5.Rahuldada X-i taotlus kaebuse lisadeks ja kaebuse täienduste lisadeks olevate paberdokumentide tagastamiseks. Nimetatud dokumendid jäävad asja toimikusse skaneeritult.
6.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 19. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 tühistamist. Kaebuses on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palub vabastada teda käeraudadest ja lukustatud kambrist.
2.Kohus palus 21. veebruari 2025. a kohtunõudega Tartu Vanglal täpsustada asjaolusid ja esitada oma seisukoht koos asjakohaste menetlusdokumentidega.
3-25-427
3.Tartu Vangla esitas 26. veebruaril 2025 X-i esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha, vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 ja muud haldusmenetluse materjalid. Tartu Vangla seisukoht on kokkuvõtlikult järgmine.
3.1.Vangla menetluses on X-i 26. veebruari 2025. a vaie, milles ta vaidlustab 19. veebruari 2025. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus muutunud lubatavaks.
3.2.Kaebaja suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid 19. veebruari 2025. a käskkirja alusel. Kaebajale ei paigaldata käeraudu saatmise ajal, kui ta kasutab kõndimisel abivahendit (küünarkeppi). Käeraudu ei paigaldata ka loenduste ajal ja ravimiste jagamiseks kambrisse sisenemisel – nimetatud toimingute turvalisuse tagamiseks kasutatakse kilpi. Seega arvestatakse kaebaja tervisest tulenevate asjaoludega. Küll aga võidakse kasutada käeraudu juhul, kui kaebajat saadetakse sihtkohta ratastoolis. Ka eraldatud lukustatud kambrisse on kaebaja paigutatud julgeoleku kaalutlustel. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei ole alust pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Avalik huvi tagada vanglas julgeolek ja distsipliin ning ohtu kujutava kinnipeetava eraldamine on kaebaja õigustest kaalukam. Esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, millise pöördumatult kahjuliku tagajärje tõrjumiseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik.
4.Kaebaja esitas 20. veebruaril 2025, 24. veebruaril 2025, 26. veebruaril 2025, 27. veebruaril 2025 ja 2. märtsil 2025 täiendavad seisukohad.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kaebaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 1).
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb kaebuse tagastamise kohustusliku alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
8.Kaebaja on esitanud vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 peale vaide. Kuna vangla pole kaebaja vaiet veel lahendanud, on vaidemenetlus vanglas pooleli ning kohtule esitatud tühistamiskaebus pole lubatav.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. 2
3-25-427
Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse, et kohus keelaks vanglal tema suhtes käeraudade kohaldamise ja lõpetaks tema paigutamise eraldatud lukustatud kambrisse. Nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kaebaja suhtes Tartu Vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 alusel (dtl 56). Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärki on võimalik saavutada vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja täitmise peatamisega nimetatud julgeolekuabinõude osas (HKMS § 251 lg 1 p 1).
11.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja ei ole kohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust esitanud. Arvestades menetlusökonoomiat, vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
12.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
13.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus kaebajal. Teisisõnu peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ähvardama kaebajat tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).
14.Kohtu hinnangul ei esine kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja on esitanud paljusõnalisi avaldusi, kuid nende sisust ei nähtu, et teda ähvardaks vangla
19.veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 täitmise tõttu praegu kahjulik tagajärg, mida oleks hiljem ebamõistlikult raske kõrvaldada.
14.1.Seoses käeraudade kasutamisega on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses esile toonud, et käerauad on talle nii kehaliste kui ka vaimsete terviseprobleemide tõttu vastunäidustatud ja ohtlikud. Tartu Vangla 19. veebruari 2025. a käskkirjas on käeraudade kasutamise tingimusena märgitud, et kaebaja tervislikust seisukorrast tulenevalt ei paigaldata talle käeraudu saatmise ajal, kui ta kasutab kõndimisel abivahendit (küünarkeppi). Tartu Vangla esitas kohtule üksuse juhi 26. veebruari 2025. a selgituse, mille kohaselt kasutatakse igapäevases töökorralduses kaebaja suhtes käeraudu üksnes siis, kui tema saatmine toimub ratastoolis ja ta ei pea ise liikuma; käeraudu ei paigaldata ka igapäevaste loenduste ja ravimite jagamise ajal – sel juhul kasutatakse kilpi (dtl 82). Kaebaja märkis 26. veebruari 2025. a avalduses, et ta viidi 21. veebruaril 2025 psühholoogiga kohtuma käeraudades ja ratastoolis. Ta ei saanud käeraudade tõttu mapist dokumente välja võtta ja kaasa võetud veepudelist vett juua. Käeraudade kasutamise ajal vee joomine tekitas talle piina ja piinlikkust ning pärast kohtumist olid käed käeraudade tõttu vigastatud ja valutasid väga kaua aega, mistõttu kaebaja pidi lisaravimeid tarvitama (dtl 88). Samas avalduses märgitu kohaselt läks ta 26. veebruaril 2025 psühhiaatri juurde omal jalul kargu abil 3
