3.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
5.Kohtumääruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja määruses kajastatud aadressiandmed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 04.02.2025 Xi (kaebaja) kaebus Tallinna linna tegevusetusele seoses sellega, et ta on esitanud 11.02.2025 sotsiaaltoetuste taotluse, kuid linn ei ole taotlust kaebuse esitamise päeva seisuga lahendanud. Kaebaja sõnul on tema ja ta tütre esmavajadused rahuldamata. Kaebaja palub kohtul võtta tarvidusele meetmed tema põhiõiguste kaitseks. Kaebusele oli lisatud kaebaja 11.02.2025 sotsiaaltoetuste taotlus koos lisadega. Sellest nähtub, et kaebaja taotles linnalt toimetulekutoetust ja sissetulekust sõltuvat toetust (tütre ravimite ostmiseks).
2.Kohus palus 10.03.2025 kohtunõudega linnalt teavet, kas linn on tänaseks päevaks lahendanud kaebaja 11.02.2024 sotsiaaltoetuse taotlused ning palus esitada kogu
3-25-460 asjassepuutuv kirjavahetus ja muud dokumendid hiljemalt 17.03.2025.
3.Vastuseks kohtunõudele selgitas linn 17.03.2025 vastuses järgmist:
3.1.Kaebaja esitas 11.02.2025 sotsiaaltoetuste taotluse, kuid kuna kaebaja ei esitanud taotlusega selle menetlemiseks kogu vajalikku teavet ja kõiki vajalikke dokumente, teavitas linn kaebajat 18.02.2025 kirjaga nr 5 - 8/210-2 vajadusest esitada kirjas nimetatud dokumendid ja vastused esitatud küsimustele. Nimetatud kiri saadeti kaebajale tähitult ja kõnealust kirja kaebajale postitöötaja vahendusel aadressil xxxxxxxx, Tallinn isiklikult kätte toimetada ei õnnestunud, samuti ei kasutanud kaebaja võimalust saada kiri kätte postkontorist. Seetõttu tagastas postiasutus kirja hoiutähtaja möödumise tõttu Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond edastas 18.02.2025 kirja nr 5-8/210-2 kaebajale uuesti tähitult 07.03.2025 kirjaga nr 5-8/2103. Kõnealused kirjad sai kaebaja kätte postitöötaja vahendusel 08.03.2025, seega on kaebajal võimalik vastata kirjas esitatud küsimustele ja esitada nõutud dokumente kuni 21.03.2025 (kaasa arvatud).
3.2.09.03.2025 saatis kaebaja e-kirjaga (mille Tallinna Kesklinna Valitsus sai kätte 10.03.2025) lühivastused Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 18.02.2025 kirjale nr 5-8/210-2 ja Exceli tabeli kohustuste kohta.
3.3.Kuivõrd kaebaja on linna küsimustele vastanud üksnes osaliselt ja ei ole veel kõiki palutud dokumente esitanud, on linn seisukohal, et kohtule vastuse esitamise hetkel ei ole alust 11.02.2025 taotluse osas menetluse lõpule viimiseks, kuna kaebajal on õigus 18.02.2025 kirjas esitatud küsimustele vastata ja palutud dokumente esitada kuni 21.03.2025 k.a.
4.Kaebaja esitas 18.03.2025 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ning täiendas oma kaebust, lisades kaebusesse nõude tuvastada Tallinna linna tegevuse õigusvastus ka märts 2025 sotsiaaltoetuste taotluse läbi vaatamisega viivitamisel ja kaebajalt täiendavate andmete nõudmisel.
4.1.Kaebaja väitel vastas ta 09.03.2025 nii veebruari- kui märtsikuu toetuste taotlustega seonduvalt. Kaebaja arvates küsib linn tal infot seletamata miks seda vajatakse ja mis eesmärgil kogutakse.
4.2.Lisaks palus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse korras kohustada Tallina linna kaebaja taotlusi läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest.
4.3.Kaebaja esitas ka taotluse riigi õigusabi saamiseks enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, õigusdokumentide koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks.
4.4.Kaebaja soovib ka menetlusabi riigilõivu tasumiseks.
5.Tallinna linn edastas kohtule 20.03.2025 kaebajale 18.03.2025 saadetud järelepärimise seoses 2025 märtsikuu kohta esitatud taotlusega. Linna teatel sai kaebaja selle järelepärimise kätte 20.03.2025 ja kaebajal on aega vastata 10 tööpäeva jooksul.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
6.Kaebaja on taotlenud Tallinna linnalt nii sissetulekust sõltuvat toetust kui ka toimetulekutoetust 2025. aasta veebruari ja märtsi eest. Tallinna linn ei ole kaebaja taotlusi käesoleva määruse tegemise hetkeni lahendanud, sest leiab, et kaebaja taotluses on puudused, 2(8)
3-25-460 sest seal sisalduvad andmed vajavad täpsustamist. Veebruarikuu taotluse osas esitatud küsimustele vastamiseks kaebajale antud tähtaeg 21.03.2025 ja märtsi osas 10 tööpäeva jooksul alates järelepärimise kätte saamisest ehk kuni 03.04.2025. Selleks ajaks soovib linn ammendavaid vastuseid oma küsimustele ja lisadokumente. Kaebaja leiab, et linn on taotluste lahendamisega õigusvastaselt viivitanud ja palub kohtul tuvastada Tallinna Kesklinna valitsuse poolt asjaomaste avalduste lahendamise viivitamise õigusvastasus. Lisaks leiab kaebaja, et seoses kaebuste menetlusega on linn rikkunud GDPR nõudeid.
7.Sotsiaalhoolekandeseadus (SHS), Sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) ning Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kordˮ ja määrus nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kordˮ kohustavad taotlejat esitama Tallinna linnale toetuse saamiseks nõutavad asjakohased tõendid ning aitama asjaolude selgitamisele kaasa. Nii sissetulekust sõltuva universaaltoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (määruse nr 26 § 14) kui ka toimetulekutoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (SHS § 132 lõiked 3 ja 4, § 133 § 1-5, 61-10) tuleb välja selgitada nii pere sissetulek kui ka dokumentaalselt tõendatud kulud.
8.Minu hinnangul võimaldavad Tallinna linna esitatud seisukohad ja tõendid järeldada, et Tallinna linnal on menetlus kaebaja taotluse osas pooleli ning linn ei ole kaebaja taotluse lahendamisega põhjendamatult viivitanud. Samuti ei ole äratuntav, et linn oleks taotluste lahendamise käigus kaebajalt andmeid küsides rikkunud GDPR määruse põhimõtteid. Kaebaja püüab praegusel juhul vältida linnale küsitud andmete esitamist, seades kahtluse alla selle kas linnal üldse on õigus taolisi andmeid (võlad, pangakonto väljavõtted, kolmandate isikute pangakontode väljavõtted) küsida, koguda ja säilitada. Kui kaebajal on andmeid, et linn on temale esitatud andmete säilitamise nõuded rikkunud, tuleb see esitada eraldi kaebusena. Linna poolt küsitud info kohta vt. selgitusi all pool punktides 11 ja 12.
9.Tutvunud Tallinna linna poolt kaebajale esitatud küsimustega leian, et linna küsimusi ei saa pidada taotluse lahendamise kohaselt ilmselgelt asjakohatuteks ja põhjendamatuteks. Kaebaja on pikaajaline (varasemalt) toimetulekutoetuse saaja ja taotleja ning linn on kaebajale korduvalt selgitanud, et seoses sellega on vajalik linnal hinnata kaebaja toimetulekut terviklikult pikema perioodi vältel, see võimaldaks ka paremini mõista seda, millised võiksid olla kaebaja perele sobilikud teenused, mis aitaksid majanduslikku olukorda leevendada ja aitaks kaasa sellele, et lõppkokkuvõttes saaks kaebaja aja jooksul iseseisvalt majanduslikult toime tulla. Selliste asjaolude välja selgitamiseks on mh vajalik, et linnal oleks võimalikult selge ülevaade kaebaja pere igakuisest majandamisest. Selliseid selgitusi on kaebajaga seotud teiste haldusasjade raames andnud korduvalt ka kohtud. Seda silmas pidades saab esitatud kohustamisnõuete rahuldamist pidada vähetõenäoliseks.
