Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
02.09.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1653
Haldusasi
X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti keelamiseks kaebajat teenistusest vabastada
Menetlusosalised
Kaebaja – X , esindaja vandeadvokaat Kristiina UrbSemjonov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kärt Kasepõld
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.07.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.07.2026 määruse resolutsiooni punkti 3 peale haldusasjas nr 3-26-1653.
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.07.2026 määruse resolutsiooni punkt 3 osas, millega halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 20 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, millega tagastada kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.
Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-26-1653
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) edastas 22.05.2026 X-ile (kaebaja) teatise nr 1.93/1433-1, mille järgi vabastatakse kaebaja töövõime vähenemise tõttu teenistusest ja tema teenistussuhte viimane päev on 08.06.2026.
2.Kaebaja esitas 02.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA keelamiseks vabastada kaebajat teenistusest. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse PPA keelamiseks vabastada kaebajat teenistusest kohtumenetluse ajal.
3.Tallinna Halduskohus võttis 03.06.2026 määrusega kaebuse menetlusse ning rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse 30 päevaks (03.06.2026˗02.07.2026), keelates PPA-l vabastada kaebajat teenistusest. Kuna määrust ei vaidlustatud, rakendus esialgne õiguskaitse kuni kohtumenetluse lõpuni (HKMS § 249 lg 4).
4.PPA kinnitas 13.07.2026 avalduses halduskohtule, et kuna kaebaja on tööle naasnud, ei ole vastustajal kavatsust teda teenistusest vabastada.
5.Kaebaja nõustus 23.07.2026 avalduses menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, taotledes riigilõivu tagastamist ja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.
6.Tallinna Halduskohus lõpetas 27.07.2026 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot (resolutsiooni p 2), mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 20 eurot ja õigusabikulud 3298,40 eurot (resolutsiooni p 3) ning tühistas Tallinna Halduskohtu 03.06.2026 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse (resolutsiooni p 4). HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus peab usutavaks, et kaebaja jäi teenistusest vabastamata kohtule esitatud kaebuse ja kohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse tõttu. Seetõttu tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista. Kaebaja taotletud menetluskulu on põhjendatud suuruses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.PPA palub 07.08.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.07.2026 määruse resolutsiooni p 3 ja jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Kaebaja teenistusest vabastamata jätmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest ja esialgse õiguskaitse kohaldamisest. Teenistusest vabastamise protsess peatus küll esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu, kuid see ei tähenda, et kaebaja teenistusest vabastamiseks ei oleks enne kaebuse esitamist olnud alust. Kaebaja vastas 28.04.2026 vastustajale, et saab realistlikult paraneda heal juhul aasta lõpuks, kuid esialgse plaani järgi on valmis tööle naasma septembrist ja kui taastumine lubab, siis varem. Kaebaja palus arvestada sellega, et tegeleb 4 korda nädalas korraga 4 tundi füsioteraapiaga. Kuivõrd kaebaja oli selleks ajaks aasta jooksul viibinud töövõimetuslehel juba üle 8 kuu ning 28.04.2026 kirjas toodud tingimused olid vastustaja hinnangul liiga piiravad, ei pidanud vastustaja võimalikuks kaebaja töötingimusi vastavalt kirjas toodule kohandada. Seetõttu teavitas vastustaja 22.05.2026 kaebajat, et kavatseb temaga töösuhte lõpetada. Sel hetkel teada olnud töötamise piirangutega ei oleks vastustajal olnud võimalik 2(4)
3-26-1653 kohandada kaebaja ametikohta, muuta teenistustingimusi ega pakkuda teist ametikohta. Seega oleks kaebaja teenistusest vabastamine olnud põhjendatud ja õiguspärane enne kaebuse esitamist teada olnud info põhjal kaebaja terviseseisundi kohta. Kaebaja terviseseisund ja tema tööle naasmise tingimused hakkasid leevenema alles kohtumenetluse ajal. 12.06.2026 toimunud kohtumisel avaldas kaebaja, et ta ei pea 4 tundi päevas tööajast füsioteraapias käima, saaks töötada täiskoormusega ning asuda teenistusse kohe. Seejuures lõpetas kaebaja ette teatamata töövõimetuslehe ning naasis 08.07.2026 tööle, vajamata paindlikku töökorraldus või muid töötamise piiranguid. Kui kaebaja oleks pärast 22.05.2026 vastustaja teate saamist andnud vastustajale teada, et ta saab töötada pikemalt kui 4 tundi päevas, ei oleks vastustaja teda teenistusest vabastanud. Kaebaja seda ei teinud, vaid pöördus selle asemel kohtusse. Kohtumenetlus oli tingitud kaebaja enda käitumisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Määruskaebuse menetluses ei ole vaidlust selle üle, et haldusasja menetlus on õigesti lõpetatud HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. PPA on määruskaebuses palunud halduskohtu 27.07.2026 määruse tühistada üksnes osas, millega kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu ja õigusabikulud (s.o resolutsiooni p 3).
10.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Viidatud normi kohaselt peab kaebuse eesmärgi saavutamise määravaks põhjuseks (otsustavaks teguriks) olema kaebuse esitamine selleks, et vastustaja peaks menetluskulud kandma (vt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18982, p 10). HKMS § 108 lg 6 sõnastusest järelduvalt lasub menetluskulude kandmisest vabanemiseks vastustajal kohustus tõendada, et kaebuses nõutud haldusakti andmisel või toimingu tegemisel / kaebuse eesmärgi saavutamisel puudub seos esitatud kaebusega. Seose väljaselgitamiseks tuleb hinnata sisuliselt kaebuses toodud põhjendusi ning seda, millistel asjaoludel kaebuse eesmärk saavutati.
11.Asja materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja töövõimetuslehel ajavahemikul 07.06.2025˗05.12.2025 ning 11.03.2026˗21.05.2026. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja grupijuht 27.04.2026 kirjalikult kaebaja poole, paludes infot tema olukorra ja tööle naasmise prognoosi kohta. Kaebaja teatas 28.04.2026 kirjas, et realistlikult saab paranemine täiel määral saabuda aasta lõpuks. Kaebaja selgitas, et tema operatsioon on planeeritud juuni lõppu ning sellest taastumine võib kesta kuni kaks kuud. Kaebaja pakkus välja võimaluse töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 124 alusel (töötamine haiguslehe ajal), kuid palus arvestada sellega, et ta tegeleb neli korda nädalas neli tundi füsioteraapiaga ning ei saa täita tööülesandeid, mis eeldavad füüsilist koormust. Kaebaja pöördus grupijuhi poole ka 18.05.2026 kirjaga, milles teatas, et operatsiooni ajaks on määratud 19.06.2026 ning kui on vaja abi, siis võib kaebaja töötada TTOS § 124 alusel (kirjavahetus digitaalse toimiku leheküljed (dtl) 13˗14). PPA edastas kaebajale 22.05.2026 teatise (dtl 7˗8), mille kohaselt vabastatakse kaebaja töövõime vähenemise tõttu teenistusest ja tema teenistussuhte viimane 3(4)
3-26-1653 päev on 08.06.2026. PPA oli teatises seisukohal, et kaebaja ametikohta ei ole võimalik kohandada selliselt, et oleks võimalik kaebaja esitatud tingimustel töötamine töövõimetuslehe ajal. Kaebuse kohaselt (kaebuse p 16, dtl 4) toimus ka 01.06.2026 kohtumine kaebaja, talituse juhi ja ametiühingu esindaja vahel, kus kaebaja samuti pakkus, et asub kohandatud tingimustel teenistusülesandeid täitma, kuid talituse juhi sõnul ei olnud see võimalik. Kaebus esitati halduskohtule 02.06.2026. Halduskohus võttis 03.06.2026 määrusega kaebuse menetlusse ning rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse 30 päevaks (03.06.2026˗02.07.2026), keelates PPA-l vabastada kaebajat teenistusest. Kuna määrust ei vaidlustatud, rakendus esialgne õiguskaitse kuni kohtumenetluse lõpuni (HKMS § 249 lg 4). Kaebuse eesmärk oli vältida kaebaja teenistusest vabastamist kohtumenetluse ajal. Vastustaja teatise kohaselt oleks kaebaja teenistusest vabastatud alates 09.06.2026. Sellisel seisukohal oli vastustaja ka päev enne kaebuse esitamist (01.06.2026) toimunud kohtumisel. Kaebuse ja koos sellega esitatud esialgse õiguskaitse tulemusena säilis kaebaja ametikoht, kuhu ta naasis 08.07.2028 pärast 19.06.2026 toimunud operatsioonist taastumist. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et kaebuse eesmärgi saavutamise ja kaebuse esitamise vahel esineb põhjuslik seos. Vastustaja ei ole praegusel juhul piisavalt põhjendanud ega usutavaks teinud, et selline seos puudub. Sellises olukorras tuli kohaldada HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud üldreeglit ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
12.Halduskohtu määrus tuleb tühistada osas, millega kohus mõistis vastustajalt välja riigilõivu 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Sättest tulenevalt tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel tagastada kogu kaebaja selle asja käigus tasutud riigilõiv, sh esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv. Seejuures ei sõltu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamine sellest, kas taotlus lahendati sisuliselt ja milline oli selle tulemus.
13.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tallinna Halduskohtu 27.07.2026 määruse resolutsiooni p 3 osas, millega kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 20 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega tagastab kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.