Xi kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks hüvitama kaebajale täitemenetluses tasutud sunniraha ja täitekulud
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis Lõiv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.05.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 10.10.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr 11-12.1/2023/7484 Xit (kaebaja) ilmuma 24.11.2023 terviseseisundi hindamisele. Hindamisele mitte ilmumise korral rakendatakse kaebaja suhtes sunniraha 100 eurot (dtl 78).
Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva teavitas 04.04.2024 kaebajat (dtl 915), et vastutaja esitas 26.03.2024 avalduse kaebaja osas täitemenetluse algatamiseks. Kaebajal tuleb täiteasjas nr 197/2024/823 tasuda 30 päeva jooksul 176,25 eurot või pärast seda 215,9 eurot.
3.Kaebaja esitas 01.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja keelamiseks 10.10.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendada, vastustaja kohustamiseks
3-24-1316
esitada täitemenetluse lõpetamise avaldus ning kohustamiseks tagastada kaebajale sunniraha ja täitekulud. Kaebaja ei olnud teadlik kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele 24.11.2023, kuna talle ei ole ettekirjutust kätte toimetatud. Kaebaja sai sellest teada 05.04.2024, kui kohtutäitur edastas talle täitmisteate.
Vastustaja palus 20.06.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväeteenistuskohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu. Vastustajal ei ole kohustust dokumenti kätte toimetada muul viisil, näiteks lihtkirjaga, kui kutsealune ei ole esitanud sellekohast taotlust. KVTS § 15 lg 3 kohaselt loetakse eelnimetatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud varasem kättetoimetamine. 10.10.2023 ettekirjutus toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 10.11.2023 (dtl 56). KVTS § 15 võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud on tehtud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] vastustaja saadetud dokumentidega. KVTS § 15 kohaselt ei pea vastustaja tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Seega on vastustaja ettekirjutuse nõuetekohaselt kaebajale teatavaks teinud.
4.2.13.02.2024 sunniraha rakendamise teatis nr 11-18/2024/246 toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3 kohaselt kätte 15.03.2024 (dtl 57). Teatises teavitati kaebajat sunniraha rakendamisest. Kaebajale anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikult tasumiseks. Seega on alusetu kaebaja väide, et ta ei teadnud sunniraha rakendamisest, võimalusest esitada vastuväiteid või tasuda sunniraha vabatahtlikult. Kuna kaebajale toimetati sunniraha rakendamise teatis kätte 15.03.2024, siis oli tal võimalik vabatahtlikult tasuda sunniraha 100 eurot kuni 25.03.2024. Kuna kaebaja seda ei teinud, esitas vastustaja 26.03.2024 kohtutäiturile täitmisavalduse. Vastustaja leiab, et dokumendid on kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud ja puudub alus kaebaja nõude rahuldamiseks. Samuti on kaebaja suhtes täitemenetlus 25.04.2024 seisuga lõpetatud nõude rahuldamisega (dtl 58).
Kohus kohustas 21.06.2024 määrusega kaebajat täpsustama kaebuse nõudeid.
6.Kaebaja esitas 08.07.2024 kaebuse uue tervikteksti nõudega kohustada vastustajat tagastama kaebajale täiteasjas välja mõistetud sunniraha 100 eurot ja hüvitama täitekulud 76,25 eurot. Ettekirjutus ei ole õiguspärane ega põhjendatud. Vastustaja tegevus on pahauskne ega ole õiglane. Kaebaja ei teadnud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustusest, sest ta ei ole kutset kätte saanud. Kaebaja sai ettekirjutuse koos täitmisteatega kätte 05.04.2024 kohtutäituri kaudu. Vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei ole talle sinna dokumente saatnud. Vastustaja ei ole pidanud vajalikuks saata ettekirjutust kaebajale, vaid suunas selle otse kohtutäiturile täitmiseks. Haldusakt peab olema enne täitmisele saatmist adressaadile kätte toimetatud. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab vastustajale õiguse valida kätte toimetamise viisi, on vastustaja kätte toimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kätte toimetamise võimalused on ammendunud. Kaebaja ei saanud ettekirjutust kätte ega saanud eeldada, et tema suhtes rakendatakse sunniraha.
2(5)
3-24-1316
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja leiab, et vastustaja 10.10.2023 ettekirjutus ja sunniraha määramine on õigusvastased, sest viidatud ettekirjutust ei ole talle kätte toimetatud.
8.HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
9.Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et viidatud ettekirjutus ei vastaks õiguspärasuse eeldustele. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi alusele, mis annaks põhjust tuvastada haldusakti õigusvastasust. Võimalikud vead haldusakti kättetoimetamisel ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, vaid kehtima hakkamist. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Haldusakti kättetoimetamine järgneb haldusakti andmisele, seetõttu ei saa olla tegemist asjaoluga, millega saab juba haldusakti andmisel arvestada. Seega ei muuda vead haldusakti kättetoimetamisel haldusakti õigusvastaseks.
10.Kaebaja taotleb hüvitist täitemenetluses tasutud sunniraha ja täitekulude osas kokku 176,25 eurot. Nimetatud nõue on hüvitamisnõue HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses.
11.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
12.Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.
13.Kaebaja vaidlustab tema suhtes kohaldatud sunnivahendit.
14.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
15.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja 10.10.2023 ettekirjutusega kohustati kaebajat ilmuma 24.11.2023 kl 11.30 terviseseisundi hindamisele, kuid kaebaja jättis talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud 24.11.2023 terviseseisundi hindamisele ega põhjendanud vastustajale selle kohustuse täitmata jätmist. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui kaebaja hindamisele ei ilmu, siis rakendatakse tema suhtes sunniraha 100 eurot.
16.Kaebaja põhjendas ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ta ei olnud teadlik terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustusest. Kaebaja väitis, et sai viidatud ettekirjutusest teada kohtutäituri kaudu koos täitmisteatega.
17.KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane
3(5)
3-24-1316
taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.
18.Vastustaja esitatud tõendist nähtuvalt on 10.10.2023 ettekirjutus kaebajale Eesti teabevärava teenuse kaudu kätte toimetatud 10.11.2023 (dtl 56). Seega on vastustaja järginud ettekirjutuse kättetoimetamisel KVTS § 15 lg-s 1 ette nähtud korda. Ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul ettekirjutusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe [email protected] aadressile saadetud e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti aadressile, mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja millal on kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal kasutada kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse kohustusest kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (KVTS § 2 lg 3) olema teadlik põhiseaduslikust kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa kaitseväeteenistusest. Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi saadetavad dokumendid, sh kutse terviseseisundi ilmumisele. KVTS § 15 lg-st 2 nähtuvalt on teised HMS-is ette nähtud kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei pea kasutama ja vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita.
19.Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 10.11.2023, siis oli tal võimalik 24.11.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda või teavitada vastustajat selle kohustuse täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud (ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).
20.ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
21.Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust vaidlustanud ja ka kohtu hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. 10.10.2023 ettekirjutusest nähtuvalt on kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele kokku 2 korral (kutse nr 11-5.1/2022/8395 tulla terviseseisundi hindamisele 26.08.2022, vaidlusaluse ettekirjutusega kohustati tulema terviseseisundi hindamisele 24.11.2023). Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks. KVTS § 226 lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.
22.ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 10.10.2023 ettekirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada. Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 10.11.2023 ja terviseseisundi hindamine toimus 24.11.2023) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda. Kui kaebajal ei olnud võimalik määratud tähtajal terviseseisundi hindamisele ilmuda, oli kaebajal võimalik sellest vastustajat teavitada.
4(5)
3-24-1316
23.Vastustaja on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 13.02.2024 sunniraha rakendamise teatisega (dtl 51). Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha 100 eurot vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale Eesti teabevärava teenuse kaudu kätte 15.03.2024 (dtl 57). Seega oli kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni 25.03.2024 ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega ole taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.
24.Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Seepärast puudub alus kaebust rahuldada. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
25.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.