Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.09.2024 otsuse nr 15.3-3.2/576-1 ja 01.11.2024 vaideotsuse nr 15.3-3.6/126 tühistamiseks ning tähtajalise elamisloa taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina-Marita Alliksoo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.05.2025 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti 12.09.2024 otsusega keelduti Xile töötamiseks juhtorgani liikmena äriühingusse OÜ Wheels2Go tähtajalise elamisloa andmisest (dtl 3). Otsuse põhjendused: - Kaebajal oli varem fiktiivne abielu, mis on tänaseks lõppenud, kuid mida taotleja ei soovinud lõpetada, kartes kaotada oma viibimisalust. Arvestades taotleja poolt taotlevate elamislubade liikide järjekorda, taotleja antud vastuolulisi ütluseid, siis jääb mulje, et taotleja soovis hoida kõrvale sanktsioonimäärusest, olles sanktsioonisubjekt ja taotleja soovib saada Eestis viibimise alust selleks, et taotleja ei peaks tagasi minema oma kodakondsusriiki. - Tõendid ei kinnita osaühingu tegutsemist. Äriühing ei too Eesti majandusele kasu. Taotlejal on võimalik ettevõtet juhtida ka väljaspool Eestit. - Taotlejal puudus jaanuarist juulini 2024. aastal legaalne sissetulek. Kaebaja tööle asumise aja kohta on esitatud vastuolulisi andmeid. Juhatuse liikmele makstava töötasu suurus ei vasta seaduse nõuetele. PPA-l puudub veendumus, et taotlejale hakatakse kogu elamisloa perioodil, st ka edaspidi maksma piisavat töötasu, sest maksed on tehtud tagantjärele. - Taotleja on enda eluloo kohta esitanud erinevaid andmeid. Taotleja on töötanud miilitsas ning ta on määratlenud end topeltkodakondsust omandanuna. Taotlejale laekuvad isiklikule kontole suured sularaha sissemaksed. - Taotleja esitas alles haldusmenetluse käigus teabe oma karistatuse kohta, mida ta ei olnud varasemas taotluses maininud. Taotlejalt tuleb eeldada lojaalsust mõlemale kodakondsusjärgsele riigile. Taotleja ei ole esitanud sõjaväeteenistusest vabastamist kinnitavat tõendit, mistõttu saab järeldada, et taotleja kuulub Venemaa Föderatsiooni relvajõudude reservi. Selliste isikute 1(6)
viibimine Eestis võib ohustada Eesti julgeolekut ja avalikku korda, kui Venemaa Föderatsiooni (VF) sõjategevus peaks mingitel põhjustel eskaleeruma. - Taotleja on esitanud menetluse kestel erinvaid andmeid taotluse lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta, mis on hiljem osutunud valeks. - PPA ei ole tuvastatud, et taotlejal oleksid eraelulised või perekondlikud sidemed Eestiga, mis takistaksid elamisloa andmisest keeldumist. X esitas otsusele vaide (dtl 422 jj). Politsei- ja Piirivalveamet jättis 01.11.2024 vaideotsusega nr 15.33.6/126 vaide rahuldamata. - Ainuüksi see, et PPA ei oleks tohtinud sisustada VMS § 123 p-i 2 vaide esitaja varasema elamisloa eesmärgipärase kasutamisega, ei too kaasa PPA otsuse tühistamist. Tegemist ei ole ainukese põhjusega, millele PPA otsuses on tuginetud ning millega on sisustatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsust. - PPA tugineb äriühingu puhul selle reaalse äritegevuse puudumisele ehk VMS § 181 1 lg-le 2, mille kohaselt peab äriühingul vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist olema tegelik majandustegevus Eestis, s.o enne 29.05.2024. Vaide lahendaja iseenesest nõustub, et äriühingul tõepoolest mingisugune käive on. Vaide esitaja äriühing ei soodustada Eesti majanduse arengut, kui ta ei maksa riigile makse, milleks ta on kohustatud. Sellele, et vaide esitaja äriühing ei maksa käibemaksu, vaide esitaja iseenesest vastu ei vaidle. Vaatluse all olnud perioodil (2024. a maikuule eelnenud viiel kuul) ei ole vaide esitaja käibemaksu maksnud, vaid riigilt küsinud käibemaksu tagasi. Lisaks on tööandja kutsel märgitud