10.Kokkuvõttes tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja nõuded on käesoleva kaebuse puhul suunatud menetluse kiirendamisele ning kaebaja saab tema taotluse suhtes tehtava lõppotsuse osas kaebuse esitada, mis tagab ka kaebaja õiguste kaitse. Seetõttu pean käesolevat menetluse kiirendamisele suunatud kaebusega kaitstava õiguse (PS § 14, § 28 lg 2) riivet väheintensiivseks. Kaebajal endal on läbi kaasaaitamiskohustuse täitmise võimalik menetlust kiirendada, mis vähendab riive intensiivsust veelgi. Seega kaebaja ise saab aidata kaasa taotluse kiiremale lahendamisele. Kohtu selgitused kaebajale
11.Eelnevat arvestades ning tutvunud kaebaja poolt 09.03.2025 esitatud vastustega, soovitan kaebajal (ja selline soovitus on kantud eesmärgist aidata kaebajal ja linnal pikka aega kestnud erimeelsustele leida mõlemale poolele sobiv ja kaebaja peret paremal võimalikult viisil aitava 3(8)
3-25-460 lahenduseni), veel kord üle vaadata linna poolt esitatud küsimused ja kaebaja 09.03.2025 vastused nendele ning võimalusel esitada linna poolt nõutud tähtajaks (või taotleda tähtaja pikendamist) põhjalikumad selgitused koos kaebajal olemasolevate tõenditega või viidetega, kust linn võiks ise (või vajadusel ka kohtu kaasabil) asjakohaseid tõendeid koguda. Teen seda ka seetõttu, et kaebaja on mitmel juhul kohtule esitatud vastustes leidnud, et ei linn ega kohus ei ole talle osutanud piisavalt abi, millist informatsiooni kaebaja peaksite täpsemalt esitama.
12.Toon siinkohal mõned näited võimalikest tõenditest ja selgitustest:
12.1.Linn on küsinud täpsemaid andmeid kaebaja igakuise majandamise kohta sh viidanud kulutustele toidule, sidekuludele, elektrikuludele, majapidamisele ja palunud esitada andmed kõikide summade kohta, mis on tulnud lähedastelt, sest neid andmeid ei ole võimalik teisiti koguda (linna järelepärimiste küsimused nr 1 ja nr 8 ). Selles osas on kaebaja vastanud üksnes selgitustega, et hangib perele süüa Keskturu toidukapist ja tuttavad viivad teda sööma/jooma. Samas on kaebaja märkinud, et rahaliselt teda ei abistata. Soovitan kaebajal siiski esitada linnale ka andmed muude igakuiste kulude kandmise kohta (sh elektri- ja sidekulud, majandamiskulud), mida kaebaja oma vastuses hetkel kajastanud ei ole. On arusaadav, et olukorras, kus kaebaja on pikema perioodi jooksul väitnud pere majanduslikke raskuseid ja sissetulekute (peale toetuste) puudumist, tekib küsimus, kuidas ja mille arvelt saab ta igapäevase majandamisega toime. Näiteks on kaebajal võimalik esitada tõendid selle kohta, kes on tasunud eelpoolnimetatud kulusid (teenuste osutajatele tehtud maksete kohta) ja toidu ning igapäeva tarbekaupade puhul ka konkreetsemad viited isikutele kes on kaebajat sagedamini abistanud. Ilma konkreetsetele isikutele viitamata on keeruline lugeda eluliselt usutavaks pikema perioodi jooksul toidu- või muude kulude kandmine tuttavate poolt, arvestades, et igapäevaselt võiks olla keskmiselt vähemalt kaks või kolm toidukorda. Kui kaebaja on Keskturu Foodloop toidukapi kasutaja, on tal võimalik esitada andmed kapi kasutamise kohta (igakuine kapi kasutamise eest makstud tasu, Foodloop kinnitus talle kapi kasutamiseks väljastatud koodi ja kapi kasutamise kordade kohta jms), esitada andmed sagedamini toiduabi andnud isikute kohta koos kontaktandmetega, kes saaksid vastavat kinnitada (vajadusel saaks linn nt kohtu kaasabil neid isikuid täiendavalt küsitleda). Kui kaebaja tütar saab üks-või kaks toidukorda päevas kaetud koolis, siis ka neid andmeid on kooli abil võimalik tõendada.
12.2.Elatise väljanõudmise osas tütre isalt palun kaebajal tutvuda ka Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutava elatisabi andmise võimalustega: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/elatisabi. Elatise nõudmiseks kohtu kaudu, leiab kaebaja juhiseid kohtu veebilehelt: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/hagiavaldus-lapsele-elatisevaljamoistmiseks.
12.3.Linna küsimused 3 ja 4 tulu saamise kohta esemete müügist ja Golden Stevia kaubamärgi toodete turustamise ja seotud teenuste osas on samuti mõistlik esitada täiendavaid selgitusi. Viitan siinkohal, et vähemalt ühes varaemas kohtuasjas on kaebaja selgitanud, et tal on varasemast kogunenud vara (peamiselt hinnalisi riideesemeid), mida on toimetulemise eesmärgil müünud. Et linnal (ja vajadusel kohtul) oleks võimalik kaebaja tegevustest paremini aru saada, oleks hea, kui kaebaja täpsemalt selgitaks, kas esemete müük toimus varem ja enam ei toimu, kui müük toimus, siis mis kanalite kaudu jms, Sellised selgitused on vajalikud, et oleks võimalik kõrvaldada kahtlused varasemate ja praeguste selgituste osas.
12.4.Seonduvalt Y ja tema äriühingutega (küsimused 4 ja 5) on kaebaja selgitused 4(8)
3-25-460 samuti liialt lakoonilised. Samas ei saa ilmselt olla vaidlust selles, et Y on kaebaja hea tuttav või lähedane inimene, sest meedias on isikud korduvalt koos tegutsenud, Y on käinud kaebajaga seotud kohtuasjade istungitel ja mingil põhjusel on Y pikaajaliselt olnud registreeritud kaebajaga samale elukoha aadressile. Ka on kaebaja ja Y olnud seotud äritegevuses. Kaebaja ise on avaldanud tsiviilasjas nr 2- 20-8069, et Y on tema elukaaslane. Need küsimused vajavad täpsemat selgitamist siis kas kaebaja või Y enda poolt, kui kaebaja esitab linnale Y kontaktandmed kui ta leiab, et linna vahetu suhtlemine Y on tulemuslikum. Ka kohus võib kaaluda kas selle või mõne teise menetluse käigus Y tunnistajana üle kuulamist. Samuti võib kaebaja anda linnale nõusoleku eluaseme omanikule täiendavate küsimuste esitamiseks seoses üüri ja kommunaalkulude tasumisega, üürilepingu sõlmimisega seotud asjaoludega vms. Eluaseme omanikku saab küsitleda ka kohus kui linnal see ühel või teisel põhjusel ei ole võimalik.
12.5.Jätkuvalt vajab minu hinnangul põhjalikumaid selgitusi kaebaja tegevus seoses Golden Stevia toodetega. Kaebaja on selle kaubamärgi toodete aktiivse turustamisega olnud seotud pikaajaliselt ja arusaadavalt võib tekkida küsimusi siiski selle kohta, miks kaebaja seda tegevust jätkab, kui see ei too midagi sisse. Ka linna küsimusele kosmeetikateenuste osutamise osas ei loe ma kaebaja vastustes välja täpsemaid selgitusi, sest vähemalt eelnevalt on võimalik kaebajat selliste teenuste reklaamimisega seostada.
