X kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.02.2025 menetlusotsuse nr 2527/6256780 osaliseks tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Annemarie Taal
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.02.2025 menetlusotsus nr 2527/6256780 osas, millega otsustati tasuda üür otse üürikorteri omaniku arveldusarvele. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.05.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
1.X esitas 13.01.2025 Tallinna linnale toimetulekutoetuse taotluse perioodi 01.12.202431.12.2024 ja 22.01.2025 perioodi 01.01.2025-22.01.2025 eest.
2.X esitas 23.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja kaebuse täienduse Tallinna linna kohustamiseks vaadata X 13.01.2025 esitatud toimetulekutoetuse taotlus läbi. Tallinna Halduskohtu 30.01.2025 määrusega nr 3-25-186 kohustati Tallinna linna vaatama X esitatud taotlus läbi.
3.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.02.2025 otsusega nr 25276256780 määrati Xle toimetulekutoetus koos kõrvaltingimustega, mille kohaselt tasutakse üür otse üürileandjale ja kommunaalkulud korteriühistule. Lisaks tuli Xl osaleda toimetulekuõppe teenusel, mis toimub järgmiselt: 28.02. majandamisalane loeng, 03.03., 10.03., 17.03. ja 24.03. toidupanga koolitused ning läbida kuni 2 individuaalset majandamisnõustamist. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Perekonna arvestuslik toimetulekupiir on 440 eurot (200 + 240); perekonna sissetulekuteks on lapsetoetus 80 eurot ning elatis 250 eurot, seega kokku 330 eurot. Perekonna eluasemekulud on järgmised: korterelamu haldamise kulu 42,78 eurot, olmejäätmete vedu 3,29 eurot, soojusenergia või kütus kaugkütte korral 11,97 eurot, vee soojendamine 10,72 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine 11,28 eurot, üür 400 eurot ning elekter 73,68 eurot. Kokku on perekonna eluaseme normkulu 553,72 eurot. Perekonna arvestuslik toimetulekutoetuse summa on 663,72 eurot. Taotleja edastas 16.01.2025 jaanuaris 2025 tasumisele kuuluva eluasemekulude arve, millelt nähtub, et seisuga 31.12.2024 oli taotlejal võlgnevus KÜ ees summas 114,37 eurot. Pärast 31.12.2024 laekus korteriühistule 80 eurot. Taotlejale maksti 19.12.2024 toimetulekutoetus detsembrikuu eest, mille määramisel arvestati esitatud eluasemekuludega. Määratud toetusest tasus taotleja üüri summas 400 eurot, kuid jättis eluasemekulude arve tasumata. Seega SHS § 134 lg-st 7 tuleneva kohustuse täitmata. Eeltoodust lähtuvalt otsustati 2025 jaanuari toimetulekutoetuse määramisel tasuda üür summas 400 eurot otse üürikorteri omaniku arveldusarvele ja eluasemekulude arve summas 153,72 eurot xxxxxx KÜ arveldusarvele (SHS § 134 lg 8). Taotleja on pikaajaline toimetulekutoetuse saaja – toetus on määratud perioodidel 04.2016 – 12.2023 ja 09.2024 – 01.2025, perioodil 01.2024 – 08.2024 esitatud taotlused on jäetud läbi vaatamata. 2024 jaanuaris selgus, et taotleja on vähemalt alates 2020 märtsist kuni 2024 jaanuarini esitanud võltsitud eluasemekulude arveid, valeandmeid eluruumi arvete osas ja varjanud vähemalt alates 2021 maist lapse pangakonto olemasolu, millelt tasuti korduvalt eluasemekulude eest. Samuti taotleja, olles teadlik toidupanga võimalustest, keeldub pakutavast toiduabist, kurtes ise siiski toidupuuduse üle. Eeltoodu viitab taotleja vähestele teadmistele ja raskustele igapäevase majandamisega toimetulekul, mille parandamiseks kohustab sotsiaalhoolekande osakond taotlejat osalema toimetulekuõppe teenusel, mis toimub järgmiselt: 28.02 majandamisalane loeng, 3.03, 10.03, 17.03 ja 24.03 Toidupanga koolitusel. Lisaks tuli taotlejal läbida kuni 2 individuaalset majandamisnõustamist. Juhul, kui taotleja ei täida talle pandud kohustust osaleda toimetulekuõppe teenusel, on hüvitise andjal SHS § 134 lg 4 p 5 alusel õigus toetust vähendada või jätta maksmata.
4.X esitas 05.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.02.2025 menetlusotsuse nr 25276256780 osaliseks tühistamiseks. Kaebuses nõuab X menetlusotsuse nr 25276256780 tühistamist osas, millega 1) kohustati kaebajat läbima kaks 2(12)
3-25-298
erinevat koolitust (majandamisalane loeng ning Toidupanga koolitus) ja 2) otsustati tasuda kaebaja eluasemekulud otse korteriühistule ning üür otse korteri omanikule. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus peatada vaidlusaluse otsuse kehtivus osas, millega kohustatakse Xt ilmuma koolitusele toimumisajaga 28.02.2025, 03.03.2025, 10.03.2025, 17.03.2025 ja 24.03.2025 ning otsustati tasuda kaebaja eluasemekulud otse korteriühistule ja üür otse korteri omanikule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et Tallinna linna otsus kohustada kaebajat osalema koolitustel ning tasuma üür otse üürileandjale ning kommunaalkulud otse korteriühistule, on õigusvastane.
5.1.Sotsiaaltöötajal ei olnud õiguslikku alust suunata kaebajat koolitustele. Sotsiaaltöötaja võib soovitada kliendile koolitusi, kuid sellist vestlust kaebajal sotsiaaltöötajaga ei ole olnud. Koolitus võlgade haldamiseks on kasulik neile, kellel on võlad, millega inimene ei suuda iseseisvalt toime tulla. Kaebajal võlad puuduvad. Arusaamatu on, kuidas sotsiaaltöötaja järeldas, et kaebaja ei saa hakkama toiduainete ostmise ja toidu valmistamisega. Kaebajaga seda arutatud pole. Kaebaja on kaks korda kaevanud probleemide üle seoses toiduainete ostmisega, kuna haldusorganis viibis kaebaja avalduse menetlemine. Näiteks jaanuaris esitas kaebaja avalduse 13.01.2025, kuid menetlema hakati alles 04.02.2025.
5.2.Sotsiaaltöötaja viis vajaduste hindamise läbi 03.12.2024, kuid hindamisakti e-posti teel kaebajale ei edastatud.
5.3.Kaebaja ei vasta sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 44 lg 2 nõuetele. Kaebaja on saanud toetust alates 2024. a oktoobrist ja on alati maksnud üüri samal päeval, mil on toetust saanud. Kaebaja pangaväljavõttelt on alati nähtav üüri maksmine saadud toetusest. Kunagi ei ole olnud nii, et toetus on välja makstud, kuid üüri ei ole makstud. Novembri taotluse läbivaatamine viibis põhjendamatult. Kohtu abil vaadati kaebaja taotlus siiski läbi ning seetõttu maksti novembri üür novembri toetusest detsembris. Lisaks on vastustajale teada, et üürileandja ei tea, et kaebaja saab toetust ning kaebajal on õigus sellele, et üürileandja seda teada ei saaks.
5.4.Kaebaja selgitab, et saab lapse ülalpidamistoetust sularahas ning ta lootis, et saab selle oma arvelduskontole kanda ja maksta sellest kommunaalkulud, kuid sai raha jälle sularahas. 12.02.2025 menetlusdokumendis selgitab kaebaja, et kui paneb sularaha pangakontole, siis muutub see automaatselt täiendavaks sissetulekuks (dtl 97). Kuna kommunaalkulusid ei olnud võimalik sularahas tasuda, siis otsustas kaebaja maksta arve jaanuaris. Seejuures on jaanuaris näha, et kaebaja maksis 80 eurot ja muid laekumisi kontole ei ole. Kaebajal jäi võlg 30 eurot, kuid selle võlgnevuse kohta vastustaja selgitusi kaebajalt ei küsinud. Kaebaja eluasemekulude tasumine otse rikub kaebaja õigust konfidentsiaalsusele (põhiseaduse (PS) § 26; sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 8).
5.5.Töötukassa eraldab toetust psühholoogile, kelle teenuseid plaanib kaebaja kasutada. Kaebajal diagnoositi 2021. a detsembris paanikahäire ning ravi kestab 2022-2024. Psühhiaater hindas 15.01.2025 kaebaja seisundit kui depressiivset ja ärevushäiret. Vastustaja teab, et kaebaja hakkas jaanuaris 2025 võtma uusi tugevaid antidepressante. Suhtlemine võõraste inimestega tekitab kaebajas tugevat, kontrollimatut ärevust. Kaebaja vaimne tervis ei võimalda tal hetkel koolitustest osa võtta ja sotsiaaltöötaja on sellest teadlik. 12.02.2025 menetlusdokumendis selgitab kaebaja, et antidepressandid mõjutavad meeleolu ja ka energiat ning motivatsiooni probleemide lahendamiseks; antidepressandid ei eemalda ärevust ega aita
3(12)
3-25-298
toime tulla stressiga ega eemalda ka paanikahooge (dtl 97). Xanax on rahusti, mille on kaebajale välja kirjutanud psühhiaater; ravim on vajalik paanikahoogude korral, kuna leevendab sümptomeid; ravimit ei soovitata igapäevaselt kasutada, sest tekitab sõltuvust; ebamugav oleks neid võtta üksnes selleks, et koolitusel osaleda (dtl 97). Kaebaja on kategooriliselt vastu halduskohtu arvamusele, et ärevushäire diagnoos ei tähenda automaatselt, et inimesele on vastunäidustatud viibida olukordades, mis suurendavad tema ärevust; ärevushäire diagnoos antakse, kui inimene kogeb sageli põhjendamatut ärevust, mis on probleem sotsiaalsetes suhetes (dtl 97). Toidupoe külastamine ei saa olla põhjus järeldamaks, et kaebajal ei ole ärevust ning ta suudab koolitusel osaleda; poest on alati võimalik vajadusel kohe lahkuda. Kaebaja tellib enamus toiduaineid kohale toimetamisega, vajadusel käib üksikuid toiduaineid poes ostmas, kuid siis on tal kaasas laps ja koer (dtl 97).
5.6.Sotsiaaltöötaja nõudis kaebajalt 25.11.2024 arstitõendit, millest nähtuks, et kaebajale on vastunäidustatud sotsiaalhoolekande osakonna vastuvõtule tulemine tervisliku seisundi tõttu. Kaebaja selgitab, et psühhiaater ei saa anda tõendit sellise sõnastusega; arst võib välja kirjutada tõendi diagnoosi kohta. Terviseandmed on delikaatsed andmed, mida saab küsida vaid seadusega ette nähtud juhtudel. Samas on kaebaja omal algatusel esitanud teabe oma diagnooside kohta.
5.7.Vastustaja on rikkunud ärakuulamiskohustust (HMS § 40). 03.12.2024 toimus videosilla vahendusel vajaduse hindamine, kus kaebaja selgitas mh, et tal puuduvad kohtutäituri võlgnevused (v Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2021 lahend nr 3-21-704) ning kui kaebajale määratakse toetus õigeaegselt, siis ei teki kaebajal probleeme toiduainete otsmisega. Seejuures ei ole kaebajale esitatud 03.12.2024 hindamisakti. Vastustaja ei suuda selgitada, miks leitakse, et kaebaja ei suuda toime tulla toidu ostmise ja valmistamisega. Samuti ei oma tähtsust, et kaebaja käis töötukassa koolitusel 2024. a sügise alguses, kuna just sel hetkel halvenes kaebaja tervis.
5.8.Tõendamata on vastustaja väide, et kaebaja on viimasel paaril kuul elamiskulud katnud vaid osaliselt. Kuna üüri võlgnevust ei olnud, siis ei ole selge, millistest kaalutlustest lähtuvalt vastustaja otsuse tegi. Ebaselge on, millistest kaalutlustest vastustaja lähtus (SHS § 134 lg 8).
5.9.Koolitustel osalemine ei saa olla kohustus, vaid soovitus. Kaebajal on õigus keelduda koolituste külastamisest, kui talle ei ole selgitatud nende vajalikkust ja kuidas need aitavad parendada tema materiaalset olukorda. 03.12.2024 toimus vajaduse hindamine, kus aga ei räägitud rahanduskoolitustest ega toidupanga koolitustest, arutati ainult võlgade nõustamist.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
6.1.Kaebajale oli määratud toimetulekutoetus 2024 novembri- ja detsembrikuu eest, mis maksti kaebajale välja detsembris (05.12.2024 maksti toimetulekutoetus novembrikuu eest 636,07 eurot ja 19.12.2024 maksti toimetulekutoetus detsembrikuu eest 639,37 eurot). Toimetulekutoetuse määramisel võeti arvesse eluasemekulusid, mis tähendab, et kaebaja kohustus oli tagada SHS § 134 lg-st 7 tulenevalt eluasemekulude tasumine. Kaebaja esitatud dokumentidest nähtus, et novembrikuu osas on kohustus täidetud, kuid detsembrikuu osas mitte. Nimelt kaebaja 16.01.2025 edastatud pangakonto väljavõtte (periood 01.01.202522.01.2025) kohaselt tasus 08.01.2025 kaebaja võla osaliselt summas 80 eurot peretoetuse arvelt, mitte aga määratud toimetulekutoetust nagu SHS § 134 lg 7 ette näeb. Kaebaja on seega rikkunud talle pandud kohustust kasutada toetust sihtotstarbeliselt. Ühtlasi näitab see, et kaebaja on pidanud muude kulude kandmist primaarsemaks, kui eluasemega seotud kulude kandmist, mida kaebaja vastustajalt taotles.
6.2.Vastustaja, olles kaalunud asjaolusid, sh seda, et kaebaja on ka varasemalt ilmselt jätnud toetuse eesmärgipäraselt kasutamata, ei ole vastustaja jätnud hüvitist määramata, vaid määras 4(12)
3-25-298
selle koos kõrvaltingimustega, et tagatud oleks nii üüri kui ka eluasemekulude katmine olukorras, kus kaebajal on üleval võlg ja kaebaja ei jää abitusse olukorda. 2024 jaanuaris asjaolude uurimise käigus selgus, et kaebaja on vähemalt 2020 märtsist kuni 2024 jaanuarini igakuiselt esitanud võltsitud dokumente ehk võltsis eluasemekulude arveid ja esitas valeandmeid. Kaebaja on varjanud, et vähemalt 2021 maist oli tema lapsel olemas pangakonto, millelt tasuti vähemalt 2021 maist kuni 2024 veebruarini korduvalt kaebaja üürikorteri eluasemekulude eest.
6.3.Kaebaja 2024 detsembrikuu arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kaebaja on teinud ülekandeid selgitusega „golg“ (emale), „uri“ (isale), mis tekitab küsitavusi kaebaja poolt esitatud andmete õigsuse kohta. Kui kaebaja on palunud emalt/isalt varasemalt raha, siis sellest peab vastustaja teadma toimetulekutoetuse määramisel (kaebaja aga sellekohast informatsiooni ei esitanud). Vastustaja on kutsunud kaebajat korduvalt vastuvõtule, et kaebajaga erinevatel tõusetunud teemadel vestelda, mis puudutab isiku abivajadust ja selle toetamist, kuid kaebaja ei ole nõus tulema sotsiaaltöötajate juurde vastuvõtule ega nõustu kodukülastusega. Vastustaja on võtnud üle kaebajale tema toimetulekuks osutatud eluruumi üüriteenuse eest tasumise kohutuse ehk kaebajale tekkinud üüri tasumise kohustuse alusel maksti üürileandjale rahasumma vastavalt SÜS § 14 p-le 1.
6.4.Abivajaduse hindamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest (SHS § 15 lg 2 p-d 1 ja 2). See tähendab, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata abi, mida taotleja soovib. Kohalikul omavalitsusel on õigus teha isiku taotlusest erinev otsustus ja määrata taotluses esitatust erinev toetus või teenus. Isik ei saa ette kirjutada, millist sotsiaaltoetust peab kohalik omavalitsus talle maksma või millist sotsiaalteenust osutama.
6.5.Vastustaja on 04.02.2025 otsuses määranud kaebajale kohustuse osaleda toimetulekuõppes, mille raames läbitakse majandamisalane loeng, Toidupanga koolitused (toidualaste teadmiste andmiseks) ja kuni kaks majandamisnõustamist. Tegemist on Tallinna linna uue teenusega (vt Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ § 10 lg 1 ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja 10.10.2024 käskkiri nr T-15-1/24/42). Majandamisalase loengu ja majandamisnõustamise puhul ei ole tegemist SHS §-s 44 toodud võlanõustamisteenusega. Toimetulekuõppe raames läbitakse majandamisalane loengusari ja individuaalnõustamised, mis ei ole seotud võlanõustamisega, vaid Tallinna linna poolt pakutava majandamisnõustamise teenusega1. Abivajadusest tingitud teenuseid saab kasutada ja toimetulekutoetuse maksmist saab siduda SHS § 134 lg 4 punktiga 5. Pakutavate teenustega saab välja selgitada tegelikud abivajajad ja inimesed, kes väidetavalt tööl ei käi, sissetulekut ei oma, aga kuidagi ei saa päevasel ajal osaleda sellistes KOV poolt pakutavates toimetulekut soodustavates programmides.
6.6.Kaebajat saab lugeda pikaajaliseks toimetulekutoetuse saajaks. Kaebaja majanduslik olukord ei ole paranenud, millele viitab jätkuv vajadus toetuse järgi. Kaebaja ei ole leidnud siiani püsivat tööd sissetuleku tagamiseks ja ei nähtu ka kaebaja aktiivsust selle otsimisel. Kaebaja ei ole olnud katkematult töötukassas arvel, vaid viimasel ajal on end arvele võtnud vahetult enne toimetulekutoetuse taotlemist. Kaebaja ei tegele aktiivselt töö otsimisega ja stabiilse sissetuleku leidmisega.
6.7.Õppes osalemise vajadust majandusliku olukorra parandamiseks näitab ka see, et kaebaja ei tule alati toime eluasemega seotud kulude tasumisel. Kuigi rahalised vahendid eluasemekulude eest tasumiseks on kaebajal väga piiratud või lausa puuduvad, teeb kaebaja siiski samal kuul ülekandeid emale ja isale, tellib läbi Wolt äpi, TEMU-st jne. 1
Toimetulekutoetus on üksnes ajutine meede vaesuse ja puuduse leevendamiseks. Esmane vastutus sotsiaalsete riskidega, sh puudusega toimetulekul on isikul endal (SÜS § 5).
6.8.Vastustaja on püüdnud viimastel kuudel välja selgitada, kas kaebajal võivad esineda mõjuvad põhjused lähtuvalt tema tervislikust seisundist (vt vastustaja 10.02.2025 menetlusdokumendi lisad 1.1.-1.5.). Kaebaja on läbivalt viidanud, et ei ole võimeline kohtuma sotsiaaltöötajatega, sh keeldub ka kodukülastustest. Kaebaja ei ole vastustajale esitanud veenvaid tõendeid, et tema tervislik seisund ei võimalda osa võtta tavapärasest igapäevaelust. Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et tegemist on ebaõige infoga. Kaebaja pangakonto väljavõtetelt nähtub poodide külastamine, kaebaja on osalenud Eesti Töötukassa koolitustel, mis on oluliselt rahvarohkemad. Toimetulekuõpe koosneb viiest grupiloengust (umbes 5 inimest grupis). Kuna kaebaja ei ole tõendanud (korduvalt palutud), et ei saa tervislikust seisundist tulenevalt avalikes kohtades käia, ei pea vastustaja eelnevalt kaebajaga arutama, kas kaebaja soovib/saab teenusel osaleda. Juhul, kui koolitusel osalemise kohustus tugiteenusena hinnatakse õigusvastaseks, annab see kaebajale signaali, et kaebaja ei peagi omalt poolt midagi tegema ja riik rahastab igakuiselt tema eluasemega seotud kulusid ning tagab esmaste vajaduste rahuldamise.
6.9.Kuivõrd kaebaja on teinud ja teeb jätkuvalt takistusi tema abivajaduse hindamiseks (st keeldub sotsiaaltöötaja vastuvõtule tulemast ja/või kodukülastusest), ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust eluasemekulude katmisel, saab pidada vastustaja poolt määratud kõrvaltingimusi õiguspärasteks ja põhjendatuteks.
6.10.Vastustaja ei olnud kohustatud kohtumenetluse ajal teavitama kaebajat talle määratavatest kõrvaltingimustest, kuna kohtuvaidluse ajal (haldusasi nr 3-25-186) ei olnud kaebaja taotlus sisuliselt veel läbi vaadatud. Vastustaja langetas sisulise otsuse 04.02.2025. Vastustaja on taganud kaebajale kui pikaajalisele toimetulekutoetuse saajale tugiteenuse, mis annab võimaluse kaebajale oma toimetulekut parandada. Toimetulekuõpe ei ole seotud võlgade ja nende haldamisega, vaid see hõlmab majandamisnõustamist. Võlanõustamine on eraldiseisev teenus. Toimetulekuõpe on Tallinnas uus teenus ja igakuiselt ei toimu õpe venekeeles. Seetõttu suunati kaebaja teenusele 2025 veebruar-märts, kui toimus õpe venekeelsele grupile, et kaebajal oleks seda mugavam läbida.
6.11.Vastustajal on õigus kohustada kaebajat talle määratud tugiteenust läbima (SHS § 134 lg 4 p 5). Toimetulekutoetus on avalikest vahenditest makstav toetus, mis on viimane äärmine abinõu vaesuse leevendamiseks. Seetõttu peaks toimetulekutoetuse taotleja võtma vastu heameelega talle pakutavaid tugiteenuseid, mis aitaks taotlejal võimalikult kiiresti saada ise paremale järjele. Kui kaebajal on piisavad head teadmised, siis oleks kaebaja tõenäoliselt rakendanud juba oma teadmisi, et tema majanduslik toimetulek oleks aastate jooksul paranenud. Paljasõnalised on kaebaja väited, et tal ei ole toimetulekuõppest kasu, kui ta ei ole seal osalenud.
6.12.Toimetulekuõppesse kaebaja ei läinud, vaid teavitas 24.02.2025, et on avanud ajutise töövõimetuslehe. Vastustaja hinnangul ei plaani kaebaja tulla niipea sotsiaaltöötaja vastuvõtule, osaleda koolitusel, mis kaebajale tugiteenusena määrati ega ka otsida aktiivselt tööd.
6.13.Vastustaja ei ole viivitanud kaebaja taotluste menetlemisega.
6.14.Töötukassa pakutavad tugiteenused ei asenda kohaliku omavalitsuse kohustust tagada kaebajale vajalikud tugiteenused kohaliku omavalitsuse poolt. Seadusandja on näinud kohalikule omavalitsusele ette õiguse tasuda eluasemekulud otse määratud isikule olukorras, kus määratud toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt (SHS § 134 lg-d 7 ja 8; SÜS § 14). Kaebaja on ise kirjeldanud, et on soovinud kommunaalkulud tasuda sularahas, kuigi jooksva
6(12)
3-25-298
kuu kommunaalkulude tasumiseks määrati kaebajale toimetulekutoetus, mis maksti välja kaebaja arvelduskontole. Sellega kinnitab kaebaja toetuse mittesihipärast kasutamist.
6.15.Eluasemekulude tasumisega otse üürileandjale, ei ole vastustaja rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ega kuidagi riivanud muid kaebaja õigusi, teostades 06.02.2025 toetuse raames ülekande üüri tasumiseks 2025. a jaanuari eest. Ülekande tegemisel ei kasutatud ühtegi terminit, mida kolmas isik või teenuse pakkuja saaks seostada sotsiaalhoolekande osakonnaga või saadud sotsiaaltoetusega. Kaebaja on vääralt tõlgendanud SHS § 134 lg-t 7. Viidatud normis on selgelt öeldud, et toimetulekutoetuse taotleja, kellele arvestatakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ehk mitte järgneval kuul, vaid toetuse saamise kuul, sest kompenseeritakse jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud.
6.16.2025. a jaanuaris, kui taotlus esitati, oli kaebaja sõnul võlg vaid 35 eurot. Kaebaja 16.01.2024 edastatud kommunaalkulude arvelt seisuga 31.12.2024 nähtus võlg summas 114,37 eurot. Järelikult ei vasta tõele kaebaja väide, et ta tasus eluasemekulude eest 2024 detsembris ehk 19.12.2024 saadu toetusest 639,37 eurot ulatuses. Väär on ka väide, et võlgnevus oli vaid 35 eurot. Vastustajale on arusaamatu, mille pinnalt sai kaebaja eeldada, et saab lapsele mõeldud elatise ülekandena kuu lõpus kontole, kui 2024. a jooksul on kaebaja väidetavalt saanud elatist alati sularahas. Vastustaja küsimusele, et kuidas saab kaebaja elatise sularahas, kui nii ta enda vanemad kui ka lapse isa elavad Ida-Virumaal, vastas kaebaja, et kuidagi tuttavate kaudu. Märkimisväärne on asjaolu, et kaebaja on alates Tallinna linnast toimetulekutoetuse saamise ajast (15.10.2019-14.12.2023) saanud elatist kokku vaid 645,94 eurot; 2024. a on saanud elatist kokku 2650 eurot. Kohtuotsuse alusel pidi 2019. a oktoobrist kuni 2024. a detsembrini saama elatist vähemalt 15 500 eurot. Eeltoodu kinnitab, et kaebaja ei tee ise mõistlikult võimalikku enda ja lapse toimetuleku parandamiseks.
6.17.Kaebaja tervisliku seisundiga on vastustaja arvestanud, kui on korduvalt kutsunud kaebajat vastuvõtule, sh pakkunud kodukülastuse läbiviimise võimalust, sh on pakutud tulla vastuvõtule ajal, mil on osakonnas rahulikum. Kui kaebajal on võimalik aastaid õppida, külastada erinevaid toidupoode, kaubanduskeskuseid, teha tööampse, osaleda koolitustel, siis eelloetletud kõrval on sotsiaaltöötaja vastuvõtt üks vaiksemaid kohti. Seejuures ka toimetulekuõppes osalemine toimub väikses grupis.
6.18.Koroonapandeemia ajal olid kehtestatud erinõuded ja järgiti riigi poolt antud suuniseid. Käesoleval ajal on vastustaja pidanud kaebajaga kohtumist vajalikuks, mida vastustaja on kaebajale korduvalt selgitanud.
6.19.Kaebaja ei ole tõendanud, et tema vaimne tervis ei võimalda tal sotsiaaltöötaja vastuvõtule tulla või väikeses grupis toimetulekuõppes osaleda. Kaebaja on kinnitanud, et talle on määratud ravi, mida ta järgib ja mis peaks olema vähemalt leevendanud kaebaja sümptomeid.
6.20.Vastustaja ei nõustu, et oleks pidanud kaebajaga eelnevalt konsulteerima, kui määras tugimeetmena toimetulekuõppes osalemise kohustuse. Kui kaebaja väidab, et tema tervislik seisund ei võimalda aktiivselt ühiskonnaelus osaleda, siis seda saab kinnitada arst.
6.21.Oluline on vahet teha terviklikul abivajaduse hindamisel SHS §-st 15 tulenevalt ja igakuisel abivajaduse hindamisel toetuse määramisel, arvestades SHS § 134 lg-t 3 eraldiseisvalt. Terviklik abivajaduse hindamine viidi läbi 03.12.2024 videosilla vahendusel, kohtumine salvestati. Vastustaja möönab, et abivajaduse hindamise kokkuvõtte edastamine on viibinud, kuivõrd vastustaja on viinud hindamise üle arendamisel olnud TASH-i süsteemi, millega on esinenud palju tehnilisi viperusi. Käesolevaks ajaks on kokkuvõte kaebajale edastatud.
7(12)
3-25-298
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja poolt 04.02.2025 otsuses määratud kõrvaltingimused (üüri ja kommunaalkulude tasumine otse vastavalt omanikule ja korteriühistule ning koolitustel osalemine) on õiguspärased.
7.Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud 04.02.2025 otsuse osaliselt, st kõrvaltingimuste osas. Tulenevalt HMS § 53 lg-st 1 on haldusakti kõrvaltingimus: 1) haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes; 2) haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus; 3) lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks; 4) haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse; 1) seaduses või määruses sätestatud juhul; 2) kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata; 3) kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel.
8.Tulenevalt SHS § 134 lg-st 7 on toimetulekutoetuse taotleja, kellele arvestatakse toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, kohustatud tagama nende tasumise. Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt (SHS § 134 lg 8). Seega näeb seadus ette võimaluse haldusorganile tasuda eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest määratud toimetulekutoetuse arvelt. Küll aga on kaebaja õigesti märkinud, et tegemist on kaalutlusotsusega. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Üheks õiguse üldpõhimõtteks on proportsionaalsuse põhimõte. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2).
9.Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja on 13.01.2025 taotlenud vastustajalt toimetulekutoetust; 2) 16.01.2025 kommunaalkulude arve kohaselt oli kaebajal seisuga 31.12.2024 võlgnevus korteriühistu ees summas 114,37 eurot (dtl 14); 3) vastustaja määras kaebajale 04.02.2025 otsusega nr 2527/6256780 toimetulekutoetuse summas 663,72 eurot ning üheks kõrvaltingimuseks määrati, et kommunaalkulude eest tasutakse otse korteriühistule ja üür otse üürileandjale.
10.Vaidlusaluses otsuses on vastustaja põhjendanud, et SHS § 134 lg 8 alusel otsustati kommunaalkulud tasuda otse korteriühistule, kuivõrd kaebajal oli tekkinud 31.12.2024 seisuga korteriühistu ees võlgnevus summas 114,37 eurot, kuid taotlejale maksti juba 19.12.2024 toimetulekutoetust detsembrikuu eest, mille määramisel arvestati esitatud eluasemekuludega; määratud toetusest tasus kaebaja üüri summas 400 eurot, kuid jättis eluasemekulude arve tasumata ja seega SHS § 134 lg-s 7 sätestatud kohustuse täitmata (dtl 5). Eelnevast nähtub, et kaebaja ei ole jätnud üüri tasumata, küll aga on osaliselt jätnud detsembrikuus kommunaalkulud tasumata summas 114,37 eurot. Seega on väär kaebaja väide, et tal võlgu ei esinenud. Ka veel 16.01.2025 seisuga oli kaebajal võlg 34,37 eurot (dtl 14). Ühtlasi ei ole asjakohased kaebaja väited, et novembri taotluse lahendamine viibis, mistõttu ei saanud eluasemekulusid tähtaegselt tasuda. Asja materjalist nähtuvalt tasuti kaebajale toimetulekutoetus 19.12.2024 detsembrikuu eest 639,37 eurot (dtl 5) ning 05.12.2024 maksti toimetulekutoetust novembrikuu eest 636,07 eurot (dtl 31). 8(12)
3-25-298
11.SHS eelnõu seletuskirjas on märgitud § 134 lg 8 osas (eelnõus § 141 lg 8) järgmist: „Lõikega 8 reguleeritakse, et kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole nimetatud kulusid tasunud, on kohalikul omavalitsusel õigus tasuda need toetuse taotleja eest. Tegemist on võrreldes kehtiva seadusega uue sättega ning selle eesmärgiks on tagada, et toimetulekutoetuse vahendeid kasutatakse sihipäraselt. Kui kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja tuvastab, et toetuse saaja ei ole makstud toimetulekutoetust sihipäraselt kasutanud, siis tal on õigus tasuda eluasemekulud teenuseosutajale isiku asemel. Vastava regulatsiooni eesmärk on hoida ära eluasemekulude võlgnevuse tekkimist ja nende suurenemist. Muudatus omab positiivset mõju nii riigile kui ka korteriomanikele ja -valdajatele, sest reguleeritakse täpsemalt riigieelarveliste vahendite eesmärgipärast kasutamist ja suunatakse isikut tema seadusjärgse kohustuse täitmisele, mis omakorda tagab korteriühistute ja haldusfirmade takistusteta toimimise oma vara majandamisel.“2
12.Vaidlust ei saa olla selles, et detsembrikuus 2024 ei tasunud kaebaja toimetulekutoetusest kommunaalkulusid tervikuna, vaid osaliselt, mistõttu tekkis kommunaalkulude võlg (dtl 14). Eluasemekulud on: 1) üür; 11) eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset; 2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu ning 11) olmejäätmete veo tasu (SHS § 133 lg 5). Seega on ilmne, et kaebajal oli seisuga 31.12.2024 eluasemekulude võlg, ehk eelmisel kuul, mil toimetulekutoetust kaebajale maksti. Sisuliselt tähendab eelnev, et kaebaja ei kasutanud talle eraldatud toimetulekutoetust sihipäraselt ning vastustajal oli õigus tasuda jaanuari toimetulekutoetusest kommunaalkulud kaebaja asemel otse korteriühistule. Tegemist ei ole kaebaja konfidentsiaalsuse rikkumisega, kuivõrd seadusandja on näinud sellise võimaluse haldusorganile ette. Sellest tulenevalt oli põhjendatud tasuda kaebaja eest kommunaalkulud otse korteriühistule.
13.Asja materjalist aga nähtub, et üüri oli kaebaja detsembris tasunud ning üürivõlga jaanuaris kaebajal ei olnud (dtl-d 13 ja 14). Olukorras, kus SHS § 134 lg 8 eesmärgis on vältida, et edaspidi toimetulekutoetuse saajal eluasemekulude võlgu ei tekiks ega kuhjuks, siis ei olnud üüri tasumine otse üürileandjale kooskõlas SHS § 134 lg 8 eesmärgiga ega ka seetõttu proportsionaalne. Eeltoodust tulenevalt on 04.02.2025 otsus 25276256780 õigusvastane osas, milles otsustati üür tasuda otse üürileandjale.
14.Kaebaja hinnangul on vaidlusalune otsus õigusvastane ka osas, millega kohustati teda osalema koolitustel.
