lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1676/51

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-1676/51
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2319
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineEhS § 44Ehitusloa andmisest keeldumineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamineHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-1676/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.08.20233-23-1676/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.10.20233-23-1676/32Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.05.20243-23-1676/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.05.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-23-834/41Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.04.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1676

Haldusasi

OÜ Metalldetail kaebus Transpordiameti 21.04.2023 korralduse nr 1.1-3/23/298 ja 28.06.2023 vaideotsuse nr 1.2-2/23/11522-5 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Metalldetail, esindajad Y.Q ja A.A Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Tiina Raja

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.05.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Metalldetail apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

05.03.2025 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ Metalldetail 17.03.2025 menetluse peatamise taotlus rahuldamata.
2.Tagastada OÜ Metalldetail 17.03.2025 ja 18.03.2025 esitatud tõendid.
3.Jätta OÜ Metalldetail apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.05.2024 otsus muutmata.
4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-24-3365/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 116
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ-le Metalldetail kuulub Kadrina vallas Kadapiku külas kolmest katastriüksusest koosnev FLORA kinnistu (registriosa nr 995231; pindala 81 817 m 2; sihtotstarve 100% tootmismaa), millel asuvad Veskijärve, Kaalumaja ja Flora katastriüksused. Nende vahele jääb riigi

3-23-1676 omandis olev Vohnja-Kadrina kõrvalmaantee (tee nr 17152; registriosa nr 3924450), millele on vastavalt 22.05.2017 lepingule kinnistu nr 995231 igakordse omaniku kasuks 24.05.2017 sisse kantud tähtajatu ja tasuta paisutamisservituut. Veskijärve katastriüksust läbib Loobu jõgi, millel paikneb treppveelaskmest koosnev Undla pais.

2.Keskkonnaamet andis 28.09.2018 korraldusega nr 1-3/18/2443 Undla Vesi MTÜ-le tähtajatu keskkonnaloa nr L.VV/331308 Veskijärve katastriüksusel Undla paisul Loobu jõe paisutamiseks ja tehiskärestiku / kalapääsu rajamiseks. Keskkonnaamet tunnistas 17.08.2022 korraldusega nr DM-114352-24 keskkonnaloa nr L.VV/331308 kehtetuks, sest loa omaja ei olnud olemasoleva paisu rekonstrueerimist alustanud ega taganud tähtajaks kaladele vaba läbipääsu.
3.Keskkonnaamet kohustas 06.02.2023 ettekirjutusega nr 2818 kaebajat hiljemalt 15.09.2023 likvideerima Undla paisu vastavalt ettekirjutuses kindlaks määratud tingimustele. Keskkonnaamet jättis 17.03.2023 vaideotsusega nr 1-7/23/31-2 rahuldamata kaebaja 08.03.2023 vaide ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 17.04.2023 kaebuse Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse ja 17.03.2023 vaideotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-834). Tallinna Halduskohus jättis 13.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja on esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
5.Transpordiamet väljastas 21.04.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/298 ehitusloa riigitee nr 17152 Vohnja-Kadrina km 8,716 asuva Undla silla rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. Ühtlasi jäeti algatamata Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu järgi ei kaasne kavandatava tegevuse nõuetekohase (sh järgides ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ja üldiseid keskkonnanõudeid) elluviimisega olulist keskkonnamõju. Maanteeameti 03.11.2020 korraldusega nr 1-3/20/205 on väljastatud projekteerimistingimused Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks (muudetud Maanteeameti 11.01.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/708-1) ning ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele. Undla silla olemasolevate tugimüüride vahel asub paisutusvall (paikneb Veskijärve katastriüksusel) ning silla all on puidust ja terasest põrkepõrand. Keskkonnaamet seadis 02.06.2022 kirjas nr 6- 3/22/9970-2 silla ehitusloa eelnõu kooskõlastamise tingimuseks, et paisu puitpõrandaid ja paisutusvalli ei tohi taastada. Eeltoodust lähtudes on koostatud Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti muudatus selliselt, et paisu puitpõrandaid ja paisutusvalli pärast silla ehitustööde lõppu ei taastata. Muudetud projektlahendusele on koostatud ka keskkonnamõjude eelhinnang. Projekti muutmine on kooskõlas olemasoleva olukorraga, kus Loobu jõe paisutamiseks puudub kehtiv keskkonnaluba ning Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 kohaselt tuleb Veskijärve katastriüksuse omanikul Undla pais likvideerida ja seega puudub Transpordiametil paisu taastamiseks õiguslik alus. Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti lahendus ei takista kalapääsu ja paisu rajamist tulevikus. Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.
6.Transpordiamet jättis 28.06.2023 vaideotsusega nr 1.2-2/23/11522-5 rahuldamata kaebaja vaide Transpordiameti 21.04.2023 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitaja ei ole välja toonud, kuidas rikub vaidlustatud korraldus tema õigusi, sest tema olukord ei ole korralduse andmise tõttu halvenenud. Nõuetele vastava olemasoleva avalikult kasutatava silla ümberehitamine on avalikes huvides, mis kaalub üles kaebaja huvi säilitada praegune olukord.
7.OÜ Metalldetail esitas Tallinna Halduskohtule 28.07.2023 kaebuse, mis on võetud menetlusse nõuetega tühistada Transpordiameti 21.04.2023 korraldus ja 28.06.2023 vaideotsus. 2(6)

3-23-1676

8.Transpordiamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
9.Tallinna Halduskohus jättis 03.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Undla sild ei ole ohutult kasutatav ning vajas rekonstrueerimist. Undla paisul puudub veeluba. Halduskohus ei hinnanud kaebaja väiteid seoses projekteerimistingimuste, Keskkonnaameti ettekirjutuse ega Veskijärve katastriüksuse omandiküsimusega. Projekteerimistingimused on jõustunud ning planeerimisseaduse (PlanS) § 125 kohaselt ei ole tegemist detailplaneeringu kohustusega alaga. Kui ettekirjutus osutub haldusasjas nr 3-23-834 õigusvastaseks ja kaebajal esineb õiguslik alus paisutamiseks, on vastustaja valmis taastama kaebaja paisurajatise osas, mis tuleb silla ehitamiseks likvideerida. Ehitusloa kõrvaltingimusena toodud vajaduse üle võõrandada silla rekonstrueerimiseks osa riigiteega piirnevast Veskijärve katastriüksusest otsustatakse kinnisasja omandamise menetluses. Vaidlustatud korraldusega ei ole lahendatud omandiküsimust. Vastustaja jättis keskkonnamõju hindamise põhjendatult algatamata. Kaebaja väited vaadeldava ala veerežiimi rikkumise kohta ei ole tõendatud. Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangus (edaspidi eelhinnang) on toodud, et Loobu jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Samuti kuulub jõgi riigi korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Undla sild asub Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava alusel kaitstaval veekogumil, mille seisund on 2017. aasta seisuga hinnatud koondhindega „kesine“. Kesist seisundit põhjustavad kalade rändetingimuste takistajatena paisud ja pikaajaline reostuskoormus. Uue silla rajamine ei ole vastuolus veemajanduskavaga, sest see ei muuda Loobu jõe ökoloogilist seisundit. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala asub sillast ca 2,5 km kaugusel ja eeldatavasti ei mõjuta kavandatav tegevus Natura 2000 võrgustiku ala. Eelhinnangus asuti ka järeldusele, et eeldatavasti ei põhjusta kavandatav tegevus olulist keskkonnamõju, võimalikud mõjud on ehitusaegsed ja nende ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Korrektsete ehitusvõtete järgimisel on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike ja negatiivse mõju vältimiseks on ehitajale pandud kohustus võtta eelhinnangus loetletud meetmeid. Silla rekonstrueerimine ei muuda kaebaja jaoks faktilist ega õiguslikku olukorda. Kaebaja oli tema ja Maanteeameti vahel 22.05.2017 sõlmitud notariaalse reaalservituutide seadmise lepingu p 2.4.5 kohaselt kohustatud nõustuma silla ümberehitamisega. Paisutamistegevuseks puudub kaebajal luba, mistõttu ei muutu selles osas kehtiv olukord. Kaebajale on ka ehitusperioodi ajaks tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Juurdepääsud riigiteega külgnevale alale säilitatakse praegusega samaväärsel kujul. Silla rekonstrueerimine ei takista kalapääsu ja paisu rajamist. Väär on kaebaja hinnang, et planeeringus puudub viide liiklustiheduse kohta. Silla plaanilahendus ei järgi otseselt projekteerimisnorme, kuna silla asukoht ning olemasolev väljakujunenud keskkond on erandlik ja unikaalne. Ehitusprojekt ei vaja rahvatervise seaduse alusel Terviseameti kooskõlastust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
10.OÜ Metalldetail esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 03.05.2024 otsus ja Transpordiameti väljastatud Undla silla ehitusluba. Keskkonnaameti ettekirjutus kohustab kaebajat rikkuma Undla mõisa pargi kaitsekohustust. Looduskaitseseaduse (LKS) § 31 lg 2 p 2 kohaselt on piiranguvööndis keelatud muuta veekogude veetaset. Teha tuleb keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, et selgitada välja mõju ümbritsevale keskkonnale, sh hoonestusele. Puuduvad mürauuring, vibratsiooniuuring ja õhukvaliteedi uuring ning mõjuanalüüs. Silla projektis ei 3(6)

