Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2469
Haldusasi
K.X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20.10.2022 otsuse nr 4.2-1/10150-4 tühistamiseks Kaebaja K.X, esindaja vandeadvokaat Siret Saks Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine
06.10.2023
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.12.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ennast ja teisi ohustavat käitumist liikluses. KrMS § 202 kohaldamine eeldab, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava käitumises tuvastatud teo karistatavuse üldised eeldused – süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üldohtlik süütegu ja K.X on kahtlustatavana andnud ka ütlusi, et tarvitas sel päeval alkoholi ning siis tekkis tal mõte, et peaks sadamasse sõitma. Jõudis sõita 3 km. Isiku väide, et tema poolt oportuniteedi tingimuste täitmine kinnitab, et ta suudab käituda õiguskuulekalt, ei ole hetkel eluliselt usutav. Seda seetõttu, et isik ei muutnud oma käitumist ka peale seda, kui ta aastaid tagasi sarnase teo eest karistada sai. Oportuniteedi tingimuste täitmine kinnitab hetkel seda, et isik on käitunud ühe aasta jooksul õiguskuulekalt, kuid ei anna relvaloa vaates kindlust selles, et isik ei võiks tulevkus sarnast ennast ja teisi ohustavat käitumist jätkata. Isiku väide, et PPA on tuginenud viidates kiiruseületamistele õigustamatult arhiveeritud registriandmetele ja et karistusandmete kustutamisel ei laiene isikule enam relvaloa andmise keeld, ei ole õige. Karistusregistri arhiivi andmete kasutamise keeld ei tähenda seda, et PPA ei võiks relvaloa omaja käitumise ja eluviisi hindamisel arvesse võtta isiku tegusid ja temaga seotud sündmusi, mille kohta on PPA-l teave mingisugustest muudest allikatest, sõltumata sellest, kas relvaloa taotlejat on selliste tegude eest üldse kunagi karistatud. PPA Põhja prefektuur ei ole käesolevalt kordagi viidanud isiku karistatusele ega tuginenud isikule etteheidetud juhtumite puhul karistusregistri arhiivile. PPA Põhja prefektuur on kasutanud relvaloa omaja eluviisile hinnangu andmisel politseiandmebaasis sisalduvat infot. RelvS-is eristatakse selgelt relvaloa kehtetuks tunnistamist loa omaja karistatuse tõttu (RelvS § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 punktidega 6, 7, 11–14, samuti RelvS § 43 lg 3`3) ning relvaloa kehtetuks tunnistamist relvaloa omaja ohtliku käitumise või eluviisi tõttu (RelvS § 43 lg 3`1). Viimati nimetatud aluse kohaldamiseks peabki relvaloa omaja käitumist hindama pikema perioodi jooksul. Selle analüüsi raames ei saa PPA eirata teavet isiku sellise käitumise kohta, mis muuhulgas võis varem olla tema karistamise aluseks, samuti teavet isiku käitumisaktide kohta, mille osas süüteomenetlus lõpetati. RelvS § 43 lg 3`1 alusel relvaloa kehtetuks tunnistamine ei eelda seda, et loa omaja on rikkunud relva omamise, hoidmise või kasutamisega seotud kohustusi. Järelduse, et isiku käitumine on tema enda ja teise isiku turvalisust ohustav ning et isik on seetõttu sobimatu relva omama, võib teha ka selliste isiku käitumist puudutavate asjaolude pinnalt, millel ei ole mistahes seost relvaga. Relvaluba on olemuselt eriõigus, mille isikule andmise üheks põhiliseks aluseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Relva näol on tegemist kõrgema ohu allikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt isegi keskmisest vastutustundlikumat käitumist. See tähendab, et relvaloa kehtetuks tunnistamiseks ei pea PPA veenvalt põhjendama mitte seda, et isik suure tõenäosusega asub edaspidi käituma viisil, mille tulemusena võivad realiseeruda mingisugused konkreetsed relvast lähtuvad ohud, vaid vastupidi – relvaloa kehtetuks tunnistamiseks piisab sellest kui varasema käitumise pinnalt ei ole põhjust isikut relvaloa kui eriõiguse andmiseks piisavalt usaldusväärseks pidada. Relvaloa omaja poolt mootorsõiduki kasutamisega seotud liikluskäitumine on väga kaalukas argument, millest lähtudes hinnata isiku sobivust relvaloa omamiseks. Seda just põhjusel, et nii nagu relvgi, on mootorsõiduk kõrgema ohu allikaks, mille kasutamisel võib ka esmapilgul väike hoolimatus kaasa tuua väga rasked tagajärjed. Isik, kes käitub järjepidevalt teise kõrgema ohu allika mootorsõiduki roolis ennast ja teisi ohustavalt (ületab korduvalt lubatud suurimat sõidukiirust ja juhib mootorsõidukit alkoholijoobes), tema puhul ei saa eeldada, et ta relvaga ümber käies käitub hoolsalt ja nõuetekohaselt.
PPA Põhja prefektuur võtab arvesse K.X vastuväidetes toodud teda positiivselt iseloomustavat teavet ja ka Kaitseliidu positiivset iseloomustust, kuid need ei muuda PPA Põhja prefektuuri seisukohta ega kaalu antud juhul üles isikule etteheidetud korduvat ohtlikku käitumist liikluses. Kuigi relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab K.X, et ta ei saa enam omada tulirelvi jahipidamise otstarbel, peab haldusorgani hinnangul lisaks relvaomaniku eneseteostuse õigusele kaitsma ka isikute õigust elule, tervisele ja avalikule korrale. Teiste isikute õigus elule, tervisele ja avalikule korrale kaaluvad üles K.X õiguse eneseteostusele. Tuginedes eeltoodule leiab PPA Põhja prefektuur, et K.X nimele väljastatud relvaloa kehtivuse peatatus tuleb lõpetada ja luba tuleb kehtetuks tunnistada, see on kohane meede teiste isikute turvalisuse ja avaliku korra kaitse tagamiseks“ (dtl 14-17).
vastustaja ongi andnud kaebaja isiksuseomadustele ja käitumisele tervikliku hinnangu kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus. 5.3 Seega on vastustaja kohtu hinnangul õigesti leidnud, et kaebaja oma käitumise tõttu sobimatu relva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta. Kaebaja riskiv/hoolimatu liikluskäitumine viitab sellele, et teatud ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel võib kaebaja ka tulirelva käsitsemisel ohutusnõuetest mööda vaadata ning põhjustada seeläbi kahju endale või teistele. Kaebuses kirjeldatud asjaolud, et kaebaja on aktiivne kaitseliitlane ja edukas ettevõtja, ei oma eelkirjeldatud kontekstis määravat kaalu. Kaebaja soov omada relva ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajaduse. Kaevatav otsus ei välista tulevikus relvaloa taotlemist ja andmist, kui kaebaja taastab ühiskonnaelunorme arvestava käitumisega usalduse avaliku võimu silmis. 5.4 Asjaolu, et vastustaja on vaatamata kaebaja kirjalikele vastuväidetele ikkagi otsustanud tema relvaloa kehtetuks tunnistada, ei anna alust rääkida HMS § 40 lg 1 rikkumisest. Puudub vaidlus, et vastustaja on andnud kaebajale võimaluse esitada enne kaevatava haldusakti andmist oma arvamuse ja vastuväited. Seega pole kaebaja õigust ärakuulamisele rikutud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.