrikannet, kui registrijärgne omanik ei ole sellega nõus. Transpordiamet ei saa hakata ise omandiõigust tuvastama või ümber hindama.
5.Primero Finance OÜ palus jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik toetab vastustaja seisukohti. Kaebaja oleks pidanud esitama sõiduki seaduslikku omandamist kinnitavad dokumendid, kuid ta ei teinud seda. Sõiduk on praegu Primero Finance OÜ omandis ja selle vastutav kasutaja Z.P sõlmis kolmanda isikuga laenu- ja tagatisomandamise lepingu, mille alusel on sõiduk laenu tagatiseks. Laenuleping peaks lõppema 15.10.2024. Kui leping lõpeb ja Z.P maksab laenu tagasi, tekib tal lepingu kohaselt õigus sõiduk omandada. Kolmandat isikut ei ole teavitatud sõiduki teisaldamisest või omandi üleminekust. Kolmandal isikul puudub võimalus kontrollida, kas Soomes toimunud haldusmenetlus oli õiguspärane.
6.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) selgitas järgmist. Transpordiamet peab veenduma, et omanik on sõiduki võõrandanud ja uus omanik on selle omandanud õiguspäraselt. Omanikuvahetust ei saa vormistada formaalselt selliste dokumentide alusel, millest ei selgu, kuidas omanikuvahetust taotlev isik on jõudnud sõiduki omandamiseni ja kas see on legaalne ning kooskõlas registrijärgse omaniku tahtega. Uurimiskohustus piirdub riiklikest registritest tehtavate päringute ja taotlejalt asjakohaste dokumentide nõudmisega, järgides haldusmenetluse seaduses (HMS) toodud nõudeid. Esmane eeldus on registrijärgse omaniku nõusolek. Eelduslikult ei ole omaniku nõusolekut vaja, kui sõiduki registriandmete muutmist taotletakse kohtuotsuse või -määruse alusel, mis puudutab sõiduki registrijärgset omanikku. Puudulike dokumentide alusel või sõiduki omandamise ebaselguse korral ei saa registritoiminguid teha.
7.Tallinna Halduskohus jättis 26.09.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud 308 eurot. Menetlusosaliste muud menetluskulud jättis halduskohus nende endi kanda. Kaebaja esitas taotluse sõiduki omanikuvahetuse registreerimiseks e-kirja teel. Vastustaja palus esitada sõiduki registreerimistunnistuse ja omanikuvahetust tõendavad dokumendid. Kaebaja esitas seejärel vormikohase taotluse, sõiduki 26.02.2021 lattu üleviimise otsuse (soome k varastosiirto, vaidlustatud otsuses ka „sõiduki teisaldamise otsus“) ja 18.05.2021 üleandmis- ja vastuvõtuakti (soome k luovutuskirja, vaidlustatud otsuses ka “sõiduki müügileping“). Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud sõiduki registreerimistunnistuse või muid dokumente. Kaebajaga saab nõustuda, et kande tegemine või sellest keeldumine ei saa sõltuda asjaolust, kas endine liiklusregistrisse kantud omanik annab kande tegemiseks nõusoleku, kui esitatud dokumentidega on sõiduki omandiõiguse üleminek tõendatud. See ei tähenda, et sõiduki registrijärgse omaniku nõusolekuga ei tuleks arvestada, vaid et ainuüksi registrijärgse omaniku vastuseisu tõttu ei saa registrikande tegemisest keelduda. Kuna määruse nr 19 § 7 lg 4(9)
3-22-306 21 kohustab sõiduki uut omanikku esitama vajadusel tõendeid, järeldub sellest Transpordiameti kohustus küsida vajadusel täiendavaid tõendeid ja neid ka hinnata. Registrijärgse omaniku vastuseis või põhjendused, mis seavad sõiduki seadusliku omandamise kahtluse alla, on vaid üheks asjaoluks tõendite kogumist. Praegusel juhul ei väitnud kolmas isik haldusmenetluses, et kaebaja ei ole saanud sõiduki omanikuks, vaid selgitas, et ta ei anna kandeks nõusolekut. Kaebaja esitatud dokumendid ei tõenda piisavalt omanikuvahetuse kõiki tehinguid, mistõttu on vastustaja õigesti keeldunud omanikukande tegemisest. Ei ole kahtlust, et kaebaja ostis vaidlusaluse sõiduki Soomes Vantaa linna oksjonilt. Küll aga on kaheldav, kas sõiduki omand on selle registrijärgselt omanikult Vantaa linnale üle läinud. 26.02.2021 lattu üleviimise otsuse kohaselt teisaldati sõiduk 26.02.2021 põhjusel, et tasumata oli viis kehtivat parkimistrahvi. Sõiduk teisaldati sõidukite teisaldamise seaduse § 5 alusel. Lattu viimise otsuses on selgitatud, et kui ladustamisalale viidud sõidukile ei tulda järele kahe kuu jooksul pärast omaniku teavitamist üleviimisotsusest või kui sõiduki omanik sama aja möödudes teavitamisest ei anna endast teada või kui omanik loetakse muul viisil loobunuks oma õigusest sõidukile, läheb omandiõigus üle kohalikule omavalitsusele. Kohtule esitatud andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada, et üks eespool loetletud alternatiividest oleks täidetud, s.o sõiduki omandiõigus oleks omavalitsusele üle läinud. Sealjuures puudub asjakohane haldusakt, kohtulahend vms. Ka siis, kui lugeda sõiduk üle läinuks lattu viimise otsuse kohaselt seaduse alusel, on omandi ülemineku eelduseks omaniku teavitamine. Asja materjalidest ei nähtu, et sõiduki registrijärgset omanikku oleks teavitatud sõiduki teisaldamisest. Seda kinnitas kohtumenetluses ka kolmanda isikuna menetlusse kaasatud registrijärgne omanik. Asjaolule, et sõiduki registrijärgset omanikku ei teavitatud teisaldamisest, viitab ka lattu üleviimise otsusel omanikuna märgitud „välismaalane“. Pole võimalik tuvastada, kas teisaldamise otsustajal oli üldse teave, keda tuleb teisaldamisest teavitada. Seega ei ole haldusmenetluses vastustajale esitatud dokumentide põhjal võimalik tuvastada, et vaidlusaluse sõiduki omand on Vantaa linnale üle läinud. Ei saa välistada, et Soomes toimunud teisaldamine ja omandi üleminek on toimunud (kehtivalt), kuid selle kohta puuduvad tõendid. Vastustaja uurimiskohustus selles registreerimismenetluses ei eeldanud välisriigi õigusega tutvumist ja selle analüüsi. Vastustajal on küll kohustus taotlejale selgitada, kui dokumente on puudu, kuid asjas ei ole vaidlust, et kõik kaebajal olemasolevad dokumendid on vastustajale edastatud. Sõiduki registreerimismenetlus on ennekõike dokumendimenetlus, kus vajalikud asjaolud tuvastatakse isikute esitatud dokumentide alusel. Määruse nr 75 § 11 lg 2 võimaldab keelduda registris toimingu tegemisest, kui andmed on puudulikud. Seega puudub vastustajal põhjalikum uurimiskohustus andmete väljaselgitamisel ning registrikande tegemisest on võimalik eraldiseisvalt keelduda ka põhjusel, et andmed on puudulikud. Ka määruse nr 19 § 7 lg-te 2 ja 21 kohaselt on sõiduki õiguspärase omandamise tõendamine eelkõige taotleja ülesanne. Välisriigist sõiduki ostmine on ostja risk, sh taustakontrolli tegemine ja hilisem omandiõiguse ülemineku tõendamine. Nii on ka kaebajale väljastatud üleandmis- ja vastuvõtuaktil olulise teabena ostjale selgitatud, et müüja registrijärgses omandis tuleb veenduda; sõidukit ei tohi osta isikult, kes ei ole registrijärgne omanik, sest sellisel juhul võib esineda probleeme omandisuhete väljaselgitamisel; kui müüja ei ole registrijärgne omanik, võib ostja paluda sõiduk enne selle üleandmist enda nimele registreerida. Kuigi Soomes kehtiva õigusega eeldatavasti kooskõlas olevate selgituste ülekandmine Eesti õigusesse ei ole üheselt võimalik, saab nõustuda, et sõiduki seadusjärgses omandamises, sh et müüja on sõiduki omanik, tuleb veenduda ka ostjal.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5(9)
3-22-306
8.E.K esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus oleks pidanud asja lahendamiseks ise välja selgitama, kas kaebaja on kõnealuse sõiduki omanik (HKMS § 2 lg 4 ja § 4 lg 4; Riigikohtu 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 17). Kolmas isik ei ole väitnud, et kaebaja ei ole saanud sõiduki omanikuks. Kui kolmas isik seda siiski leidis, oleks ta pidanud pöörduma sõiduki võõrandamise otsuse vaidlustamiseks Soome kohtusse. Kaebaja esitas vastustajale kõik kande tegemiseks vajalikud tõendid. Kui vastustaja ei pidanud neid piisavaks, tulnuks tal koguda täiendavaid tõendeid, sh vajadusel kaasata menetlusse Vantaa linn, või selgitada kaebajale, milliseid tõendeid tuleb juurde esitada. Liiklusregistri kanne sõiduki omaniku kohta oli vale ning kaebajal oli õigus nõuda selle parandamist ja enda kandmist registrisse sõiduki omanikuna. Kande tegemine ei saanud sõltuda liiklusregistrijärgse omaniku nõusolekust. Halduskohus on sisuliselt omistanud liiklusregistri kandele sõiduki omaniku kohta õigusliku tähenduse, mis pole kooskõlas õigusaktide ega kohtupraktikaga. Asjaõigusseadusest (AÕS) tuleneb hoopis eeldus, et vallasasja valdaja loetakse valduse ajal selle omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist (AÕS § 90 lg 1). Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omanikule (AÕS § 92 lg 1). Puudub vaidlus, et kaebaja ja Vantaa linn on omandi üleandmises kokku leppinud ja sõiduki valdus on kaebajale üle antud. AÕS § 95 lg 1 sätestab, et isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Seega ei sõltu kaebaja omandiõigus sellest, kas sõiduki omand oli selle registrijärgselt omanikult Vantaa linnale üle läinud. Jääb selgusetuks, milliseid asjaolusid oleks kaebaja pidanud veel tõendama.
9.Transpordiamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada sõiduki omandiõiguse üleminekut kaebajale. Vaidlusalune sõiduk on laenu- ja tagatisomandamise lepingu tagatiseks. Kui kaebaja soovib tuvastada, et sõiduk on tema omandis, saab ta esitada omandiõiguse tuvastamise hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Seejärel saab teha ka muudatuse liiklusregistris.
10.Primero Finance OÜ palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Väär on kaebaja seisukoht, et sõiduki omandiõiguse üle puudub sisuline vaidlus. Sõiduki omanik on kolmas isik, kuniks tekib alus omandiõiguse üleandmiseks vastavalt kehtivale laenu- ja tagatisomandamise lepingule. Kolmandat isikut ei ole teavitatud sõiduki Soomes teisaldamisest, lattu viimisest vms asjaoludest, mis oleks andnud aluse otsustada, et senine omanik on oma omandist loobunud. Kolmanda isiku ja Vantaa linna vahel puudus ka kokkulepe sõiduki omandi ülemineku kohta.
11.MKM leidis, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud.
12.Tallinna Ringkonnakohus määras 07.10.2024 määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja – 29.11.2024 – ja täiendavate avalduste esitamise tähtajad.