3-23-1676 ole tehtud keskkonnamõju eelhinnangut veetaseme alandamise küsimuses. Hinnang tuleb anda enne veetaseme muutmist, et selgitada välja riskid ja vastutus, kuna tegevus toimub survelise põhjaveega karstialas. Ilma loata on langetatud veetaset, süvendatud Loobu jõge ja eemaldatud setendit. Jõkke on paigaldatud betoonplaadid, mis takistavad rändeajal kalade rännet. Töid teostatakse siirdekalade rände ajal. Ilma planeeringuta ja mõjuhinnanguteta suunatakse liiklus tootmiskompleksi hoovi, mis tekitab ohu kaebajate töötajate ja rentnike elule. Transpordiamet peab osasid veelaskme elemente silla osaks, mistõttu tuleb välja selgitada omandi piirid. Veskivõlv ehk teine sillaava on kaebaja omand ja ehituslikult seotud veskihoonega, kuid on projektis lahendamata. Teise sillaava puhul ei ole arvestatud selle kandevõimega. Kuna uus sild on ehitatud koormuspiiranguteta, tekib ohtlik olukord, kus teine sillaava võib variseda. Kaebajale kuulunud treppveelase on lammutatud omaniku loata. Tegelikkuses ehitatakse ehitusloata projekti alusel.

11.Transpordiamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Juhul, kui haldusasjas nr 3-23-834 rahuldatakse kaebaja kaebus ja tühistatakse Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutus nr 2818, on vastustaja valmis taastama kaebaja paisurajatise ulatuses, milles see tuleb silla ehitamisel likvideerida. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda silla rekonstrueerimise käigus osade paisu likvideerimiseks vajalike tööde teostamine, kui paisu likvideerimine on kaebajale kehtivast ettekirjutusest tulenev kohustus. Reaalservituudi lepingu kohaselt on vastustajale reserveeritud õigus silda ehitada või remontida. Silla rekonstrueerimine on selle äärmiselt kehva seisukorra tõttu avalikes huvides. Projekteeritud on lahendus, kus kaebajale on säilitatud juurdepääsud riigiteega külgnevale alale tänasega samaväärsel kujul. Põhiprojekti seletuskirja kohaselt on lubatud muuta vundamendi lahendust, mistõttu ei pidanud andma uut ehitusluba. Tööprojektis muudeti väljakaeve sügavust ja vundamendi lahendust, kuna sooviti vältida ehitada nii, et ei väljutaks riigimaa piiridest. KMH eelhinnangus on leitud, et tegevuse mahtu arvestades ei ole olulist mõju Loobu jõe veekeskkonnale ning tegevusega ei kaasne kaitstavate koosluste ja liikide elupaikade kahjustamist, mida ei ole võimalik viia leevendavate meetmetega miinimumini.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus jätab rahuldamata pärast kohtuistungit 17.03.2025 kaebaja esitatud taotluse peatada juhatuse liikme A.A haigestumise tõttu asja menetlus. Selleks ei ole mõjuvat põhjust. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole enam võimalik tegeleda menetluse peatamise taotluses viidatud kahju hüvitamise küsimustega, sest kohtu menetluses on ehitusloa tühistamise nõue ja kaebuse muutmise avalduse jättis ringkonnakohus 05.03.2025 protokollilise määrusega läbi vaatamata.
13.Kaebaja esitas menetluse peatamise taotluse juurde 17.03.2025 ja 18.03.2025 tõendid, mis sisaldavad kaebaja seadusliku esindaja terviseandmeid. Kaebaja lisas tõendite esitamisel märke Juurdepääsupiirang: Terviseandmete kaitse. Samas ei ole kaebaja esitanud selge sõnaga taotlust varjata terviseandmeid vastustaja eest. Praeguses menetlusstaadiumis puudub vajadus peatada menetlus, sõltumata seadusliku esindaja terviseseisundist. Ka juhul, kui seaduslik esindaja oleks saanud tal oleva teabe esitada, ei ole nii hilises menetlusstaadiumis kahju hüvitamise küsimustega tegelemine võimalik. Seega ei oma seadusliku esindaja terviseseisundi tõendamine menetluse peatamise taotluse lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Eelnevale tuginedes jätab ringkonnakohus kaebaja 17.03.2025 ja 18.03.2025 esitatud tõendid vastu võtmata. Tõendite tagastamise tõttu ei ole vajalik otsustada, kas oleks alust piirata vastustaja ligipääsu nimetatud tõenditele (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2025 määrus asjas nr 3-24-857, p 2 (avaldamata)). 4(6)

3-23-1676

14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi, ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
15.Ehitusloa andmisest EhS § 44 p 4 alusel keeldumine eeldab, et ehitise või ehitamisega kaasneb kaebaja õigustele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seega saaks praeguses asjas tühistamiskaebuse rahuldada juhul, kui haldusakt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1; RKHKo 3-17-2023, p 20). Kaebaja keskkonnaalased väited (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, veetaseme alandamise mõju hindamata jätmine, Loobu jõest setendi eemaldamine, kalade ränne) ei puuduta tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole väitnud, et ta on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lg 2 ja § 31 mõttes keskkonnaorganisatsioon, mistõttu ei ole tal võimalik pöörduda kohtusse avalike huvide kaitseks. Silla rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-de 31 ja 32 mõttes strateegiline planeerimisdokument, mille elluviimiseks tuleks korraldada keskkonnamõju strateegiline hindamine.
16.Kohus teeb haldusakti õiguspärasuse kindlaks selle andmise aja seisuga (HKMS 158 lg 2). Hilisemad projektimuudatused ja ehitusloa nõuete võimalik mittejärgimine ei mõjuta ehitusloa õiguspärasust selle andmisel, mistõttu jätab ringkonnakohus kõrvale kaebaja väited ehitusloa mittesaanud projekti alusel ning lubadeta ehitamise kohta. Nagu ringkonnakohus 16.12.2024 määruses selgitas, oleks selliste etteheidete puhul kohane ehitusjärelevalve tegemiseks kohustamise nõue. Kaebaja jättis kaebuse muutmise taotluse puudused kõrvaldamata, mistõttu ringkonnakohus jättis 05.03.2025 kohtuistungil taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (istungil alates 00:02:24, dtl 401–402). Ka kaebaja etteheited, et ehitustegevus toimub ilma tema loata, ei oma ehitusloa õiguspärasuse hindamisel tähtsust.
17.Ehitusloa andmise ajal ei pea ehitamiseks olema saadud kinnisasja (piiratud asjaõiguse) omaniku nõusolekut, kuid ta tuleb menetluses ära kuulata ja tema huve kaaluda (RKHKo 318-2022, p 19). Kaebaja on asja materjalidest nähtuvalt ära kuulatud (dtl 63–64).
18.Ehitusloa üheks kõrvaltingimuseks on, et silla rekonstrueerimiseks on vajalik võõrandada osa riigiteega piirnevast eraomandis olevast Veskijärve katastriüksusest ning enne ehitustööde alustamist Veskijärve katastriüksusel tuli teha maakorraldustööd ja ehitustööde teostamiseks pidi õigus olemas olema (p 2, dtl 55). Need tingimused ei pidanud olema täidetud ehitusloa andmise ajaks ega mõjuta seega vaidlustatud ehitusloa õiguspärasust.
19.Kaebaja väidetest nähtuvalt riivab tema huve esmajoones paisutuse likvideerimine, selle tulemusel Veskijärve katastriüksusel veetaseme alanemine ning veetaseme alanemise mõju kaebaja kinnistule ja hoonetele. Eespool selgitas ringkonnakohus, et ehitusloa andmise ajal ei pidanud olema saadud asja omaniku nõusolekut lammutada pais. Eraõiguslikud vaidlused, sh servituudist tulenevate õiguste ja kohustuste üle, lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras. Vaidlustatud ehitusloa kohaselt ei tohi Keskkonnaameti seatud tingimusest tulenevalt pärast ehitamist paisu taastada (dtl 52 ja 406). Kuigi kaebaja on ettekirjutuse haldusasjas nr 3-23-834 vaidlustanud, on tegemist kehtiva haldusaktiga ja seda tuli vastustajal järgida (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 esimene lause). Vastustaja on kohtumenetluses olnud kogu aeg seisukohal, et haldusasjas nr 3-23-834 vaidluse all oleva ettekirjutuse tühistamise korral paisutus taastatakse.
20.Kaebaja väited liiklustiheduse olulise kasvu kohta ei pea paika. Ehitusloa seletuskirja kohaselt oli 2020. a seisuga liiklussagedus 661 autot ööpäevas, mis projekti raames teostatud liiklusprognoosi kohaselt suureneb 2042. a-ks 900 autoni ööpäevas (p 3.1, dtl 40; p 2.2, dtl 420). Kuigi prognoosi kohaselt suureneb piirkonnas liikluskoormus, toimub see pika aja 5(6)

