Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene jaTanel Saar 4. aprill 2025, Tartu 3-25-427 X.X.-i kaebus Tartu Vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 tühistamiseks X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2025. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2025. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 4 muutmata.
2.Jätta X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Rahuldada X.X.-i taotlus määruskaebuse ja selle täiendustele lisatud dokumentide tagastamiseks ning tagastada nimetatud dokumendid paberkandjal.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 ning kaebuse tagastamist puudutavas osas määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 19. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/52 kinnipeetava X.X.-i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ja ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist, kuid tulenevalt kinnipeetava tervislikust seisukorrast ei paigaldata kinnipeetavale käeraudu saatmise ajal, kui kinnipeetav kasutab kõndimisel abivahendit (küünarkepp).
2.X.X. esitas 19. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 tühistamiseks. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebaja palub vabastada teda käeraudadest ja lukustatud kambrist.
3.Tartu Halduskohus tagastas 5. märtsi 2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4).
3.1.Kohus leidis, et kaebaja on esitanud vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 peale vaide, kuid vangla ei ole kaebaja vaiet veel lahendanud, mistõttu on vaidemenetlus vanglas pooleli ja kohtule esitatud tühistamiskaebus ei ole lubatav. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.
3.2.Halduskohtu hinnangul ei esine kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust, kuna kaebaja avaldustest kohtule ei nähtu, et teda ähvardaks vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 225/1-2/52 täitmise tõttu kahjulik tagajärg, mida oleks hiljem ebamõistlikult raske kõrvaldada. Kaebaja tõi esile, et käerauad on talle nii kehaliste kui ka vaimsete terviseprobleemide tõttu vastunäidustatud ja ohtlikud. Tartu Vangla selgitas kohtule, et igapäevases töökorralduses kasutatakse kaebaja suhtes käeraudu üksnes siis, kui tema saatmine toimub ratastoolis ja ta ei pea ise liikuma; käeraudu ei paigaldata ka igapäevaste loenduste ja ravimite jagamise ajal – sel juhul kasutatakse kilpi.
3.3.Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saa küünarkepi abil liikuda või vangla takistaks küünarkepi kasutamist. Seega on kaebajal võimalik liikuda saatmise ajal ilma käeraudadeta, kui ta kasutab küünarkeppi. Samuti on kaebajal võimalik ratastoolini liikumisel ja ratastooli istumisel teda saatvalt vanglaametnikult füüsilist toetamist paluda.
3.4.Asjaolu, kas ja kui suur on kaebajast lähtuv oht, ei oma esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tähtsust, sest selles etapis ei anna kohus hinnangut käskkirja õiguspärasusele. Kaebaja saatmisel käeraudade kasutamata jätmine osutab sellele, et vangla on arvestanud kaebaja erivajadustega ning on piiranud kaebaja õigusi vähemintensiivsemalt, kui käskkiri selleks õigusliku aluse annab.
3.5.Kaebaja väidab, et tema ümber peavad olema tuttavad vangid ja valvurid, sest tal on raskusi võõrastega kontakteerumisel ning ta ei talu stressi; samuti on vaimse puudega isiku paigutamine üksikvangistusse ebainimlik. Kaebaja ei saanud minna riigikeele kohvikusse, tal ei lubata kasutada köögis olevaid tarvikuid, tal ei lubata vaadata televiisorit ega kuulata raadiot. Kaebaja avaldustest ei nähtu, et teda ähvardaks praegu sotsiaalne isolatsioon. Lisaks ei ole ta viibinud lukustatud kambris sedavõrd kaua, et esineks tema vaimse või füüsilise tervise kahjustamise oht. Kaebaja saab ka viibida tund aega vabas õhus. Kaebaja väidetest nähtub, et ta on saanud lukustatud kambris viibimise ajal suhelda inimestega – viibinud psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõtul, suhelnud koridoris ja duši all käies kaaskinnipeetavatega, saanud helistada kaks korda nädalas 10 minutit. Lisaks suhtleb kaebaja igapäevaselt ametnikega, kes käivad talle ravimeid toomas ja muid ülesandeid täitmas. Vastuseks kaebaja taotlusele kohustada vanglat lubama tal minna keelekohvikusse, selgitas halduskohus, et sellise võimaluse loomiseks oleks alust üksnes juhul, kui kaebajal esineks sotsiaalse isolatsiooni tõttu esialgse õiguskaitse vajadus.