3-25-427
(dtl 89). Kaebaja on ka väitnud, et 26. veebruaril 2025 oli vanglaametnik nõus teda sotsiaaltöötaja juurde viima tingimusel, et talle pannakse enne ratastooli istumist käerauad (dtl 90). 2. märtsi 2025. a avalduses väidab kaebaja, et ta ei saa enam kambrist väljuda, sest ratastooli istumine on talle ohtlik nii käeraudadega kui ka ilma: äkiline kukkumine ratastooli tekitab talle valu; käeraudade kasutamisel kukuks ta tooli nii kõvasti, et tal tekiksid tõsised ja pöördumatud tagajärjed (dtl 110). Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saa küünarkepi abil liikuda või et vangla takistaks tal küünarkeppi kasutamast või et talle oleks küünarkepi kasutamise ajal käerauad pandud. Seega on kaebajal võimalik liikuda saatmise ajal ilma käeraudadeta, kui ta kasutab küünarkeppi. Kui kaebaja ei soovi või ei saa saatmise ajal küünarkeppi kasutada, on tal võimalik ratastoolini liikumisel ja ratastooli istumisel teda saatvalt vanglaametnikult füüsilist toetamist paluda. Kaebaja pole väitnud, et talle oleks abi osutamisest keeldutud. Väidet, et kaebaja ei suuda käeraudadega kätevärina tõttu pabereid käes hoida (dtl 89), ei pea kohus kaalukaks. Isegi kui käeraudade kasutamine mõjutaks käte värisemisest, ei ole tegemist märkimisväärse kahjuliku tagajärjega, mis osutaks esialgse õiguskaitse vajadusele. Kaebaja väitel ei ole talle loenduse ajal ja ravimite andmisel käeraudu pandud ning valvur pole tema kambrisse sisenedes ka kilpi kasutanud. Samuti on ta väitnud, et ei leidu ühtegi valvurit ega vangi, kes tunneks end temast ohustatuna. Kohus mõistab, et kaebaja soovib nende väidetega põhistada, et temast ei lähtu ohtu, mis õigustaks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Asjaolu, kas ja kui suur on kaebajast lähtuv oht, ei oma esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tähtsust, sest selles etapis ei anna kohus hinnangut käskkirja õiguspärasusele. Küll aga osutab kaebaja saatmisel käeraudade kasutamata jätmine sellele, et vangla on arvestanud kaebaja erivajadustega ning on piiranud kaebaja õigusi vähemintensiivsemalt, kui käskkiri selleks õigusliku aluse annab.
14.2.Seoses eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise lubamatusega väidab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses, et tema ümber peavad olema tuttavad vangid ja valvurid, sest tal on raskusi võõrastega kontakteerumisel ning ta ei talu stressi; samuti on vaimse puudega isiku paigutamine üksikvangistusse ebainimlik. Lisaks on ta väljendanud rahulolematust erinevate piirangutega, mis eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega kaasnevad. Kaebaja on esile toonud, et ta ei saanud minna riigikeele kohvikusse, tal ei lubata kasutada köögis olevaid tarvikuid, tal ei lubata vaadata televiisorit ega kuulata raadiot.
14.2.1.Kaebajal saaks olla esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui eraldatud lukustatud kambris viibimine kahjustaks olulisel määral tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja avaldustest ei nähtu, et teda ähvardaks praegu sotsiaalne isolatsioon. Lisaks ei ole kaebaja viibinud eraldatud lukustatud kambris sedavõrd kaua, et esineks tema vaimse või füüsilise tervise kahjustamise oht. Kaebaja pole ka väitnud, et talle poleks tagatud õigus viibida tund aega vabas õhus. Kohtu hinnangul nähtub kaebaja väidetest selgelt, et ta on saanud lukustatud kambris viibimise ajal inimestega suhelda. Kaebaja on kirjeldanud, et ta viibis 26. veebruaril 2025 tund aega psühhiaatri vastuvõtul (dtl 89 ja 111), samuti viibis ta psühholoogi vastuvõtul (dtl 88), ta on suhelnud koridoris ja duši all käies kaaskinnipeetavatega (dtl 44, 89 ja 114) ning tal võimaldatakse kaks korda nädalas 10 minutit telefoni teel suhelda (dtl 26). Lisaks suhtleb kaebaja igapäevaselt ametnikega, kes käivad talle ravimeid toomas ja muid ülesandeid täitmas.
4
3-25-427
Vastuseks kaebaja taotlusele kohustada vanglat lubama tal minna keelekohvikusse, selgitab kohus, et sellise võimaluse loomiseks oleks alust üksnes juhul, kui kaebajal esineks sotsiaalse isolatsiooni tõttu esialgse õiguskaitse vajadus.
14.2.2.Kaebaja on esitanud kohtule ka taotluse, et kohus kohustaks vanglat korraldama tema kambri koristamise nii, nagu on ette nähtud alates 2022. aastast. Kaebaja väitel vajab ta kambri koristamisel abi, sest ta ei ole tervisliku seisundi tõttu võimeline ise kambrit igapäevaselt koristama. Kaebaja väitel öeldi talle 20. veebruaril 2025, et koristamine toimub kaks korda nädalas. Ta on esitanud kohtule Tartu Vangla 6. juuli 2022. a vastuse nr 6-24/3242-2, mille kohaselt oli kaebajale vastavalt meditsiiniosakonna näidustusele ette nähtud, et vangla korraldab tema kambris märja pesu üks kord päevas (kaebaja 20. veebruari 2025. a menetlusdokumendi lisa 15; dtl 35). 27. veebruari 2025. a avalduses märkis kaebaja, et talle oli eelmisel päeval öeldud, et ta peab hakkama ise märja mopiga oma kambrit pesema; koristamine on talle terviseseisundi tõttu ohtlik, sest ta võib kukkuda ja ennast vigastada (dtl 99) ning ta ei suuda liikuda, kui põrand on märg ja talle on pandud käerauad (dtl 112). Kaebaja väitel vaevleb ta allergiate käes; talle küll toodi allergiavastased tabletid, kuid ta ei soovi neid manustada, sest ta tarvitab niigi palju ravimeid, millel on palju kõrvaltoimeid (dtl 45). Ka sellise eesmärgi saavutamiseks puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtule ei ole kaebaja väidete põhjal äratuntav, et teda ähvardaksid eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal kambri hügieenitingimuste tõttu kahjulikud tagajärjed, mis oleksid hiljem raskesti kõrvaldatavad. Kaebaja elu ega tervis ei ole ohus, kui kamber on mõnda aega koristamata, seda enam, et talle on tagatud võimalus manustada allergiavastaseid ravimeid. Kui kaebajale pannakse käerauad ajal, mil põrand on koristamisjärgselt märg, on kaebajal võimalik paluda vanglaametnikult liikumise turvalisuse tagamisel abi. Vaidlus selle üle, kas kaebaja on tervisliku seisundi tõttu võimeline koristama, ei ole praeguse esialgse õiguskaitse taotluse esemeks.
14.3.Kaebaja esitas 20. veebruari 2025. a menetlusdokumendis taotluse, et kohus nõuaks vanglalt tõendeid selle kohta, et tal on erinevad dermatiidid ja allergiad ning astma, mis takistavad tal kambrit koristamast. Samuti esitas kaebaja 24. veebruari 2025. a menetlusdokumendis taotluse, et kohus nõuaks Tartu Vanglalt välja vangla 15. oktoobri 2019. a vastuse nr 6-24/5183-2 ja 23. jaanuari 2019. a käskkirja nr 6-2/35. Kaebaja soovib nende dokumentidega tõendada, et vangla on tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldades toiminud rangemalt kui teiste kinnipeetavatega. Kuna kaebajal ei ole vaja nimetatud asjaolusid esialgse õiguskaitse vajaduse hindamiseks tõendada, jätab kohus tõendite kogumise taotlused HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata.
14.4.Seega ei esine praegu olukorda, mis annaks alust hinnanguks, et kaebajat ähvardab käeraudade kasutamise või eraldatud lukustatud kambris viibimise tõttu kahjulik tagajärg, mida oleks hiljem ebamõislikult keeruline kõrvaldada. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja avaldustest kumab läbi soov dikteerida vanglale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingimusi, tuginedes oma tervislikule seisundile. Sellist õigust kaebajal ei ole.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 5
3-25-427
16.Kaebaja esitas kaebuses ja ka hilisemas menetlusdokumendis taotluse, et kohus tagastaks talle kõik lisad, sest ta vajab neid teistes menetlustes. Kohtule esitatud paberdokumente säilitatakse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kui kohus ei määra teisiti (HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 56 lg 5). Kohtute infosüsteemi salvestatud dokumendid asendavad üksnes ärakirjadena esitatud paberdokumente (TsMS § 56 lg 4). Kaebaja esitas nii 19. veebruari 2025. a kaebuse kui ka hilisemate kaebuse täienduste kõik lisad paberdokumentidena. Kohus skaneeris kõik kaebaja esitatud dokumendid ning salvestas need kohtute infosüsteemis elektrooniliste dokumentidena (TsMS § 56 lg 4). Kohtule esitatud paberdokumentide seas on nii originaaldokumente kui ka ärakirju. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas vaja hoida asja juures kaebaja esitatud originaaldokumente kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja taotluse ning tagastab talle kaebuse ja kaebuse täienduste lisad (v.a ümbrikud).
17.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.