13.Primero Finance OÜ teatas 25.10.2024 seisukohas, et ta ei ole enam vaidlusaluse sõiduki omanik, kuid soovib menetluses jätkuvalt osaleda menetluskulude hüvitamise eesmärgil. Kolmas isik esitas taotluse kaasata sõiduki uus omanik Z.P. Kolmas isik täpsustas 31.10.2024 seisukohas, et Z.P tasus kõik lepingujärgsed maksed, mille järel saatis kolmas isik Cle 6(9)
3-22-306 järgmise sisuga teate: „Hea Z.P! Meil on hea meel, et oled olnud meie pikaajaline klient. Anname Sulle teada, et Sinu kõik lepingujärgsed osamaksed on tasutud ning leping nr L30012018/0029 on lõppenud. Sõiduki ümber vormistamiseks palume võtta meiega ühendust. Juhul, kui me ei saa Sinult seitsme päeva jooksul tagasisidet sõiduki vormistamise kohta, alustab Primero Finance OÜ sõiduki võõrandamist Transpordiameti e-teeninduses laenuvõtja (Sinu) nimele. Peale seda on Sul aega viis päeva, et sõiduk Transpordiameti eteeninduses vastu võtta ja oma nimele vormistada, vastasel juhul sõiduk kustutatakse Transpordiameti poolt ajutiselt liiklusregistrist.“. Z.P ei võtnud kolmanda isikuga ühendust, mistõttu alustati 23.10.2024 sõiduki võõrandamist kolmanda isiku teatise alusel. Liiklusregistrisse on 31.10.2024 lisatud märge, et sõiduk on ajutiselt registrist kustutatud.
14.Ringkonnakohus uuendas 13.11.2024 määrusega haldusasja menetluse ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse ka C, kes ei esitanud oma kirjalikku seisukohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
16.Liiklusregistris mootorsõiduki omanikku kajastavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust, s.o need ei mõjuta sõiduki omandiõiguse tekkimist või lõppemist. Kuigi omanikukanded on liiklusregistris üksnes informatiivse tähendusega, on neil siiski oluline roll õigus- ja käibekindluse tagamisel. Seetõttu peab liiklusregistri kanne mootorsõiduki omaniku kohta vastama tegelikule tsiviilõiguslikule olukorrale, mille peab oma pädevuse piires tagama Transpordiamet. Iseäranis hoolsalt peab Transpordiamet omandiküsimuse välja selgitama omanikukande muutmisel ehk uue omaniku liiklusregistrisse kandmisel. Transpordiamet peab vältima ebaõige kande tegemist, kuid ei tohi seejuures jätta kande tegemise eeldusi nõuetekohaselt välja selgitamata (Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024 otsus nr 3-22-1095, p 14).
17.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 13.01.2020 määruses nr 3-19-2078, et haldusorgan peab uurimispõhimõttest (HMS § 6) tulenevalt selgitama haldusakti andmisel välja kõik asja otsustamisel tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumise. Tsiviilõiguslike asjaolude tuvastamisel on haldusorganil õigus ja kohustus lähtuda asjakohastest tsiviilõiguse normidest. Pädevus tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamiseks puudub haldusorganil reeglina vaid siis, kui seadus näeb ette, et konkreetne asjaolu tuleb tuvastada tsiviilkohtumenetluse korras. Transpordiametil on pädevus tuvastada sõiduki omandiõigus kui registrikande tegemisel tähtsust omav asjaolu ka juhul, kui esitatud dokumendid võivad olla ebaselged või vastuolulised või kui mitu isikut väidavad end olevat sama sõiduki omanikud. Selline taotletud registrikande tegemise või sellest keeldumise otsustamiseks vajaliku asjaolu tuvastamine Transpordiameti poolt ei tähendaks omandiküsimuse lõplikku ega siduvat lahendamist ning ei võtaks kelleltki võimalust kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Registrikande tegemisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et omandiõiguse küsimuses on isikute vahel vaidlus, vaid üksnes asjaolu, et registrikande taotleja ei ole esitanud piisavalt usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid tema omandiõigust (p-d 15–17 ja seal viidatud lahendid). Kuigi viidatud määrus puudutas vastustaja kohustusi väikelaevade registreerimisel, on need seisukohad asjakohased ka siinses asjas (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024 otsus nr 3-22-1095, p 16).
