EKT Teed OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.02.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 14-25/287982 tühistamiseks ning Transpordiameti kohustamiseks viima Transpordiameti korraldatava riigihanke viitenumbriga 287982 „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 20252030“ alusdokumendid õigusaktidega vastavusse
Menetlusosalised
Kaebaja – EKT Teed OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Helena Noot Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Ege Stiina Järvmägi
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Lubada EKT Teed OÜ-l minna haldusasjas nr 3-25-497 esitatud kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele tuvastada riigihankes nr 287982 avaldatud alusdokumentide õigusvastasus kaebuses vaidlustatud osas.
2.Jätta EKT Teed OÜ kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.04.2025.
Transpordiamet (hankija, vastustaja) avaldas 10.12.2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusega riigihanke viitenumbriga 287982 „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“ (riigihange). Riigihankes pakkumuste esitamise tähtaeg oli 28.01.2025 kell 13.00.
2.EKT Teed OÜ (kaebaja) esitas 20.01.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse riigihanke alusdokumentidele koos taotlusega riigihanke menetluse peatamiseks.
3.VAKO rahuldas 24.01.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 14-25/287982 kaebaja taotluse menetluse peatamiseks, peatades riigihanke.
4.VAKO jättis 17.02.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 14-25/287982 kaebaja vaidlustuse rahuldamata. VAKO leidis kokkuvõtvalt järgmist: a) hankija on määranud riigihanke eeldatava 1(7)
maksumuse lähtudes Eesti erinevate hooldepiirkondade asjakohaste/analoogsete teenuste maksumusest. Kaebaja poolt esitatud arvestused ei ole lõpuni läbinähtavad. Turuhinnana ei saa käsitleda ühe pakkuja poolt täidetava lepingu maksumust. Puudub põhjendatud kahtlus, et hankija on eksinud riigihanke eeldatava maksumuse määramisel; b) indekseerimise kehtestamine RHADis on hankija õigus, mitte kohustus. Indekseerimist ei pea korraldama konkreetsele pakkujale või pakkujatele kõige soodsamatel tingimustel. Pakkujal puudub õigus sellist hüvitamist nõuda. RHS ei anna pakkujale õigust nõuda, et hankelepingu tingimuste koostamisel tuleks esikohale seada tema huvid. Sätestades hankelepingu p-s 7.4 jj indekseerimise korra, ei ole hankija pannud pakkujatele mingeid kohustusi. Sätted näevad ette võimaluse hinna korrigeerimiseks hankelepingu täitmisel; c) kõik TK p-d 1.5.1-1.5.7, 1.8.4, 1.9.3 ja 1.16.1 sisaldavad töid, mille sisu on TK-s kirjeldatud arusaadavalt. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hankija aukude parandamise tegelikke mahtusid praegusel hetkel ei tea, st kaebaja nõuab RHAD täiendamist andmetega, mida hankijal mõistlike pingutuste juures olemas olla ei saa. Analoogne vaidlus toimus poolte vahel seoses Jõgeva piirkonna hooldustöödega haldusasjas nr 3-23-2547, kus kaebaja poolt esitatud kaebus jäi rahuldama.
5.Kaebaja esitas 27.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.02.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 14-25/287982 tühistamiseks ning Transpordiameti kohustamiseks viima Transpordiameti korraldatava riigihanke viitenumbriga 287982 „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“ alusdokumendid õigusaktidega vastavusse. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus võttis kaebuse oma 28.02.2025 määrusega menetlusse.
6.24.03.2025 esitas kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja soovib minna kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele ning tuvastada riigihankes nr 287982 avaldatud riigihanke alusdokumentide õigusvastasus kaebuses vaidlustatud ulatuses, kuivõrd hankes on pakkumuste esitamise tähtaeg möödunud ja pakkumused esitatud.
7.Vastustaja vaidles taotlusele vastu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
8.Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 8.1 Hankelepingu eeldatav maksumus on määratud ebaõigesti. Kuivõrd kaebaja osutab hetkel teenust Viljandis, siis arvutas ta välja, milline oleks hetkel selle lepingu alusel kehtivate ühikuhindade alusel lepingu kogumaksumus. Turuhinna arvestustest nähtub, et hanke eeldatav maksumus on juba hetkel kehtivat turuhinda arvestades põhjendamatult madal. Võrreldes hetkel kehtivate ühikuhindadega on hanke eeldatav maksumus 3 829 094,47 eurot, ehk ligi 25% madalam praegu kehtivast teenuse hinnast. Hanke tingimused ei ole muutunud võrreldes eelmise Viljandi hankega. Ainsana on vähendatud tehnilises kirjelduses kruusateede kulumiskihi purustatud kruusaga täiendamist poole võrra. VAKO tugines otsuses hankija poolt esitatud tabelile, mis ei ole kaebajale kättesaadav. Eeldatav maksumus on põhjendamatult madal ka võrreldes teiste piirkondadega. Hetkel toimuvad paralleelselt kolm hanget ning kaebaja arvutas ühikuhindade alusel hinnad ka teistes piirkondades, kus hankija on märkinud eeldatava maksumuse isegi suuremana kui Viljandis. Samas ühikuhindade järgi peaks Järvamaal ja Valgas olema kogumaksumus madalam kui Viljandis. 8.2 Asjaolu, et Viljandis on turuhinda indekseeritud ei tähenda, et see ei kajastaks turuhinda. Hankijal ei ole kohustust hankelepinguid sel viisil muuta, st hankija on 2022 aastal otsustanud täitjatele vastu tulla ja täiendavalt ühikuhindu indekseerinud. Isegi kui 2022 aastal toimus lisaindekseerimine, mille tõttu ühikuhinnad suurenesid, siis näevad lepingud ikkagi ette THI järgse hindade indekseerimise. Seega ei saa väita, et kuna toimus indekseerimine, siis ei saa Viljandi 2(7)
hinnad olla turuhinnad. Tegelikkuses on libeduse tõrje kallinenud 50%, mis tähendab, et indekseerimise kaudu kompenseeriti täitjatele kulu kasv üksnes osaliselt. Eeldatava maksumusega kaasneb konkurentsi moonutus, kuna annab pakkujatele indikatsiooni pakkumuste esitamisel. Samuti esineb oht, et liiga madal eeldatav maksumus toob kaasa alapakkumuste tegemise. Ebaõige eeldatava maksumuse määramine võib viia ka hanke nurjumiseni. 8.3 RHAD eristab tavahoolet teistest töödest, sh talihooldusest. Hankelepingu projekti punktide 7.4-7.6.4 järgi indekseeritakse vaid tavahoolde hindu ja sedagi vaid 2,5% ulatuses. Tavahoolet eristatakse lepingu punktide 2.7 ja 2.8 järgi talihooldest. Hankija on ka hanget tutvustaval koosolekul rõhutanud, et hankelepinguga läheb hinnatõusu risk teehooldajale. Seejuures puudub mistahes loogiline põhjendus, miks peaks just tavahoole erinevalt talihooldest olema indekseeritud. Hinna indekseerimise tingimused on ebaproportsionaalsed ja ebamõistlikult ettevõtja kahjuks kaldu. 8.4 Hankelepingu maht ei ole RHAD-is piiritletud. RHAD-i kohaselt tuleb parandada erinevaid löökauke. Seejuures kuuluvad need tööd TK kohaselt tavahoolde tööde alla, st tegemist ei ole lisatöödega. RHAD ei sisalda löökaukude parandamise mahtu. RHAD osaks olev kululoend ei sätesta eraldi ühikuhinda TK tingimustes näidatud kohustuste täitmiseks. Seetõttu ei ole pakkumused võrreldavad ning on ühtlasi vastuolus RHS § 87 lõikega 1 ja § 88 lõikega 1. TK peab nägema ette arusaadavad tingimused pakkumus esitamiseks. Vastustaja seisukoht