13.Ülaltoodu on vaid näitlik kokkuvõte informatsioonist, mille esitamist linnale võiks kaebaja kaaluda, selleks, et pikemas perspektiivis oleks võimalik leida lahendus kaebaja ja linna vahelistele lahkhelidele. Olen varasemate haldusasjade menetlemisel juba korduvalt väljendanud, et olen valmis pakkuma kaebaja suhtlemisel linnaga kohtu kaasabi, kuid see eeldab ka seda, et kaebaja ise on valmis koostööks. Kohus ei saa astuda suhtluses linnaga kaebaja asemele ja vastupidi. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
14.Esialgse õiguskaitse taotlusega palub kaebaja kohustada vastustajat kaebaja taotlusi läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kaebaja leiab, et kõik ettenähtud dokumendid on esitatud, kuid vastustaja ei ole otsust teinud, põhjustades kaebajale ja tema pereliikmele olulist kahju. Rahalise seisu tõttu ei ole kaebajal võimalik välja osa väljakirjutatud retseptiravimeid. Kaebaja ei saa osta toitu ja tema kommunaalkulude võlg suureneb. Kaebaja kontol on vaid 0 eurot, puudub ligipääs vahenditele. Kaebaja üürivõlg on kasvanud 3027.27 euroni, mistõttu on oht elukoha kaotamiseks. Ilma toimetulekutoetusea ei saa kaebaja toiduabi (10-eurone toidupoe ostukaart pereliikme kohta kuus). Kui taotlus jäetakse läbi vaatamata, puudub abivajajal õigus toiduabile, isegi kui tal on tegelik vajadus. Toiduabist ilmajääine halvendab oluliselt toimetulekut ja ohustab pereliikmete tervist. Toiduabi puudumine mõjutab eriti rängalt leibkonna liiget, kellel on raske puue ja töövõime langus ning kes vajab pidevalt eritoitu. Lisaks toob otsuse venitamine kaasa ka muude puudega seotud hüvitiste ja töövõimetushüvitise kadumise, mida hiljem tuleb riigilt ja KOVilt tagasi nõuda.
15.Praegusel juhul taotleb kaebaja esialgset õiguskaitset viisil, millega kaebaja saavutaks sisuliselt kaebuse eesmärgi. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole siiski välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (RKHKm 22.09.2014 nr 3-3-1-59-14, p 19). Kaebusel peaksid olema ka head 5(8)
3-25-460 eduväljavaated, vältimaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega õigusvastase olukorra tekitamist. Äärmise materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute muud põhiõigused, mis võib õigustada esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, olenemata sellest, et see tähendaks asja vähemasti osaliselt ette ära otsustamist (vt ka TlnRnKm 13.12.2023 nr 3-23-2690/11).
16.Minu hinnangul ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust veenvalt põhistanud ja kaebusega koos esitatud materjalid annavad põhjust kahelda, kas kaebajal ja tema perekonnal on tegelikult nii suuri toimetulekuraskusi, nagu kaebaja kirjeldab. Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel oleks kaebaja minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus. Kaebaja väited on üldsõnalised, kaebaja kordab erinevates kohtuasjades samu väiteid, kuid ei esita tõendeid oma väidete kohta. Kaebaja esitas küll üürileandja kirja, milles selgub et üür on teatud kuude eest jäänud tasumata (üürileandja e-mail: „Teil on maksmata detsembri, jaanuari ja osaliselt novembri üür (500 makstud). Samuti on maksmata detsembri ja jaanuari kommunaalid.“), kuid sellest tõendist ei nähtu, et üürileandja oleks asunud kaebajat kuidagi sanktsioneerima või võlga sisse nõudma või soovinud üürilepingut lõpetada nii, et kaebajat ähvardaks reaalne oht elukohast ilma jääda. Tuleb märkida, et kaebaja elukohaks oleva korteri üürisuhe on korteri omanikul otseselt X OÜ-ga, mille esindajaks ja ainuomanikuks on hetkel Y. Varaematest ja menetluses olevatest kaebajaga seotud kohtuasjadest kumab läbi, et kaebaja ei ole orienteeritud koostööle ja erimeelsuste lahendamisele, samuti ei ole kaebaja nõus vahetama elukohta, mille ülalpidamine moodustab väidetavalt suurema osa tema kuludest.
17.Varasematest kaebajaga seotud kohtuasjadest on kohtule teada, et kaebaja pere regulaarseteks sissetulekuteks on: lapsetoetus (80 eurot), kaebaja tütrele määratud puudega tööealise inimese toetus (36,31 eurot), nii kaebajale kui tütrele määratud töövõimetoetus (ca 351,75 eurot (kokku 703,50 eurot)), kaebaja tasemeõppes osalemise toetus (ca 362,70 eurot). Seega on pere igakuine sissetulek erinevatest toetustest ca 1182 eurot. Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka lapsetoetus, töövõimetoetused ja tasemeõppes osalemise toetus (kokku ca 1146 eurot). SHS § 131 lg 3 alusel kehtestatud üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 2024. aastal on 200 eurot kuus (2024. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2). Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 4). Kuna toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks kaebaja perekonnale on vastavalt pereliikmete arvule 360 eurot (ema ja tütar), saab kaebaja ja tema pere sissetulekut pidada piisavaks vähemalt esmavajaduste rahuldamiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2024 määrus nr 3-24-468, p 15; 12.02.2024 määrus nr 3-23-2633, p 16; 11.12.2023 määrus nr 3-23-2633, p 18 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2025 määrus nr 3-24-3161, p 19).
18.Kaebaja ei ole praeguses esialgse õiguskaitse taotluses viidanud sellele, et toimunud oleks olulisi muudatusi tema sissetulekutes. Samuti ei nähtu kaebuse materjalidest, et kaebajale võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneda mõned muud rasked tagajärjed (nt oht elule ja tervisele). Samas ei ole käesoleval juhul kaebajale täiendava tähtaja andmine esialgse õiguskaitse vajaduse tõendamiseks tarvilik, sest õiguskaitse vajaduse seab täiendavalt kahtluse alla see, et asjaoludest nähtuvalt esineb kahtlus pere tegelikes sissetulekutes, kaebaja ei ole nende asjaolude väljaselgitamisel olnud koostööaldis ning kaebus tuleb vähese riive ja perspektiivituse tõttu tagastada. Seega jätan kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
19.Kaebaja esitas 19.03.2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, õigusdokumentide 6(8)
3-25-460 koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Kaebaja põhjendab riigi õigusabi saamise vajadust sellega, et tal puuduvad rahalised vahendid ja vajalik kvalifikatsioon. Kaebaja ja tema tütre esmavajadused on rahuldamata toit ja peavari ja puudvad sissetulekud. Mõlemad on väga haiged. Kaebajal on pooleli väga palju kohtuasju, kuid menetlusprotsessid on takerdunud, kuna erinevad halduskohtunikud tõlgendavad seadusi ja asjaolusid erinevalt, mistõttu pole selge, milliseid toiminguid on vaja teha. Lisaks on taotleja terviseseisund oluliselt halvenenud. Arstlike dokumentide alusel on tal diagnoositud raske psüühiline ja füüsiline seisund, sealhulgas depressioon, ärevus, krooniline valu, tasakaaluhäired ning ADHD. Arstid on tuvastanud 100% töövõimetuse ning määranud pikaajalise ravi ja taastumise perioodi vähemalt kuni 17.06.2025. Taotlejal on tekkinud olulised kognitiivsed raskused, mis takistavad tal oma õigusi iseseisvalt kaitsta ja kohtumenetluses osaleda. Hugo Legal tasuta tunnid ja ka krediiditunnid olen ära juba kasutanud. A ei saa enam tasuta neid esindada.
20.HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.
21.Riigi õigusabi ei anta, kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piirangud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.
22.Jätan kaebaja taotluse rahuldamata, sest leian et kaebaja on võimeline end ise haldusmenetluses ja kohtus esindama.
23.Kaebajal on pooleli veel mitmeid kohtuasju nii tsiviil- kui haldusmenetluses, tegemist on kogenud kohtusse pöördujaga. Seejuures on taotleja esitanud kohtule erinevaid taotlusi, sh kohtuasjade liitmise taotlus, taotlus arutada asja kohtuistungil, esialgse õiguskaitse taotlusi, nõudnud kohtunike taandamist jt. Taotleja on esitanud ka ringkonnakohtule määrus- ja apellatsioonkaebuseid, samuti esitanud kaebusi ja pöördumisi Riigikohtule. Taotleja on seniste menetluste käigus suutnud esitada üldiselt nõuetele vastavaid (menetlus)dokumente. Samuti on ta oma seisukohti piisaval määral selgitanud ja põhjendanud.
24.Toimetulekutoetuste taotluste esitamine ja sellega seotud vaidlused ei ole sedavõrd keerulised, mis eeldaks süvateadmisi õigusest. Asjaolu, et taotleja taotlused on jäänud rahuldamata või läbi vaatamata ning kaebused rahuldamata, ei tähenda, et taotleja ei oleks võimeline esitama toimetulekutoetuse taotlusi või kaebuseid kohtusse. Riigi õigusabi andmise vajadust ei nähtu ka taotleja viidatud asjaolust, et taotleja hinnangul on eelpoolviidatud haldusasju lahendanud kohtunikud saanud igaüks asjast erinevalt aru. Erinevaid asju menetlevad kohtunikud võivad oma lahendeid mõnevõrra erinevas sõnastuses põhjendada, kuid see ei anna alust viidata, et kohtupraktika oleks kuidagi vastuoluline ja tekitaks taotlejale raskusi oma õigustest aru saamisel. Vastupidi, nii halduskohus kui ringkonnakohus teinud sarmastes asjades korduvalt sarnaseid otsuseid, kuid kaebaja nähtavalt ei soovi väljendatud põhimõtetega leppida ning vaidlustab samu küsimusi aina uuesti ja uuesti.
25.Kaebaja põhjendab riigi õigusabi vajadust oma kehva tervisliku olukorraga. Varasemates kohtuasjadest on teada, et kaebajale on määratud kuni 30.03.2025 osaline töövõime, kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks täielikult töövõimetu. Kaebaja esitab kohtutele pidevalt uusi taotlusi, osaleb kohtuistungitel ning peab kirjavahetust ning blogi. Kaebaja 7(8)
3-25-460 väited suutmatusest teda ja ta perekonda oluliselt mõjutava asjaajamisega toime tulla on üle paisutatud. Samuti on teistest kohtuasjadest teada, et kaebaja tütrel on kroonilise haiguse tõttu määratud keskmine puue, mitte raske puue.
26.Eeltoodut arvestades ei vaja kaebaja oma õiguste kaitseks riigi õigusabi ja taotlus jääb rahuldamata. Menetlusabi taotlus
27.Kohus jätab läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks. Riigilõivuseaduse 22 lg 2 p 2 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas. Kohus tõlgendab riigilõivu seadust sedasi, et sotsiaaltoetustega seonduvates vaidlustes kaebajalt riigilõivu ei võeta. Kuna kaebajal ei ole riigilõivu maksmise kohustust, ei ole tarvis otsustada ka riigilõivust vabastamise üle ning kaebaja menetlusabi taotlus jääb seega läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.