1.Võtta P.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2025. a määruse resolutsiooni punkti 6 peale menetlusse.
2.Jätta P.A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
14.märtsi 2025. a määruse resolutsiooni punkt 6 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas Lasnamäe Linnaosa Valitsusele e-kirja teel 15.02.2025 toimetulekutoetuse taotluse, milles taotles toimetulekutoetust 2025. aasta veebruari eest, ja 16.02.2025 sissetulekust sõltuva toetuse taotluse.
2.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tuvastaks Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valituse (LOV) poolt tema 15.02.2025 avalduse lahendamise viivituse õigusvastasuse. Kaebusele oli lisatud LOV-i 20.02.2025 e-kiri (dtl 7), millega linn teatas kaebajale, et esitatud taotlustes esinevad puudused, mille kõrvaldamiseks anti kaebajale tähtaeg 5 tööpäeva. Kaebaja toimetulekutoetuse vajaduse hindamiseks sooviti kaebajaga isiklikult kohtuda, et sealhulgas hinnata tema majanduslikku olukorda vesteldes ja täpsustades andmeid erinevatel teemadel. Sissetulekust sõltuva toetuse vajaduse hindamiseks soovis LOV kaebajaga isiklikult kohtuda, sealhulgas hinnata tema majanduslikku olukorda, vesteldes ja
3-25-437 täpsustades andmeid. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus kohtul kohustada Tallinna Linnavalitsust vaatama läbi tema 15.02.2025 taotlus. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et tal on hädasti vaja maksta eluasemekulusid niipea kui võimalik, sest tema üürilepingus on säte, mille kohaselt tuleb üüri maksta iga kuu 15. kuupäevaks, muidu rakenduvad viivised. Kommunaalmaksed tuleb samuti tasuda enne 26. kuupäeva ning viivituse korral on samuti ette nähtud trahvid.
3.Kaebaja poolt esitatud LOV-i 25.02.2025 korduvast teatisest nähtub, et pärast 20.02.2025 edastatud teatist ehk perioodil 20.02.2025-25.02.2025 edastas kaebaja täiendavalt 20 võõrkeelset e-kirja (seega perioodil 04.02.2025-25.02.2025 kokku 70 võõrkeelset e-kirja), mis on väga mahukad ja sisaldavad erinevaid kommentaare/kuvatõmmiseid/infot/küsimusi õigusaktide ja kohtuotsuste tõlgendamist jne. Edastatud e-kirjades sisalduv info tekitas LOVis järjest enam küsimusi juurde, mistõttu oli LOV-i arvates jätkuv vajadus kaebajaga kohtumiseks. Linn andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks täiendavalt 2 tööpäeva. Samuti märkis linn, et kaebaja on 24.02.2025 teada andnud, et viibib alates 24.02.2025 haiguslehel ning tema tervislik seisund ei võimalda sotsiaaltöötajat külastada, võtta sotsiaaltöötajat vastu kodus, osaleda videokohtumisel ega suhelda ka telefonikõne vahendusel. Kuivõrd LOV-i seisukohalt on puuduste kõrvaldamine aga käesoleval juhul väga vajalik, et otsustada toetuste edasine menetlemine (sh võimalik määramine või määramata jätmine) ja arvestades kaebaja tervislikku seisundit, siis paluti kaebajal valida, kas ta soovib puuduste kõrvaldamiseks kohtuda videosilla vahendusel 26.02.2025 või 27.02.2025 kell 10.00. Kaebajal paluti 25.02.2025 õhtuks teada anda, milline pakutud aeg talle sobib videosilla vahendusel kohtumiseks. Esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks LOV-i ettepanekule vastanud ega ka seda, et videosilla vahendusel oleks väljapakutud kohtumine toimunud.
4.Kaebaja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et LOV saatis 27.02.2025 kaebajale teatise, milles teatas, et kuivõrd taotluste puudused ei ole teatise väljastamise hetkel kõrvaldatud ja kaebaja toetuse vajadust, sh õigustatust ei ole olnud võimalik tervikuna hinnata, jäetakse kaebaja taotlused vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 15 läbi vaatamata.