18.Ringkonnakohus leiab, et Transpordiamet ei ole toonud 11.02.2022 otsuses välja asjaolusid, mis tekitaks põhjendatud kahtluse, et kaebaja ei olnud saanud sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanikuks. Selliseks asjaoluks ei saa olla pelgalt tolleaegse liiklusregistri järgse omaniku Primero Finance OÜ üldsõnaline vastuväide (dtl 44), et kõnealune sõiduk on laenu- ja tagatisomandamise lepingu tagatiseks. Seejuures ei tulenenud 7(9)
3-22-306 Primero Finance OÜ vastusest otsesõnu, et ta peab end jätkuvalt sõiduki omanikuks tsiviilõiguslikus mõttes. Transpordiamet ei ole seda asjaolu lähemalt uurinud, sh nõudnud Primero Finance OÜ-lt (ega ka liiklusregistrisse kantud vastutavalt kasutajalt) mingit täiendavat teavet või dokumente.
19.Asja materjalide järgi ostis kaebaja sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX Soomes Vantaa linna korraldatud oksjonilt ning 18.05.2021 üleandmis- ja vastuvõtuaktis märgitu kohaselt on see akt tõend sõiduki omandiõiguse ülemineku kohta (dtl 10–20, tõlked dtl 66– 72). Kaebaja on kohtumenetluses välja toonud, et ta omandas Vantaa linna korraldatud oksjonilt sarnasel viisil veel ühe sõiduki ja Transpordiamet kandis kaebaja selle omanikuna liiklusregistrisse. Ainuke erisus nende kahe juhtumi vahel seisnes selles, et teise sõiduki puhul ei vaielnud registrijärgne omanik omanikukande muutmisele vastu (vt kaebuse p 10, vrd tõendid dtl 10–20). Transpordiamet ei ole kaebaja seisukohale vastu vaielnud. Sellest saab järeldada, et Transpordiamet ei pidanud kaebaja esitatud tõendeid sõiduki Vantaa linna avalikul oksjonil omandamise kohta iseenesest ebapiisavaks või ebausaldusväärseks, vaid sisuliselt leidis, et tal puudub pädevus vaidluse korral tuvastada omanikukande aluseks olevaid asjaolusid. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, ei ole selline seisukoht õige.
20.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et määruse nr 19 § 7 lg 2 p 2 kohaselt tuleb registripidajale esitada sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid, mille omandiõiguse tõendamiseks vajalik sisu ja koosseis sõltuvad sõiduki omandamise õiguslikust alusest ja asjaoludest. Nii näiteks selgitas ringkonnakohus 29.11.2024 otsuses nr 3-22-1095, et vallaspandiõiguse realiseerimisele avaliku enampakkumise teel on iseloomulik, et ostja omandab asja seaduslikult senise omaniku nõusolekust sõltumata (p 18). Siinse asja materjalide kohaselt sai Vantaa linn sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanikuks Soome sõidukite teisaldamise seaduse (1508/2019 Laki ajoneuvojen siirtamisestä1) alusel (vt eeskätt §-d 10– 13). Isegi kui eeldada, et Vantaa linn ei teavitanud sõiduki Eesti liiklusregistrisse kantud omanikku nõuetekohaselt sõiduki teisaldamisest, nagu leidis halduskohus – mille kohta ei ole siiski tõendeid esitatud – ei pruugi see mõjutada sõiduki võõrandamise otsuse kehtivust ja seega ka omandiõiguse üleminekut Vantaa linnale. Osundatud Soome seaduse § 10 lg 1 järgi tuli teavitada sõiduki teisaldamisest selle omanikku või valdajat. Asja materjalide põhjal saab eeldada, et sõiduki valdajaks (liiklusregistri järgi vastutavaks kasutajaks) ei olnud Primero Finance OÜ, vaid Z.P. Kuigi haldusorgani otsus sõiduki teisaldamise kohta tuli kõnealuse Soome seaduse § 10 lg 2 kohaselt vormistada kirjaliku otsusena ja toimetada see viimasele teadaolevale omanikule ja valdajale, võis selle kätte toimetada ka avalikult, kui omanik või tema aadress ei olnud teada. Seetõttu ei välista sõiduki omandiõiguse üleminekut Vantaa linnale Primero Finance OÜ väide, et Vantaa linn ei ole teda sõiduki hoiule võtmisest teavitanud ja hoiatanud selle võõrandamise eest.