9.Vastustaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 9.1 Vastustaja on hankelepingu eeldatava maksumuse määranud õiguspäraselt. Hinnad on hetkel langustrendis võrreldes Ukraina sõja algusega. Kaebaja seisukohad põhinevad suures osas oletustel ja kaebuses välja toodud numbrid ei tõenda tegelikult midagi. Kaebaja ei saa väita, et tema poolt välja toodud hinnakujundus on ainuvõimaik. Vastustajal on palju teisi riigihankeid, milles esitatavate hindade põhjal on võimalik hinnata mõistlikku tegelikku maksumust ning tunnetada riskide mõju maksumusele. Täpsemalt on hankija poolt määratud hanke eeldatav maksumus hankija varasema praktika kohaselt hankele eelnenud aastal toimunud hooldehangete pakkumuste alusel. Käesoleval aastal tuleb veel arvestada kärbetega. Vastustaja esitas ka ärisaladusega kaetud analüüsi VAKO-le ja kohtule. Arvestuses on välja toodud Eesti madalaim ja kõrgeim ühikuhind, keskmine hind ja lepingud, milles hind ületab keskmise hinna. Seega on vastustaja määraud hanke eeldatava maksumuse lähtudes Eesti erinevate hooldepiirkondade asjakohaste/analoogsete teenuste maksumusest ning tõendanud, et on seega eeldatava maksumuse määranud õiguspäraselt, arvestades eelkõige RHS § 23 lg-st 3 tulenevaid eelduseid. Kaebaja poolt arvestuse aluseks võetud võrdlus Viljandi lepinguga ja selles toodud hinnad ei vasta enam turuolukorrale. Nimetatud lepingu põhjal leppis vastustaja Ukraina sõjast tungitud hindade kallinemisest tulenevalt kokku lepingu hindade täiendava indekseerimise ja hinnad suurenesid indekseerimisest tulenevalt kokku ca 30% ühe lepingu aastaga. Seetõttu on kaebaja võrdlus kehtiva Viljandi hooldelepingu maksumusega asjakohatu. Samale seisukohale jõudis ka VAKO. Hanke maksumus ei põhine ka masinate arvul, vaid see põhineb teede mahul, mis omakorda on seotud teede seisunditasemega. Tehnika väärtushindamist praeguses hankes ei toimu, st vajadust investeerida uude tehnikasse ei ole. Kaotatud on talvise ennetava puistamise eest tasustamine, töövõtjate boonussüsteem ja muudetud ühikuhindade indekseerimist, vähendatud kruusateede kulumiskihi kruusaga täiendamist. 9.2 Hindade indekseerimisega maandab vastustaja pakkujatele kohalduvat töö teostatavuse ja kasumlikkuse riski. Need on riskid, mida tavapäraselt hankijad, kui tellijad kanda ei saa. Lisaks on tavapärase inflatsiooniga arvestamine iga pakkuja äririsk, millega pakkumuse tegemisel on võimalik arvestada. Tänase teehoiu alarahastuse tõttu ei ole varasemat indekseerimise praktikat võimalik jätkata. Seega on indekseerimise piiritlemine olnud hädavajalik. Hankijal ei ole 3(7)
kohustust kehtestada potentsiaalsete pakkujate jaoks meelepäraseid tingimusi ja pakkujad ei saa nende üle kaubelda. Vastustaja on korduvalt nentinud, et tavahoole sisaldab nii suvehoolet kui ka talvehoolet. 9.3 Kaebaja etteheited seonduvalt riigihanke alusdokumentidega osas, milles need puudutavad löökaukude parandamist, on läbi analüüsitud juba haldusasjas nr 3-23-2547. Nimetatud haldusasjas olid nii VAKO kui ka kohtud vastustajaga samal arvamusel. Kõigile pakkujatele on vaidlusaluse tehnilise kirjelduse punktid oma sisu osas selged ja üheselt mõistetavad, st et pakkujatele on arusaadav, mida tuleb tavahoolde tööde hulgas teha. Samuti on RHAD-is teada hooldepiirkonna teed, mis ja kus tuleb neid teha ja eesmärk, mida nende töödega saavutada. Vaidlustatud tehnilise kirjelduse punktid on piisavalt täpsed hankelepingu eseme määramiseks ja hankelepingu sõlmimiseks. 9.4 Vastustaja on RHAD sätestamisel lähtunud eelkõige majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusest nr 92 „Tee seisundinõuded“. Sellest tulenevalt on ka tavahoolde puhul tegemist komplekstöödega ja mille teostamisel eraldi mingit arvestust ei peeta. See tähendab, et lepingu eesmärgi saavutamiseks tuleb teha kõiki tööliike, mis on TK-s kirjeldatud. Tasutakse igakuiselt, mitte iga üksiku tööliigi eest. RHAD on koostatud piisavalt arusaadavalt ja täpselt ning kaebaja kui vastavas valdkonnas kompetentsust omav isik peaks mõistma talle antud kohustuste sisulist tähendust. Kõikidele pakkujatele on üheselt arusaadav, et tavahoolet tuleb teostada teede olemile vastavas mahus ja ulatuses ning selleks vastavaid töömeetodeid kasutades. Hankijalt ei saa kehtiva kohtupraktika järgi oodata detailsuseni täpse tehnilise kirjelduse koostamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks
10.Praeguses asjas on vaidluse all riigihanke alusdokumendid (RHS § 185 lg 2 p 1) ning kaebaja esitas nii vaidlustusmenetluses kui ka kaebuses nõude kohustada hankijat viima riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla (RHS § 190 lg 4 p 2). Kohtumenetluses taotles kaebaja lisaks ka VAKO otsuse tühistamist. Seoses asjaoluga, et 24.03.2024 kell 13.00 esitasid pakkujad hankes oma pakkumused, esitas kaebaja 24.03.2025 avalduse kaebuse muutmiseks taotledes riigihanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamist vaidlustatud osas. Tallinna Ringkonnakohus analüüsis oma ahendis haldusasjas nr 3-22-619 analoogset olukorda ning leidis, et olukorras, kus menetluse kestel on pakkumuste esitamise tähtaeg saabunud ning seda ei ole pikendatud, on kaebajal HKMS § 152 lg 2 kohaselt õigus minna esialgselt kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele (vt p-d 14 ja 15). Seega on tuvastamisnõudele ülemine õiguslikult võimalik.
11.Kohus leiab, et tuvastamisnõudele üleminekut tuleb pidada kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks esmalt seetõttu, et kaebajal on tulenevalt oma tegevuse spetsiifikast ka edaspidi soov osaleda riigiteede hangetel. Nimetatud hangetel kasutab vastustaja aga vaidlusaluste hanketingimustega sarnaseid hanketingimusi ning teenuse maksumuse määramise metoodikat. Seetõttu on kaebajal ilmselgelt huvi saada käesoleva vaidluse lahendamisel selgus vaidlusaluste hanketingimuste õiguspärasuse osas. Kaebaja on ka teada andnud, et tal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue juhul, kui nt õigusvastase RHAD-i tõttu jääb tal hankeleping sõlmimata. Eeltoodust tulenevalt lubab kohus kaebajal kaebust muuta ja minna kohustamisnõudelt üle nõudele tuvastada riigihankes nr 287982 avaldatud riigihanke alusdokumentide õigusvastasus kaebuses vaidlustatud osas. Kaebuse sisuline lahendamine.
12.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja põhilised väited selle kohta, miks hankija koostatud RHAD on õigusvastane, on kohtumenetluses samad, mis VAKO menetluses. Kohus märgib, et nõustub VAKO põhjendustega ega korda neid siinjuures täies ulatuses üle. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist. 4(7)
13.Esmalt on kaebaja seisukohal, et hankija määras hankelepingu eeldatava maksumuse (11 967 150 eurot) ebaõigesti, sest kaebaja varasemal kogemusel põhinev osutatud teenuse hind oli 15 796 244,47 eurot.
14.Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 07.03.2025 tehtud kohtumääruses (13.1 jj) selgitanud, et hankelepingu eeldatavast maksumusest sõltub riigihanke menetlusliik, mille kohaselt peab hankija hankelepingu teise poole välja valima. Praegusel juhul korraldas hankija avatud hankemenetluse. Avatud hankemenetluses võib pakkumuse esitada iga ettevõtja, kelle osalemine riigihankes ei ole välistatud RHS § 7 lg 3 alusel kehtestatud piirangu alusel (RHS § 51). Kaebaja ei väida, et hankija oleks valinud ebakohase menetluse, mille tõttu poleks tal võimalik oma pakkumust esitada ega riigihanke menetluses osaleda. Sõltumata pakkumuse maksumusest on kaebajal võimalik vaidlusaluses riigihanke menetluses oma pakkumus esitada. Pakkumuse maksumus omab tähendust kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsustamisel. Nimelt on hankijal õigus kõik esitatud pakkumused tagasi lükata, kui pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust (RHS § 116 lg 1 p 1). Sellisel juhul lõppeb hankemenetlus (RHS § 73 lg 3 p 3). Sellest ei saa aga järeldada, et kaebajal on õigus vaidlustada pakkumuse maksumust väitega, et pakkumuse maksumus peaks olema hankija kajastatud maksumusest suurem. RHS § 116 lg 1 ei kohusta hankijat kõiki pakkumusi tagasi lükkama ega hankemenetlust lõpetama, kui tema määratud pakkumuse maksumus on esitatud pakkumuste maksumustest väiksem. Viidatud norm annab hankijale õiguse kaaluda pakkumuste tagasi lükkamist. Kui tegemist on avatud hankemenetlusega ja kui kõigi pakkumuste maksumused peaksid ületama märgatavalt hankelepingu eeldatavat maksumust, ei ole hankijal keelatud hankemenetlusega jätkata. Kui viidatud olukorras hankija rahaline olukord võimaldab tellida ka eeldatavast maksumusest kallima teenuse, pole tõenäoline, et hankija üksnes madalama pakkumuse maksumuse tõttu lõpetaks hankemenetluse. Kui hankija peaks pakkumuse maksumuse tõttu ekslikult hankemenetluse lõpetama, siis saaks kaebaja vajadusel oma õigusi kaitsta hankemenetluse lõpetamise otsust vaidlustades, sh esitades väite, et pakkumuse maksumus oli valesti arvestatud. Kaebuses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, et vaidlusalune pakkumuse maksumuse eeldatav maksumus piiraks kaebajal vaidlusaluses hankemenetluses oma pakkumust esitada. Halduskohus nõustub nimetatud seisukohaga.
15.VAKO on oma otsuses nõustunud vastustajaga, et RHS § 23 lg 3 nõuab turuhinnaga arvestamist. Vastustaja on esitanud nii VAKO-le kui ka kohtule ühikuhindade analüüsi, millest ta hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel lähtus (ärisaladusega kaetud dokument). Dokumendis sisalduvad hooldeliikide lõikes Eesti madalaimad ja kõrgeimad ühikuhinnad, keskmised ühikuhinnad ja hooldelepingute arv, milles ühikuhinnad ületavad keskmist. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja, kui riigihangete valdkonnas kogenud hankija poolt esitatud andmete õigsuses, st usutav on, et selliste hindadega on vastustaja korraldatud riigihangetes pakkumused esitatud ja vastustaja on hanke eeldatava maksumuse määramisel sellest analüüsist lähtunud. Seega on vastustaja määranud hanke eeldatava maksumuse lähtudes Eesti erinevate hooldepiirkondade analoogsete teenuste maksumusest.
