Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.märtsil 2025 Tallinnas
Haldusasja number
3-24-3262
Haldusasi
OÜ KIIRWARREN.KL kaebus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.11.2024 otsus vaidlustusasjas nr 1208-24/264580 riigihankes „Elektroonsete liikluskorraldusvahendite ost 2023–2026“ (viitenumber 264580)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) – AS Signaal TM, lepinguline esindaja v.adv Kristina Laarmaa Vastustaja (hankija) – Tallinna Transpordiamet, volitatud esindaja Urmas Tammiksaar Kolmas isik (apellant) –
OÜ KIIRWARREN.KL,
lepinguline esindaja v.adv Kristina Uuetoa-Tepper
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.01.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ KIIRWARREN.KL apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt OÜ KIIRWARREN.KL taotlus tõendite asja juurde võtmiseks, võtta asja juurde OÜ KIIRWARREN.KL halduskohtus esitatud tõendid dtl 1089–1093 ja apellatsioonkaebusele lisatud tõendid. Jätta vastu võtmata OÜ KIIRWARREN.KL halduskohtus esitatud tõendid dtl 1087–1088).
Rahuldada OÜ KIIRWARREN.KL apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 16.01.2025 otsus haldusasjas nr 3-24-3262.
3.Teha haldusasjas nr 3-24-3262 uus otsus, millega rahuldada OÜ KIIRWARREN.KL kaebus ja tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.11.2024 otsus vaidlustusasjas nr 208-24/264580.
4.Mõista AS-lt Signaal TM OÜ KIIRWARREN.KL kasuks välja vaidlustusmenetluse, esimese ja teise kohtuastme menetluskulu 11 560 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-24-3262 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 24.03.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Transpordiamet (hankija või vastustaja) alustas 10.07.2023 avatud hankemenetlust riigihankes „Elektroonsete liikluskorraldusvahendite ost 2023-2026“ (riigihangete registri viitenumber 264580) (Hange). Käesoleva vaidluse seisukohast olulise tingimusena sätestas riigihanke alusdokumendi (RHAD) p 5.3 järgmised nõuded: „Pakkuja peab riigihanke esemeks olevate teenuste osutamisel kaasama spetsialistid, kes omavad pädevust elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamise (töökogemus vähemalt 3 aastat), fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas (töökogemus vähemalt 3 aastat), /---/. Pakkumus peab sisaldama lepingu täitmises vahetult osalevate ja käesolevas punktis täheldatud isikute CV-sid, mis sisaldavad andmeid nendele spetsialistidele kehtestatud töökogemuse nõuetele vastavuse kohta. /---/“ Hankes esitasid pakkumuse mh AS Signaal TM (vaidlustaja) ja OÜ KIIRWARREN.KL (apellant).
2.31.08.2023 esitas vaidlustaja vaidlustuse hankija 23.08.2023 otsustele, millega hankija tunnistas Hankes apellandi pakkumuse vastavaks ja edukaks ning kvalifitseeris nimetatud äriühingu (Vaidlustus I). 29.09.2023 otsusega rahuldas riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) Vaidlustuse I. Tallinna Halduskohus jättis 23.11.2023 otsusega haldusasjas nr 3-232246 apellandi kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis samas haldusasjas 18.01.2024 tehtud otsusega rahuldamata apellandi apellatsioonkaebuse. Otsuse kohaselt ei saa apellandi pakkumuses esitatud võtmespetsialist VA CV-st ega ka apellandi 17.08.2023 esitatud vastusest hankija täiendavale päringule järeldada, et kummastki tuleneks RHAD p-s 5.3 nõutud andmed spetsialisti töökogemuse kohta elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel pikemalt kui 17.11.2020–31.01.2023. Üksnes töötaja ametinimetusest ei saa järeldada, et ta tegeles apellandi elektroonikatööde juhina ka elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisega. Seega ei ole töökogemuse olemasolu selles valdkonnas näidatud nõutud 3-aastase kestusega, mistõttu vastustaja ei saanud apellandi pakkumust vastavaks tunnistada. Ringkonnakohtu otsus jõustus 30.01.2024.
3.Apellant esitas hankijale 30.01.2024 omal algatusel täiendava selgituse, märkides, et hankijaga sõlmitud hankeleping riigihankes nr 195722 täitmisajaga 15.05.2018–15.05.2023 ja alltöövõtuleping, millele ta oli oma 17.08.2023 vastuses viidanud kui spetsialisti kogemusele fooriprogrammide koostamise osas, tõendavad ühtlasi spetsialisti kogemust elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamise osas. Samuti vastas apellant 2024. a jooksul hankija täiendavatele päringutele seoses fooriprogrammide koostamise kogemusega.
4.08.10.2024 esitas vaidlustaja vaidlustuse hankija 30.09.2024 otsustele, millega hankija tunnistas Hankes teist korda apellandi pakkumuse vastavaks ja edukaks. VAKO jättis 11.10.2024 otsusega 08.10.2024 vaidlustuse läbi vaatamata, sest hankija tunnistas 30.09.2024 otsused kehtetuks omal algatusel.
5.23.10.2024 käskkirjaga nr 1.-16/24/23 (dtl 503) tunnistas hankija apellandi pakkumuse kolmandat korda vastavaks ja edukaks. Vastavaks tunnistamise otsuse õigusliku alusena on märgitud riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 1 ja faktilise alusena, et pakkumus vastab kõigile RHAD-s sätestatud tingimustele. Riigihangete registris 22.10.2024 koostatud protokollilise vastavusotsuse (dtl 505) põhjendusena on märgitud, et lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2024 otsusest kontrollis hankija täiendavalt apellandi töötaja VA pädevust elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel, töötaja täitis elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamise ülesandeid muu hulgas hankijaga sõlmitud hanke 2(12)
3-24-3262 „Elektrooniliste liiklusvahendite ost“ (viitenumber 195722) lepingu täitmisel ajavahemikul 15.05.2018–15.05.2023 ning sellest tulenevalt vastab apellandi pakkumus RHAD p 5.3 nõuetele.
