lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-3096/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 21.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3096/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1505
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusHKMS § 59Tõendamiskoormus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-3096/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium04.04.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-3038/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja31.08.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3096

Määruse kuupäev

21. märts 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses valeinfo edastamisega kohtutele ja Justiitsministeeriumile

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas 5. septembril 2024 Tartu Vanglale taotluse kohtutele ja Justiitsministeeriumile valetamisega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot. Kaebaja märkis taotluses, et direktor Nikiforov oli teadlik, et kaebajat ei lasta iga päev õue ning valetab, et asjaolusid pole enam võimalik kontrollida. V. Tšaplin teab aga väga hästi, et kaebaja kõnesid ametiasutuste ja advokaatidega piiratakse ning katkestatakse, sest ta on üks nendest, kes kõnesid piirab ja katkestab. Tartu Vangla on valetanud ning sellega teotanud kaebaja au ja head nime juba aasta aega, lisaks on teda kogu aeg alusetult karistatud. Samuti on alandatud kaebaja väärikust.
2.Tartu Vangla andis 1. novembri 2024. a kirjaga nr 1-13/24/518-2 X-ile tähtaja kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla leidis, et kaebaja taotluses

3-24-3096

toodud asjaolud on liialt üldsõnalised ning nende pinnalt ei ole võimalik hinnata kahju hüvitamise eelduste täidetust. Kahju hüvitamise taotluses toodu võimaldab teha tõsikindla järelduse üksnes ühe aspekti kohta, milleks on see, et kahju hüvitamise aluseks olev periood on 5. september 2023 kuni 5. september 2024 ehk üks aasta enne kahju hüvitamise taotluse esitamist. Kaebaja palus taotlejal teatada, kui kahju hüvitamise nõude aluseks olev ajaperiood ei ole õigesti kindlaks määratud. Puuduste kõrvaldamiseks palus vangla kaebajal selgitada järgmist. 1) Millisel viisil (milliste sündmuste või faktide osas) on Tartu Vangla kaebaja hinnangul kohtule ja Justiitsministeeriumile valetanud. Seejuures palus vangla tuua kaebajal täpselt välja, millisel kuupäeval ning millises vastuskirjas on kaebaja hinnangul valetatud. 2) Millistel kuupäevadel ei ole kaebajat perioodil 5. september 2023 kuni 5. september 2024 jalutuskäigule lastud. Seejuures palus vangla kaebajal ka tuua välja, millistel põhjustel ei lastud kaebajat jalutuskäigule ning kes kaebajat jalutuskäigule ei lasknud. 3) Millistel kuupäevadel piiras Tartu Vangla perioodil 5. september 2023 kuni 5. september 2024 kaebaja telefonikõnesid.

3.X esitas 5. novembril 2024 Tartu Vanglale kahjunõude puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja selgitas, et teda ei lastud õue perioodil 27. detsember 2023 kuni 9. veebruar 2024, 14. märts kuni 27. aprill 2024 ning 26. juuli kuni 31. august 2024. Kaebaja sõnul saab Tartu Vangla ise välja uurida, mida on K. Nikiforov Justiitsministeeriumile valetanud. Vanglal on kaebused ja vastused olemas. Tartu Vangla saab ise välja uurida ka helistamise taotlused, kuna tema kätte pole neid kunagi antud. Kõnesid on katkestatud ja piiratud alates 2023. a detsembri algusest. T. Lille töötamise ajal kõnesid ei piiratud ega katkestatud, kuid alates 26. juunist 2024 kuni 8. oktoobrini 2024 piirati ning katkestati kõnesid kogu aeg, millega ongi vangla kaebaja mainet ja head nime teotanud ning valetanud ja moonutanud asjaolusid nii Justiitsministeeriumile kui ka kohtule. Kaebused, mida ta Justiitsministeeriumile esitas, puudutavad meditsiinilise abi saamist vanglas, toitlustamist, helistamist, õueskäimist, riiete pesu ja riiete saamist, valvurite käitumist kinnipeetavate kohtlemisel jms. Kaebaja arvates ei ole tal kohustust asjaolusid tõendada, sest kinnipeetaval on filmimine ja lindistamine keelatud. Ta viitas HKMS § 59 lg-le 1 ning leidis, et tõendamiskohustus lasub vanglal, kes peab ise kõik asjaolud välja uurima ja tõendid koguma.
4.Tartu Vangla jättis 12. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/518-4 X-i kahju hüvitamise taotluse haldusmenetluse seaduse § 15 lg 3 alusel läbi vaatamata. Vangla leidis, et kahju hüvitamise taotlus jäi ka pärast puuduste kõrvaldamise avalduse esitamist liiga üldsõnaliseks, mistõttu pole võimalik vangla tegevuse õiguspärasust hinnata.
5.X esitas 12. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles viitab Tartu Vangla kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsusele nr 1-13/24/518-4 ning taotleb vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot selle eest, et vangla valetas tema kohta Justiitsministeeriumile ja Tartu Halduskohtule. Kaebaja põhjendab, et Tartu Vangla I üksuse juht K. Nikiforov andis erinevaid korraldusi teda rünnata, alandada ja mõnitada. Seetõttu esitas kaebaja Justiitsministeeriumile ja halduskohtule kaebused. Kohtule esitatud kaebusele vastas sama üksuse juht, kelle valede tõttu jättis Tartu Halduskohus asjas nr 3-24-2291 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ka Justiitsministeeriumile esitatud kaebuste osas andis K. Nikiforov paljasõnalisi väiteid ning moonutas juttu ja teksti ega rääkinud tegelikest asjadest midagi. Kaebaja palub kaebuses anda talle menetlusabi.