3.6.Kaebaja esitas taotluse, et kohus kohustaks vanglat korraldama tema kambri koristamine nii nagu on ette nähtud alates 2022. aastast. Kaebaja väitel vajab ta kambri koristamisel abi, sest ta ei ole tervisliku seisundi tõttu võimeline ise kambrit igapäevaselt koristama. Sellise eesmärgi saavutamiseks puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Äratuntav ei ole, et kaebajat ähvardaksid eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal kambri hügieenitingimuste tõttu kahjulikud tagajärjed, mis oleksid hiljem raskesti kõrvaldatavad. Kaebaja elu ega tervis ei ole ohus, kui kamber on mõnda aega koristamata, seda enam, et talle on tagatud võimalus manustada allergiavastaseid ravimeid. Kui kaebajale pannakse käerauad ajal, mil põrand on koristamisjärgselt märg, on kaebajal võimalik paluda vanglaametnikult liikumise turvalisuse tagamisel abi. Vaidlus selle üle, kas kaebaja on tervisliku seisundi tõttu võimeline koristama, ei ole praeguse esialgse õiguskaitse taotluse esemeks.
3.7.Seega ei esine praegu olukorda, mis annaks alust hinnanguks, et kaebajat ähvardab käeraudade kasutamise või eraldatud lukustatud kambris viibimise tõttu kahjulik tagajärg, 2
mida oleks hiljem ebamõistlikult keeruline kõrvaldada. Kaebaja avaldustest kumab läbi soov dikteerida vanglale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingimusi, tuginedes oma tervislikule seisundile. Sellist õigust kaebajal ei ole.
4.X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada ja teha uus otsus. Lisaks soovib kaebaja, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest ja annaks advokaadi, kuna tal on puuduv töövõime ja keskmine puue. Kaebajal on mitmeid tervisega seotud probleeme, mille tõttu ta ei saa ise hakkama. Kaebaja palub, et kohus kohustaks vanglat tegema tema kambri ja tualeti põrandast fotod ja saatma kohtule. Nimetatud ruumide põrand on väga tolmune ja prahine ja keegi ei korista kaebaja kambrit nagu varem. Kaebaja väärikust alandatakse ja tervist kahjustatakse kui ta peab lisaks võtma ka allergiavastaseid ravimeid sellepärast, et kamber on koristamata. Kaebaja palub korraldada kohe pärast fotode tegemist tema kambri koristamine. Kaebaja ei peaks allergiaravimeid tarvitama kui kamber oleks igapäevaselt koristatud ja ust saaks lahti hoida. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda vangla sektori kaamerate salvestised 7. märtsist 2025 kell 16.10 - 16.35 kui kaebaja tuli duširuumist ja raske oli liikuda kambrisse ning valvuri rinnakaamerast kell 17.15, kui kaebaja ei saanud ilma käeraudadeta tõsta suppi kambrisse. Kaebajal on keha ja käte treemor ja ta ei saa neid asju teha kui käed on raudus. Kaebaja viibib jätkuvalt lukustatud kambris ja palub tunnistada see valeks, sest kamber ega keegi inimestest ei ole viga saanud. Valvurid käivad kaebaja kambris ilma kilbita ja nad on üksi. Kaebaja ei karju, ei sõima, ei ähvarda ega peksa kambrit segamini nagu teised vangid teevad. Keegi ei karda kaebajat ja ei tunne end ohustatuna. Kaebajale ei saa panna käeraudu läbi ukseluugi, sest kambri uks käib sissepoole ja ta ei saa liikuda tahapoole, kuna võib kukkuda. See, et valvurid kaebajat aitavad, ei ole õige. Kaebaja esitas määruskaebuse täiendused 10. märtsil 2025, 12. märtsil 2025, 17. märtsil 2025 ja 25. märtsil 2025, kirjeldades jätkuvaid probleeme tema kambri koristamisega. Kaebaja soovib, et kohus tagastaks talle kõik tema avalduste lisad, tehes neist eelnevalt etoimikusse koopia.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuses sisalduvad taotlused (I) ning seejärel teeb otsustuse määruskaebuse osas (II). I
6.HKMS § 2 lg-t 4 ning vaidluse menetlusetappi arvestades, leiab ringkonnakohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2025. a määruse vaidlustamiseks ja enda esindamiseks määruskaebemenetluses Tartu Ringkonnakohtus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 alusel. Ringkonnakohus asub seisukohale, et X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja esitas vaidlustatava halduskohtu 5. märtsi 2025. a määruse peale põhjaliku määruskaebuse ja neli täiendavat avaldust, milles toob välja vaidluse asjaolud ja oma seisukohad. Samuti on kaebaja varasemalt korduvalt erinevatele kohtuastmetele kaebusi ja taotlusi esitanud ning suutnud end arusaadavalt väljendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline iseseisvalt kohtule selgitama vaidlusega seotud asjaolusid. Kaebaja suutis esitada halduskohtule arusaadava kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Samuti ei ole X.X. riigi õigusabi taotluses esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust arvata, et ta ei ole edaspidi enam kohtumenetluses võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja tervislik seisund ei ole tal takistanud eelnevalt järjepidevalt kohtute poole pöördumist. Eelnevat 3
arvestades leiab ringkonnakohus, et praeguses menetlusetapis ei ole vajalik kaebajale riigi õigusabi määrata, kuna ta suudab iseseisvalt end kohtus esindada ja oma õigusi kaitsta. Seega ei ole X.X.-ile riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning kaebaja määruskaebuses sisalduv riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata.
