lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-434/8

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 31.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-434/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
813
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-434

Määruse kuupäev

31. märts 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X. kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 12. detsembri 2024. a otsuse tühistamiseks ja kohustamiseks algatada aukohtumenetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus asjas nr 3-25-434.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.X.X. (edaspidi kaebaja) esitas taotluse Eesti Advokatuuri aukohtule aukohtumenetluse algatamiseks Margus Viira suhtes.
2.Eesti Advokatuuri aukohtu 12. detsembri 2024. a otsusega (digiallkirjastatud 20. jaanuaril 2025) asjas nr 2-15/852 otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi M. Viira tegevuse suhtes seoses advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.
3.Kaebaja esitas 20. veebruaril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu 12. detsembri 2025. a otsus asjas nr 2-15/852 ja kohustada Eesti Advokatuuri aukohtut uuesti arutama advokaat M. Viira tegevust ning algatama tema suhtes aukohtumenetluse. Kaebaja selgitab, et talle esitati süüdistus kriminaalasjas nr 21244001052 ja Eesti Advokatuur määras talle riigipoolseks kaitsjaks vandeadvokaat Margus Viira. Kaebaja on seisukohal, et M. Viira ei kaitsnud teda piisava hoolsusega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Tallinna Halduskohus edastas 26. märtsil 2025 enda 7. märtsi 2025. a määruse alusel X.X.-i kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kaebaja soovib vaidlustada Eesti Advokatuuri aukohtu 12. detsembri 2024. a otsust, millega ei tuvastatud kaebajale õigusteenust osutanud vandeadvokaadi tegevuses

3-25-434 distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kaebaja palub kohtul see otsus tühistada ja kohustada algatama aukohtumenetlust.

7.HKMS § 44 lõige 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et X.X.-i kaebus kuulub eeltoodud sätte alusel tagastamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
8.Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste muutmist ega lõpetamist ega oma seetõttu mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele. Kaebajal kui huvitatud isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lõike 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lõige 1 võimaldab huvitatud isikul aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Viidatud sätetest ei tulene kaebajale õigust nõuda aukohtumenetluse läbiviimist advokaadi suhtes. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses õigus üksnes korrakohasele menetlusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2025. a määrus asjas 3-24-146 p 8 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus selgitab, et kaebuse läbivaatamisel saab halduskohus kontrollida advokatuuri tegevust aukohtumenetluse läbiviimisel, mitte aga advokaadi tegevust huvitatud isikule õigusabi osutamisel (Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-19-362 p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtu ülesanne on kontrollida, kas kaebaja on saanud advokatuurile taotluse esitada ja kas advokatuur on taotluse läbi vaadanud menetlusreegleid järgides. Seda, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, otsustab aukohus kaalutlusõiguse alusel. Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu 15. september 2023. a määrus asjas nr 3-23-1631).
9.Asja materjalidest nähtub, et aukohus on kaebaja taotluse kolmeliikmelises koosseisus sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lõige 5). Aukohus on 12. detsembri 2024. a otsusega asjas nr 2-15/852 kaebaja taotluse vandeadvokaat M. Viira tegevuse suhtes sisuliselt läbi vaadanud ning teinud otsuse, millega ei tuvastatud kaebajale õigusteenust osutanud vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kohtule nähtub aukohtu otsusest, et aukohus on analüüsinud kaebaja väiteid, kuulanud ära puudutatud advokaadi ning teinud aukohtule kättesaadava ja teadaoleva info põhjal põhjendatud otsuse. Kohtule ei nähtu, et aukohus oleks rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi ja kaebaja ei ole selliste õiguste rikkumist välja toonud ka halduskohtule esitatud kaebuses. Kohus peab siinkohal vajalikuks osutada, et vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et kaebaja oleks aukohtule esitatud taotluses viidanud 10. novembril 2023 vanglas toimunud kokkusaamisele vandeadvokaadiga või esitanud kokkusaamise kestvusega seonduvaid etteheiteid. Veelgi enam, kaebaja on vaidlustatud otsuse kohaselt heitnud vandeadvokaadile ette, et kohtuti vaid korra ja seda videovahendusel. Seega ei saanud aukohus vastava kaebaja väite (vanglas 10. novembril 2023 toimunud kokkusaamine vandeadvokaadiga kestis 8 minutit) osas seisukohta 2

3-25-434 võtta. Kohtul ei ole alust kahelda aukohtu 12. detsembri 2024. a otsuse asjaolude kirjelduse õigsuses ja täielikkuses.

10.Arvestades eelnevat, ei saa kohtu hinnangul Eesti Advokatuurile praeguses asjas ette heita kaebaja aukohtumenetluse algatamise taotluse mittenõuetekohast menetlemist. Kohus märgib, et kaebaja mittenõustumine menetluse tulemusega ei anna talle kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks, sh Eesti Advokatuuri kohustamiseks algatada aukohtumenetlus.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium