Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits, Maili Lokk 13.03.2025, Tartu 3-21-1457 X.X. kaebus Viru Vangla vastu tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 30.11.2023. a otsus X.X. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant ‒ X.X. Vastustaja ‒ Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.2023. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 13.03.2025, arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X.X. esitas 19.04.2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et ta nakatus vangla süül COVID-19 viirusesse. Kinnipeetav paigutati ümber teise kambrisse, mida varasemalt ei desinfitseeritud, kuigi kambris paiknesid enne teda koroonaviirusesse nakatunud kinnipeetavad.
2.Viru Vangla jättis 16.06.2021. a otsusega nr 6-16/62-2 X.X. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt.
Viru Vangla direktori 27.10.2020. a käskkirjaga nr 1-1/149 otsustati alates 27.10.2020 piirata kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Piirangute kohaldamise põhjuseks oli 27.10.2020 COVID-19 nakatumisjuhtumite avastamine Viru Vangla kinnipeetavate hulgas. Vangla rakendas piiranguid koheselt, kui selgus reaalne oht. Vangla tegutses operatiivselt ning vajalikku hoolsust täielikult järgides. Puuduvad igasugused viited, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane.
2.2.X.X. ümberpaigutamine teise kambrisse toimus tavapäraste ümberpaigutuste käigus, tulenevalt üksuse vajadusest kambrite näol ruumi juurde saada. Teiste kinnipeetavate sõnade kohaselt viibis kambris S408 varasemalt COVID-19 positiivne kinnipeetav. Kuupäevadel 27.–28.10.2020 ehk vahetult enne X.X. ümberpaigutamist ühtegi kinnipeetavat kambris S408 ei viibinud. Samuti on väga suur tõenäosus, et kinnipeetav sai COVID-19 nakkuse väljaspool kambrit S408, ning ei ole võimalik kindlaks teha, et ta nakatus viirusesse kambris S408. Viiruse levimise algfaasis viibis X.X. avatud eluosakonnas, kus samaaegselt liikusid ja puutusid omavahel kokku mitmed teised kinnipeetavad, kellest osa olid nakatunud COVID-19 viirusesse. X.X. viibis tööl ka väljaspool üksust, kus on oluliselt suurem võimalus puutuda kokku teiste Viru Vangla üksuste ja osakondade kinnipeetavatega.
2.3.X.X. tegi COVID-19 testi 27.10.2020 ning 28.10.2020 sai teada negatiivse testitulemuse. Terviseamet on COVID-19 haigust puudutavas infos välja toonud, et kui test on negatiivne, siis tuleks jälgida tervist veel 10 päeva jooksul. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et isik ei ole nakatunud, vaid tegemist võib olla peiteajal saadud valenegatiivse tulemusega. X.X. tegi positiivse tulemusega testi 01.11.2020 ehk viis päeva pärast negatiivse testi tegemist. Kuna kinnipeetav andis positiivse tulemusega testi vähem kui kümne päeva pärast negatiivse testitulemuse saamist, siis on suur tõenäosus, et varasema testitulemuse puhul oli tegemist valenegatiivse tulemusega.
3.X.X. esitas 27.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja leiab, et ta nakatus koroonaviirusega vangla hoolimatu tegevuse tõttu. Kaebaja oli terve, kui ta paigutati ümber teise kambrisse, kus enne teda viibis kinnipeetav, kes oli nakatunud koroonaviirusesse. Vangla pidi kambri desinfitseerima, kuid ei teinud seda. Vangla väide, et pikka aega seal kedagi ei olnud, on vale. Kaebaja paigutati kambrisse umbes poolteist päeva pärast seda, kui haigestunud kinnipeetav ära viidi. Kaebaja püüdis nakatumist ennetada ja selgitas, miks ta kardab kambrisse siseneda. Keeldumise korral lubati tema suhtes jõudu kasutada. Kuna vangla ei võtnud tarvitusele meetmeid kaebaja turvalisuse tagamiseks, siis oli tema koroonaviirusega nakatamine tahtlik. Kaebaja tervisele tekitati kahju ja tema elu pandi ohtu. Kaebaja oli üle kahe nädala haige. Kaebaja nõudis hüvitiseks 150 000 eurot.
4.Tartu Halduskohus jättis 30.11.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Vangistusõiguse normidest ei tulene kohustust desinfitseerida kambreid enne iga paigutust. Küll aga sätestavad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 17 lg 3 pd 1 ja 2, et Justiitsministeeriumil tuleb korraldada kinnipidamisasutuses võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele ja kinnipeetavatega vahetult kokkupuutuvatele isikutele, samuti võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused kinnipeetavatele. Seega oli vanglal üldine hoolsuskohustus oma töökorralduses vastavaid abinõusid rakendada. Vangla on seda ka teinud.
4.2.Vastustaja 12.10.2023. a vastusele lisatud dokumentidest nähtub, et väljakujunenud praktika kohaselt desinfitseeritakse kinnipeetavate elukambreid siis, kui seal on eelnevalt viibinud COVID-19 haige kinnipeetav. Kaebaja paigutati 29.10.2020 ümber kambrisse nr S408. Nimetatud kambris ei viibinud vahetult enne kaebaja sinna paigutamist, s.o 27.–28.10.2020 ühtegi teist kinnipeetavat. Seetõttu ei teostatud kambris ka desinfitseerimist.
4.3.Vangla praktika, et kambreid desinfitseeritakse vaid juhul, kui seal viibis eelnevalt COVID-19 haige või nakkuskahtlusega kinnipeetav, on kooskõlas viiruse leviku tõrje ja nakatumiste vältimise eesmärgiga. Kuna praegusel juhul ei olnud desinfitseerimist tingivaid asjaolusid tuvastatud, siis nõustub kohus vastustajaga, et kambri mittedesinfitseerimist ei saa pidada õigusvastaseks. Olukorras, kus kambris polnud eelnevalt viibinud isikud, kes võinuks 2
viirust kanda või levitada, ei saanud vastustajal olla ka kehtivatest õigusnormidest tulenevat desinfitseerimiskohustust ning vangla käitumine ei saanud põhjustada kaebaja nakatumist.
4.4.Pigem on väga suur tõenäosus, et kaebaja sai COVID-19 nakkuse väljaspool kambrit S408. Seega ei saa jaatada ka põhjuslikku seost kaebaja nakatumise ja vangla väidetavalt õigusvastase tegevuse vahel.
5.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 30.11.2023. a otsuse tühistada.
6.Ringkonnakohus otsustas 30.12.2024. a määrusega, et vaatab apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses; andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks; palus vastustajal vastata määruses esitatud küsimustele kinnipeetavate kambris S408 viibimise täpse aja ja koroonaviirusesse nakatumise ning Viru Vangla kambrite desinfitseerimise praktika kohta; määras kaebajale tähtaja vangla vastuse osas enda seisukoha esitamiseks ning teatas asja läbivaatava kohtukoosseisu ja otsuse teatavakstegemise aja (30.01.2025).
7.Viru Vangla esitas koos 08.01.2025. a vastusega andmed kinnipeetavate kambris S408 viibimise aja ja kaebaja kambrikaaslaste kohta. Vastustaja selgitas, et vangla ei ole alates 01.07.2024 vangidele tervishoiuteenuse osutaja ja seetõttu puudub vanglal ligipääs vangide terviseandmetele.
8.Ringkonnakohus uuendas 27.01.2025. a määrusega asja arutamise, tühistas varem määratud otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning pöördus Justiits- ja Digiministeeriumi (vangiregistri vastutav töötleja) poole, paludes esitada kohtule vaidluse all oleval ajal Viru Vangla kambris S408 viibinud kinnipeetavate ja kaebajaga koos ümberpaigutatud kinnipeetava tervisekaartide väljavõtted. Ministeerium edastas küsitud andmed ringkonnakohtule 13.02.2025. Ringkonnakohus andis 17.02.2025. a määrusega pooltele võimaluse täiendavalt kogutud andmete osas enda arvamuse avaldamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Kaebaja jäi kaebuses esitatud seisukohtade juurde ja rõhutas järgmist. Kaebajat testiti pärast viimaseid liikumisi ja töötamist ning ta oli terve. See on vaieldamatu tõend selle kohta, et vangla ebaadekvaatse ja ohtliku tegevuse tõttu nakatus kaebaja koroonaviirusega ning tema tervis sai kahjustada. Kaebaja palus kohtul faktid ja tõendid läbi vaadata ning selgitada, et oleks olnud palju parem jätta kõik oma kambritesse, arvestades, et sektoris, kus kaebajat enne hoiti, olid kõik terved. Vangla otsustas kaebaja ettepanekuid kuulamata teisiti ning kahjustas sellega kaebaja tervist.
10.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Viru Vangla jäi halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Vangla tegutses COVID-19 viiruse ohjamisel sellel ajahetkel teadaoleva info põhjal. COVID-19 viiruse levikut arvestades oli tegu paratamatusega. Vangla tegi kõik endast oleneva, et viiruse levikut vältida. Vangla tegevus oli õiguspärane.
11.Vastustaja esitas 08.01.2025 vastuse ringkonnakohtu 30.12.2024. a määruses esitatud küsimustele eelnevalt kambris viibinud kinnipeetavate ümberpaigutamise täpse aja, kaebaja kambrikaaslase samaaegse nakatumise ja kambri S408 desinfitseerimise vajaduse hindamise kohta. Vangiregistri andmetest nähtub, et kambris S408 paiknes ajavahemikul 3
17.09.–26.10.2020 teine kinnipeetav, kes paigutati nimetatud kambrist ära 26.10.2020 kell
13.05.Kaebaja ja tema kambrikaaslane paigutati kambrisse S408 28.10.2020 kell 16.25. Kambris ei olnud kedagi ajavahemikul 26.10.2020 kell 13.05 – 28.10.2020 kell 16.25, so üle kahe ööpäeva. Vangiregistri andmete kohaselt paiknesid kaebaja ja tema kambrikaaslane enne ümberpaigutamist kambris S509 alates 10.10.2020. Arvestades, et koroonaviirus on aerosoolnakkus, võib oletada, et kui üks kambrikaaslastest nakatus koroonaviirusega, nakatus ka teine. Vaidlusalusest juhtumist on möödunud enam kui neli aastat ja kõik andmed ei ole säilinud, sh ei ole vanglal enam kinnipeetavate terviseandmeid. Isegi, kui pidada võimalikuks koroonaviiruse levikut pindade kaudu, siis juhul, kui kambris oleks varasemalt paiknenud viirusesse nakatunu, siis vangla tavapraktika kohaselt koristati ja desinfitseeriti kamber koheselt sellest kinnipeetavate äraviimisel. Üksuse juhi 28.05.2021. a e-kirja esimeses lauses on tegemist ebaõnnestunud sõnastusega, sest tegelikkuses toimus vanglas kambrite desinfitseerimine alates riigis eriolukorra kehtestamisest (12.03.2020). Kambreid desinfitseeriti koheselt, kui nendest kinnipeetav(ad) ära viidi, et olla valmis järgmiseks paigutamiseks, sest üldjuhul tuleb paigutused teha kiiresti.
12.Kaebaja esitas 06. ja 26.02.2025 täiendavad seisukohad. Kaebaja leidis, et vangla üritab järjekindlalt kõike näidata nii, et kaebaja nakatus vanglas liikudes. Vangla esitab valeandmeid, arusaamatut infot ja ajab kohut segadusse. Kaebaja rõhutas, et nakatunud kinnipeetava kambrist lahkumisest möödunud aega arvestades võis kaebaja nakatuda pindu (laud, kraan, tualettruum) puudutades ja seejärel silmi hõõrudes vms.
13.Vastustaja esitas 28.02.2025 täiendava seisukoha, milles leidis, et täiendavalt kogutud tõendid (kinnipeetavate tervisekaardid) lükkavad ümber kaebaja väited vangla süül koroonaviirusega nakatumisest ning kinnitavad, et kaebaja kambrisse S408 paigutamine ei olnud tema haigestumise põhjuseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.
15.Praeguses asjas väidab kaebaja, et vangla ei rakendanud teda vanglasiseselt ümber paigutades vajalikke ohutusmeetmeid, mille tagajärjel haigestus kaebaja COVID-19 haigusesse. Kaebaja paigutati 28.10.2020 ümber kambrisse S408, kus oli viibinud koroonahaige kinnipeetav, kuid kambrit eelnevalt ei desinfitseeritud. Kaebaja oli ümberpaigutamise ajal terve. Ta tegi 01.11.2020 koroonatesti, mille tulemus oli positiivne. Kaebajaga samal ajal nakatus ka temaga koos ümber paigutatud kambrikaaslane.
16.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse paragrahvides 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; õiguste rikkumise 4
tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et praegusel juhul ei ole RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud ning seetõttu tuli kaebus rahuldamata jätta. Ka apellatsioonimenetluses täiendavalt kogutud tõendeid arvestades ei saa vangla tegevust õigusvastaseks pidada. Vastuseks kaebaja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ümberpaigutamise ajal 2020. a oktoobri lõpus teada olnud informatsiooni kohaselt ei saanud viiruse levimist pindade kaudu välistada. Viru Vangla märkis 27.10.2020. a käskkirja põhjendustes, et viirus võib levida ka viirusega nakatunud pindade kaudu ning see võib olla elujõuline ja nakkusohtlik esemetel kuni 48 tundi (käskkirja lk 3). 2021. a kevadel kaebaja kahjunõuet menetledes lähtus vangla Terviseameti seisukohast, mille kohaselt viirus võib elada sellistel pindadel nagu plastik ja roostevaba teras 2–3 päeva.
19.Kaebajale teadaolevat viibis enne tema ümberpaigutamist kambris S408 COVID-19 haigusesse nakatunud kinnipeetav ja seetõttu usub kaebaja, et ta nakatus koroonaviirusega just selles kambris. Vaidluse all on küsimus, kas vanglal oli kohustus enne kaebaja kambrisse S408 paigutamist see desinfitseerida ja kas vangla seda tegi. Ringkonnakohus arvestab, et vanglal oli seadusest tulenev kohustus tagada kinnipeetavatele võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused, ning et vangla selgituste kohaselt toimus pindade desinfitseerimine suulise korralduse alusel.
20.Viru Vangla märkis kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses, et teiste kinnipeetavate sõnade kohaselt oli kambris S408 varasemalt viibinud COVID-19 positiivne kinnipeetav. Kuupäevadel 27.–28.10.2020 ehk vahetult enne X.X. kambrisse S408 paigutamist ühtegi kinnipeetavat kambris S408 ei viibinud. Viimast kordas vastustaja ka kohtumenetluses ja selgitas, et kambri desinfitseerimiseks puudus vajadus. Vastustaja esitas koos 12.10.2023. a vastusega halduskohtule väljavõtte kaebaja vanglasisesest liikumisest, millest nähtub, et kaebaja paigutati kambrist S509 kambrisse S408 28.10.2020 kell 16.25. Kaebaja väitele, et enne tema paigutamist kambrisse S408 viibis seal koroonaviirusesse nakatunud kinnipeetav, vastustaja ei vastanud.
21.Halduskohus märkis otsuse p-des 13 ja 16 ekslikult, et kaebaja paigutati kambrisse S408 29.10.2020, ega pööranud tähelepanu sellele, kui pika aja jooksul kamber tegelikult tühi oli. Samuti ei selgitanud halduskohus välja seda, kas vastab tõele, et kambris S408 viibis enne COVID-19 haigust põdev kinnipeetav. Halduskohus lähtus otsuse tegemisel sellest, et tegemist oli olukorraga, kus „kambris polnud eelnevalt viibinud isikud, kes võinuks viirust kanda või levitada“. Otsuse p-s 16 tegi halduskohus asja materjalide põhjal kindlaks, et nimetatud kambris ei viibinud vahetult enne kaebaja sinna paigutamist, so 27.–28.10.2020 ühtegi teist kinnipeetavat. Seetõttu ei teostatud kambris ka desinfitseerimist. Halduskohus märkis, et avalikult kättesaadava info kohaselt on üks võimalus nakkuse saamiseks tõepoolest see, kui puudutatakse pindu, mille peale keegi, kellel on koroonaviirus, on köhinud või aevastanud. Viirus võib elada sellistel pindadel nagu plastik ja roostevaba teras 2–3 päeva. Viiruse peiteperiood on umbes 2–14 päeva.1 Halduskohtu hinnangul on vangla praktika, et 1
kambreid desinfitseeritakse vaid juhul, kui seal viibis eelnevalt COVID-19 haigusesse haigestunud või nakkuskahtlusega kinnipeetav, kooskõlas viiruse leviku tõrje ja nakatumiste vältimise eesmärgiga. Halduskohus asus seisukohale, et kuna praegusel juhul ei olnud desinfitseerimist tingivaid asjaolusid tuvastatud, siis ei saa kambri mittedesinfitseerimist õigusvastaseks pidada.
22.Asja materjalide hulgas on Viru Vangla viienda üksuse juhi 28.05.2021. a e-kiri (Viru Vangla 12.10.2023. a vastus kohtunõudele, lisa), milles üksuse juht selgitas, miks ei olnud põhjust kambrit S408 enne kaebaja sinna paigutamist desinfitseerida. Üksuse juht märkis lisaks järgmist: „Kui kambrist paigutatakse ära COVID-positiivne vang, siis kamber desinfitseeritakse. Desoainet pritsiti kõikidele pindadele, mida kinnipeetav kambris üldiselt katsuda võis – kapid, lauad, toolid, voodi, WC jms.“ Viru Vangla kinnitas ringkonnakohtule 08.01.2025 esitatud vastuses, et üksuse juhi 28.05.2021 e-kirja esimeses lauses on tegemist ebaõnnestunud sõnastusega, sest tegelikkuses toimus vanglas kambrite desinfitseerimine alates riigis eriolukorra kehtestamisest (12.03.2020). Kambreid desinfitseeriti koheselt, kui nendest kinnipeetav(ad) ära paigutati, et olla valmis järgmisteks paigutamisteks.
23.Apellatsioonimenetluses kogutud tõendi (päring kambrisse S408 paigutamiste kohta, vangla 08.01.2025. a vastuse lisa) kohaselt viibis alates 17.09.2020 kambris S408 kaks kinnipeetavat, kes paigutati ümber vastavalt 24.10.2020 kell 17:55 ja 26.10.2020 kell 13:05. Kuni 24.10.2020 kambris S408 viibinud kinnipeetava tervisekaardi väljavõttest nähtub, et ta tegi ülejärgmise päeva (26.10.2020) hommikul koroonatesti, mille tulemus oli positiivne. Kinnipeetava, kes paigutati kambrist S408 ära 26.10.2020, tervisekaardi väljavõttest (kuni 02.12.2020) ei nähtu andmeid COVID-19 haiguse kohta. Seega vastab tõele kaebaja väide, et enne tema kambrisse S408 paigutamist oli seal COVID-19 haigusesse nakatunud kinnipeetav. Kaebaja paigutamise ajaks (28.10.2020 kell 16.25) oli kamber olnud tühi kaks ööpäeva. Kuigi viimasena kambrist ära viidud kinnipeetav hilisemate andmete kohaselt ei haigestunud, oli tegemist lähikontaktse isikuga. Viru Vangla 27.10.2020. a käskkirja nr 1-1/149 (lk 3) põhjendustes on märgitud muu hulgas järgmist: „Teaduskirjanduses on leitud, et inimene võib olla nakkusohtlik ka siis, kui ühtegi haigussümptomit veel ei ilmne. Just seda nn peiteaega on peetud eriti ohtlikuks, kuna sel ajal ei ole haiguse kandjad viirusest veel ise teadlikud, kuid levitavad seda edasi. [...] Seega ei pruugi vanglateenistusel olla kohe teavet isikute kohta, kellest võib lähtuda nakkusoht, mistõttu tuleb käsitleda potentsiaalselt ohtlikena kõiki isikuid.“ Ringkonnakohtu hinnangul oli eeltoodust tulenevalt ja vangla tavapraktikat arvestades tegemist olukorraga, kus võis eeldada, et vaidlusaluses kambris pinnad desinfitseeritakse.
24.Vangla kinnitas apellatsioonimenetluses, et vangla järgis vaidlusalusel ajal tavapraktikat, mille kohaselt desinfitseeriti kambris kõik enam puudutatavad pinnad koheselt pärast kambri tühjaks jäämist. Ringkonnakohus ei näe põhjust selles kinnituses kahelda. Vangla kinnitusele lisab usutavust see, et vangla pidi haldusorganina arvestama sellega, et COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamise abinõude kasutamata jätmisel suureneb risk viiruse ulatuslikuks levikuks vanglas. Viiruse ulatuslik levik vanglas oleks muutnud vastustajale aga tema ülesannete täitmise keerulisemaks ning on igati usutav, et vangla püüdis seda vältida.
25.Vastustaja esitas 10.08.2021 vastuse halduskohtu kohtunõudele, mille lisade hulgas on kaebaja 15.11.2020. a pöördumine Viru Vangla poole (reg 18.11.2020, nr 6-14/37078-1) seoses praeguse vaidluse aluseks olevate asjaoludega ja Viru Vangla 17.12.2020. a vastus nr 6-14/37078-2. Pöördumises märkis kaebaja, et kui ta tuli kambrisse, ta nägi, et kambrit mitte keegi ei koristanud ja ta ei näinud seal kedagi tegemas desinfektsiooni. Vangla selgitas 17.12.2020. a vastuses muu hulgas, et enne kinnipeetavate ümberpaigutamist toimub kambrite 6
täielik desinfitseerimine, millega viiakse miinimumini võimalik nakatumise tõenäosus, ning lisas, et enne X.X. ümberpaigutamist kambrisse S408 ei toimunud selle desinfitseerimist, kuna 27.10.2020 ja 28.10.2020 ei paiknenud selles kambris ühtegi kinnipeetavat. Ringkonnakohtu hinnangul oleks vangla saanud praegust vaidlust ära hoida, kui ta oleks tähelepanu pööranud kaebaja ekslikule eeldusele, et kamber tuli desinfitseerida vahetult enne tema sinna paigutamist.
26.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et praeguse kohtuasja lahendamisel tuleb silmas pidada ka võimalust, et kaebaja võis koroonaviirusega nakatuda enne vaidlusalust ümberpaigutamist (kaebaja liikus eluosakonnas ja töötas väljaspool üksust). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuigi kaebaja tegi 27.10.2020 testi, mille tulemus oli negatiivne, ei tõenda see, et ta ei olnud 28.10.2020 kambrisse S408 paigutamisel siiski juba viirusega nakatunud. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest (kaebuse lisa) nähtub, et kaebajal oli 29.10.2020 nohu ja silmapõletik (haigusjuht nr A18634 20), 31.10.2023 andis kaebaja teada, et tal on kehatemperatuur 37,4 (haigusjuht nr A18891 20). Tervisekaardi 01.11.2020 sissekande kohaselt kurtis kaebaja 31.10.2020 pärast õhtust loendust, et ta on kolmandat päeva haige ning kaebas kipitustunnet kurgus, peavalu ja köha (haigusjuht nr A18717 20). Seega oli kaebajal nohu juba järgmisel päeval pärast ümberpaigutamist. On teada, et COVID19 haigust põhjustava viirusega nakatumisel tekivad sümptomid tavaliselt viie-kuue päevaga, kuid see aeg võib olla ühest päevast kahe nädalani. 2 Arvestades, et kaebaja paigutati kambrisse S408 eelmise päeva õhtupoolikul, siis tavalist sümptomite avaldumise aega arvestades oli ta ümberpaigutamise ajaks juba nakatunud. Isegi kui pidada võimalikuks, et sümptomid ilmnesid ühe päevaga, on muid asjaolusid arvestades siiski vähetõenäoline, et kaebaja nakatus selles kambris. Vastustaja selgitas, et vanglas on sundventilatsioon. Kuna kamber S408 oli enne kaebaja sellesse kambrisse paigutamist tühi, siis ei ole eluliselt usutav, et paigutamise hetkel oleks kambris olnud aerosoole, mis jäänuksid sinna eelnevast kinnipeetavast. Ringkonnakohus nõustub, et olukorras, kus kamber oli olnud tühi kaks ööpäeva ja Terviseameti andmetel võib COVID-19 haigust põhjustav viirus õhus elus püsida kuni kolm tundi,3 ei saanud kaebaja kambris S408 viirusesse nakatuda õhu kaudu. Praeguseks on leitud, et viirus levib valdavalt piisknakkusena ja oht pindadelt viirust saades nakatuda on vaatamata sellele, et viirus võib pindadel mõnda aega elus püsida, väga vähene. Teavet selliste uuringutulemuste kohta oli meedias avaldatud ka juba vaidlusalusel ajal. 4 Lisaks kinnitas vangla, et kambris S408 desinfitseeriti pinnad kohe pärast kambri tühjaks jäämist. Seega osutavad asjaolud kogumis sellele, et kaebaja tõenäoliselt ei saanud nakkust kambrist, kuhu ta ümber paigutati.
27.Kaebaja kambrikaaslase tervisekaardi väljavõttest nähtub, et ta kaebas 31.10.2020 pärast õhtust loendust kipitustunnet kurgus ja peavalu ning 02.11.2020 peale lõunat edastati talle informatsioon, et COVID-19 testi tulemus on positiivne. Kuna kaebaja kambrikaaslane viibis kaebajaga samas kambris ka enne nende ümberpaigutamist, siis ei kinnita asjaolu, et neil mõlemal ilmnes haigus pärast kambrisse S408 paigutamist, kaebaja väidet, et nad said nakkuse just sellest kambrist.
28.Kaebaja leidis, et oleks olnud palju parem jätta kõik oma kambritesse, arvestades, et sektoris, kus kaebajat enne hoiti, olid kõik terved ja oleks olnud võimalik see täielikult isoleerida ning seal viibinud vangide tervisele ei oleks olnud tarbetut ohtu. Ringkonnakohus märgib, et asjaolust, et kaebajale teadaolevalt olid tema sektoris kõik kinnipeetavad terved, ei saa tõsikindlalt järeldada, et nende hulgas nakatunuid ei olnud. Ringkonnakohus selgitab, et 2
Euroopa Vaktsineerimise Infoportaal (https://vaccination-info.europa.eu/et/covid-19-0). Vt allmärkus 1. 4 https://lounaeestlane.ee/varske-uuring-koroona-ei-levi-ukselinkide-kaudu/ 3
7
vangla otsustab kinnipeetavate vanglasisese paigutamise üle kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõiguse teostamise kohtulik kontroll on piiratud, sealhulgas ei hinda kohus eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).
29.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguse vaidluse asjaolusid arvestades Viru Vanglale kaebaja poolt etteheidetavat tegevust õigusvastaseks pidada. COVID-19 viiruse puhangu ajal 2020. a sügisel oli tegemist siiski veel uue haigusega, mille leviku kohta ei olnud piisavalt teavet. Kehtisid üldised soovitused hoida distantsi, pesta käsi ja jääda positiivse diagnoosi saanuna isolatsiooni, samuti oli teada, et viirus on kergesti nakkuv ka veel sümptomiteta isikutelt (Viru Vangla 27.10.2020. a käskkiri nr 1-1/149, lk 6 viidatud allikad). On mõistetav, et kaebaja tundis hirmu COVID-19 haigusesse nakatumise ees ning vangla toimingud võisid tekitada temas arusaama, et vangla ei tee piisavalt selleks, et nakkuse levikut takistada. Samas on selge, et vanglal ei olnud võimalik kinnipeetavate nakatumist täielikult ära hoida. On üldteada, et ka vabaduses viibivad isikud nakatusid koroonaviirusesse ka väga suurest ettevaatlikkusest hoolimata ning et paraku oli tegemist viirusega, mida ei õnnestunud alati vältida (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2024. a otsus asjas nr 3-22-193, p 7).
30.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab ja täiendab osaliselt halduskohtu põhjendusi.
31.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.