7.Kaebaja määruskaebuses sisalduva taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Kaebaja esitatud määruskaebus on riigilõivuvaba, mistõttu kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks.
8.Kaebaja taotleb ringkonnakohtult kõigi tema avaldustele lisatud tõenditest etoimikusse koopia tegemist ja originaaldokumentide tagastamist. Kuna kaebaja määruskaebuse ja selle täienduste lisad on lisatud digitaalsesse kohtutoimikusse, siis rahuldab kohus kaebaja taotluse ja tagastab talle eelnimetatud dokumendid paberkandjal.
9.Käesolevas kohtuasjas ei toimu kohtuvaidluse sisulist menetlemist. Kaebaja esitas küll halduskohtule tühistamiskaebuse, kuid halduskohus tagastas kaebuse ja ringkonnakohus nõustub sellega. Halduskohus jättis põhjendatult kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning ringkonnakohus nõustub ka selle halduskohtu seisukohaga. Antud menetlusetapis ei pea ringkonnakohus vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid, kuna puudub menetlus, kus tõenditel oleks sisulist tähtsust ja kus saaks tõendeid hinnata. X.X.-i taotlus täiendavate tõendite kogumiseks jääb rahuldamata. II
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. X.X.-i määruskaebus jääb rahuldamata.
11.Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks ei esine alust menetleda esitatud kaebust ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
12.Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse õiguspäraselt, kuna Tartu Vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 peale esitatud vaie oli lahendamata. Seega oli vaidemenetlus Tartu Vanglas pooleli ning kaebus esitati halduskohtule ennatlikult.
13.Kaebaja määruskaebusest võib aru saada, et ta ei nõustu eelkõige täiendavate julgeolekuabinõudena käeraudade kasutamisega, kuna kaebaja väitel ei ole ta ohtlik. Tartu Vangla selgitas halduskohtule, et kaebaja suhtes kasutatakse käeraudu üksnes siis, kui tema saatmine toimub ratastoolis ja ta ei pea ise liikuma, käeraudu ei paigaldata igapäevaste loenduste ja ravimite jagamise ajal. Kaebaja kirjeldab, et ta ei saa raskendatud liikumise tõttu eemalduda kambri uksest kui käed on raudus, kuid selgusetuks jääb, milliste toimingute läbiviimise ajal ta on pidanud seda tegema või millistes olukordades vangla temalt seda nõuab. Asja materjalidest nähtuvalt saab kaebaja teatud juhtudel liikuda kambriväliselt ilma käeraudadeta, näiteks duširuumi ning vangla arvestab kaebaja saatmisel tema raskendatud liikumisega. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et esineb olukordi, kus valvurid tulevad tema kambrisse ilma kilbita ja keegi ei karda teda. Eelneva alusel ei järeldu, et kaebajale tekiks käeraudade kasutamisel kahjulik tagajärg, mida oleks hiljem ebamõistlikult raske kõrvaldada.
14.Lisaks sisaldab määruskaebus väiteid kaebaja kambri koristamisega seonduvatest asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selle üle, kas kaebaja on tervisliku seisundi tõttu võimeline koristama, ei ole praeguse esialgse õiguskaitse taotluse esemeks. Kaebaja soovib vaidlustada vangla käskkirja, millega kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ning esialgse õiguskaitse korras keelata lukustatud kambris hoidmine ja käeraudade kasutamine. Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, s.t sellel peab olema sama eesmärk, mis kaebusel. Kambri koristamisega seonduv ei ole seotud 4
täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, mistõttu ei ole kambri koristamisega seonduv temaatika antud vaidluse raames asjakohane.
15.Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras tema vabastamiseks lukustatud kambrist ja tema suhtes käeraudade kasutamise lõpetamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud, millised on temale tekkivad pöördumatud tagajärjed kui teda lukustatud kambrist ei vabastata ja jätkatakse käeraudade kasutamist, mistõttu saab nõustuda, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus saaks kohaldada esialgset õiguskaitset erandlike asjaolude esinemisel, kuid kuna kohtule antud juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei nähtu, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.