3-23-1676 jooksul. Arvestades projektkiirust 30 km/h (p 3.1, dtl 41), ei nähtu ringkonnakohtule, et piirkonnas kasvaks liiklustihedus, müra ja vibratsioon ning halveneks õhukvaliteet sedavõrd, et kaebajal ei oleks pärast silla rekonstrueerimist võimalik talle kuuluvaid hooneid eesmärgipäraselt kasutada või hoonete kasutamine oleks oluliselt häiritud. Pelgalt silla rekonstrueerimine ei tähenda liikluskoormuse kasvu, kui muud hoonestust, mis liikluskoormust suurendaksid (elamud, ärihooned, turismiga seotud hooned ja paigad vms), ei lisandu. Ebausutav on ka oluliselt suurema transiitliikluse lisandumine pelgalt uue silla tõttu. KMH eelhinnangus (dtl 7–25) on hinnatud nii liiklusohutust, müra, õhukvaliteeti kui ka vibratsiooni ja leitud, et püsivad negatiivsed mõjud puuduvad (p 4.6 ja 4.8). Kaebaja paljasõnalised väited neid järeldusi ümber ei lükka.

21.Kaebaja väidab, et liiklus suunatakse temale kuuluva tootmiskompleksi hoovi ning silla rekonstrueerimise tulemusena võib variseda teine sillaava, mis on kaebaja omand ja ehituslikult veskihoonega seotud. Need väited esitas kaebaja alles apellatsioonimenetluses ning väited on tõendamata. Võimalikud liikluskorralduse muudatused võivad kaebaja õigusi mõjutada vaid ajutiselt ehitamise ajal. Teine sillaava asub ehitusprojekti kohaselt teekatte all (dtl 405, 406 – vt olemasolevat maapinda tähistav roheline joon) ega ole ringkonnakohtule nähtuvalt maapinnale avatud (vt fotod dtl 14, 35, 80).
22.Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu hüvitamist, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.07.20263-26-1780/24Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium