Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2469
Haldusasi
K.X kaebus Politseija Piirivalveameti 20.10.2022 otsusele nr 4.2-1/10150-4
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebaja – K.X, esindaja vandeadvokaat Siret Saks Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla Tallinna Halduskohtu 10.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.04.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-22-2469 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(5)
3-22-2469 omajalt keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Nii nagu relv, on ka mootorsõiduk kõrgema ohu allikaks, mille kasutamisel võib ka esmapilgul väike hoolimatus kaasa tuua väga rasked tagajärjed. Isiku puhul, kes käitub järjepidevalt teise kõrgema ohu allika ehk mootorsõiduki roolis ennast ja teisi ohustavalt, ei saa eeldada, et ta relvaga ümber käies käitub hoolsalt ja nõuetekohaselt.
3(5)
3-22-2469 Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja on oma käitumise tõttu sobimatu relva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta. Kaebaja riskiv/hoolimatu liikluskäitumine viitab sellele, et teatud ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel võib kaebaja ka tulirelva käsitsemisel ohutusnõuetest mööda vaadata ning põhjustada seeläbi kahju endale või teistele. Kaebuses kirjeldatud asjaolud, et kaebaja on aktiivne kaitseliitlane ja edukas ettevõtja, ei oma eelkirjeldatud kontekstis määravat kaalu. Kaebaja soov omada relva ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajaduse. Kaevatav otsus ei välista tulevikus relvaloa taotlemist ja andmist, kui kaebaja taastab ühiskonnaelu norme arvestava käitumisega usalduse avaliku võimu silmis. Asjaolu, et vastustaja on kaebaja kirjalikele vastuväidetele vaatamata ikkagi otsustanud tema relvaloa kehtetuks tunnistada, ei anna alust rääkida haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 rikkumisest. Puudub vaidlus, et vastustaja on andnud kaebajale võimaluse esitada enne kaevatava haldusakti andmist oma arvamuse ja vastuväited. Seega pole rikutud kaebaja õigust olla ära kuulatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4(5)
3-22-2469
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.