Xi kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks esitada täitemenetluse lõpetamise avaldus või hüvitada sunniraha ja täitekulud
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis Lõiv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde Kaitseressursside Ameti 24.01.2023 ettekirjutus nr 1112.1/2023/491 (haldusasja nr 3-23-2428 dtl 3536).
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.05.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 12.12.2023 ettekirjutusega nr 1112.1/2023/8848 (dtl 89) Xit (kaebaja) ilmuma 16.02.2024 terviseseisundi hindamisele. Ilmumata jätmise korral rakendatakse sunniraha 640 eurot.
2.Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva edastas 16.04.2024 kaebajale teatise (dtl 1016) vastustaja 12.12.2023 ettekirjutuse alusel täitemenetluse alustamise kohta sunniraha 640 eurot
3-24-1356
sissenõudmiseks. Kaebajal tuleb tasuda 30 päeva jooksul koos täitekuludega 765,05 eurot või pärast seda 871,8 eurot.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega keelata vastustajal rakendada 12.12.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha, kohustada teda hüvitama sunniraha ja täitekulud ning esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kaebaja ei olnud teadlik oma kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele, kuna talle ei toimetatud 12.12.2023 ettekirjutust kätte. Ta sai sellest teada 16.04.2024 kohtutäituri vahendusel. Ettekirjutus ei ole õiguspärane ega põhjendatud. Vastustaja tegevus on pahauskne ega ole õiglane. Vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei ole talle sinna dokumente saatnud. Vastustaja ei pidanud vajalikuks saata ettekirjutust kaebajale, vaid suunas selle otse kohtutäiturile täitmiseks. Haldusakt peab olema enne täitmisele saatmist adressaadile kätte toimetatud. Kuigi kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 2 annab vastustajale õiguse valida kätte toimetamise viisi, on vastustaja kätte toimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kätte toimetamise võimalused on ammendatud.
4.Kohus tagastas 18.06.2024 määrusega kaebuse keelamisnõudes ning võttis selle menetlusse nõuetes kohustada vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus või hüvitama sunniraha ja täitekulud
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväeteenistuskohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu. KVTS § 15 lg 3 kohaselt loetakse eelnimetatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud varasem kättetoimetamine. Ettekirjutus toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 12.01.2024 (dtl 63). KVTS § 15 võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud on tehtud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] vastustaja saadetud dokumentidega. KVTS § 15 kohaselt ei pea vastustaja tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Seega on vastustaja ettekirjutuse nõuetekohaselt kaebajale teatavaks teinud.
5.2.05.03.2024 sunniraha rakendamise teatis nr 11-18/2024/656 toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg 3 kohaselt 05.04.2024 (dtl 64). Seega oli kaebajal võimalik sunniraha 640 eurot vabatahtlikult tasuda kuni 15.04.2024. Kuna kaebaja seda ei teinud, esitas vastustaja kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitemenetlus nr 197/2024/1030 lõpetati 13.06.2024 nõude rahuldamisega (dtl 65).
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohtu menetluses on kaebaja alternatiivsed nõuded kohustada vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus või hüvitada sunniraha ja täitekulud. Kohustamisnõude saab esitada enne, kui kaebajalt on sunniraha ja täitekulud sisse nõutud, hüvitamisnõude pärast seda, kui sunniraha ja täitekulud on sisse nõutud ja täitemenetlus on lõppenud. Vastustaja esitatud tõendist (dtl 65) nähtub, et kaebaja suhtes toimunud täitemenetlus lõpetati nõude rahuldamisega ja nõue täideti 13.06.2024. Seega menetleb kohus asja sisulisel läbivaatamisel vaid hüvitamisnõuet. 2(5)
3-24-1356
7.Kaebaja leidis, et vastustaja 12.12.2023 ettekirjutus-hoiatus ja sunniraha määramine on õigusvastased, sest ettekirjutust ei ole talle kätte toimetatud.
8.HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaidlusalune ettekirjutus ei vastaks viidatud õiguspärasuse eeldustele. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi alusele, mis annaks põhjust tuvastada haldusakti õigusvastasust. Võimalikud vead haldusakti kättetoimetamisel ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, vaid kehtima hakkamist. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Haldusakti kättetoimetamine järgneb haldusakti andmisele, seetõttu ei saa olla tegemist asjaoluga, millega saab juba haldusakti andmisel arvestada. Seega ei muuda vead haldusakti kättetoimetamisel haldusakti õigusvastaseks.
9.Kaebaja taotles vastustaja kohustamist hüvitama talle täitemenetluses tasutud sunniraha ja täitekulud. Nimetatud nõue on hüvitamisnõue HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses.
10.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
11.Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.
12.Kaebaja vaidlustab tema suhtes kohaldatud sunnivahendit.
13.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
14.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja 12.12.2023 ettekirjutus-hoiatusega kohustati kaebajat ilmuma 16.02.2024 kell 10.40 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid kaebaja jättis talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud terviseseisundi hindamisele ega põhjendanud vastustajale selle kohustuse täitmata jätmist. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui kaebaja hindamisele ei ilmu, siis rakendatakse tema suhtes sunniraha 640 eurot.
15.Kaebaja põhjendas kaebuses ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustusest. Kaebaja märgib, et sai viidatud ettekirjutusest teada kohtutäituri kaudu koos täitmisteatega
16.KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument
3(5)
3-24-1356
kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.
17.Vastustaja esitatud tõendist nähtuvalt toimetas vastustaja 12.12.2023 ettekirjutuse kaebajale Eesti teabevärava teenuse kaudu kätte 12.01.2024 (dtl 63). Vastustaja on järginud ettekirjutuse kättetoimetamisel KVTS § 15 lg-s 1 ette nähtud korda ja ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul ettekirjutusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe [email protected] aadressile saadetud e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti aadressile, mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja millal on kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal kasutada kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse kohustusest kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (KVTS § 2 lg 3) olema teadlik põhiseaduslikust kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa kaitseväeteenistusest. Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi saadetavad dokumendid, sh kutse terviseseisundi ilmumisele. KVTS § 15 lg-st 2 nähtuvalt on teised HMS-is ette nähtud kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei pea kasutama ja vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita.
18.Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 12.01.2024, siis oli tal võimalik 16.02.2024 terviseseisundi hindamisele ilmuda või teavitada vastustajat selle kohustuse täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud (ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).
19.ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
20.Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust (640 eurot) vaidlustanud ja ka kohtu hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele enne vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist veel 2 korral (kutse nr 11-12.1/2022/2210 tulla terviseseisundi hindamisele 02.12.2022 ja 24.01.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/491 tulla terviseseisundi hindamisele 17.03.2023)1. Vaidlusalusest ettekirjutusest (dtl 89) nähtuvalt on kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele veel ka 10.11.2023. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks. 24.01.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrati kaebajale täitmiseks sunniraha 400 eurot. Eeltoodu näitab, et väiksemas summas määratud sunniraha ei ole suunanud kaebajat oma kohustust täitma. Seetõttu võis määrata kaebajale uue sunniraha ja see võis olla suuremas summas kui varasem (ATSS § 2 lg 2, § 3 lg 3). KVTS § 226 lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.
21.ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 12.12.2023 ettekirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada. Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 12.01.2024 ja terviseseisundi hindamine toimus 16.02.2024) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik 1
Vastustaja 24.01.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/491 (haldusasja nr 3-23-2428 dtl 35-36).
4(5)
3-24-1356
talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.
22.Vastustaja on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 05.03.2024 sunniraha rakendamise teatisega (dtl 61). Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha 640 eurot vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 05.04.2024 (dtl 64). Seega oli kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni 15.04.2024 ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega ole taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.
23.Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Seepärast puudub alus kaebust rahuldada. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
24.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.