X-i kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Lisbet Sadam
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X-i kaebus.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 8. märtsi 2022. a otsus nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsus nr 13-29.1/22/1935-3 X-i puudutavas osas.
3.Jätta kaebuse muutmise taotlus rahuldamata.
4.Jätta taotlus Y kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks läbi vaatamata.
5.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt X-i kasuks välja kantud menetluskulu 20 eurot.
6.Asendada avaldatavas kohtulahendis X-i ning Y nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. aprill 2025 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-23-704
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) otsustas 8. märtsi 2022. a otsusega nr 13-6/22/78: 1) tunnistada X-i Talu OÜ-d puudutavas osas kehtetuks PRIA 31. jaanuari 2013. a otsus nr 13-6/189, millega rahuldati taotlus nr 310012671688 ning määrati X-i Talu OÜ-le toetus summas 100 000 eurot; 2) nõuda solidaarselt Y-lt (X-i Talu OÜ üldõigusjärglane) ja X-ilt tagasi välja makstud toetus summas 100 000 eurot; 3) kohustada Y-d ja X-i maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast; 4) tasaarvestada tagasi maksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus seoses PRIA-le esitatud toetustaotlustega alates otsuse tegemisest; 5) kui isikud ei maksa toetust otsuses nimetatud tähtaja jooksul tagasi ja toetusraha ei saa tasaarvestada, arvestada viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest; 6) kui isikud jätavad toetusraha tagasinõudmise otsuse samas otsuses nimetatud tähtaja jooksul täitmata ning tagasinõutavat toetusraha ei ole võimalik mõistliku aja jooksul tasaarvestada, anda toetusraha tagasinõudmise otsus sundtäitmisele.
2.X-i ja Y esindaja esitas 7. juulil 2022 PRIA-le taotluse vaide esitamise võimaldamiseks ja haldusakti täitmise peatamiseks. Taotluses paluti kinnitada, et taotluse esitajatel on õigus esitada PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 peale vaie kuni 1. augustini 2022. Ühtlasi sooviti taotluses PRIA otsuse täitmise peatamist. PRIA rahuldas 15. juuli 2022. a otsusega nr 13-6/22/250 taotluse osaliselt, s.o X-i suhtes. PRIA peatas vaidlusaluse otsuse täitmise ning kinnitas, et X-il on õigus esitada vaie kuni 1. augustini 2022. Y esitas 21. juulil 2022 PRIAle uuesti vaidlusaluse otsuse täitmise peatamise taotluse, mille PRIA jättis 28. juulil 2022. a otsusega nr 13-6/22/270 rahuldamata.
3.X ja Y esitasid 29. juulil 2022 PRIA-le vaide, milles palusid ennistada vaide esitamise tähtaeg Y suhtes, tunnistada PRIA 8. märtsi 2022. a otsus nr 13-6/22/78 terves ulatuses kehtetuks ja lõpetada PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 täitmine kõikide otsuse adressaatide (X ja Y ) suhtes. PRIA jättis 3. märtsi 2023. a vaideotsusega nr 1329.1/22/1935-3 Y taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Sama otsusega jättis PRIA X-i ja Y vaide PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 terves ulatuses kehtetuks tunnistamiseks ning otsuse täitmise lõpetamiseks rahuldamata.
4.X ja Y esitasid 2. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid järgnevat: 1) tuvastada, et Y -l on õigus esitada käesolev kaebus; teise alternatiivina kohustada PRIA-t Y vaiet läbi vaatama; kolmanda alternatiivina ennistada vaide esitamise tähtaeg Y suhtes; neljanda alternatiivina määrata Y menetlusse kolmanda isikuna; 2) tunnistada PRIA 8. märtsi 2022. a otsus nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsus nr 13-29.1/22/1935-3 terves ulatuses kehtetuks (tühistamiskaebus); 3) alternatiivselt, kui tühistamiskaebus jääb rahuldamata, vähendada PRIA 8. märtsi 2022. a otsusele nr 13-6/22/78 järgnenud sissenõudmise osas viivist.
5.Tartu Halduskohus tõlgendas 24. mai 2023. a määrusega X-i ja Y esitatud kaebust ning sai aru, et kaebajate põhinõudeks on nõue tühistada PRIA 8. märtsi 2022. a otsus nr 136/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsus nr 13-29.1/22/1935-3 ning alternatiivselt taotlevad X ja Y viiviste vähendamist. Kohus tagastas Y kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 2
3-23-704 121 lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 1) ning X-i kaebuse osaliselt ehk viivise vähendamiseks kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 2). Kohus võttis menetlusse X-i kaebuse PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 4). Sama määrusega peatas kohus haldusasja menetluse HKMS § 95 lg 4 teise lause alusel kuni Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjas nr C-437/22 tehtava eelotsuse jõustumiseni (resolutsiooni p 7).
6.X ja Y esitasid Tartu Ringkonnakohtule 9. juunil 2023 hiljem täiendatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24. mai 2023. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 7 peale. Tartu Ringkonnakohus jättis 17. juuli 2023. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.
7.X ja Y esitasid Riigikohtule 8. augustil 2023 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 17. juuli 2023. a määruse peale. Riigikohtu halduskolleegium tagastas 21. novembri 2023. a määrusega X-i ja Y määruskaebuse menetluse peatamist puudutavas osas ning jättis määruskaebuse ülejäänud osas menetlusse võtmata.
8.Tartu Halduskohus uuendas 11. märtsi 2024. a määrusega haldusasja menetluse, sest Euroopa Kohus tegi 29. veebruaril 2024. a otsuse asjas nr C-437/22 ning menetluse peatamise alus lõppes. Kohus andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
9.Vastustaja esitas 3. mail 2024 kohtule vastuse, milles võtab X-i esitatud kaebuse õigeks. Pärast kaebuse osalist tagastamist on asjas menetlusse jäänud X-i kaebus PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3 tühistamiseks. Seega ei puuduta vaidlus PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 kehtivust ja õiguspärasust Y osas. Y osas on otsus kehtiv. Y on vaidlustatud haldusaktiga esitatud nõude täies ulatuses täitnud (osaliselt vabatahtlikult ja osaliselt läbi sundtäitmise), mistõttu puudub vastustaja hinnangul vajadus ja Euroopa Kohtu 29. veebruari 2024. a otsusest kohtuasjas nr C-437/22 tulenevalt ka õigustus X-i suhtes nõude üleval hoidmiseks. Vastustaja vaates ei oma tähtsust, milline solidaarvastutajatest kohustuse täidab. Vastustaja hinnangul ei ole mõistlik õigusvaidlust jätkata selleks, et teha kindlaks, kas vaidlusaluse haldusakti andmise ajal oli nõude esitamine solidaarselt X-i vastu õigustatud või mitte.
10.Tartu Halduskohus jättis 9. mai 2024. a määrusega taotluse Y kolmanda isikuna haldusasja menetlusse kaasamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), otsustas haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja (resolutsiooni p-d 2-5). Kohus asus seisukohale, et kuna kohus tagastas Y kaebuse tervikuna 24. mai 2023. a määrusega ning haldusasja menetlusse on jäänud üksnes X-i kaebus PRIA haldusaktide tühistamiseks teda puudutavas osas, siis ei avalda kohtu edasised lahendid Y õigustele ja kohustustele otsest mõju.
11.X ja Y esitasid 28. mail 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 9. mai 2024. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks.
12.Tartu Halduskohus tühistas 29. mai 2024. a määrusega kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja – 11. juuli 2024. Kohus jäi oma 9. mai 2024. a määruses esitatud seisukohtade juurde ega pidanud jätkuvalt Y haldusasja menetlusse kolmanda isikuna kaasamist põhjendatuks. Kuna X ja Y vaidlustasid Tartu Halduskohtu 9. mai 2024. a määruse resolutsiooni p 1 Tartu Ringkonnakohtus ning enne määruskaebemenetluse lõppemist ei ole halduskohtus asja sisuline lahendamine võimalik, siis tühistas kohus kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. 3
3-23-704
13.Tartu Ringkonnakohus jättis 2. oktoobri 2024. a määrusega X-i ja Y määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. mai 2024. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
14.X ja Y esitasid 28. oktoobril 2024 eelnimetatud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, mille Riigikohtu halduskolleegium jättis 21. jaanuari 2025. a määrusega menetlusse võtmata.
15.Tartu Halduskohus andis 24. jaanuari 2025. a määrusega menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
16.X esitas 19., 26. ja 27. veebruaril 2025 täiendavad seisukohad, milles jääb haldusakti sisulist õigusvastasust puudutavas osas varasemate etteheidete juurde. Vaidlustatud otsuses kajastatud rikkumisi pole äriühing ega kaebaja toime pannud. Kaebaja väljendab lisaks jätkuvat vastumeelsust sellele, et Y-d ei ole kolmanda isikuna menetlusse kaasatud ning leiab, et vajalik on sisulise otsuse tegemine, mitte vaid õigeksvõtust lähtuvalt otsuse tühistamine kaebaja suhtes, sest otsuse sisulisest õiguspärasusest sõltub ka äriühingule tehtud otsuse õiguspärasus. Kaebaja on seisukohal, et haldusakt on ühtne nii tema kui äriühingu suhtes ning see kehtib või langeb tervikuna. Kuna vastustaja ei ole tunnistanud haldusakti Y suhtes kehtetuks, siis omab selles asjas haldusakti sisulisele õiguspärasusele antav hinnang mõju ka äriühingu õigustele. Kuigi äriühingut ei ole formaalselt kolmanda isikuna kaasatud, on vaidluse tulemus otsustava tähtsusega tema õigustele. Kohus saab jätkuvalt äriühingu kolmanda isikuna menetlusse kaasata ning peakski seda tegema. Haldusvaidlust tuleb jätkata kuni on tagatud Y õiguste sisuline kaitse, seda eeldab ka Euroopa Liidu Kohtu praktika. Kui kohus lõpetab menetluse üksnes formaalse õigeksvõtu alusel, ilma sisulise otsuseta, jääb Y faktiliselt kohtuliku kaitseta. Haldusakt oleks X-i suhtes tühistatud, kuid Y suhtes kehtiks edasi. Sellist lahendust võiks vaadelda EIÕK art 6 ja EL põhiõiguste harta art 47 mõttes efektiivse õiguskaitse eiramisena. Kuigi menetluslikud detailid eri riikides varieeruvad, on üldine suundumus ühene – efektiivne õiguskaitse tuleb tagada kõigile õiguste kandjatele. Menetluse lõpetamine üksnes PRIA õigeksvõtu tõttu, ilma teise adressaadi olukorda lahendamata, kahjustaks õiglust ega oleks kooskõlas efektiivse halduskohtumenetluse põhimõtetega. Kaebaja palub tühistada vaidlustatud PRIA otsus ja vaideotsus nii kaebaja kui ka Y suhtes või alternatiivselt kohustada otsuse resolutsioonis PRIA-t uuendama Y suhtes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 2 alusel haldusmenetluse. Kaebaja hinnangul on kõigi osapoolte huvides, et kõik küsimused lahendatakse lõplikult juba selles menetluses.
KOHTU SEISUKOHT
17.PRIA võttis 3. mail 2024 X-i esitatud kaebuse õigeks. Y on vaidlustatud haldusaktiga esitatud nõude täies ulatuses täitnud (osaliselt vabatahtlikult ja osaliselt läbi sundtäitmise), mistõttu puudub vastustaja hinnangul vajadus ja Euroopa Kohtu 29. veebruari 2024. a otsusest kohtuasjas nr C-437/22 tulenevalt ka õigustus X-i suhtes nõude üleval hoidmiseks. Vastustaja hinnangul ei ole mõistlik õigusvaidlust jätkata selleks, et teha kindlaks, kas vaidlusaluse haldusakti andmise ajal oli nõude esitamine solidaarselt X-i vastu õigustatud või mitte.
18.HKMS § 159 lg 1 näeb ette, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. HKMS § 159 lg 4 kohaselt ei võta kohus õigeksvõttu vastu, kui kolmas isik ei nõustu õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega. Sellisel juhul teeb kohus põhjendatud määruse ja asja lahendamine jätkub üldises korras. Kohus 4
3-23-704 selgitab kolmandale isikule, et õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega mittenõustumisel võivad kaebaja menetluskulud jääda HKMS § 108 lõike 5 alusel kolmanda isiku kanda.
19.Vaidlust ei ole selles, et Y ei ole praeguses asjas ei kaebaja ega kolmas isik ning tema kolmanda isikuna menetlusse kaasamise taotluse on Tartu Halduskohus jätnud 9. mai 2024. a määrusega rahuldamata ning see määrus on jõustunud. HKMS § 159 lg 1 koostoimes lg-ga 4 ei anna kohtule õigeksvõtu korral tagajärgede osas kaalumisruumi, kui tegemist ei ole lg-s 4 sätestatud erandjuhtumiga. HKMS näeb õigeksvõtu tagajärjena kaebuse rahuldamise, mitte kaebaja märgitud menetluse lõpetamise (vrd HKMS § 159 ja §-d 152 ning 155). Kuigi kaebaja rõhutab menetluse jätkamise vajadust, ei ole kaebuse eset arvestades see vajalik. Õigeksvõtuga saavutab kaebaja enda suhtes selle eesmärgi, mida ta taotles, sest kohtuotsusega tühistatakse vaidlustatud haldusaktid kaebaja suhtes ning need ei oma kaebaja õigustele enam negatiivset mõju. Kaebaja ei saa nõuda menetluse jätkamist menetlusvälise isiku õiguste kaitseks, kelle nõuded on selles asjas menetlusnormide mittejärgimise tõttu tagastatud. Kohus ei nõustu ka kaebuse muutmise taotlusega (vt otsuse p 22). Seega ei ole Y huvid kaebuse rahuldamist ja kohtuotsuse põhjendamise ulatust mõjutavad, sest nimetatud äriühing ei ole menetlusosaline. Y saab oma õigusi kaitsta haldusasja nr 3-23-1171 raames, kus äriühing on muu hulgas vaidlustanud PRIA tegevuse haldusmenetluse uuendamata jätmise tõttu ning on esitanud kohustamisnõude menetluse uuendamise saavutamiseks. Kuna vaidlustatud haldusaktid tuleb igal juhul vaidlustatud osas tühistada ning see ei sõltu sellest, kas vaidlustatud haldusaktid on ka sisuliselt ning millises ulatuses õigusvastased, siis ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõtet arvestades võimalikuks ega vajalikuks hakata vaidlustatud otsuse sisulist õiguspärasust iga kaebaja väljatoodud argumendi valguses analüüsima. Haldusaktide tühistamine kõrvaldab nende negatiivse mõju kaebaja suhtes täielikult. Kaebaja on viidanud sellele, et Y suhtes kehtivad eelviidatud haldusaktid edasi ja ka seetõttu tuleks menetlust jätkata ning haldusaktide sisulist õiguspärasust detailselt analüüsida. Kaebaja ajab segamini enda kui füüsilise isiku ja temaga seotud äriühingu õigused ja kohustused. Kaebaja saab kaitsta siiski selle asja raames üksnes enda õigusi, mitte menetlusvälise isiku õigusi (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja viidatud Euroopa Liidu õigusaktid ja rahvusvaheline kohtupraktika selles osas erisusi kaasa ei too. Seetõttu ei oma kaebuse rahuldamise kontekstis mingit tähtsust see, et Y osas jäävad eeltoodud haldusaktid kehtima. Y peab ja saab oma õigusi ise kaitsta, sh haldusasja nr 3-23-1171 raames, milles äriühing on vaidlustanud haldusmenetluse uuendamata jätmise otsustuse. Seega tühistab kohus õigeksvõtu tõttu PRIA
8.märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3 kaebaja suhtes.
20.Kohus lahendab ühtlasi menetluses esitatud lisataotlused. Kohus käsitab kaebaja 19. veebruari 2025. a avaldust koostoimes 26. ja 27. veebruari 2025. a täiendustega nii, et kaebaja soovib kaebust muuta, täiendades seda Y osas selles asjas vaidlustatud PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13- 29.1/22/1935-3 tühistamise nõudega ja alternatiivselt kohustamisnõudega, millega PRIA-t kohustatakse Y osas haldusmenetluse uuendama.
21.HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
22.Kohtu hinnangul ei ole kaebuse muutmine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav ning Y saab oma õigusi kaitsta haldusasja nr 3-23-1171 raames, milles on vaidluse esemeks just see, kas äriühingu suhtes esinevad haldusmenetluse uuendamise alused HMS § 44 lg 2 5
3-23-704 mõttes. Selles asjas saab äriühing oma õigusi kaitsta. Y õiguste kaitseks selles asjas tühistamisnõude ja kohustamisnõude võimaldamine ei ole lubatav, sest tühistamisnõude osas jättis Y ise kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata, ületades vaide esitamise tähtaega, mis tingis vaide tagastamise ning samuti kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu kaebuse tagastamise. Tartu Halduskohus tagastas just seetõttu 24. mai 2023. a määrusega Y tühistamisnõude. Selles osas ei ole midagi muutunud ning kaebuse muutmine ei ole HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel lubatav. Varasema määruse põhjendused on asjakohased ka uue tühistamisnõude lubatavuse hindamisel ning kohus jääb varasemalt väljendatud seisukohale, mille õigsust on ka kõrgemate kohtute määrused kinnitanud. Samuti ei ole kohustamisnõude lisamine lubatav, sest selline nõue ei seondu mitte kaebaja, vaid praegusel juhul menetlusvälise isiku õiguste kaitse vajadusega. Y ei ole selles asjas ei kaebaja ega kolmas isik ehk ta on menetlusväline isik. Menetlusvälise isiku õiguste kaitseks kaebuse muutmine tähendaks vajadust käsitleda Y-d teise kaebajana olukorras, kus kaebaja on sellise nõude osas sisuliselt küll kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud (vt haldusasja nr 3-23-1171 asjaolusid), kuid kes on juba uuendamisest keeldumist puudutavas osas samal alusel kohustamisnõude teises kohtuasjas esitanud. Seega on soovitud kohustamisnõude puhul tegemist korduva nõudega ning selline nõue ei oleks lubatav HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel (sama nõue samal alusel on juba kohtu menetluses). Kohus peab vajalikuks veel märkida, et kaebaja enda kaebuse pinnalt ei ole kohustamisnõude lahendamine ja rahuldamine igal juhul võimalik, sest sellist nõuet ei ole kaebaja varem esitanud ning kohus menetlusse võtnud ning kaebuse muutmiseks kohus HKMS § 49 lg 2 järgi alust ei näe. Seetõttu jätab kohus kaebaja kaebuse muutmise taotluse täies ulatuses rahuldamata.
23.Kaebaja 19., 26. ja 27. veebruari 2025. a täiendustest on välja loetav kaebaja tahe, et Y tuleks ikkagi menetlusse kolmanda isikuna kaasata. Kohus käsitleb seda eraldi taotlusena ja jätab selle taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel kui korduva läbi vaatamata. Kohus on juba varasemalt samal alusel esitatud taotluse osas jõustunud 9. mai 2024. a määruses seisukoha kujundanud ega näe alust sellest irdumiseks.
24.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus X-i kaebuse. Kohus tühistab PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3 kaebajat puudutavas osas. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, muid menetluskulusid kaebaja kohtumenetlusega kandnud ei ole. HKMS § 108 lg 1 alusel mõistab kohus PRIA-lt kaebaja kasuks välja kantud menetluskulu 20 eurot. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja ning Y nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.