töötasu suuruseks summa, mis ei vasta VMS § 178 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vaide lahendaja on ka seisukohal, et PPA on põhjendatult kahelnud selles, et vaide esitajale hakatakse maksma kogu elamisloa perioodil seaduses sätestatud töötasu. - PPA-l ei ole võimalik arvestada vaidemenetluses uute dokumentidega, mille esitamise võimalus oli vaide esitajal olemas ka haldusmenetluse käigus. - Reservi arvamine ei võrdu sellega, et isik ei ole mobilisatsioonikohuslane. Reservi arvamise mõte ongi selles, et riigil oleksid olemas mehed, keda vajadusel mobiliseerida. Vaide esitaja ei ole reservist välja arvatud. Lisaks nähtuvalt sõjaväepiletist on vaide esitajale märgitud „A-kategooria“ ehk teenistuskõlbulik ilma piiranguteta (märge lisatud 04.10.2000). Haldusmenetluse käigus on vaide esitaja väljendanud just hirmu mobiliseerimise ees ja selgitanud, et ta plaanib loobuda VF-i kodakondsusest. - PPA võis vaide esitaja poolt esitatud tõendile oma karistatuse kohta tugineda. Vaide lahendaja soovis täpsemalt aru saada, mille eest vaide esitajat on 2002. a Venemaal karistatud. Vaide esitaja ei ole vaide lahendaja vastavat kohtuotsust edastanud ega ka põhjendanud, miks ta seda ei saa esitada. - Kuni vaide esitajat ei ole vabastatud Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest, omab ta kohustusi ka selle riigi ees. Vaide esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks alustanud kodakondsusest vabastamise või loobumise protsessi. Siiski tuleb pidada tõenäoliseks PPA otsuses toodut, et teise riigi kodakondsus on võetud selleks, et mööda hiilida sanktsioonidest, mis on kehtestatud VF kodanikele. Seda eriti arvestades tõsiasja, et vaide esitajale keelduti 11.05.2022. a tähtajalise elamisloa andmisest justnimelt VMS § 123 p 6 alusel. Vaide lahendajal ei ole võimalik hinnata, kas vaide esitaja kinnitused selles osas, et ta mõistab hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu on siiras või mitte. Riigivõimust erineva poliitilise meelsuse omamine ei ole tähtajalise elamisloa andmise aluseks. Niisamuti ei puutu tähtajalise elamisloa andmise otsusesse asjaolu, et vaide esitaja pärit-oluriik ei ole demokraatlik ja seal kehtivad ulatuslikud piirangud. - PPA on jõudnud seisukohale, et vaide esitaja kujutab ohtu Eesti riigi avalikule korrale tulenevalt asjaoludest, et vaide esitajat on Venemaa Föderatsioonis karistatud süüteo eest, kuna vaide esitaja ei ole varasemalt PPA-le teada andnud, et teda on 2002. a Venemaal karistatud ehk PPA-le on seega varasema osas esitatud valeandmeid ning ei ole ta varasematest taotlustes märkinud, et ta on Venemaal miilitsas töötanud. Vaide esitaja võib olla ohuks julgeolekule, kuna ta endiselt Venemaa Föderatsiooni kodanik ning kodanikuna on tal kohustused oma riigi ees. Venemaa Föderatsioon 2(6)
on teinud korduvalt ähvardusi konkreetselt ka Eesti Vabariigi suunal, siis sellise lojaalsuskohustuse ning lisaks ka relva käsitlemisoskusega isikute Eestis viibimine ohustab selgelt Eesti julgeolekut, kui Venemaa Föderatsioon peaks ründama Eestit. Vaides esitatud väide, et vaide esitaja oskus relvi käsitseda ei ole olnud püsiva ega professionaalse iseloomuga ei muuda tõsiasja, et oskus relvaga ümber käia on vaide esitajal olemas.
2.X esitas 11.11.2024 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 12.09.2024 otsuse nr 15.3-3.2/576-1 ja 01.11.2024 vaideotsuse nr 15.3-3.6/126 tühistamiseks ning tähtajalise elamisloa taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
1.Kaebaja ei nõustu, et OÜ Wheels2Go ei too Eesti Vabariigile kasu. Osaühing on teinud kaebajale väljamakseid ja tasunud tulumaksu. Juriidilise isiku omakapital on summas 62 658 eurot ning müügitulu 197 100 eurot.