5.Kaebaja esitas kohtule 01.03.2025 avalduse, milles märkis, et soovib vaidlustada LOV-i 27.02.2025 kirja, millega tema sotsiaaltoetuse avaldused/toimetulekutoetuse avaldus jäeti läbi vaatamata. Kaebaja palus kohtul kohustada Tallinna linnavalitsust vaatama üle tema 15.02.2025 esitatud avaldus ja tuvastama ebaseaduslik viivitus avalduse läbivaatamisel. Sotsiaaltööajad nõudsid kaebajalt isiklikku kohtumist, mitte teabe või dokumentide esitamist, mis takistaks tema avalduse läbi vaatamist. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse, millega soovib, et kohus kohustaks Tallinna linna võtma tema taotluse kohta otsus vastu hiljemalt 05.03.2025. Kaebaja sõnul on tal tekkinud võlgnevused üüri ja kommunaalarvete osas, mille hilinenud maksete eest on ette nähtud viivis. Lisaks teatas üürileandja, et talle ei meeldi maksete viibimine ja kaebaja riskib oma üüripinna kaotamisega. Kaebaja leiab, et linnal ei ole õigust nõuda temaga isiklikku kohtumist, sest sotsiaaltöötajal on absoluutselt kõik vajalikud dokumendid taotluse lahendamiseks olemas.
6.Kaebaja täiendas oma kaebust 05.03.2025, paludes kohtul kohustada Tallinna linna andma haldusakti tema 15.02.2025 taotluse osas. Sotsiaaltöötaja keeldus tema taotluse läbi vaatamisest ja tagastas selle ilma haldusakti andmata. 12.03.2025 teatas kaebaja kohtule, et soovib oma kaebuse tagasi võtta, kuna see ei ole enam vajalik. Samal päeval saabus kaebaja kiri, milles soovis taas, et kohus kohustaks Tallinna linna väljastama haldusakti.
7.Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2025. a määruse resolutsiooni punktiga 6 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 2(5)
3-25-437
8.Kaebaja pöördumistest võib aru saada, et ta nõuab esialgse õiguskaitse korras talle viivitamatult toimetulekutoetuse määramist, et tasuda üürivõlg ja tasuda kommunaalkulude eest.
9.Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, sest soovitud abinõu ei ole seotud vaidlustatud toiminguga. Vaidluse all on, kas Tallinna linn jättis õiguspäraselt kaebaja veebruarikuu sotsiaaltoetuse taotlused läbi vaatamata. Kuna linn taotlusi sisuliselt läbi ei vaadanud, ei langetatud kaebaja taotluste suhtes otsust, kas toetusi anda või mitte anda või kui suures ulatuses seda tehakse. Kaebaja soovib sisuliselt, et juba esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral maksaks Tallinna linn veebruarikuu toimetulekutoetuse kaebajale ja seda juba enne käesoleva kohtumenetluse lõppemist. Tallinna Ringkonnakohus on 20.06.2024 määruses haldusasjas nr 3-24-1240 (p 20) ja 22.07.2024 määruses haldusasjas nr 3-24-1797 (p 9) samalaadses vaidluses märkinud, et kuna kaebuse rahuldamise korral saaks halduskohus kohustada vastustajat kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaatama, kuid ei saaks panna vastustajale kohustust toimetulekutoetust maksta, välistab see juba iseenesest taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise. Kohaldatavad esialgse õiguskaitse abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt HKMS § 251 lg 1) ning kui taotletud abinõu jääb väljapoole vaidluse eset (vt HKMS § 41), siis ei ole alust esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada (Riigikohtu 21.06.2024 määrus nr 3-23-885, p 15; 16.06.2021 määrus nr 320-1245, p 16).
10.Lisaks ei oma kaebus perspektiivi. SHS § 15 lg-te 1 ja 2 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse. Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sh personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Kaebuse materjalidest ja kaebajaga seotud teistest haldusasjades (nt 3-25-186, 3-25-298, 3-24-3194) nähtub, et kaebaja ei ole pikka aega teinud vastustajaga sisulist koostööd. Esialgsel hinnangul ei ole kaebuse edulootused suured. Kohtule ei ole äratuntav, et Tallinna linn oleks puuduste kõrvaldamisena kaebajalt nõudnud ebamõistlikult koormavaid või keelatud toiminguid/teavet. Kaebaja on LOV-i võõrkeelsete pöördumistega üle koormanud (vastustaja andmetel 70 pöördumist seose veebruarikuu taotlusega) ning haldusmenetluse efektiivsuse seisukohast on arusaadav vastustaja soov kaebajaga silmast-silma infot vahetada, selgitada, küsimusi esitada jms. Samuti on LOV viidanud sellele, et linnal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebajal on muid, avaldamata sissetulekuid. Abivajaduse hindamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest (SHS § 15 lg 2 p-d 1 ja 2). See tähendab, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata abi, mida taotleja soovib. Toimetulekutoetus on üksnes ajutine meede vaesuse ja puuduse leevendamiseks. Esmane vastutus sotsiaalsete riskidega, sh puudusega toimetulekul on isikul endal (SÜS § 5). Kaebaja majanduslik olukord ei ole paranenud, millele viitab jätkuv vajadus toetuse järgi. Teistest kohtu menetluses olevatest kaebajaga seotud sarnastest haldusasjadest on teada, et kaebaja on pikaajaline TTT saaja – toetus on määratud perioodidel 04.2016– 12.2023 ja 09.2024-01.2025, perioodil 01.2024–08.2024 esitatud taotlused on jäetud läbi vaatamata. 2024 jaanuari eest määrati kaebajale toimetulekutoetus kõrvaltingimustega – kaebaja üür tasutakse otse üürileandjale ja kommunaalkulud korteriühistule ning kaebaja peab osalema toimetulekuõppe teenusel (28.02 majandamisalane loeng, 3.03, 10.03, 17.03 ja 24.03 Toidupanga Koolitused). Lisaks eeltoodule tuleb taotlejal läbida kuni 2 individuaalset majandamisnõustamist. Kaebaja on linna poolt kõrvaltingimuste seadmise vaidlustanud haldusasja nr 3-25-298 raames. Vastustaja on kutsunud kaebajat korduvalt vastuvõtule, et kaebajaga erinevatel tõusetunud teemadel vestelda, mis puudutab isiku abivajadust ja selle 3(5)
3-25-437 toetamist, kuid kaebaja ei ole nõus tulema sotsiaaltöötajate juurde vastuvõtule ega nõustu kodukülastusega.
11.Kaebaja väidab LOV-ile, et oma tervisliku seisundi pärast ei ole võimeline kohtuma sotsiaaltöötajatega, sh keeldub ka kodukülastustest. Kaebaja ei ole vastustajale esitanud veenvaid tõendeid, et tema tervislik seisund ei võimalda osa võtta tavapärasest igapäevaelust. Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et tegemist on ebaõige infoga. Ka käesolevas asjas väidab kaebaja, et tal on stress ja ärevushäired, samas pole ta esitanud kohtule ühtegi tõendit oma tervisliku seisundi kohta, millest nähtuks diagnoos ja määratud ravi. Tema tervislik seisund pole kaebajat takistanud esitamast järjest mitmeid avaldusi kohtule ning ka kohtunõudele vastamine on olnud operatiivne.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 14.03.2025. a määruse resolutsiooni punkti 6 tühistamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist.
13.Kaebaja eesmärk on, et vastustaja võtaks vastu sisulise otsuse. Kaebaja eesmärgiks ei ole sundida vastustajat toetust välja maksma. Kaebaja teeb vastustajaga koostööd. Vastustajale on esitatud kõik vajalikud dokumendid. Kaebaja on alates 24.02.2025 haiguslehel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
15.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
16.Kaebaja tahteks on, et linn lahendaks linnale esitatud toetuse taotluse avalduse. Ringkonnakohus jagab halduskohtu esialgset hinnangut selle kohta, et kaebus ei oma sellist perspektiivi, mille tõttu tuleks esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat kaebaja avaldust sisuliselt läbi vaatama ja otsustama, kas kaebajale taotletav toetus määrata või mitte. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
17.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja toetuse taotluse läbi vaatamata jätmine ei tähenda seda, et tal puuduks õigus vastustajale uus nõuetekohane taotlus koos asjakohaste tõenditega esitada. Seejuures lisamata taotlusele neid dokumente, mis ei seondu kaebaja abivajaduse hindamisega. Selleks, et kaebajat suunata vajadusel esitama vastustajale nõuetekohased dokumendid, võib olla otstarbekas leida võimalus vastustaja esindajaga kohtumiseks. Eelneva kaudu võib kaebaja leida oma probleemile kiirema lahenduse. 4(5)
3-25-437 (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.