6.31.10.2024 esitas vaidlustaja VAKO-le vaidlustuse hankija 23.10.2024 otsustele (Vaidlustus II). 21.11.2024 otsusega vaidlustusasjas nr 208-24/264580 rahuldas VAKO Vaidlustuse II. VAKO otsuse põhjenduste kohaselt jõustus koos ringkonnakohtu otsusega haldusasjas nr 3-23-2246 ka VAKO 29.09.2023 otsus, millega VAKO ja kohus olid apellandi pakkumuse ja 17.08.2023 selgituse põhjal tuvastanud VA kogemuse puudumise ja seega apellandi pakkumuse mittevastavuse RHAD p-le 5.3. Kuna RHS § 200 lg 6 kohaselt on vaidlustuse rahuldamisel VAKO jõustunud otsus hankijale täitmiseks kohustuslik ja hankija on kohustatud viima kõik oma riigihanke käigus tehtud otsused sellega kooskõlla, ei olnud lubatud arvestada apellandi täiendavaid 30.01.2024, st pärast Vaidlustusega I seotud vaidlustus- ja kohtumenetluse lõppemist, esitatud selgitusi ega hakata apellandi pakkumuse vastavust RHAD p-le 5.3 uuesti kontrollima. Ka ringkonnakohtu jõustunud otsusest ei tulene, nagu võiks apellant esitada selle kohta täiendavaid selgitusi ja andmeid.
7.Apellant esitas 02.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles VAKO 21.11.2024 otsuse tühistamist. Kohtupraktika kohaselt on hankija kohustatud andma pakkujale võimaluse pakkumust täpsustada, kui see ei too kaasa pakkumuse muutmist. Puuduse kõrvaldamise võimalus tuleb anda ka siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on selge, et pakkuja on teinud inimliku vea. Apellandi arvates ei ole vaidlust selles, et hankijal oli kohustus võimaldada apellandil töökogemuste nõuete täitmist täiendavalt selgitada mh põhjusel, et RHAD-s nõutud CV sisuega vorminõudeid ei täpsustatud. Hankija oli kohustatud andma sellise võimaluse pärast vaidlustus- ja kohtumenetluse lõppu, millega muutus hankijale siduvaks ringkonnakohtu poolt RHAD-le antud tõlgendus. Kuivõrd apellant on mõlema vaidlusaluse töökogemuse nõuete täitmiseks esitanud sama isiku ning 30.01.2024 selgitustega on täpsustatud sama isiku töökogemust, siis ei saa tekkida küsimust pakkumuse muutmisest, mis on kohtupraktika järgi peamine pakkumuse selgitamise võimalust ja selgituste arvestamist piirav kriteerium. 17.08.2023 selgituse kohaselt on spetsialisti kui apellandi elektroonikatööde juhi kogemus üldine, mitte seotud konkreetsete ülesannetega, samuti tuleneb sealt üheselt, et esitatud lepingute loetelu on näitlik, mitte ammendav. Seega erinevalt VAKO hinnangust ei tulene selgitusest töökogemuse mittevastavust nõuetele. Ka ei ole Vaidlustusega I seotud menetlustes tuvastatud pakkumuse sisulist mittevastavust, vaid antud RHAD-le tõlgendus, et töökogemust tuleb hinnata referentslepingute kaudu. Kuna kohtu poolt RHAD-le antav tõlgendus ei olnud enne teada ja hankija oma 14.08.2023 päringus seda ei nõudnud, ei saanud apellant sellist vajadust ka ennustada. Referentsleping, millele apellant peamiselt tugineb, on sealjuures sõlmitud hankija endaga ega saanud olla hankijale üllatuslik. VAKO ja kohtud ei saa teha otsuseid hankija eest ja hankemenetluse otsuse kehtetuks tunnistamise järel tuleb hankijal teha uued otsused, mille juures puudub mõistlik põhjendus keelata täiendavate selgituste küsimist ja arvestamist.
8.Vastustaja toetas kaebust. Vastustajale on olnud enda sõlmitud hankeleping riigihankes 195722 teada. Seda teadis ka vaidlustaja, kes viidatud riigihankes samuti osales. Tuleb möönda, et RHAD p 5.3 on ebaselge, kuna selles puudub nõue lepingute nimekirja esitamiseks, millega spetsialisti kogemust tõendada. Pakkujal on nõude täpsustamise puhul õigus esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid. 3(12)
3-24-3262
9.Vaidlustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Haldusasjas nr 3-23-2246 jõustunud otsusega on ammendavalt tuvastatud apellandi pakkumuse mittevastavus ja seega poleks vastustaja tohtinud apellandi hilisemaid selgitusi arvestada. Isegi kui apellandil oli õigus esitada täiendavaid selgitusi oma pakkumuse vastavuse kohta pärast haldusasjas nr 3-23-2246 kohtulahendi jõustumist, ei tõenda täiendavad selgitused spetsialistil töökogemuse olemasolu ei fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ega elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigalduse osas. Vaidlustajal on kahtlus, et 23.10.2024 käskkirjas on hankija hälbinud enda kehtestatud hanketingimustest ja lugenud fooriprogrammide kasutamise ja koostamise töökogemuse kaudu täidetuks ka elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigalduse töökogemuse nõude. Fooriprogramm on tarkvara, elektrooniline liikluskorraldusvahend, isegi kui see on fooriprogrammil töötav foor, on aga füüsiline ese, mille paigaldamise kogemus kolme aasta vältel peab olema tõendatud. Apellant on aga viidanud vaid sellise tegevuse juhtimise kogemusele. Kohtuasjas nr 3-23-2246 jõustunud lahendis ei ole tuvastatud, et apellandi spetsialistil on nõutav töökogemus fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel, vaid sedastatud on üksnes seda, et juba tõenditesse süüvimata on apellandi enda antud selgituste pinnalt selge töökogemuse puudumine elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigalduse osas. Hankija ei ole kummagi valdkonna töökogemuse osas sisulist kontrolli teostanud.
