Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-706
Haldusasi
Kohtutäitur Q. Q kaebus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 01.03.2023 otsusele nr 8-8
Menetlusosalised esindajad
ja nende
Asja läbivaatamine
Kaebaja Q. Q, volitatud esindaja Stefani Isotamm Vastustaja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, volitatud esindajad Aleksandr Logussov, vandeadvokaat Andrias Palmits ja Merike Võsotskaja Kohtuistung 06.02.2025
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.04.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
puudused, mille kõrvaldamist soovis. Tegemist oli puudustega, mille kõrvaldamiseks ei esinenud kaebaja hinnangul ühtegi takistust kaebuse esitajal. Seega esines otsuse tegemiseks põhjendatud viivitus. 3.5 KTS § 101 lg 1 kohaselt, taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, millal taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Lähtudes C. C vastuhagist tsiviilasjas nr 2-21-20179 sai isik teada Kaitseliidule (KL) edastatud kirjadest hiljemalt 28.01.2022, seega oli selles osas aukohtumenetluse algatamise taotluse esitamise tähtpäev 29.07.2022. Avaldus distsiplinaarmenetluse algatamiseks on esitatud 26.09.2022, seega ca kahe kuulise hilinemisega. Vaatamata sellele, et aukohus oleks pidanud jätma avalduse selles osa läbi vaatamata, ei nõustu kaebaja aukohtu seisukohaga, et kaebaja on pannud KL-ga suhtlemisel toime vääritu teo ning seda alljärgnevatel põhjustel. Ükski õigusakt ei keela kohtutäituril suhelda avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, sh KL-ga. Kuna C. C asus avalikult ründama ja laimama just kohtutäiturit, mitte eraisikut, siis on täiesti loogiline, et pöördumised on tehtud ametiisikuna. KL-ga suhtlemisel ei ole kasutatud ära ametiisiku staatust, et sellega lisada asjale kaalu. 3.6 Kinnistusraamatu päringu eesmärgiks oli juriidilise isiku juhatuse liikme kontaktandmete tuvastamine. Kuna äriühing ei reageerinud kohtutäituri pöördumistele, mis olid edastatud äriregistris olevale e-postile, soovis kaebaja edastada menetlusinfot otse juhatuse liikmele. Aukohus on jätnud tähelepanuta kaebaja selgitused, et päring ei ole tehtud täiteasja raames, kus võlgnikuks oli R. G. T, vaid P. S. T ja R. G. T juhatuse liikme C. C suhtes nendes täiteasjades, kus on/olid võlgnikeks nende töötajad. Asjaolu, et kaebaja märkis ekslikult vale täiteasja numbri, ei tee teostatud päringut lubamatuks. Kaebaja kinnitab, olenemata asjaolust et päringu teostamisel erinevate registrite ees linnukesed jäid korrigeerimata, ei toonud see kaasa lubamatute andmete vaatamist/tuvastamist. Kaebaja on küll teinud päringu kinnistusraamatusse, kuid päringu vastuse kuvamist ei toimunud.
menetlusökonoomia seisukohalt ebaõige. Vastustaja on aukohtumenetlus oli läbi viidud reglemendipärases koosseisus.
seisukohal,
et
4.3 Kohtutäituri poolt kaebuse läbi vaatamata jätmine seaduses ettenähtud tähtaja jooksul on õigusnormi rikkumine. TMS § 217 lg 3 sätestab selged ajalised raamid, mille jooksul peab kohtutäitur kaebuse lahendama ning millest ei ole kohtutäituril lubatud kõrvale kalduda. See regulatsioon on piisavalt selge ja ühemõtteline. Tegemist on imperatiivsete sätetega, millest tuleb kohtutäituril enda tegevuses juhinduda. Riigikohus on leidnud, et üksnes notari eksimine seaduse rakendamisel selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu kujutab endast ametikohustuse süülist täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist, mis võib kaasa tuua distsiplinaarmenetluse (vt 26.09.2000 otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-00, p 1). Sama põhimõtet on Riigikohus pidanud kohaldatavaks distsiplinaarasjades, mida arutatakse kohtutäiturite suhtes (vt 11.09.2009 haldusasja nr 3-3-1-76-09, p 24). Seega, TMS § 217 sätestatud kaebuse läbivaatamise tähtaja puhul ei ole tegemist kohtutäituri otsustuspädevusse kuuluva küsimusega. Kuna kaebaja eiras kaebuse läbivaatamisel seaduses sätestatud tähtaega, seega teostas aukohus haldusjärelevalvet õiguspäraselt KTS § 55 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 tuleneva pädevuse alusel. Lisaks eeltoodule sätestab KTS § 100 lg 3, et aukohus võib lahendada kohtutäituri tegevuse kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju, samuti asju, mille on arutamiseks andnud Justiitsministeerium. Nimetatud normist ei järeldu, et menetletavad kaebused saavad olla seotud üksnes KPK otsustest ning heast ameti- ja heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise rikkumisega. Kui kaebajale heidetakse ette menetlusnormi rikkumist, on aukohus pädev sellist kaebust lahendama. 4.4 KTS § 101 lg 1 näeb tõepoolest ette, et huvitatud isikul tuleb esitada taotlus kuue kuu jooksul arvates päevast, millal taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Antud juhul oli aukohtumenetlus algatatud mitte huvitatud isiku, vaid Justiitsministeeriumi taotlusel. Vastustaja on seisukohal, et JM taotluste puhul ei kuulu KTS § 101 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohaldamisele. 4.5 KL poole pöördumisel ei täitnud kaebaja talle seadusest tulenevaid ülesandeid, mistõttu oli põhjendamatu pöörduda KL poole ametiisikuna, kasutades nii oma ametinime ja ametialast eposti ametivälistel põhjustel. Selline pöördumine ei ole kooskõlas hea ametitava põhimõtetega ega aus ja väärikas ning selline tegevus võib rikkuda nii kohtutäituri kui ka terve ametkonna mainet laiemalt. Kohtutäituril on kohustus järgida head ametitavas sätestatut ja võimalus saada distsiplinaarkaristus nende rikkumise eest. Eelnevalt tulenevast pidi kaebaja olema teadlik ning arvestama sellega, et ametinime kasutamine väljaspool talle seadusega pandud ülesannete täitmist võib kaasa tuua distsiplinaarkaristuse. 4.6 Aukohtumenetluses leidis tõendamist, et kaebaja oli rikkunud hoolsuskohustust päringute tegemisel ja andmete kogumisel. Aukohtu istungil on kaebaja ise tõdenud, et oleks pidanud sisestama R. G. T töötaja täitemenetluse numbri, mitte R. G. T suhtes menetletud täiteasja numbri. Andmebaasides päringuid sooritades tuleb kohtutäituril toimetada kõrgendatud hoolsuskohustusega. Ka Õiguskantsler on leidnud, et kohtutäitur peab ametiülesandeid täites olema äärmiselt hoolas ja suhtuma kõigisse ametitoimingutesse väga tähelepanelikult (vt 4
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Elatisn%C3% B5ude %20t%C3%A4itmine.pdf).
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.