K.N-i kaebus kohustada Tallinna linna lahendama kaebaja 2025. a veebruarikuu ja märtsikuu sotsiaaltoetuste taotlused
Menetlusosalised
Kaebaja K.N Vastustaja Tallinna linn, esindajad Kristel Tina, Marje Paljak ja Moonika Roosnupp
Vaidlustatud kohtulahendid
Tallinna Halduskohtu 07.04.2025 määrus ja 23.04.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.N-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta K.N-i määruskaebused Tallinna Halduskohtu 07.04.2025 määruse ja 23.04.2025 määruse peale menetlusse.
2.Jätta K.N-i määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.04.2025 määruse resolutsiooni p 6 ja 23.04.2025 määrus muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Selgitus Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
K.N esitas 11.02.2025 Tallinna Kesklinna Valitsusele (TKV) taotluse maksta talle 2025. a veebruarikuu eest riiklikku toimetulekutoetust ja linna eelarvest makstavat sissetulekust sõltuvat universaaltoetust. TKV teavitas kaebajat 18.02.2025 kirjaga vajadusest esitada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul vastused kirjas toodud küsimustele, samuti kirjas nimetatud dokumendid. Ühtlasi juhtis TKV tähelepanu, et kui kaebaja dokumente ja teavet ei esitata, võib TKV jätta taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3 alusel läbi vaatamata.
3-25-829 Kaebaja sai kirja kätte 08.03.2025, seega oli tal võimalik küsimustele vastata kuni 21.03.2025. Kaebaja saatis TKV-le 09.03.2025 e-kirja, esitades lühivastused ning Exceli tabeli võlgnevuste kohta.
2.K.N esitas 24.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et TKV on õigusvastases viivituses kaebaja taotluse lahendamisega (haldusasi nr 3-25-460). Tallinna Halduskohus tagastas 20.03.2025 määrusega kaebuse.
3.K.N esitas 10.03.2025 TKV-le taotluse maksta talle 2025. a märtsi eest toimetulekutoetust ning linna eelarvest makstavat sissetulekust sõltuvat universaaltoetust. TKV teavitas kaebajat 18.03.2025 kirjaga vajadusest esitada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul vastused kirjas toodud küsimustele, samuti kirjas nimetatud dokumendid. Selle kirja sai kaebaja kätte 20.03.2025 ja tal oli võimalik vastata kirjas esitatud küsimustele kuni 03.04.2025. 20.03.2025 e-kirjas esitas kaebaja vastused ja arstitõendi (dtl 184–186).
4.TVK jättis 28.03.2025 kaebaja 11.02.2025 taotluse läbi vaatamata (dtl 146–149), sest TKV hinnangul ei esitanud kaebaja küsitud teavet. Ka 10.03.2025 taotluse jättis vastustaja samal põhjusel 04.04.2025 läbi vaatamata (dtl 187–190).
5.K.N esitas halduskohtule 01.04.2025 kaebuse, milles palus tuvastada tema 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotluste lahendamisega viivitamise õigusvastasuse. Lisaks palus kaebaja tuvastada, et vastustaja on rikkunud taotluste menetlemisel IKÜM-i1 sätteid ning ta palus kohustada vastustajat järgima IKÜM-i nõudeid, sh kasutada kaebaja isikuandmete töötlemisel anonüümsust. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Tallinna linna tasuma kaebajale toimetulekutoetust 2025. a veebruari- ja märtsikuu eest. Kaebaja ja tema pereliige on puudega ja vähenenud töövõimega isikud, kellel ei ole muid ressursse eluks vajalike kulude katmiseks. Viivitus toetuse maksmisel toob kaasa ka muude sotsiaaltoetuste ja toiduabi kadumise, kuna menetlemata jäänud avalduste tõttu ei kanta kaebajat abisaajate nimekirja. Kaebaja on jäetud abita juba 18 kuud, talle ei ole antud üüritoetust kolimiseks ega võimaldatud linna eluruume.
6.Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Toimetulekutoetuse taotlus tuleb läbi vaadata viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist ja sissetulekust sõltuva universaaltoetuse taotlus kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäevast. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) on kaebajale määranud riikliku lapsetoetuse 80 eurot ning kaebaja tütrele puudetoetuse 36,31 eurot. Eesti Töötukassa on maksnud kaebaja tütrele ning kaebajale töövõimetoetust 2025. a jaanuaris ja veebruaris vastavalt 363,47 eurot ja 363,47 eurot ning tasemeõppes osalemise toetust 2025. a jaanuaris 362,70 eurot ja veebruaris 410,13 eurot. Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka lapsetoetus, töövõimetoetused ja tasemeõppes osalemise toetus ehk kokku 2025. a jaanuaris 1169,64 eurot ning veebruaris 1217,07 eurot. Kaebaja tütrele SKA makstav puudetoetus ei lähe küll sissetulekuna toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid on ette nähtud tütre puudest tingitud lisakuludeks.
7.Tallinna Halduskohus võttis 07.04.2025 määrusega kaebuse menetlusse kaebaja 2025. a veebruari- ja märtsikuu sotsisaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks lahendada kaebaja 2025. a veebruari ja märtsi sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt (resolutsiooni p 2) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
2(6)
3-25-829 Kaebaja soovib, et vastustaja vaataks kaebaja taotlused sisuliselt läbi ja teeks kaebaja taotluste kohta positiivse otsuse, millega makstaks toetused välja. Vastustaja on jätnud kaebaja taotlused läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei esitanud temalt nõutud teavet ehk asjakohaseid vastuseid ja dokumente. Vaidluse keskne küsimus seisneb selles, kas kaebaja on 2025. a veebruari- ja märtsikuu taotlustega esitanud kõik vajalikud dokumendid ning kas vastustaja tohtis nõuda dokumentide ja selgituste esitamist. Taotluse läbi vaatamata jätmine ei ole haldusakt, vaid menetlust lõpetav toiming. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks on kohane nõuda 2025. a veebruari- ja märtsikuu sotsiaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist koos kohustamisnõuetega taotlused sisuliselt läbi vaadata (tuvastamisnõue on hõlmatud kohustamisnõudega). Kohus mõistab kaebust nii, et IKÜM-i sätete rikkumisega seonduv on kaebuse sisuline väide, mitte aga kaebaja eraldiseisev nõue. Kohus saab kaebuse sisulisel lahendamisel hinnata, kas lisateabe nõudmine oli asjakohane ja õiguspärane. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et tal puuduvad rahalised vahendid oma perekonna esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks kaebaja perekonnale vastavalt tema pereliikmete arvule on 360 eurot. See raha on kaebajal SKA ning töötukassa makstavate toetuste näol olemas, seega on esmavajadused kaetud. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks sattunud sel määral kitsikusse, et sellega kaasneks reaalne oht tema elule või tervisele või oht jääda ilma elukohast. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks elukoha elektrienergia või kommunaalkulude eest tasumisega võlgnevuses, mistõttu võib järeldada, et kaebajat ei ähvarda teenuste katkemine. Kohtule ei nähtu kaebaja esitatud dokumentidest, et kaebaja ja tema perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt väljatõstmiseks. Seega ei esine praegusel juhul kaebajal sellist ülekaalukat õiguskaitsevajadust, mis õigustaks kaebaja soovitud eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist.
8.K.N esitas 20.04.2025 Tallinna Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada TKV-d tegema viivitamata otsus (andma haldusakt) K.N-i ja X-i 2025. a veebruari- ja märtsikuu sotsiaaltoetuse taotluste kohta. Haldusakti andmata jätmine välistab täielikult toiduabi, ravimihüvitise ja vaidlustamise võimaluse ning seab otseselt ohtu nende elu ja tervise.
9.Tallinna Halduskohus jättis 23.04.2025 määrusega K.N-i 20.04.2025 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus jäi oma 07.04.2025 määruses võetud seisukoha juurde, et esitatud dokumentidest ja neis sisalduvatest andmetest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel oleks kaebaja minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus. Kaebaja saab taotleda vastustajalt oma taotluste menetluse uuendamist, kõrvaldades taotlustes esinevad puudused. Kaebajal pole sellist ülekaalukat õiguskaitsevajadust, mis õigustaks tema eesmärgi saavutamist juba enne kohtuasja sisulist lahendamist.
10.K.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 07.04.2025 määruse peale. Kaebaja palub tühistada Tallinna Halduskohtu 07.04.2025 määruse resolutsiooni p 6 ja kohustada TKV-d tegema viivitamata otsus 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuse taotluste kohta. Samuti palub kaebaja kohustada halduskohut tegema eraldi määruse 01.04.2025 kaebuses IKÜM-i alusel esitatud nõude kohta. Samuti esitas K.N määruskaebuse 23.04.2025 määruse tühistamiseks, paludes teha asjas uus määrus, millega kohustada TKV-d viivitamata andma haldusakt K.N-i 2025. a veebruarining märtsikuu toimetulekutoetuse taotluste kohta (teha positiivne või negatiivne otsus). Kohus on sissetulekute arvestamisel kohaldanud ekslikult sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 133 lg-t 4, sest sissetulekuks ei tohi lugeda tasemeõppe toetust, puude- ja 3(6)
3-25-829 lapsetoetust. Kaebaja tervise- ja eluasemekahju on pöördumatu. Toimetulekutoetus on dokumendipõhine ning toimub STAR süsteemis. TKV-l ei ole seaduslikku alust viivitada. IKÜM-i rikkumine on jäetud tähelepanuta, kuigi kaebuses on nõutud lõpetada isikuandmete ilma seadusliku aluseta töötlemine. TKV on kogunud tundlikke isikuandmeid (sh tervise- ja võlaandmeid), ilma et oleks kavatsenud neid kasutada haldusakti tegemiseks. Selline andmetöötlus on ebaseaduslik ning rikub kaebaja õigusi. Kui kohus lahendab toetuse määramise küsimuse ilma haldusakti olemasoluta, asub ta tegelema haldusorgani ülesandega, mis on põhiseadusevastane. Rikutud on mitte ainult Eesti seadusi, vaid ka kaebaja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIK) tulenevaid õigusi. Põhjendamata viivitus, haldusorgani tegevusetuse ignoreerimine ja IKÜM-i alusel esitatud nõuete läbi vaatamata jätmine rikuvad rahvusvahelist õigust, kahjustades pöördumatult kaebaja õigusi ja inimväärikust. Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 tagab igaühele õiguse tõhusale õiguskaitsele. EIK art 8 kaitseb igaühe õigust era- ja perekonnaelule. Kui riik ei taga minimaalseid sotsiaalabi otsuseid ega võimalda kaebeõigust haldusakti puudumise tõttu, siis on tegemist riigivastutuse seaduse § 7 ja § 14 tähenduses põhjustatud kahju ja õigusrikkumisega, millel võivad olla ka kriminaalõiguslikud tagajärjed. Ilma toimetulekutoetuse taotluse kohta sisulise haldusakti andmiseta pole kaebajal võimalik taotleda tasuta toiduabi ja ta jääb igasuguse abita. Samuti on otsuse olemasolu vajalik selleks, et taotleda ravimite hüvitamist, mis on kaebaja jaoks hädavajalik. Samuti ei saa kaebaja ilma haldusaktita kaitsta oma õigusi kohtus. Halduskohtu võetud seisukohad on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2021 määrusega asjas 3-21-704. Rikutud on kaebaja põhiõigusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebuste menetlusse võtmine
11.Määruskaebused tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebused on tähtaegsed (HKMS § 204 lg 1) ning vastavad HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Nõuded
12.Kaebaja on esitanud halduskohtule nõuded tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna tegevusetus tema 2025. a veebruari- ja märtsikuu toetuse taotluste menetlemisel ning kohustada vastustajat taotlusi sisuliselt lahendama (01.04.2025 kaebuse lk 7, p 3.12 viimane lause). Esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja kohustada vastustajat lahendama kaebaja 2025. a veebruari- ja märtsikuu toetuse taotlused 24 tunni jooksul.
13.Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohus on õigesti võtnud 07.04.2025 määrusega menetlusse kaebaja kohustamisnõude – kohustada vastustajat sisuliselt lahendama kaebaja 2025. a veebruari- ja märtsikuu sotsiaaltoetuse taotlusi. Kohtul on kohustus lähtuda kaebuse esemest (HKMS § 41 lg 1) ja kaebaja eesmärgist (HKMS § 2 lg 4 teine lause). Kaebusest ilmneb kaebaja seisukoht, et ta ei ole nõus tema taotluste läbi vaatamata jätmisega ning soovib, et haldusorgan teeks taotluste kohta sisulised otsused. Asjakohased ei ole kaebaja väited, et kohus ei saa haldusorgani asemel otsust teha ning et haldusakti puudumise tõttu ei saa kohus hinnata toetuse põhjendatust. Selliseid faktilisi asjaolusid siinses asjas ei esine. Halduskohus on õigesti osutanud Riigikohtu halduskolleegiumi 07.11.2024 otsusele asjas nr 3-22-1526 (p 27), milles leiti, et taotluse läbi vaatamata jätmisega haldusmenetlus lõppeb, kusjuures selline otsus ei ole haldusakt (HMS § 43 lg 1 p 3), mistõttu tuleks esitada halduskohtule kohustamiskaebus. Kohustamisnõue hõlmab tuvastamisnõuet. 4(6)
3-25-829
14.Halduskohus on selgitanud, et mõistab kaebust nii, et kaebaja hinnangul on vastustaja rikkunud isikuandmete töötlemisel IKÜM-iga kehtestatud nõudeid, kohus peab kaebuse neid väiteid sisulisteks ja annab neile hinnangu kaebuse sisulise lahendamise käigus. Halduskohus palus kaebajal teada anda, kui kaebaja sellise käsitusega ei nõustu. Kuivõrd kaebaja on andnud halduskohtule teada, et soovib IKÜM-iga seotud nõuete eraldi menetlemist, tuleb halduskohtul otsustada, kas ja millisel kujul saab need nõuded menetlusse võtta. Ringkonnakohus ei saa seda teha halduskohtu asemel. Halduskohus ei ole vaidlustatud määruste resolutsioonides keeldunud IKÜM-i rikkumisega seotud nõuete menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus saab praeguses määruskaebemenetluses kontrollida vaid 07.04.2025 ja 23.04.2025 määruste resolutsioonide seaduslikkust ja põhjendatust. Olukorras, kus kohus on kaebaja tegeliku tahte tuvastamiseks palunud kaebajal teatada, kas ta soovib esitada nõuet või õiguslikku väidet ning kaebaja on vastanud, et ta soovib seda siiski menetleda eraldi nõudena, ei ole kohtul võimalik kaebaja tahtest mööda minna ega jätta seda eraldi nõudena menetlemata, s.o otsustamata määrusega, kas võtta nõue menetlusse või keelduda selle menetlusse võtmisest (HKMS § 2 lg 3 teine lause, § 2 lg 4 teine lause, § 120 lg 1 p-d 1 ja 3, lg-d 2 ja 3, § 158 lg 1 teine lause). Esialgne õiguskaitse
15.Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata.
16.Asjaolud ei viita sellele, et TKV oleks toiminud õigusvastaselt. Põhjendamatu on kaebaja väide, et TKV oleks pidanud igal juhul andma haldusakti. HMS § 15 lg-st 3 ja HMS § 38 lg-st 3 tuleneb haldusorgani õigus jätta taotlus läbi vaatamata, kui taotleja jätab nõutaval määral täitmata taotleja kohustuse teha koostööd ning esitada haldusorganile täieliku ülevaate oma majanduslikust seisundist. Selliselt on Tallinna Ringkonnakohus tõlgendanud kehtivat õigust ka sarnases vaidluses tehtud 16.03.2025 otsuses asjas nr 3-23-2046, p 62. Ekslik on kaebaja seisukoht, et ilma haldusaktita ei ole tal võimalik oma õigusi kohtus kaitsta. Kui esineb alus jätta taotlus läbi vaatamata, pole võimalik asja sisuliselt lahendada ja haldusakti anda. Sellisel juhul kontrollib halduskohus kohustamiskaebuse raames, kas taotlus jäeti õiguspäraselt läbi vaatamata ning kui tuvastatakse rikkumine, kohustab halduskohus haldusorganit lahendama taotlus sisuliselt. Seega on kaebaja õigused tõhusalt kaitstud. Kuna SHS ei näe üksikasjalikult ette, kuidas abivajadust hinnatakse, siis on haldusorganil õigus määrata menetlustoimingu vorm ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel (vt HMS § 5 lg-d 1 ja 2). Seda, kas kaebaja oli esitanud TKV-le kõik taotluse lahendamiseks vajalikud selgitused ja tõendid ning kas linna menetlustoimingud taotluse lahendamisel on olnud põhjendatud ja vajalikud, tuleb täpsemalt hinnata kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Siiski kohtu esialgsel hinnangul ei olnud TKV küsimused (dtl 188) ilmselgelt põhjendamatud või asjakohatud. Kohus ei saa kohustada esialgse õiguskaitse korras vastustajat andma haldusakti ainuüksi selleks, et tagada kaebajale võimalus saada tasuta toiduabi ja ravimihüvitisi. Kui kaebajale ei anta toiduabi või keeldutakse ravimite hüvitamisest, saab selle peale esitada eraldi kaebuse.
17.Sotsiaaltoetuse taotluse menetlemisel on paratamatu, et töödelda tuleb asjaomaseid isikuandmeid. IKÜM art 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik mh juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avaliku võimu kandja seadusjärgse kohustuse täitmiseks. Haldusorgan võib haldusmenetluses toimingu tegemise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti (HMS § 5 lg 5).
18.Kaebaja pole veenvalt põhistanud esialgse õiguskaitse ülekaalukat vajadust (mis on eeldus selleks, et kohaldada esialgse õiguskaitse abinõu, millega kaebaja saavutaks kohe kaebuse eesmärgi). TKV esitatud andmed annavad põhjust kahelda, kas kaebajal on tegelikult nii suuri toimetulekuraskusi, nagu nad on püüdnud näidata. Halduskohus tugines õigesti asjaolule, et 5(6)
3-25-829 kaebajale ja tema perekonnaliikmele laekub toetustest piisavalt raha, et katta toidule, riietele, ravimitele jms kuluvad esmavajadused. Kohtule pole esitatud tõendeid, et kaebajat ja tema perekonnaliiget ähvardaks võlgnevuste tõttu eluasemest väljatõstmine või kommunaalteenuste osutamise lõpetamine. Toetuse taotluste läbi vaatamata jätmist on võimalik vältida, esitades haldusorganile nõutud andmed.
19.Eeltooduga analoogilistele seisukohtadele on ringkonnakohus asunud sarnastel asjaoludel tehtud 30.09.2024 määruses asjas nr 3-24-1939, p-d 7 ja 8). Kaebaja viide ringkonnakohtu 21.04.2021 määrusele asjas 3-21-704 ei muuda siinses asjas kohtu seisukohti, kuna iga esialgse õiguskaitse taotlus lahendatakse individuaalselt vastavalt konkreetse kohtuasja asjaoludele. Ringkonnakohtu osundatud määrusest ei tulene üldist seisukohta, et toimetulekutoetuse üle käivas vaidluses tuleb igal juhul kohaldada esialgset õiguskaitset. Erineda võivad kohtute eelhinnangud kaebuse perspektiivikusele, kaebaja esialgse vajaduse kaalukusele jms. Menetluslikud küsimused
20.Eelneva põhjal jääb K.N-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.04.2025 määruse resolutsiooni p 6 ja 23.04.2025 määrus muutmata.
21.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.