10.Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Haldusasjas nr 3-23-2246 leidsid nii VAKO kui mõlemad kohtuastmed, et apellandi esitatud VA CV ja 17.08.2023 selgituse pinnalt ei olnud tuvastatav 3-aastane liikluskorraldusvahendi paigaldamise kogemus. Õigusvastased on olnud hankija edasised sammud, millega apellandi pakkumus on uuesti vastavaks ning lõppastmes edukaks tunnistatud. Segi on aetud pakkumuse tegelik vastavus ja selle nõuetekohane tõendamine. Kui vastavust ei ole nõuetekohaselt tõendatud, tuleb pakkumus tunnistada mittevastavaks vaatamata sellele, et pakkuja suudab vastavust tõendada tagantjärele pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ja hankija vastavate otsuste tegemist. Määrav ei ole, kas vastavus oli sisuliselt olemas pakkumuse esitamise ajal. Hankemenetlus erineb selles osas tavapärasest haldusmenetlusest, kus haldusorganil on haldusakti tühistamise järel kohustus kõik asjaolud igakülgselt välja selgitada ja vajadusel uusi tõendeid koguda ning uus otsus teha. Hankemenetluses on oluline võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõte. Lubamatu eelise võib anda see, kui lubatakse ühe pakkuja pakkumust tagantjärele nõuetele vastavaks kohendada. Igasuguste muudatuste ja täpsustuse tegemine peaks olema veelgi rangema kontrolli all siis, kui hankija on oma otsused hankemenetluses teinud, st hankija on tema arvates kõik olulised asjaolud välja selgitanud ja menetlus on lõpule viidud. Antud juhul tuvastati haldusasjas nr 323-2246, et ühelt poolt ei olnud apellant esitanud nõutud dokumente, et oma töötaja VA vastavust hanketingimustele tõendada, ja teiselt poolt oli hankija oma otsustes rutakas, tunnistades vastavaks pakkumuse, kuigi esitatud dokumendid seda teha ei võimaldanud. Hankija otsustega tunnistada apellandi pakkumus vastavaks ja ta kvalifitseerida tõmbas hankija hankemenetlusele joone alla. See, kas hankija oleks tohtinud või lausa pidanud selles menetluses täiendavaid andmeid ja selgitusi küsima, pole praeguses vaidluses enam relevantne. Määrav on see, et hankija seda ei teinud, viies vastavate otsuste tegemisega hankemenetluse lõpule. Käesolevas asjas seega ei oma enam tähtsust, kuidas apellant end 17.08.2023 selgituses väljendas, st kas ära olid toodud üksnes osad referentslepingud või eksisteeris lisaks neile veel muid lepinguid, mis Hanke nõuetele vastavust täiendavalt kinnitasid. RHAD p 5.3 valguses ei saa nõustuda apellandiga, et CV nõue ei sisaldanud sisu- ega vorminõudeid, kuna CV-st pidid tulenema andmed, mis kinnitaksid nõutud töökogemuse 4(12)
3-24-3262 olemasolu. Kohtud tuvastasid, et CV ega apellandi 17.08.2023 selgitus nõutud töökogemust ei näidanud. Kohtud saavad kontrollida üksnes neid dokumente ja kaalutlusi, millest lähtus hankija. Apellandi 30.01.2023 selgituse arvesse võtmisel oleks tegemist Vaidlustuse I raames tuvastatud puuduse kõrvaldamisega töökogemuse ajalise kestuse osas, st tegemist oleks pakkumuse sisulise muutmise lubamisega, mitte pakkumuse täpsustamisega. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse tingimustele vastavust. Haldusasjas nr 3-23-2246 tuvastasid kohtud, et apellandi pakkumus ei vastanud RHAD-le ning ka pakkuja selgituste alusel ei olnud võimalik pakkumuse vastavust kinnitada. Menetluse uuendamine ja täiendavate tõendite kogumine vastustaja poolt on olnud õigusvastane, rikkudes RHS-s sätestatud nõudeid ning tuues kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
11.Apellant esitas halduskohtu otsusele 27.01.2025 apellatsioonkaebuse, paludes tühistada halduskohtu ja VAKO otsused. Halduskohus ei lähtunud kehtivast RHAD-st, jättis tähelepanuta olulised tõendid, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusnorme. Otsus on üllatuslik ja sisuliselt ebaõige. Apellandi pakkumuse vastavus fooriprogrammide koostamise ja rakendamise kogemuse osas on tuvastatud jõustunud VAKO 29.09.2023 otsusega. Hankija küsis apellandilt 14.08.2023 selgitusi järgmises sõnastuses: „Palume selgitada ja täpsustada CV-des toodud töökogemust (milliseid tööülesandeid saab lugeda kolme aastaseks töökogemuseks)“ (dtl 217 ja 594). 17.08.2023 vastuses (dtl 592–593) selgitas apellant, et RHAD p 5.3 kohaselt ei pea spetsialisti töökogemus olema mingis konkreetses rollis (tööülesannetega) või esitatud referentsobjekte ning spetsialisti töökogemus on CV põhjal kontrollitav seeläbi, et ta on alates aastast 2018 apellandi elektroonikatööde juht. Apellant kinnitas hankijale, et selles rollis on spetsialist olnud järjepidevalt seotud lepingute täitmisega, mille raames on nõutud kogemus omandatud tema juhtimisel ja/või osalusel. Samuti tõi apellant välja näitliku loetelu lepingutest ning palus täiendavate küsimuste korral võimalust neile vastata. Ringkonnakohus asus 18.01.2024 otsuses seisukohale, et sellest selgitusest ei saa referentsobjektide põhjal järeldada, et spetsialistil oleks elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel kogemus pikemalt kui 17.11.2020–31.01.2023, üksnes töötaja ametinimetusest ei saa seda järeldada. Ringkonnakohus ei asunud aga seisukohale, et VAl puudub nõutav 3-aastane kogemus, vaid sisuline seisukoht oli, et see peab olema tõendatud referentslepingute baasil, mida 17.08.2023 selgitusest ei nähtunud. Ka ei asunud kohus seisukohale, et täiendavaid selgitusi ei või enam esitada. Faktiliselt oli VA täitnud Hankega analoogses varasemas hankes nr 195722 apellandi ja hankija vahelist hankelepingut, täitmise perioodiga 15.05.2018–15.05.2023 (5 aastat). Hankeasja lahendamisel peab kohus lähtuma HKMS-i normidest ehk lähtuma asjakohastest dokumentidest. RHAD p 5.3 ei sätestanud nõuet, et töökogemust tuleks tõendada referentslepingute baasil. Haldusasja nr 3-23-2246 raames on juba otsustatud, et CV-s esitatud töökogemust sai täpsustada. Seega on halduskohtu vaidlustatud otsuse arutlus, et see tähendab pakkumuse muutmist, asjakohatu. Halduskohtu seisukoht, et hankemenetlus lõppes vastustaja 23.08.2023 otsustega, on vastuolus RHS § 73 lg-ga 3, mis sätestab hankemenetluse lõppemise alused. Pärast hankija otsuste kehtetuks tunnistamist oli hankijal kohustus teha RHS § 114 lg 1 alusel pakkumuse vastavuse kohta uus otsus. RHS § 114 lg 2 kohaselt on pakkumuse tagasilükkamise aluseks RHAD tingimustele mittevastavus või see, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust. Kõik selgitused RHS § 114 lg 2 mõttes esitatakse pärast pakkumuse esitamist ja seadusest ei tulene, et pärast esmakordset otsuse tegemist ei võiks täiendavaid 5(12)
3-24-3262 selgitusi küsida. Apellant esitas vastustajale täiendavad selgitused omal algatusel 30.01.2024 (dtl 662–663). RHS ei sätesta piirangut, et selgituste arvestamist mõjutaks see, kas need on esitatud ise või vastuseks hankija selgitustaotlusele. Halduskohtu otsus on üllatuslik, kuna vaidlustaja ei ole kordagi väitnud, et täiendavate andmete arvestamine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet, seda ei leidnud ka VAKO. Haldusasjas nr 3-23-2246 esitas apellant kohtule vaidlustaja spetsialistide CV-d, millest nähtub, et ka vaidlustaja ei mõistnud RHAD-d nii, nagu ta väidab. CV-dest nähtub, et ka vaidlustaja ei esitanud spetsialistide kogemust referentslepingute põhjal. Seda tõlgendust ei teadnud ka hankija apellandile 15.08.2023 selgitustaotlust esitades ega pidanud teadma apellant päringule 17.08.2023 vastates. Riigikohus on lahendis nr 3-19-1464 Euroopa Kohtu praktikale viidates selgitanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvusnõudega on vastuolus ettevõtjate kõrvalejätmine sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt menetlusega seotud dokumentidest ega riigisisesest õigusest, vaid nende tõlgendamisest ja lünkade täitmisest, sellises olukorras tuleb pakkujal võimaldada pakkumust selgitada. Võrdse kohtlemise põhimõttega oleks seega vastuolus apellandi selgituste arvestamata jätmine, mitte arvestamine. Halduskohus jättis põhjendamatult vastu võtmata 03.01.2025 esitatud tõendid, millest nähtub VA sisuline 3-aastane kogemus elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel. Hankijale täidetud riigihanke nr 195722 hankelepingu objekt on sama, mis Hanke tulemusel sõlmitaval hankelepingul. Sellises olukorras ei pea hankija kogemuse vastavust tuvastades midagi täiendavalt põhjendama. Täiendavas seisukohas märkis apellant, et täidetud on ka VA nõutav kogemus fooriprogrammide osas. Vaatamata sellele, et osa riigihanke nr 195772 hankelepingu alusel hankijale tarnitud foore hankis apellant vaidlustajalt ja nendesse oli algseadistus üles laetud, ei tähenda see, et fooriprogrammide koostamise ja rakendamisega seotud töid teostas apellandi asemel vaidlustaja.