2.Kaebaja oskus relva käsitsemisel ei ole olnud püsiva ega professionaalse iseloomuga. Kaebaja ei teeninud armees ning tema õppeasutuses ei olnud sõjalist väljaõpet. Kaebaja on teinud vaid mõned laskmised lasketiirus, töötades miilitsas. Miilitsas oli kaebaja tööülesanneteks kontoris sõidukite registreerimine.
3.Kaebaja ei ole arvatud reservi ega kuulu seetõttu mobiliseerimisele.
4.Kaebajal puudub Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi kohaselt karistatus. Kaebaja on Eestis viibides järginud seaduseid ning teda ei ole karistatud ühegi süüteo eest.
5.Kaebaja ei proovi vältida sanktsioone, vaid asus Eestisse elama enne sanktsioonide kehtestamist. Kaebaja Eestisse elama asumise motiivideks olid isiklikud perekondlikud asjaolud ja äritegevus.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.Kaebajal puudub õigustatud ootus uuel alusel elamisloa saamiseks.
2.Äriühingu tegevust tuleb hinnata seisuga enne elamisloa esitamist. Enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist ei ole äriühing ise käibemaksu maksnud, küll aga on seda igakuiselt tagasi küsitud. Samuti puuduvad äriühingul palgatöötajad ning keskmine töötasu 2024. a teises kvartalis on olnud 310 eurot. Vastustaja hinnangul ei olnud äriühingul reaalset majandustegevust, mistõttu ei saa järeldada, et ta oleks oma tegevusega Eesti majandusele kasu toonud. Kaebaja ei ole esitanud arveid, mis tõendaksid autode müüki.
3.Erinevalt varasemast andis kaebaja seekordses elamisloa taotluses teada, et ta on töötanud Venemaal miilitsas. Kaebaja ei ole menetluses tõendanud, et tema teenistussuhte iseloom ei eeldanud relva igapäevast kandmist. On loogiline järeldada, et miilitsas pandi relva kasutamise oskusele palju rõhku.
4.PPA-le ei ole esitatud sellist tõendit, millelt nähtuks, et kaebaja on vabastatud sõjaväearvestusest. Kaebaja on haldusmenetluses esitanud sõjaväepileti, mille punktist 8 nähtub, et ta on arvatud reservi.
5.Kaebaja on väitnud karistatuse puudumist, kuid samas on karistus kaebaja esitatud karistusõiendile kantud. Kaebaja ei esitanud vaidemenetluses kohtuotsust, et vastustaja saaks välja selgitada, mille eest on kaebajat karistatud.
6.Vastustaja on kaebajast lähtuvat ohtu sisustanud nii eelnevalt toodu kui ka valeandmete esitamisega. Kaebajal on endiselt kodakondsusest tulenevad kohustused Venemaa ees. Kaebaja külastab sageli Venemaad ning tema ütlused selle kohta on vastuolulised. Kaebaja on esitanud valeandmeid ka oma tegeliku elukoha ja töötamise asukoha kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohtule nähtub vaideotsuse põhjendustest, et vaideotsusega on osaliselt loobutud haldusakti varasematest põhjendustest seoses võimaliku fiktiivse abielu sõlmimise asjaoludega (dtl 447, p 18). Samuti on vaideotsuses kohati parendatud algse haldusakti põhjendusi, s.o selgitatud paremini ennekõike äriühinguga seotud järeldustele jõudmist (samas). Seega lähtub kohus vaidlustatud haldusakti kontrollimisel haldusakti ja vaideotsuse põhjendustest kogumis, kuna vaideotsus aitab 3(6)
paremini selgitada vastustaja arutluskäiku. Samas märgib kohus, et algne haldusakt ise ei ole sedavõrd struktureerimata või selgusetu, et vaideotsusega oleks asutud sisuliselt uut haldusakti andma ja seda põhjendama. Kohtule ei nähtu ka seda, et alles vaidemenetluses oleks asutud olulisi asjaolusid uurima ja nende kohta tõendeid koguma.
5.Välismaalasel puudub reeglina subjektiivne õigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Erandlikult võib välismaalase subjektiivset õigust Eestisse saabumiseks ja siia jäämiseks möönda juhul, kui välismaalasel on Eestis olulised perekondlikud sidemed või koduriiki tagasi saatmine seaks ohtu isiku elu, tervise või inimväärikuse (s.o õigus rahvusvahelisele kaitsele). Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, nagu on sedastatud ka vaidlustatud otsuses (dtl 18 p 69). Välismaalase Eestis viibimine kõikidel muudel juhtudel peab olema kooskõlas avalike huvidega ning vastama avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (VMS § 13 lg 1). Seetõttu peab välismaalase viibimine Eestis nii töötamiseks, õppimiseks, ettevõtluseks või muul juhul (vt VMS § 118 loetelu) olema riigi ning siinsete kodanike ja õiguslikul alusel viibivate muude isikute huvides.
6.Vaidlusaluse haldusakti aluseks oli kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus töötamiseks juhtorgani liikmena OÜ-s Wheels2Go (taotlus ja tõlge dtl 60 ja 69; muutmise avaldus dtl 139 p 2). VMS § 118 p 4 ja § 181 lg 2 p 2 koosmõjus võib töötamiseks tähtajalise elamisloa anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata Eestis registrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku ja välismaa äriühingu filiaali juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil. VMS § 1811 lg 1 sätestab juhtorgani liikmena töötamiseks elamisloa andmisel järgmised tingimused: 1) eraõiguslik juriidiline isik on kantud Eestis registrisse vähemalt viis kuud enne elamisloa taotluse esitamist; 2) eraõiguslikul juriidilisel isikul on olnud vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemist tegevus Eestis; 3) eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil eraõigusliku juriidilise isiku tegevus ja välismaalase Eestisse elama asumine aitab oluliselt kaasa tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärgi saavutamisele. Täiendavalt sätestab lg 2, et äriühingul või välismaa äriühingu filiaalil, mille juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tähtajalist elamisluba töötamiseks taotletakse, peab olema vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist olnud tegelik majandustegevus Eestis. Seega peab tegelik majandustegevus olema olemas 5 kuu kestel enne taotluse esitamist (lg 2) kui ka enne taotluse suhtes otsuse tegemist (lg 1 p 2). Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja taotluse esitamise ajaks tuleb lugeda 29.05.2024, mil kaebaja taotles algse taotluse muutmist ja uuel alusel (juhtorgani liikmena töötamiseks) tähtajalise elamisloa andmist (dtl 129 jj, lisad 9, 10 ja 11).
7.Vastustaja on tuginenud otsuse punktis 33 (dtl 10), et äriühingul puudus enne taotluse lahendamist tegevus, kuivõrd: - OÜ Wheels2Go (16753463) on seisuga 12.09.2024 esitamata deklaratsioonid, st tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon, mille esitamise tähtaeg oli 10.09.2024. - Ametlike (registreeritud) andmete järgi töötab äriühingus kaebaja, kuid kaebajale soovitakse tähtajalist elamisluba töötamiseks vastustajale esitatud kutse kohaselt alles alates 01.08.2024, mis tähendab, et kaebaja kutsub kutse kohaselt ennast tööle alles 01.08.2024, eeltoodust selgub nagu kaebaja ei oleks varem äriühingus töötanud. - Äriühingus puuduvad palgatöötajad, keskmine töötasu (2024 II kv) on 310 eurot, võrreldes esimese kvartaliga, KMD koefitsient on 0 (0 maksumääraga tehingud, kauba eksport). 4(6)
- Äriühingu näitajate (KMD andmed) perioodil 01.2024 - 07.2024 kohaselt küsitakse äriühingu kaudu käibemaksu tagasi 20 5021,21 euro ulatuses, makstakse aga 0 eurot. Kohus lisab täiendavalt, et haldustoimikusse kogutud materjalide alusel tasuti 2024 I kvartalis tööjõumakse 857,92 eurot ning riiklikke makse 0 eurot (dtl 121). Samas oli perioodil 01.12.202329.02.2024 maksustatav käive 78 100 eurot (samas). Kohus ei pea vajalikuks uurida, kas seega toimus kogu maksustatav käive üksnes detsembris 2023. a, kuid riiklike maksude tasumist 2024. aastal vähemalt 5 kuu kestel eeltoodust tulenevalt ei nähtu. Kaebaja lisas puudunud deklaratsioonid 2024. aasta augustikuu eest vaidele (dtl 427 ja 428). Vaideotsuses on vastustaja põhjendatult välja toonud (dtl 447, p 22), et äriühingul on mingisugune käive, samas äriühing ei maksa käibemaksu. Selline äriühing ei soodusta Eesti majanduse arengut. Kohus nõustub vastustaja järeldusega. Vastustajal on lai kaalutlusõigus hindamaks, kas konkreetne äriühing soodustab Eesti majanduse arengut. Käesoleval juhul puuduvad kaebaja äritegevuses mistahes asjaolud, mis viitaksid Eesti majanduse arengu soodustamisele. Eeltoodust tulenevalt on täidetud VMS § 123 p-s 2 toodud tingimus, et välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele.
