Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2469
Haldusasi
K.X kaebus Politseija Piirivalveameti 20.10.2022 otsusele nr 4.2-1/10150-4
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebaja – K.X, esindaja vandeadvokaat Siret Saks Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla Tallinna Halduskohtu 10.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta K.X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.11.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-2469 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.04.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-22-2469 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 20.10.2022 otsusega nr 4.2-1/10150-4 kehtetuks K.Xle väljastatud relvaloa ja kohustas teda relvad kolme kuu jooksul võõrandama või alustama võõrandamist. PPA väljastas 28.02.2020 K.Xle relvaloa kehtivusajaga kuni 28.01.2025. PPA peatas relvaloa kehtivuse 10.09.2021 otsusega nr 4.2-1/7756-1, kuivõrd K.X oli kahtlustatav karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kahtlustuse kohaselt juhtis K.X 05.09.2021 mootorsõidukit, olles joobeseisundis (mõõtetulemus 0,97 mg/l). Kriminaalmenetlus lõpetati 20.09.2021 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 alusel ja K.Xle määrati kohustused, mille ta on nüüdseks täitnud. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes 05.09.2021 ei olnud K.Xl esmakordne taoline juhtum. Aastal 2011 juhtis ta samuti mootorsõidukit alkoholijoobes. Siis tunnistati tema relvaluba kehtetuks. Ajavahemikul 2012–2021 on K.X vähemalt üheksal korral ületanud lubatud suurimat sõidukiirust, millest kaheksa on leidnud aset ajavahemikul 2015–2021. Relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 sätestab, et PPA võib tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama. K.X käitumine ja eluviis on ennast ja teisi isikuid ohustav ning seetõttu on ta sobimatu tulirelvi omama. Ta on viimastel aastatel süstemaatiliselt eiranud liiklusseaduse (LS) nõudeid ning juhtinud mootorsõidukit ka alkoholijoobes. K.X ei ole oma käitumist muutnud ka peale seda, kui tema relvaluba tunnistati 2011. a-l kehtetuks seoses mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes ja teda usaldati uuesti 2015. a-l relvaloa omanikuks. Alates hetkest, kui ta sai uuesti relvloa omanikuks, on ta vähemalt kaheksal korral ületanud lubatud suurimat sõidukiirust ning juhtinud 05.09.2021 mootorsõidukit uuesti alkoholijoobes. Selline ennast ja teisi ohustav käitumine on muutunud temale loomuomaseks. Asjaolu, et K.X suhtes lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteediga ja talle määrati kohustused, millised ta on tänaseks täitnud, ei muuda olematuks talle etteheidetud ennast ja teisi ohustavat käitumist liikluses. Oportuniteedi tingimuste täitmine kinnitab, et isik on käitunud ühe aasta jooksul õiguskuulekalt, kuid ei anna relvaloa vaates kindlust selles, et isik ei võiks tulevikus sarnast ennast ja teisi ohustavat käitumist jätkata. Õige pole isiku väide, et PPA on kiiruseületamistele viidates tuginenud õigustamatult arhiveeritud registriandmetele ja et karistusandmete kustutamisel ei laiene isikule enam relvaloa andmise keeld. Karistusregistri arhiivi andmete kasutamise keeld ei tähenda seda, et PPA ei võiks relvaloa omaja käitumise ja eluviisi hindamisel arvesse võtta isiku tegusid ja temaga seotud sündmusi. RelvS § 43 lg 31 alusel relvaloa kehtetuks tunnistamine ei eelda, et loa omaja on rikkunud relva omamise, hoidmise või kasutamisega seotud kohustusi. Järelduse, et isiku käitumine on tema enda ja teise isiku turvalisust ohustav ning et isik on seetõttu sobimatu relva omama, võib teha ka selliste isiku käitumist puudutavate asjaolude pinnalt, millel ei ole mistahes seost relvaga. Relva näol on tegemist kõrgema ohu allikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa
2(5)
3-22-2469 omajalt keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Nii nagu relv, on ka mootorsõiduk kõrgema ohu allikaks, mille kasutamisel võib ka esmapilgul väike hoolimatus kaasa tuua väga rasked tagajärjed. Isiku puhul, kes käitub järjepidevalt teise kõrgema ohu allika ehk mootorsõiduki roolis ennast ja teisi ohustavalt, ei saa eeldada, et ta relvaga ümber käies käitub hoolsalt ja nõuetekohaselt.
2.K.X esitas 21.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 20.10.2022 otsuse tühistamiseks. Otsus ei vasta RelvS § 43 lg-s 31 sätestatud tingimustele, sest tõendid ei kinnita RelvS § 43 lgs 31 sätestatud eelduste esinemist. Vastustaja on tuginenud lubamatutele kaalutlustele (karistusregistrist kustunud andmed; süütegu, mida ei ole peetud piisavaks, et välistada varasem relvaloa kehtetuks tunnistamine) ning jätnud kaalumata isiku suhtes positiivset tähtsust omavad asjaolud (isikuomadused, senine tegevus kaitseorganisatsioonides jne). Otsus ei ole proportsionaalne, sest vastustaja ei ole kaalunud teisi, vähem koormavaid meetmeid. Olemasolevate tõendite pinnalt ei ole asjakohane väita, et kaebaja on ohuks teiste isikute elule ja tervisele. Otsuse tegemisel on rikutud õigust olla ära kuulatud.
3.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodud põhjenduste juurde.
4.Tallinna Halduskohus jättis 10.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus vaidlustatud haldusakti põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). RelvS § 43 lg 31 eesmärk on kaitsta inimeste turvalisust, tervist ja elu. Sellele vastandub kaebaja vaba eneseteostuse õigus. RelvS § 43 lg 31 kohaldamisel on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama. Kohtule esitatud teabe kohaselt on politsei andmebaasi andmetel perioodil 2011–2021 fikseeritud 11 kaebaja liikluseeskirja rikkumist: 9 lubatud sõidukiiruse ületamist ja 2 mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes, millest ühel juhul põhjustas ta ka liiklusõnnetuse (dtl 38–39). Õige on kaebuse väide, et talle pole KarS § 424 lg 1 järgi süüdistust esitatud ja teda pole nimetatud sätte järgi süüdi mõistetud, vaid kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 alusel (kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur). Samas on oluline, et nõustudes nimetatud alusel menetluse lõpetamisega, on kaebaja ühtlasi nõustunud ka sellega, et on kahtlustuses kirjeldatud teos süüdi. Kohtupraktikas on leitud, et viited politsei andmebaasis sisalduvatele andmetele varasemate õiguserikkumiste asjaolude ja muude intsidentide kohta pole vastuolus karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p-ga 4 (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus nr 3-20-1675). Relvaloa omaja isiksuseomadustele ja käitumisele tuleb anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus. Seejuures tuleb isikust lähtuva ohtu prognoosimisel arvestada ka seda, millist suhtumist isik väljendab tema poolt varasemalt toimepandud süütegudesse. Siinsel juhul vastustaja ongi andnud kaebaja isiksuseomadustele ja käitumisele tervikliku hinnangu kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus.
3(5)
3-22-2469 Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja on oma käitumise tõttu sobimatu relva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta. Kaebaja riskiv/hoolimatu liikluskäitumine viitab sellele, et teatud ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel võib kaebaja ka tulirelva käsitsemisel ohutusnõuetest mööda vaadata ning põhjustada seeläbi kahju endale või teistele. Kaebuses kirjeldatud asjaolud, et kaebaja on aktiivne kaitseliitlane ja edukas ettevõtja, ei oma eelkirjeldatud kontekstis määravat kaalu. Kaebaja soov omada relva ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajaduse. Kaevatav otsus ei välista tulevikus relvaloa taotlemist ja andmist, kui kaebaja taastab ühiskonnaelu norme arvestava käitumisega usalduse avaliku võimu silmis. Asjaolu, et vastustaja on kaebaja kirjalikele vastuväidetele vaatamata ikkagi otsustanud tema relvaloa kehtetuks tunnistada, ei anna alust rääkida haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 rikkumisest. Puudub vaidlus, et vastustaja on andnud kaebajale võimaluse esitada enne kaevatava haldusakti andmist oma arvamuse ja vastuväited. Seega pole rikutud kaebaja õigust olla ära kuulatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.K.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 10.11.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Halduskohus kohaldas vääralt RelvS § 43 lg-t 31, jättes tähelepanuta, et vastustaja lähtus lubamatutest kaalutlustest. Vastustaja oleks pidanud arhiveeritud karistused ja oportuniteediga lõpetatud kriminaalmenetluse asjaolud kõrvale jätma. RelvS kohaselt on vastustajal õigus saada arhiivis asuvaid andmeid üksnes relvaseaduses sätestatud taustakontrolli tegemiseks. Relvaloa kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust ka kriminaalmenetluse algatamine KarS § 424 lg-s 1 sätestatud kuriteo eest. Ühe teo põhjalt ei saa teha üldistusi. Vastustaja peab põhjendama, milles seisneb isikust tulenev potentsiaalne oht tulirelva väärkasutada. RelvaS § 43 lg 31 koosseisuliseks elemendiks on see, et isik on sobimatu „seda tüüpi relva omama“. Sellist kaalumist pole vastustaja läbi viinud. Halduskohus jättis tähelepanuta relvaseaduse muutmise eelnõu materjalid, mis kinnitavad tõendite mittelubatavust. Karistusandmete kustutamisel karistusregistrist on isikul õigus relvaluba taotleda. Järelikult ei saa vastustaja leida, et sama isiku relvaluba tuleb hoopis kehtetuks tunnistada. Kui kaebajale väljastati 2020. a-l uus relvaluba, oli vastustaja andmebaasist nähtuv liiklussüütegude osas suuresti samasugune. Halduskohus ei hinnanud tõendeid sisuliselt. Halduskohus ei uurinud, millistel elulistel asjaoludel oli KarS § 424 lg 1 alusel etteheidetav tegu toime pandud. Samuti ei arvestanud kohus, et kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 alusel. Vastustaja ei analüüsinud ühtegi isikut kriminaalmenetluse väliselt iseloomustavat asjaolu. Ka halduskohus jättis kaebajale antud positiivsed iseloomustused tähelepanuta. Kaebaja ei ole toime pannud tegusid, mis annaksid põhjust arvata, et ta võib olla ohtlik ning kasutaks uute kuritegude toimepanemiseks relva. Kaebaja on edukas ettevõtja, juhtides muu hulgas ühte suurimat Eesti autode müügi- ja teenindusettevõtet W AS. Lisaks on kaebaja Kaitseliidu liige. Kaebaja ei ole relva käitlemisel käitunud hoolimatult või ükskõikselt.
4(5)
3-22-2469
6.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Vastustaja ja halduskohus ei ole RelvS § 43 lg 3 1 kohaldamisel lähtunud lubamatutest kaalutlustest. Hinnates, kas isiku puhul on tegemist tema enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumisega, saab vastustaja lähtuda ka nendest sündmustest, mille osas on kaebajal karistatus lõppenud. Oluline on välja selgitada, kas isikule on omased sellised käitumismustrid, mis tekitavad põhjendatud kahtluse isiku usaldusväärsuses ka relvaloa kontekstis. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et kuna kaebaja käitub mootorsõidukit juhtides ennast ja teisi ohustavalt, on RelvS § 43 lg 3 1 kohaldamine põhjendatud. Vastustaja ei pea tõendama, et kaebaja on rikkunud RelvS-i nõudeid. Relva võivad omada õiguskuulekad isikud. Kaebaja seevastu pole oma käitumist korrigeerinud isegi peale seda, kui tal on varasemalt relvaluba juba kehtetuks tunnistatud.
9.Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et PPA ei ole põhjendanud, miks ei ole kaebaja sobiv konkreetset tüüpi relva omamiseks. Vastustaja on selgelt ja arusaadavalt osutanud ühelt poolt kaebaja riskialtile ning ennast ja teisi ohustavale käitumisele ning teisalt sellele, et tulirelv on kõrgema ohu allikas, mistõttu on kaebaja sobimatu tulirelva omama. RelvS § 43 lõikest 31 ei tulene, et vastustaja peaks üksikasjalikumalt analüüsima sobimatust relvaliikide lõikes.
10.Relvaloa kehtetuks tunnistamise kaalumisel ei oma tähtsust, mis asjaoludel pani kaebaja KarS § 424 lg-s 1 nimetatud süüteo toime, ega see, et menetlus lõpetati KrMS § 202 alusel. Vaidlustatud otsuse aluseks ei olnud kaebaja karistatus, vaid tema käitumist iseloomustavad elulised asjaolud. Kohtupraktikas on leitud, et PPA ei pea tingimata tuginema karistusregistri andmetele, vaid võib isiku varasemale käitumisele hinnangu anda ka muude andmete, sh politsei andmebaasi kantud teokirjelduste alusel. Asjassepuutuv pole ka kaebaja eduka ettevõtja staatus. Samuti ei saa kaebaja riskantset käitumist liikluses õigustada Kaitseliitu kuulumine.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.