3-24-3096

6.Tartu Vangla edastas 18. novembril 2024 vastusena kohtunõudele X-i 5. septembri 2024. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/518-1, Tartu Vangla 1. novembri 2024. a kirja nr 113/24/518-2, X-i 5. novembri 2024. a avalduse puuduste kõrvaldamiseks nr 1-13/24/518-3 ja Tartu Vangla 12. novembri 2024. a otsuse nr 1-13/24/518-4 kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

7.Kohus mõistab, et kaebaja esitas kohtule hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Tartu Vanglale 5. septembril 2024 esitatud taotluses nõudis kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist eelkõige seoses valeinfo edastamisega kohtutele ja Justiitsministeeriumile. Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja hüvitamiskaebusega Tartu Vanglalt hüvitist peaasjalikult samadel asjaoludel, nagu ta nõudis seda vanglale 5. septembril 2024 esitatud kahjunõudes, s.o kohtutele ja Justiitsministeeriumile valeinfo andmise eest, kuid üksnes seoses K. Nikiforovi tegevusega. Kohtueelses menetluses esitatud taotlust arvestades mõistab kohus, et väidetav valeinfo andmine kohtutele ja Justiitsministeeriumile hõlmas kaebaja arvates muu hulgas ka infot tema telefonikõnede ning jalutuskäikude kohta.
8.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
9.Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
9.1.HKMS § 47 lg 1 sätestab, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Hüvitamiskaebuse esitamine ei ole lubatav, kui vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Sel juhul ei läbinud kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-3012, p 18; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Kohtu hinnangul jättis Tartu Vangla 12. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/518-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse õigesti läbi vaatamata, sest kaebaja jättis kahju hüvitamise nõude aluse piisavalt selgelt kindlaks määramata. Kaebaja taotluse põhjal jäi ka pärast puuduste kõrvaldamise avalduse esitamist arusaamatuks, milliste kohtule ja Justiitsministeeriumile koostatud vastustega vangla väidetavat valeinfot edastas. Kahju hüvitamise nõude aluse peab kindlaks määrama nõude esitaja. Nõude alus hõlmab peamisi asjaolusid, millega seoses on nõue esitatud. Kõige olulisem osa nõude alusest on

3-24-3096

haldusorgani tegu, millega nõude esitaja seostab kahju tekitamist, sest haldusorganil peab olema võimalik juba enne nõude lahendamisele asumist hinnata, kas nõue on esitatud tema vastu ning kas tegemist on korduva taotlusega. Kaebaja kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt heitis ta kahele vanglaametnikule ette tema kohta kohtutele ja Justiitsministeeriumile valetamist. Taotlusest on võimalik aru saada, et väidetavad valetamised puudutasid kaebaja jalutuskäike ja helistamisi ning valetamised olid kestnud aasta aega. Tartu Vangla andis kaebajale võimaluse täpsustada, milliste sündmuste või faktide osas vanglaametnikud väidetavalt valetasid ning millisel kuupäevadel ja kirjades seda tehti. Kaebaja vastas puuduste kõrvaldamise avalduses, et vangla saab ise välja uurida, millal K. Nikiforov Justiitsministeeriumile valetas, sest vanglal on olemas nii kaebaja kaebused Justiitsministeeriumile kui ka K. Nikiforovi vastused Justiitsministeeriumile. Seoses teise vanglaametniku väidetava valetamisega ei märkinud kaebaja midagi. Haldusasja numbri esitas kaebaja alles kaebuses kohtule. Seega puudus vanglal ka pärast puuduste kõrvaldamise avalduse esitamist teave, milliste toimingutega seostas kaebaja endale kahju tekitamist. Sellises olukorras polnud vanglal võimalik välja selgitada, kas väidetavad toimingud üldse aset leidsid, rääkimata nende õiguspärasusele hinnangu andmisest. Isik, kes leiab, et haldusorgan tekitas talle valetamisega mittevaralist kahju, peab suutma selgitada, millal ja millises vormis valetamine toimus. Haldusorgan ei saa nõude esitaja asemel tema nõuet sisustada. Kuna Tartu Vangla jättis kaebaja 5. septembri 2024. a kahju hüvitamise taotluse õigesti läbi vaatamata, siis ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidanud.

9.2.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kaebaja palub kaebuses anda talle menetlusabi. Kohus mõistab seda taotlust selliselt, et kaebaja soovib saada vabastust kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust. Kohus jätab selle taotluse kaebuse tagastamisest tulenevalt läbi vaatamata.
11.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium