X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja 05.11.2023. a taotlus asjas täiendavate tõendite kogumiseks.
2.Jätta X kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Kinnipeetav X (edaspidi ka kaebaja) esitas 19.04.2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et ta paigutati ümber teise kambrisse, mida varasemalt ei desinfitseeritud, kuigi kambris paiknesid enne teda COVID-19 haiged patsiendid. X leiab, et ta nakatus vangla süül COVID-19 viirusesse, mistõttu palus ta välja mõista hüvitise tervisele tekitatud kahju eest.
3-21-1457
2.Viru Vangla jättis 16.06.2021. a otsusega nr 6-16/62-2 X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt.
2.1.Viru Vangla direktori 27.10.2020. a käskkirjaga nr 1-1/149 otsustati alates 27.10.2020 piirata Viru Vangla kinnise vangla kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Piirangute kohaldamise põhjuseks oli 27.10.2020 nakatumisjuhtumi avastamine Viru Vangla kinnipeetavatel, mis tõi kaasa vajaduse kohaldada viiruse leviku tõkestamiseks ning teiste isikute tervise ja elu kaitseks vanglas täiendavaid sisekorralduslikke meetmeid. Seega rakendas vangla vahetust ohust teada saades koheselt meetmeid, et viiruse edasine levik tõkestada. Terviseameti andmeist nähtub, et näiteks 25.10.2020 oli Eestis nakkusjuhtude arv päevas 17 ning 26.10.2020 oli vastav arv 37. Lisaks oli 14 päeva haigestumus saja tuhande elaniku kohta sellel ajal 42,14. Võrdluseks, näiteks 19.12.2020 oli vastav näitaja 505,58. Vanglal puudus põhjendatud alus varasemate piirangute kohaldamiseks, sest arvestada tuleb ka seda, et liikumis- ja suhtlemisvabadust ei saa piirata vanglas kergekäeliselt ning vastavad meetmed peavad olema proportsionaalsed. Vangla rakendas piiranguid koheselt, kui selgus reaalne oht.
2.2.Riigikohus on samuti jaatanud, et kinnipeetava haigestumine vanglas viibimise ajal ei kujuta endast iseenesest rikkumist ja tervisekahju tekkimist, kui talle on õigel ajal tagatud kohane ravi. Kahjunõude menetlemise käigus kogutud andmetest nähtub, et kaebaja tervist kontrolliti regulaarselt ning seeläbi oli tagatud ka vajalik ravi. Kaebajal endal tõsised tervisekaebused puudusid. Vangla tegutses operatiivselt ning vajalikku hoolsust täielikult järgides.
2.3.Üksuse juhi selgituste kohaselt toimus kaebaja ümberpaigutamine teise kambrisse tavapärase kinnipeetavate ümberpaigutuste käigus tulenevalt üksuse vajadusest kambrite näol ruumi juurde saada. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist konkreetsesse kambrisse ega valida endale meelepärast kambrikaaslast. Teiste kinnipeetavate sõnade kohaselt oli kambris S408 varasemalt viibinud COVID-19 positiivne kinnipeetav. Kuupäevadel 27.–28.10.2020 ehk vahetult enne kaebaja kambrisse S408 paigutamist ühtegi kinnipeetavat kambris S408 ei viibinud. Viiruse levimise algfaasis viibis kaebaja avatud eluosakonnas, kus samaaegselt liikusid ja puutusid omavahel kokku mitmed teised kaaskinnipeetavad, kellest osa olid nakatunud COVID-19 viirusesse. Samuti viibis kaebaja tööl mh väljaspool üksust, kus on oluliselt suurem võimalus puutuda kokku ka teiste Viru Vangla üksuste ja osakondade kinnipeetavatega. Taotluses on kaebaja välja toonud, et ta andis COVID-19 testi 27.10.2020 ning sai teada negatiivse testitulemuse 28.10.2020. Terviseameti poolt on COVID-19 puudutava info osas välja toodud, et kui test on negatiivne, siis tuleks jälgida tervist veel 10 päeva jooksul või kuni haigusnähtude avaldumiseni. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et isikul ei ole koroonanakkust, vaid tegu võib olla peiteajal saadud valenegatiivse tulemusega. Peiteajal ei näita test positiivset tulemust. Kaebaja andis positiivse testitulemuse 01.11.2020 ehk viis päeva pärast esialgse negatiivse testi andmist. Kuna kaebaja andis positiivse testitulemuse kümne päeva jooksul alates negatiivse testitulemuse saamisest, siis on suur tõenäosus, et esialgse testi tulemuse puhul oli tegemist valenegatiivse tulemusega. Samuti on väga suur tõenäosus, et kaebaja sai COVID-19 nakkuse väljaspool kambrit S408, ning ei ole võimalik kindlaks teha kaebaja väidet, et ta nakatus COVID-19 viirusesse kambris S408.