8.Kaebaja on jätnud vastamata ka vastustaja seisukohale brutokuupalka puudutavas osas (otsuse p 35 ja vaideotsuse p 23). VMS § 178 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga olenemata kokkulepitud tööajast. Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel (lg 2). 2024. aasta I kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1894 eurot 1. Kaebajale eelnevalt OÜ-s Wheels2Go poolt makstud palk suurusega alla 1000 euro kuus (vt tabel otsuse punktis 35) ega ka tööandja kutsele märgitud brutopalk suurusega 1400 eurot kuus (dtl 145) ei vasta vastavale miinimumnõudele. Kaebaja ei vasta ka seetõttu tähtajalise elamisloa andmise tingimustele.
9.Kuna eelnevad alused on piisavad tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks, ei pea kohus vajalikuks analüüsida muid otsuse põhjendusi. Kohus vastab kaebuse väidetele üksnes osas, milles kaebaja otsusele vastu vaidles, mis puudutavad ennekõike kaebajast tulenevat ohtu avalikule korrale ja julgeolekule (VMS § 124 lg 1 p 1). Kaebaja on haldusmenetluses esitanud sõjaväepileti (dtl 278 jj, tõlge dtl 293), mille teisel leheküljel (dtl 279, tõlge dtl 295) on märgitud, et kaebaja on arvatud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude reservi ja kaebaja on sõjaväeteenistuseks kõlbulik. Kaebaja on reamees (lk 8, tõlge dtl 298). Leheküljel 11 on toodud, et kaebaja kuulub Venemaa armee sõdurite koosseisu ametikohaga personaalarvuti operaator (dtl 283, tõlge dtl 299). Leheküljel 19 on toodud, et kaebaja on arvatud reservi 27-aastaseks saamise tõttu (dtl 287, tõlge dtl 303). Sõjaväepileti lk-del 27-28 on toodud reservis olevate kodanike kohustused, sh kohustus täita mobilisatsiooniettekirjutust (dtl 290-291, tõlge dtl 306-307). Eeltoodust tulenevalt kinnitab sõjaväepilet nii kaebaja kuulumist reservi kui ka seda, et kaebajal tuleb täita mobiliseerimisest tulenevaid kohustusi. Kaebajast tulenevate muude ohtu kinnitavate asjaolude osas on haldusaktis tuginetud sellele, et varasemates taotlustes ei ole kaebaja tuginenud sellele, et ta on Venemaal miilitsas töötanud (haldusakti p 39 ja vaideotsuse p 30) ega sellele, et teda on kriminaalkorras karistatud (haldusakti p-d 45, 47, 49-50, vaideotsuse p-d 30 ja 31 ja allmärkus 3). Tegemist on oluliste asjaoludega, mis 1
võimaldavad vastustajal hinnata, kas kaebajast võib tuleneda oht avalikule korrale või mitte, sealjuures nii varasema teenistuskogemuse kui ka süütegude toimepanemise tõttu. Seetõttu on vastustaja asjakohaselt viidanud keeldumise alusena ka VMS § 124 lg 2 p-le 1, mille kohaselt elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sealhulgas oma varasema tegevuse kohta, viisa, elamisloa või tööloa taotlemisel või elamisloa või tööloa pikendamise taotlemisel või Eesti kodakondsuse või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Kaebaja poolt varem andmete esitamata jätmine võis mõjutada ka seda, kas kaebaja oleks eelnevalt Eestis viibimisaluse saanud. Toodud asjaolud ei vaja aga täiendavat uurimist, kuna kaebaja ei täida juhtorgani liikmena Eestis töötamise tingimusi (kohtuotsuse punktid 6-8). Vaidlustatud haldusaktid on seega õiguspärased.
10.Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja HKMS § 108 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.