21.Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtu hinnangul seni esitatud materjalide põhjal piisavalt põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei saanud sõidukit Soomes avalikult enampakkumiselt soetades selle omanikuks. Asjaolu, et kaebajal ei olnud siinse vaidluse asjaolusid arvestades võimalik esitada Transpordiametile sõiduki registreerimistunnistust, ei saa välistada omaniku vahetuse kande tegemist, kui Soomes võõrandati see sõiduk kui peremehetu vara, mille omandiõigus on läinud Vantaa linnale üle seaduse ja selle alusel antud haldusakti alusel.
22.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus E.K apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu 26.09.2022 otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab E.K kaebuse. Ringkonnakohus tühistab Transpordiameti 11.01.2022 otsuse ja kohustab Transpordiametit kandma kaebaja liiklusregistrisse sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanikuna vastavalt kaebaja 15.12.2021 taotlusele. 1
23.Ringkonnakohus võtab kindla sisuga ettekirjutuse tegemisel (vt HKMS § 41 lg 3) arvesse järgmisi asjaolusid: vastustaja ei teosta liiklusregistris omanikuvahetuse kande tegemisel kaalutlusõigust; puudub põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei saanud sõidukit Soomes oksjonilt soetades selle omanikuks; Primero Finance OÜ on apellatsioonimenetluses kinnitanud, et tema ei ole enam vaidlusaluse sõiduki omanik; Z.P ei ole taotlenud enda kandmist liiklusregistrisse vaidlusaluse sõiduki omanikuna; kaebaja on apellatsioonkaebuses jäänud nõude juurde kohustada vastustajat tegema omanikuvahetuse kanne ja ei ole ka hilisemas menetluses teada andnud, et tema tahe on muutunud. Kui õigusaktide või faktiliste asjaolude muutumise tõttu ei vasta Transpordiametile esitatud 15.12.2021 taotlus siiski enam kaebaja tahtele, tuleks kaebajal sellest Transpordiametile viivitamata teada anda.
24.Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
25.Vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 8). Vastustajalt tuleb välja mõista kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mis on nõuetekohaselt tõendatud (§ 109 lg-d 1, 11 ja 6). Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid kokku 310 eurot (riigilõiv 20 eurot, tõlkimiskulu 90 eurot ja esindajakulu 210 eurot; dtl 96 jj) ja ringkonnakohtus 329,50 eurot (riigilõiv 20 eurot, esindajakulu 209,50 eurot).
26.Ringkonnakohus leiab, et kaebajale ei saa välja mõista tõlkimiskulu 90 eurot. Kuigi halduskohtule esitatud arve kinnitab selle kulu tasumise kohustuse tekkimist, pole kaebaja esitanud tõendeid arve tasumise kohta (nt maksekorraldus või kontoväljavõte). HKMS § 109 lg 11, mille kohaselt piisab tõendist selle kohta, et menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, puudutab üksnes menetlusosalise esindaja kulusid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2024 otsus nr 3-22-2509, p 14; 30.09.2022 otsus nr 3-21-586, p 28.2; 11.02.2022 otsus nr 3-20-1773, p 34). Muus osas on menetluskulud asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades vajalikud ja põhjendatud ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.