16.Kohus ei nõustu kaebajaga, et ühikuhinnad, mis kehtivad käesoleval ajal ühes hooldepiirkonnas tema poolt täidetava lepingu puhul, ning mida on lepingu perioodi jooksul mitu korda indekseeritud, on samastatav riigihanke alustamise ajale eelneva aja keskmisele hinnale vastava hinnatasemega RHS § 23 lg 3 tähenduses ning et sellest hinnast tuleb hanke eeldatava maksumuse määramisel lähtuda mistahes vastustaja poolt korraldatavas hankes. Turuhinnana ei saa käsitleda ühe pakkuja poolt täidetava lepingu maksumust. Vastustaja on ka oma vastuses kaebusele välja toonud sisulised aspektid (vastuse p 24), miks ei ole nimetatud lepingu maksumusest kohane lähtuda (täiendavaid hindepunkte ei anna lisatehnika kasutamine ning puudub vajadus investeerida uude tehnikasse; hankes on kaotatud ennetava puistamise eest tasustamine; puudub töövõtjate boonustasude süsteem; oluliselt teistsugune on indekseerimise süsteem; tehnilises kirjelduses nõutu on erinev). Seega mõjutavad vaidlusaluses hankes sõlmitava 5(7)
lepingu maksumust asjaolud, mis kaebaja poolt esile toodud lepingu puhul puudusid. Seega ei ole kaebaja poolt esile toodud võrdlus ka sisuliselt asjakohane.
17.Asjakohatu on ka kaebaja kahtlus selles, et hankelepingu eeldatav maksumus toob kaasa konkurentsimoonutuse. Vastustaja ei ole hankelepingu eeldatava maksumuse määramisega asunud mitte kuidagi kohtlema ühte ettevõtjat või ettevõtjate gruppi soodsamalt. Igale ettevõtjale on sõltumata pakkumuse eeldatavast maksumusest tagatud võimalus esitada pakkumus, mida ta enda hinnangul on suuteline täitma. Nimetatut ei mõjuta kuidagi küsimus sellest, milline on hankija poolt määratud hanke eeldatav maksumus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hankija on määranud hanke eeldatava maksumuse õigesti.
18.Kaebaja leiab, et lepingu punktis 7.4 ette nähtud iga-aastane hinna indekseerimine, mis lähtub tarbijahinna tõusust, on ebaproportsionaalselt ettevõtja kahjuks kaldu, kuna näeb ette, et indekseeritakse üksnes tavahoolde hindu ja sedagi vaid piiratud ulatuses. Kaebaja hinnangul tuleks vastutus jagada hankija ja teehooldaja vahel võrdselt.
19.Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. RHS ei kohusta hankijat nägema hankelepingu projektis ette tingimusi lepingutasu korrigeerimiseks. Samuti ei sätesta RHS konkreetseid nõudeid sellele, milline lepingu tasu korrigeerimise mehhanism lepingus olema peab. Indekseerimise sätestamine RHAD-is on hankija õigus, mitte kohustus. Asjaolu, et indekseerimine on lepingus (dtl 64-78) ette nähtud ei tähenda, et hankija peaks korraldama indekseerimise pakkujatele kõige soodsamatel tingimustel. Tallinna Ringkonnakohus on oma 07.03.2025 määruses käesolevas haldusasjas selgitanud, et RHS §-s 3 sätestatud põhimõtted ei teeni seda eesmärki, et võimalikud pakkujad saaksid nende põhimõtete abil avatud hankemenetluses asuda õiguskaitsevahendite kasutamise teel n-ö läbi rääkima lepingu täitmise tingimuste üle. RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte esmane mõte on tagada, et hankija ei kõrvaldaks pakkujaid menetlusest põhjendamatult ega seaks neile riigihanke menetluses osalemiseks põhjendamatult piiravaid tingimusi. Kaebaja pole esitanud väiteid, et RHAD-i vaidlusalused tingimused takistaksid tal vaidlusalusel riigihanke menetluses osaleda või et mõni tingimus on selline, mille alusel ta menetlusest põhjendamatult kõrvaldatakse. RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõte ei nõua, et sõlmitavas hankelepingus oleks lepingu täitmise risk tingimata jagatud lepingu poolte vahel võimalikult võrdselt või kallutatud siis kas ühe või teise lepingu poole kasuks. Lepingu täitmisega kaasnevat riski saab iga pakkuja – arvestades enda võimekust ja majanduslikku suutlikkust – maandada oma pakkumuse maksumuse kujundamisega. Hankija loodud läbipaistvatel ja ühetaolistel tingimustel pole ühelgi isikul kohustust pakkumust esitada. Halduskohus nõustub nimetatud põhjendustega.
20.Järgmiseks on kaebaja seisukohal, et RHAD pole kooskõlas RHS § 87 lg-ga 1 ja § 88 lg-ga 1, sest tehnilise kirjelduse (TK) p-ide 1.5.1-1.5.7, 1.8.4, 1.9.3 ja 1.16.1 kohaselt tuleb teostada aukude, sh löökaukude parandamist, kuid RHAD ei sisalda löökaukude parandamise mahtu, samuti ei sisalda HD lisa III kululoend eraldi ühikuhinda nimetatud TK p-des toodud kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et hanke esemeks oleva teenuse olemus on selge ja arusaadavalt sätestatud. Kõik TK (dtl 138-156) vaidlusalused punktid sisaldavad töid, mille sisu on kirjeldatud selgelt ja üheselt mõistetavalt. Seega ei saa kaebajale, kui vastavas valdkonnas pikaajalist kogemust omavale isikule olla arusaamatu, milliste konkreetsete tööde teostamist hankija vaidlustatud TK punktide kohaselt soovib. RHS § 88 lg 1 kohaselt ei ole hankijal kohustust määratleda TK-s üldise teenuse raames üksiku konkreetse tegevuse mahu või tüki täpset arvestust. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hankija aukude parandamise mahtusid RHAD välja töötamisel ei tea ja välja selgitada ei saa. Löökauk tekib mitmete tegurite koosmõjus (nt teekatte seisund, liikluskoormus, ilmastikutingimused jms). Kaebaja nõuab RHAD täiendamist andmetega, mida vastustajal olemas ei ole. RHS § 88 lg 1 ei nõua TK-s selliste andmete esitamist, mida hankijal ei ole. Üksiku tegevuse osas konkreetse mahu või tüki puudumine ei muuda TK-d määramatuks ulatuses, mis takistaks ettevõtjal oma pakkumust esitada. Arvestades, et hankemenetluses osalemisest huvitatud isikud peavad olema valdkonnas professionaalsed teenuse osutajad, kellel 6(7)
on kogemis tee-ehitus- või korrashoiutöödes, peaksid vaidlusalused TK tingimused olema neile arusaadavad. Pakkujale on teada hooldamisele kuuluvad teed ja nende pikkus, vajadusel saab ta tutvuda nende olukorraga. Hankija võib antud vaidlusküsimuses tugineda vajadusel oma varasemale kogemusele ja teadmistele ning nende alusel anda oma prognoosi ja selle alusel kujundada välja oma pakkumuse kogumaksumuse.
21.Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et RHAD on vaidlusaluses osas kooskõlas kehtiva õigusega ning tuvastamisnõue jääb rahuldamata. Rahuldamata jääb ka nõue VAKO otsuse tühistamiseks, kuivõrd VAKO järeldused on õiged ning kooskõlas kehtiva õiguse ja asjas esitatud tõenditega. Seega jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.