2.4.Puuduvad igasugused viited, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, mis annaks aluse kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Tulenevalt asjaolust, et vangla tegevuses puudub õigusvastasus ning on välistatud kahju hüvitamise nõude rahuldamine, puudub vajadus analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.
3-21-1457
3.X esitas 27.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et väidetavalt kahjustas vangla kaebaja tervist, kui paigutas kaebaja eelnevalt desinfitseerimata kambrisse, kus oli paiknenud COVID-19 haige kinnipeetav, ja mille tagajärjel kaebaja haigestus COVID-19 haigusesse. Kaebaja palub vanglalt välja mõista hüvitise 10 000 eurot.
4.Tartu Halduskohus võttis 10.08.2021. a määrusega kaebuse menetlusse.
5.Viru Vangla esitas kaebusele 14.09.2021 kirjaliku vastuse, paludes jätta kaebuse rahuldamata.
7.Kohus otsustas 21.09.2023. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
8.Viru Vangla esitas 12.10.2023 kohtule täiendavad tõendid ja selgitused.
9.Kaebaja esitas 05.11.2023 kohtule täiendavad seisukohad, vastuväited ning taotluse täiendavate tõendite kogumiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja palub mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise ning põhjendab kaebust järgmiselt.
10.1.Vangla hoolimatu tegevuse tõttu nakatus kaebaja koroonaviirusega. Kaebaja oli terve, kui ta paigutati ümber teise kambrisse, kus enne teda viibis kinnipeetav, kes oli nakatunud koroonaviirusesse. Vangla pidi desinfitseerima kambri, kuid ei teinud seda. Kaebaja oli üle kahe nädala haige, mistõttu tekitati kahju tema tervisele.
11.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, jäädes enda 16.06.2021. a otsuses toodud põhjenduste juurde ning esitades järgmised täiendavad seisukohad.
11.1.Kaebaja kambrisse S408 paigutamine ei olnud kaebaja haigestumise põhjuseks. Antud kamber oli vahetult enne kaebaja sellesse kambrisse paigutamist tühi. Seega ei ole eluliselt usutav, et paigutamise hetkel oleks kambris olnud aerosoole, mis jäänuksid sinna eelnevast kinnipeetavast. Kui algselt peeti võimalikuks, et viiruse levikul on oluline roll ka võimalikul pindnakkusel, siis viimased andmed seda enam ei kinnita. Vanglas, sh elukambrites on sundventilatsioon, mille töö ei sõltu sellest, kas kambris keegi viibib. Seega oli ka kamber S408 pika aja jooksul ventileeritud ning kambri desinfitseerimine või ka desinfitseerimata jätmine ei mõjutanud nakkuse levikut. Ruumide täielikku desinfitseerimist ei ole COVID-19 viiruse vältimiseks Eestis ka mujal, väljaspool vanglat, vajalikuks meetmeks peetud. Seega puudub põhjuslik seos kaebaja nakatumise ning kambri desinfitseerimata jätmise vahel. Vanglas viibinud isikute – nii kinnipeetavate kui ka teenistujate – haigestumine vanglas viibimise ajal oli ebameeldiv kõigi jaoks, kuid viiruse levikut arvestades oli tegu paratamatusega. Vangla tegi endast oleneva, et viiruse levikut vältida, vangla tegevus oli õiguspärane ning see välistab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise. Samuti puudub põhjuslik seos.
11.2.Kuupäevadel 27.–28.10.2020 ehk vahetult enne kaebaja kambrisse S408 paigutamist ei viibinud kambris S408 ühtegi kinnipeetavat. Samuti levivad koroonaviirused enamikel juhtudel piisknakkusena (köhimisel, aevastamisel) ja otsekontakti kaudu ning harvemini pindade kaudu.
3-21-1457
12.Kaebaja 05.11.2023. a avalduses on esitatud taotlus, milles kaebaja palub kohtul teha vanglale järelpärimine selle kohta, kes viibisid viimastena kambris S408 enne kaebaja sinna üleviimist ja kuhu olid need isikud üle viidud. Kaebaja märgib, et kõiki haigestunuid viidi üle S-2 sektorisse.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kaebaja heidab Viru Vanglale ette seda, et vangla jättis järgimata vajalikud ohutusmeetmed, mille tagajärjel haigestus kaebaja COVID-19 haigusesse (kaebaja andis positiivse testitulemuse 01.11.2020). Täpsemalt ei ole kaebaja rahul sellega, et ta paigutati 29.10.2020 ümber kambrisse nr S408, kus väidetavalt oli eelnevalt viibinud haige kinnipeetav, ilma kambrit eelnevalt desinfitseerimata. Kaebaja sõnul oli ta üle kahe nädala haige ning pärast põetud haigust ei olnud tema tervis enam endine – tal on väsimus, nõrkus, hingeldus, mäluprobleemid. Eeltoodu tõttu nõuab kaebaja enda tervisele tekitatud kahju eest hüvitist 150 000 eurot.
14.Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Praegusel juhul väidab kaebaja, et vangla on oma süülise õigusvastase tegevusega kahjustanud tema tervist.
15.Vangistusseadus ei sisalda sätteid, mis reguleeriksid abinõude kohaldamist nakkushaiguse tõrjumise eesmärgil. Samuti ei tulene vangistusõiguse normidest kohustust desinfitseerida kambreid enne iga paigutust. Küll aga sätestavad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 17 lg 3 p-d 1 ja 2, et Justiitsministeeriumil tuleb korraldada kinnipidamisasutuses võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele ja kinnipeetavatega vahetult kokkupuutuvatele isikutele, samuti võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused kinnipeetavatele. Seega oli vanglal üldine hoolsuskohustus oma töökorralduses vastavaid abinõusid rakendada. Seda on vangla kohtu hinnangul ka teinud.
16.Vastustaja 12.10.2023. a vastusele lisatud dokumentidest nähtub, et väljakujunenud praktika kohaselt desinfitseeritakse kinnipeetavate elukambreid siis, kui seal on eelnevalt viibinud COVID-19 haiged kinnipeetavad. Kaebaja paigutati Viru Vanglas 29.10.2020 ümber kambrisse nr S408. Nimetatud kambris ei viibinud vahetult enne kaebaja sinna paigutamist, s.o kuupäevadel 27.–28.10.2020 ühtegi teist kinnipeetavat. Seetõttu ei teostatud kambris ka desinfitseerimist. Avalikult kättesaadava info kohaselt on üks võimalus nakkuse saamiseks tõepoolest see, kui puudutatakse pindu, mille peale keegi, kellel on koroonaviirus, on köhinud või aevastanud. Viirus võib elada sellistel pindadel nagu plastik ja roostevaba teras 2–3 päeva. Viiruse peiteperiood on umbes 2–14 päeva.1 Kohtu hinnangul on vangla praktika, et kambreid
3-21-1457 desinfitseeritakse vaid juhul, kui seal viibis eelnevalt COVID-19 haigusesse haigestunud või nakkuskahtlusega kinnipeetav, kooskõlas viiruse leviku tõrje ja nakatumiste vältimise eesmärgiga. Kuna praegusel juhul ei olnud desinfitseerimist tingivaid asjaolusid tuvastatud, siis nõustub kohus vastustajaga, et kambri mittedesinfitseerimist ei saa pidada õigusvastaseks. Olukorras, kus kambris polnud eelnevalt viibinud isikud, kes võinuks viirust kanda või levitada, ei saanud vastustajal olla ka kehtivatest õigusnormidest tulenevat desinfitseerimiskohustust ning vangla käitumine ei saanud viia kaebaja nakatumisele. Seetõttu ei ole ka asja õigeks lahendamiseks vajalik võtta asja juurde kaebaja viidatud andmeid selle kohta, kes viibisid kambris S408 enne kaebaja sinna paigutamist, ning kaebaja vastav taotlus jääb HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata.
17.Kohus nõustub vastustajaga, et pigem on väga suur tõenäosus, et kaebaja sai COVID-19 nakkuse väljaspool kambrit S408. Asja materjalidest nähtub, et esimesed COVID-19 viirusega nakatunud Viru Vangla kinnipeetavad tuvastati 27.10.2020. Vastustaja väitel viibis kaebaja viiruse levimise algfaasis avatud eluosakonnas, kus samaaegselt liikusid ja puutusid omavahel kokku mitmed teised kaaskinnipeetavad, kellest osa olid nakatunud COVID-19 viirusesse. Lisaks käis kaebaja tööl väljaspool üksust, kus oli oluliselt suurem võimalus puutuda kokku ka teiste Viru Vangla üksuste ja osakondade kinnipeetavatega. Seega ei saa kohtu hinnangul jaatada ka põhjuslikku seost kaebaja nakatumise ja vangla väidetava õigusvastase tegevuse vahel. Hüvitamisele kuuluv kahju peab olema haldusorgani väidetava õigusvastase tegevusega põhjuslikus seoses.
18.Eelnevalt esitatud põhjendustel ei ole praegusel juhul RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).
20.Tegemist on riigilõivuvaba kaebusega (HKMS § 22 lg 1 p 12) ning kohtule ei ole teada, et kaebaja oleks käesolevas asjas kandnud muid menetluskulusid. Hoolimata sellest jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema kanda.
21.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Tartu Halduskohtu 30.11.2023 otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2025 lahendis toodud muudatustega 15.04.2025.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.