15.Vaidlusaluses otsuses on märgitud järgmist: „Taotleja on pikaajaline TTT saaja – toetus on määratud perioodidel 04.2016—12.2023 ja 09.2024-01.2025, perioodil 01.2024-08.2024 esitatud taotlused on jäetud läbi vaatamata. 2024 jaanuaris selgus, et taotleja on vähemalt al. 2020 märtsist kuni 2024 jaanuarini esitanud võltsitud eluasemekulude arveid, valeandmeid eluruumi arvete osas ja varjanud vähemalt al. 2021 maist lapse pangakonto olemasolu, millelt tasuti korduvalt eluasemekulude eest. Samuti taotleja, olles teadlik toidupanga võimalustest, keeldub pakutavast toiduabist, kurtes ise siiski toidupuuduse üle. Eeltoodu viitab taotleja vähestele teadmistele ja raskustele igapäevase majandamisega toimetulekul, mille parandamiseks kohustab sotsiaalhoolekande osakond taotlejat osalema toimetulekuõppe teenusel, mis toimub järgmiselt: 28.02 majandamisalane loeng, 3.03, 10.03, 17.03 ja 24.03 Toidupanga koolitusel. Lisaks eeltoodule tuleb taotlejal läbida kuni 2 individuaalset 2
https://eelnoud.valitsus.ee/main#kkabOOiP
9(12)
3-25-298
majandamisnõustamist. Juhul, kui taotleja ei täida talle pandud kohustust osaleda toimetulekuõppe teenusel, on hüvitise andjal SHS § 134 lg 4 p 5 alusel õigus toetust vähendada või jätta maksmata.“ (dtl 5).
16.Vastavalt SHS § 134 lg 31 punktile 2 tagab kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse saajale toetavad tugiteenused, mis parandavad isiku toimetuleku- ja majandamisoskusi. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud nimetatud normi kohta järgmist: „Toimetulekutoetuse saajatele tuleb tagada toetavad tugiteenused (tugiisiku- ja võlanõustamisteenus, majandus-, toimetuleku- või rahatarkuseõpe jm) vastavalt sellele, millised on toimetulekutoetuse taotleja vajadused toimetuleku parandamiseks. Ka kehtiva seaduse kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel hinnata toimetulekutoetuse määramisel, kas toetuse taotleja või mõni tema perekonnaliikmetest vajab lisaks toimetulekutoetusele ka muud sotsiaalhoolekandelist abi. Tegemist on olulise sättega, mis lisandus SHS-i 2016. aastal ning mille kohaselt ei ole toimetulekutoetus eraldiseisev meede, vaid seda tuleb vaadata koostoimes teiste abimeetmetega. Kindlasti ei vaja kõik toimetulekutoetuse saajad muid abimeetmeid (eriti need, kes saavad toetust 1-2 kuul ning on ajutiselt hätta sattunud), kuid paljud neist siiski vajavad ulatuslikumat abi, mis toetaks paremini inimese toimetulekut. Pikaajalised toimetulekutoetuse saajad on kindlasti sihtgrupp, kelle puhul tuleb selgeks teha toimetulematuse põhjused ning väljaselgitatud vajadustele tuginedes pakkuda ka muid vajalikke abimeetmeid. Toimetulekutoetuse maksmine ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid see peaks panustama üldise toimetuleku paranemisse ning see eeldab kohalikult omavalitsuselt ka vajalike teenuste loomist ja pakkumist. Abivajadusest tingitud teenuseid saab kasutada ja toimetulekutoetuse maksmist saab siduda SHS § 134 lg 4 p-ga 5. Selle kaalutluspunkti alla sobiks näiteks toimetulekuõppe organiseerimine, majandusõpe, tugiisikuteenus vms. Pakutavate teenustega saab välja selgitada tegelikud abivajajad ja inimesed, kes väidetavalt tööl ei käi, sissetulekut ei oma, aga kuidagi ei saa päevasel ajal osaled sellistes KOV poolt pakutavates toimetulekut soodustavates programmides.“3
17.Sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine (SHS § 3 lg 2). Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda (SHS § 14 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras (SHS § 14 lg 2). Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes (SHS § 15 lg 1). Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid (SHS § 15 lg 2). Seega on vastustaja õigesti leidnud, et abivajaduse hindamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest. Küll aga ei tähenda eelnev, et isikule tuleb anda abi, mida taotleja soovib, vaid mis on isikule vajalik ning mõnikord ei pruugi need kokku langeda.
18.Vaidlus puudub, et kaebaja on pikaajaline toimetulekutoetuse saaja. Samas toimetulekutoetus on üksnes ajutine meede vaesuse ja puuduse leevendamiseks. Esmane vastutus sotisaalsete riskidega, sh puudusega toimetulekul on isikul endal (SÜS § 5). Vaidlust 3
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 510 SE eelnõus seletuskiri, lk 40. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0bb6d4b8-eab6-4d35-af70-0d974ec690b5/
10(12)
3-25-298
ei ole ka selles, et kaebaja majanduslik olukord ei ole paranenud ega nähtu, et see lähiajal ka paraneks. Nii on kaebaja selgitanud, et ta jätkuvalt otsib aktiivselt tööd, tema cv-d on aktiivsed, kaebaja e-posti aadressile tuleb pidevalt teateid uute tööpakkumiste kohta, kuid kaebaja jaoks oleks palju kasulikum registreeruda karjäärinõustamisele, et määratleda tema terviseseisundile sobivaimad töökohad (dtl-d 118-119). Eelnev peegeldab kaebaja suhtumist, et ta on nõus osalema üksnes sellistel teenustel, mida ta ise vajalikuks ja sobivaks peab. Nagu kohus on eelnevalt selgitanud, siis terviklik abivajaduse hindamise tulemusel määratakse isikule vajalikud teenused, mitte üksnes need, mida taotleja ise soovib.
19.Eelnevast nähtuvalt on ilmne, et kaebaja puhul ei ole toimetulekutoetus olnud ajutine meede, vaid oma elujärje ja sissetulekute parandamiseks vajab kaebaja täiendavaid tugiteenuseid. SHS § 14 alusel on Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 kehtestanud määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (edaspidi kord). Korra § 10 punkti 1 kohaselt otsustab abi määramise sotsiaalhoolekandelise abi korral rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne linnaosa valitsus. Linnaosa valitsusel on õigus määrata abi kaalutlusotsusega ka juhtudel, mida ei ole korras ja muudes õigusaktides ette nähtud (Korra § 10 lg 2). Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrusega nr 25 on kehtestatud sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord (edaspidi Sotsiaalteenuste osutamise kord). Vastavalt sotsiaalteenuste osutamise korra § 10 lg-le 1 on nõustamisteenuste eesmärk toetada inimese või pere iseseisvat toimetulekut. Üheks nõustamisteenuseks on majandamisnõustamine – võlgade teket ennetav tegevus inimese puhul, kellel on ebapiisavad majandamisoskused ja oht jääda võlgadesse, millega ta ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema (sotsiaalteenuste osutamise korra § 10 lg 3 p 1). Majandamisnõustamise eesmärgiks on aidata kaasa inimese ja tema pere paremale majanduslikule ja sotsiaalsele toimetulekule, õpetades inimest oma rahalisi võimalusi oskuslikumalt kasutama ja ennetama võlgadesse sattumist 4. Seega ei eelda nimetatud teenuse osutamine juba võlgades olemist.
20.Ühtlasi olukorras, kus isik on pikaajaline toimetulekutoetuse taotleja ja saaja, on ilmselge, et vajaka on majanduslikest teadmistest, vastasel juhul ei vajaks isik kohaliku omavalitsuse üksuse majanduslikku abi. Seetõttu on määratud koolitused seotud kaebaja toimetuleku toetamisega. Ühtlasi ei eelda toimetulekutoetuse sidumine majandamisnõustamise ja toidupanga koolitusel osalemisega kaebaja heakskiitu ja nõusolekut. Seejuures ei ole kohtu hinnangul rikutud ärakuulamiskohustust, kuivõrd kaebajaga on võlgade nõustamisest vesteldud (vt dtl 112). Ehkki majandamisnõustamine ei ole võlanõustamise teenus SHS § 44 tähendus, annab eelnev indikatsiooni, et vastustaja hinnangul esineb vajadus majandamisalase nõustamise ja rahatarkuse koolituse järele. Arvestades, et kaebaja on kinnitanud, et taotleb toidupanga abi (dtl 110), sh Rimi toidukaarti (dtl 151), siis ei saa lugeda määratud toidupanga koolitust ilmselgelt põhjendamatuks.
21.Kohtu hinnangul ei välista majandamisnõustamise koolitustel osalemise kohustuse panemist kaebaja tervislik seisund. Nimelt on asjas tuvastatud, et kaebajale on määratud ravi ning kaebaja on ka ravimid välja ostnud (dtl-d 86, 89-93), mis eelduslikult peaks toetama kaebajal ühiskonnaelus osalemist. Ainuüksi diagnoos ei tähenda, et kaebajal on ilmselgelt võimatu koolitustest osa võtta. Samas on vaidlusaluses otsuses toodud viide SHS § 134 lg 4 punktile 5. Nimetatud norm sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja või toetust taotletava perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest. See tähendab, et kui isikul esineb mõjuv põhjus, miks koolitusel osaleda ei saa, siis ei saa kohalik omavalitsus SHS § 134 lg 4 p 5 alusel jätta toetust määramata või vähendada. Küll aga rõhutab kohus, et kaebaja kohustus 4
on tõendada, et mõjuv põhjus esines. Ainuüksi asjaolu, et kaebajal on diagnoositud ärevushäire, ei tähenda automaatselt, et kaebajal puudub võimalus koolitusel osaleda.
22.Kohtu hinnangul ei ole kõrvaltingimused, mis kohustavad kaebajat osalema majandamisnõustamise koolitustel ja toidupanga koolitustel ilmselgelt põhjendamatud koolitused, vaid kaebajale pikaajaliselt toimetulekutoetuse maksmine viitab ilmselgelt, et kaebaja vajab toetavaid teenuseid oma majandusliku järje parandamiseks ning oskusi iseseisvaks toimetulekuks. Ühtlasi on seadusandja loonud võimaluse siduda toimetulekutoetus toetavate tugiteenustega (SHS § 134 lg 4 p 5), et tagada isikule vajalik abi. Seda on vastustaja käesoleval juhul ka teinud.
23.Asjassepuutumatud on kaebaja väited osas, miks kaebajal ei olnud võimalik sotsiaaltöötaja vastuvõtule ilmuda, kas elektrooniliselt esitatud toetuse taotlus tuleb vastu võtta, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust kaebaja väide, et sotsiaaltöötaja nõudis 25.11.2024 arstitõendit, millest nähtuks, et kaebajale on vastunäidustatud osakonda vastuvõtule tulemine tervisliku seisundi tõttu. Käesoleval juhul on vaidluse all üksnes 04.02.2025 otsuse kõrvaltingimused. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust kaebaja väide, et terviseandmed on delikaatsed andmed, mida saab küsida vaid seadusega ette nähtud juhtudel. Jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetlust ei puuduta 25.11.2024 väidetavalt nõutud tõend. Kaebaja on taotlenud vastustajalt 03.12.2024 abivajaduse hindamise kokkuvõtte välja nõudmist. Vastustaja on oma 14.03.2025 vastuses kinnitanud, et käesolevaks ajaks on kaebajale nimetatud kokkuvõte esitatud (dtl 129).
24.Eelnevast tulenevalt kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt. Kohus tühistab Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.02.2025 menetlusotsuse nr 2527/6256780 osas, millega otsustati tasuda toimetulekutoetusest üür otse üürileandjale kaebaja asemel. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetlusosalised menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
26.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.