12.Vaidlustaja palus apellatsioonkaebuse vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna VAKO rahuldas vaidlustuse juba seetõttu, et haldusasjas nr 3-23-2246 jõustunud kohtuotsusega on lõplikult ja ammendavalt tuvastatud apellandi pakkumuse mittevastavus ja halduskohus sellega nõustus, ei pidanud kumbki vajalikuks anda hinnangut vaidlustuse väidetele, et isegi apellandi 30.01.2024 selgitusi arvestades ei ole kumbki nõutud töökogemuse nõue tõendatud. Vastustaja ei ole selles osas sisulist kontrolli teostanud. Hankija vaidlusaluse 23.10.2024 otsuse lisaks olevas protokollis on hankija märkinud ainult, et ta on teostanud spetsialisti töökogemuse kontrolli elektrooniliste liikluskorraldusvahendite osas. Vaidlustajale VAKO poolt edastatud väljavõtetest nähtub, et hankija on täiendavalt küsinud apellandilt küsimusi ainult fooriprogrammide töökogemuse kohta. Vaidlustajal on kahtlus, et vastustaja on hälbinud enda kehtestatud nõuetest ja lugenud tegelikult fooriprogrammide koostamise kogemuse kaudu täidetuks ka elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamise kogemuse. Haldusasjas nr 3-23-2246 on tuvastatud, et töökogemuse nõude täitmiseks tuleb nimetada konkreetsed lepingud, mille täitmisel spetsialist on osalenud hanketingimustes nõutud ülesannetes ja ajaperioodi vältel. Sisuliselt on seal aga sedastatud vaid seda, et juba tõenditesse süüvimata on apellandi enda antud selgituste pinnalt selge töökogemuse puudumine elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigalduse osas, millest aga ei järeldu fooriprogrammide koostamise ja rakendamise töökogemuse olemasolu tuvastatus. Apellandi väited selle kohta, mida VA referentslepingu alusel tegi, on vastuolulised. Ka esitatud fotod ei tõenda 3-aastast kogemust elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel. 6(12)
3-24-3262 On kahtlus, et hankija ei ole jõudnud põhjendatult järelduseni ka selles, et VAl on nõutav kogemus fooriprogrammide osas. VAKO poolt vaidlustajale edastatud väljavõttest (dtl 274 jj) nähtuvalt ei ole apellant vastanud vastustaja 10.09.2024 küsimusele, milliseid konkreetsete foorikontrollerite programme on VA tegelikult koostanud ja rakendanud. Sellele viitab ka apellandi seisukoht, et sellekohast kogemust näitab ainuüksi juhtimisfunktsiooni täitmine. Juhtimiskogemus ei ole võrdsustatav fooriprogrammide koostamise ja rakendamise töökogemusega. Vaidlustaja taotles ka apellandi poolt halduskohtule esitatud tõendite asja juurde võtmata jätmist või alternatiivselt kogu mahus avaldamist toimikus. Apellandi väited ärisaladuse kohta on üldsõnalised ja isiku töökogemus ei saa olla ärisaladus.
13.Vastustaja leidis vastuses, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus rahuldab osaliselt apellandi taotluse tõendite asja juurde võtmiseks ja võtab haldusasja toimikusse apellandi halduskohtule esitatud tõendid, mis kajastuvad digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel 1089–1093. Ringkonnakohus nimetatud tõendite osas kuulutanud menetluse 21.02.2025 määrusega kinniseks, millega kohus loeb lahendatuks ka vaidlustaja apellatsioonkaebuse vastuses esitatud vastuväite, ja tõendite sisu ilma ärisaladust sisaldava osata on menetlusosalistele avalik digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel 1192–1195. Kohus ei võta tõendina asja juurde apellandi esitatud veebilehe teatmik.ee väljavõtteid (dtl1087–1088), kuna ükski väljavõtetest nähtuv asjaolu ei ole käesolevas haldusasjas vaidluse all ja tõenditel puudub tähtsus asja lahendamiseks. Samuti võtab kohus asja juurde koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid (dtl 1134–1144).
15.Vastuvõetud tõenditel ei saa olla asjas määravat tähtsust, kuna vaidlusaluse hankija otsuse õiguspärasus ei saa otseselt sõltuda tõenditest, mida hankija ei ole otsuse alusena hinnanud ja mis ei puutu apellandi pakkumusse. Samas siiski vastuvõetud tõendid ilmestavad apellandi seisukohti, mis vähemalt külgnevad vaidlusesemega, sh vaidlustatud halduskohtu otsuse väitega pakkujate ebavõrdse kohtlemise kohta, ja need ei ole sedavõrd asjakohatud, et piirata menetlusosalise õigust oma väiteid tõendada.
16.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohus on vääralt kohaldanud õigusnorme, mis reguleerivad pakkumuse vastavuse kontrollimist ja teinud VAKO otsusega nõustudes ebaõige järelduse ringkonnakohtu jõustunud 18.01.2024 otsuse õigusliku tagajärje kohta hankemenetluse edasisele käigule.
17.Esiteks on asjas vaidluse all küsimus, millised juriidilised faktid saab lugeda haldusasjas nr 3-23-2246 jõustunud kohtuotsusega tuvastatuks ja millises osas kitsendas otsuse siduv õigusmõju vastustaja vabadust hankemenetluse edasisel juhtimisel. Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2024 otsuse põhjendava osa p-s 18 on esitatud järgmised motiivid: RHAD p 5.3 nõuab, et pakkujal peab olema näidatud selline spetsialist, kellel on vähemalt 3-aastane elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamise töökogemus, selline spetsialist, kellel on vähemalt 3-aastane fooriprogrammide koostamise ja rakendamise kogemus ja kvalifitseeritud elektrik. Need töökogemused ja kvalifikatsioon võivad olla, nagu eelnevalt selgitatud, ka ühel inimesel. Kaebaja pakkumusele lisatud CV-st ja 17.08.2023 vastusest nähtub, et pakkuja esitas mõlemas valdkonnas töökogemust omava spetsialisti ja kvalifitseeritud elektrikuna sama inimese andmed. 17.08.2023 vastuses on seejuures selgitatud järgmist: „YY on vastavalt CVs toodud andmetele töötanud KIIRWARREN.KL OÜs alates 2018. a-st elektroonikatööde juhina. /.../ Kinnitame, et YY on olnud elektroonikatööde juhina 7(12)
3-24-3262 järjepidevalt seotud lepingute täitmisega, milles raames on mh YY juhtimisel ja/või osalusel: - koostatud ja rakendatud fooriprogramme, sh nt /.../ lepingute täitmisel /.../ täitmisajaga 15.05.2018–15.05.2023; paigaldatud elektroonilisi liikluskorraldusvahendeid, sh nt /.../ lepingute täitmisel /.../ täitmisajaga 11.07.2022– 02.12.2022, /.../ 11.10.2021–29.06.2022 ja /.../ 17.11.2020–31.01.2023.“ Sellest selgitusest ei saa järeldada, et CV-s või ka apellandi 17.08.2023 vastuses oleks andmed spetsialisti töökogemuse kohta elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel pikemalt kui 17.11.2020–31.01.2023. Üksnes töötaja ametinimetusest ei saa järeldada, et ta tegeles apellandi elektroonikatööde juhina ka elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisega. Töökogemuse olemasolu selles valdkonnas ei ole näidatud vajaliku kestusega. Hankija ei saanud seega apellandi pakkumust tunnistada vastavaks ja apellanti kvalifitseerida, samuti tunnistada tema pakkumust edukaks.
18.Esiteks on kohus tõlgendanud RHAD p 5.3 sisu, tuvastades, et kummagi vaidlusaluse spetsialisti kvalifikatsioon peab väljenduma 3-aastases töökogemuses vastaval alal, kusjuures see kvalifikatsioon on tõendatav ka ühe isiku kaudu. Teiseks tõlgendas kohus RHAD p 5.3 tõendinõuet, leides, et üksnes pakkumuses esitatud CV-s väljendatud ametinimetusest ei saa nõutud kogemust tuletada, vaid nõutav töökogemus peab pakkumuse vastavaks tunnistamiseks olema tuvastatud konkreetse kestusega. Kolmandaks leidis kohus, et apellandi pakkumuses esitatud CV-s ja 17.08.2023 selgituses esitatud andmete põhjal ei saanud vastustaja teha õiguspäraselt apellandi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust vähemalt spetsialisti elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisega seotud töökogemuse osas. Neljandaks nähtub otsuse põhjendustest ka see, et ringkonnakohus käsitles antud asjaoludel õiguslikult lubatavana hankija poolt pakkumuse sisu selgitamiseks täpsustavate küsimuste esitamist töökogemuse täpsemaks väljaselgitamiseks ja apellandi poolt hankijale antud vastuste arvestamist pakkumuse vastavusotsuse faktilise alusena. Ehkki sellist seisukohta ei ole expressis verbis väljendatud, nähtub see kohtu poolt 17.08.2023 selgitusele kui tõendile antud hinnangust ja sealt tulenevatele asjaoludele õigusliku tähtsuse omistamisest: kohus asus seisukohale, et lisaks pakkumuses esitatud CV-le ei nähtu ka 17.08.2023 selgitusest vastustaja küsimusele spetsialisti töökogemus elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel pikemalt kui 17.11.2020–31.01.2023. Ringkonnakohus ei hinda neid seisukohti käesolevas asjas ümber.
19.Kuivõrd 18.01.2024 otsuse resolutsiooni p 3 ja põhjendava osa p 19 kohaselt asendas ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendused oma põhjendustega, ei saa vaidlusalustes küsimustes iseseisvat õiguslikku tähtsust omistada eelnevate halduskohtu ja VAKO otsuste põhjendustele. Muu hulgas ei tulene ringkonnakohtu 18.01.2024 otsusest, et kohus oleks üheselt tuvastanud apellandi pakkumuse objektiivse mittevastavuse või teinud apellandile siduvat ettekirjutust, mis keelaks hankemenetluse otsuste tühistamise järel apellandi pakkumuse vastavaks tunnistamise või selle vastavuse kontrollimiseks kooskõlas seadusega täiendavate selgituste küsimise või vastuste arvestamise. Teisisõnu, kohtuotsusest ei nähtu apellandi pakkumuse mittevastavuse tuvastamist viisil ja alusel, mis oleks redutseerinud vastustaja diskretsiooni ja hindamisruumi apellandi pakkumuse vastavuse kontrollimisel nullini. Kohus ei saagi teha hankemenetluse otsuseid hankija eest, kuna kohtumenetluse esemeks on konkreetne hankija otsus lähtudes selle õiguslikust ja faktilisest alusest, mitte pakkumuse vastavus või mis tahes muu hankemenetluse otsuste kontrolliesemena hankija ainupädevusse kuuluv õiguslik otsustus.
20.Kuna kohtuotsuse jõustumisega haldusasjas nr 3-23-2246 jõustus VAKO 29.09.2023 otsus, millega vastustaja hankeotsused kehtetuks tunnistati, ja kuivõrd hankeotsuse VAKO poolt kehtetuks tunnistamise ja kohtu poolt tühistamise õiguslik tagajärg on sisult sama, 8(12)
3-24-3262 taastus hankemenetluses kehtetuks tunnistatud otsuste tegemisele eelnenud õiguslik olukord, kus puudusid kehtivad hankija otsused apellandi pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Sellises olukorras on hankijal RHS § 114 kohaselt kohustus teha otsus pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Hankija toimingud hankemenetluse otsuste kontrolliesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamiseks, sh täiendava teabe küsimine RHS § 114 lg 2 ja § 46 lg 4 alusel, ei oma iseseisvat õiguslikku tähendust, kui seadus seda ette ei näe, vaid kujutavad endast menetlustoiminguid otsuse tegemise protsessis. Seega juhul, kui hankija otsus õiguslikult ära langeb, ei oma iseseisvat tähendust, milliseid toiminguid hankija enne äralangenud otsuse tegemist tegi või tegemata jättis. Hankijal tuleb teha uus otsus kooskõlas kõigi RHS-i asjakohaste menetlusnormidega.
21.Põhimõtteliselt on mõistagi õige halduskohtu põhjendus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete olulisusest ning lubamatu eelise andmise vältimisest. Ekslik on aga halduskohtu käsitlus, nagu erineks hankemenetlus nendest põhimõtetest tulenevalt haldusmenetlusest selle poolest, et hankija võib teha menetlustoiminguid pakkumuse vastavuse kontrollimiseks ainult ühel korral ning esmakordse otsuse tegemisega on hankemenetlusele n-ö joon alla tõmmatud. Hankemenetlus lõppeb RHS § 73 lg-s 3 sätestatud alustel, sh p 1 kohaselt hankelepingu sõlmimisega. Kuni hankemenetluse lõppemiseni on hankijal õigus oma otsuseid kehtetuks tunnistada või muuta ning otsuste aluseks olevaid asjaolusid ümber hinnata, teha asjaolude tuvastamiseks vajalikke menetlustoiminguid ja sh esitada pakkujatele täiendavaid küsimusi. Olukorras, kus taoline õigus on hankijal omal algatusel, oleks eesmärgipäratu eitada sellist õigust lihtsalt seetõttu, et hankija otsus on tühistatud kohtu poolt – seda iseäranis juhul, kui hankijale saab ette heita asjaolude ebapiisavat väljaselgitamist, mida kohus käsitleb allpool. Asjakohatu on seetõttu ka VAKO otsuses toodud põhjendus, nagu oleks hankijal antud juhul olnud keelatud apellandi pakkumuse vastavust uuesti kontrollida, kuivõrd mittevastavus oli juba jõustunud otsusega tuvastatud. Jõustunud ringkonnakohtu otsusega tuvastati, et hankija ei saanud teha apellandi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust otsuse aluseks võetud tõendite põhjal, kuid otsuses ei tuvastatud ega hinnatudki pakkumuse (mitte)vastavust sisuliselt.
22.RHS § 114 lg 2 sätestab ühe pakkumuse tagasilükkamise alusena imperatiivses sõnastuses selle, et pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust RHAD tingimustele. Iseenesest on selle normi aluseks mh pakkujate võrdse kohtlemise nõue, välistamaks hankija poolt pakkuja n-ö järeleaitamist pakkumuse nõuetele vastavaks selgitamisel. Võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb aga kohaldada vastavalt asjaoludele sisuliselt ja võrdselt saab kohelda üksnes võrdses olukorras olevaid isikuid. Seetõttu ei saa viidatud normi imperatiivset sõnastust mõista siiski absoluutse käsuna lükata pakkumus tagasi alati, kui esmasest vastusest hankija selgituspäringule ei nähtu üheselt pakkumuse vastavus. Hanketingimuste ega hankija küsimuste ebaselguse või üldsõnalisusega seotud riske ei saa jätta pakkuja kanda. Tulenevalt riigihanke läbipaistvuse ja sellest tulenevast ettenähtavuse nõudest kitsendab hanketingimuste üldsõnalisus hankija hindamis- ja kaalutlusruumi eelkõige pakkuja kasuks. Ringkonnakohus on varasemas praktikas selgitanud, et olukorras, kus on võimalikud mingi hanketingimuse või nõude erinevad tõlgendused, tuleb seda tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1639, p 14). Ettevõtja osaleb riigihankes üheselt hankija seatud tingimustel ega pea hankija tegelikku tahet ennustama rohkem, kui see oleks keskmisele mõistlikule ettevõtjale ilmne.
23.Arvestades RHAD p-s 5.3 sätestatud nõude üldsõnalisust, ei pidanud käesoleval juhul keskmise mõistliku pakkuja seisukohast olema täiesti välistatud apellandi arusaam RHAD p 5.3 sisust, et spetsialisti 3-aastast töökogemust võib näidata ka ainuüksi sellisel töökohal 9(12)
3-24-3262 töötamine, mis ettevõtte tegevusvaldkonda arvestades omab sisulist puutumust nõutavate tegevusaladega. Just sellest tulenevalt oli vastustajal algusest peale õigus pakkumuses sisalduvat töösuhte fakti üldse küsimustega täpsustama asuda (mida ringkonnakohus 18.01.2024 otsuses sisuliselt möönis) vaatamata sellele, et ringkonnakohtu otsuses selgitati, et pakkumuse vastavuse tuvastamiseks tulnuks töökogemus tuvastada ka konkreetsete ajavahemikena (nt referentslepingute põhjal). Asjakohane on siinkohal apellandi viidatud Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika, mille kohaselt ei saa ettevõtjat riigihankest kõrvale jätta selliste kohustuste täitmata jätmisel, mis ei tulene seadusest või RHAD-st, vaid nende tõlgendamisest ja lünkade täitmisest haldusasutuste või kohtute poolt (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-19-1464, p 13 ja seal viidatud Euroopa Kohtu otsus asja nr C-309/18, p 20). Samas selgitas Riigikohus, et kuivõrd seadus ei kehtesta RHAD-s nõutud koolitusplaanile sisu- ja vorminõudeid, olid need hankija määrata, ning kuna ka hankija nõudeid ei esitanud, pidi koolitusplaan kätkema endas teavet, mille esitamise kohustus pidi olema arusaadav n-ö keskmisele vastavas valdkonnas tegutsevale ettevõtjale. Need seisukohad on analoogia korras ülekantavad ka käesolevas asjas nõutud spetsialisti CV-le.
24.Seevastu kui apellandi pakkumuses VA CV-s üksnes töösuhte algusaja ja ametinimetuse nimetamine oleks ilmselgelt jäänud allapoole sellist teabemahtu, mida mõistlik ettevõtja saanuks käsitada RHAD kontekstis selgitustena spetsialisti 3-aastase valdkondliku töökogemuse kohta, oleks järelikult pakkumuses puudunud teave, mida üldse oleks võimalik täpsustada või selgitada. Selline pakkumus oleks tulnud vältimatult tagasi lükata. Pakkumuse vastavuse tuvastamise seisukohast olulise teabe täielikul puudumisel tähendaks selle esmane esitamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva pakkumuse muutmist. Analoogselt sellele, nagu tähendaks pakkumuse muutmist see, kui pakkuja esitaks selgitused muu fakti kohta kui hankija küsimus, nt üritaks tõendada käesoleval juhul mõne muu spetsialisti kogemust kui see, kelle kohta esitas pakkumuses CV.
25.Vaatamata RHS § 114 lg 2 imperatiivsele sõnastusele kohaldub sama loogika ringkonnakohtu hinnangul ka pakkumuse sisu kohta selgituste andmisel. Pakkuja hoolsuskohustust pakkumuse vastavuse ammendaval selgitamisel tuleb seetõttu hinnata asjakohase RHAD nõude ja hankija esitatud küsimuse valguses ning pakkujale ei saa ette heita info mitteesitamist sellises mahus või detailsuses, mis hankija küsimuse põhjal ei pidanud olema mõistliku kahtluseta arusaadav. Asjaolu, et apellant ei esitanud 17.08.2023 vastuses kogu vajalikku teavet pakkumuse vastavuse tuvastamiseks, ei ole antud juhul apellandile etteheidetav põhjusel, et vastustaja oma 14.08.2023 päringus (dtl 217) seda piisavalt arusaadaval moel ei küsinud. Vastustaja küsimusest „Palume selgitada ja täpsustada CV-des toodud töökogemust (milliseid tööülesandeid saab lugeda kolme aastaseks töökogemuseks)“ ei selgu, et esitada tuleks kindlasti konkreetsete lepingute vm tegevuste loetelu ja täitmise ajavahemikud, mille tuvastamata jätmine oli hiljem aluseks hankija otsuse tühistamisele, vaid eelkõige võib vastustaja 14.08.2023 päringut mõista nõudena selgitada kogemust sisuliselt, mida apellant oma 17.08.2023 vastuses kooskõlas küsimusega tegi. Sealjuures märkis apellant vastuses, et seal nimetatud lepingute loetelu on näitlik ja ta on valmis täiendavatele küsimustele vastama. Antud olukorras ei olnud vastustajal võimalik ilma täiendavate selgitusteta kohaselt tuvastada pakkumuse vastavust, kuid ka mitte objektiivset mittevastavust. Kuna apellandi vastuse ebatäielikkus tulenes vastustaja esitatud küsimuse üldsõnalisusest, on ringkonnakohtu 18.01.2024 otsuses tuvastatud puudus apellandi pakkumuse vastavuse tuvastamisel omistatav vastustajale. Erinevalt halduskohtu ja VAKO poolt leitust ei tähendanud see järelikult ka vastustaja vältimatut kohustust pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata, vaid vastustajal oli õigus ja kohustus apellandi pakkumuse vastavust uuesti ja täiendavalt sisuliselt kontrollida.
10(12)
3-24-3262
26.Teiseks on vaidluse all küsimus, kas vastustajal oli alus apellandi pakkumuse vastavuse uuel kontrollimisel seda tegelikult vastavaks tunnistada. Apellant ja vastustaja on seisukohal, et apellandi võtmespetsialisti töökogemus tuvastati RHAD p-s 5.3 nõutule vastavalt, vaidlustaja seevastu leiab, et vastustaja ei ole kogemust kummagi vaidlusaluse töövaldkonna osas sisuliselt kontrollinud.
27.Vaidlusalune RHAD p 5.3 nõue, et pakkumuses nimetatud spetsialistil või spetsialistidel peab olema 3-aastase töökogemuse kaudu tõendatav pädevus elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas, on silmapaistvalt üldsõnaline. Ringkonnakohtu 18.01.2024 jõustunud otsusest tulenevalt pidi seda tingimust sisustama nii, et nõutav töökogemus peab seonduma konkreetsete tööülesannete täitmisega tuvastatava ajavahemiku jooksul, näiteks kindlate lepingute täitmisel. Kehtestatud tingimusest aga ei nähtu, millises rollis või funktsioonis peab isik olema vastava tegevusvaldkonna „osas“ tööd teinud ega seda, millise intensiivsusega või sagedusega peab ta olema tuvastataval perioodil vastava tegevusvaldkonnaga seotud tööülesandeid täitnud. Nagu kohus eelnevalt märkis, kitsendab hanketingimuste üldsõnalisus ja abstraktsus hankija kaalutlus- ja hindamisruumi eelkõige pakkuja kasuks, st eelkõige saab hankija teha abstraktse tingimuse alusel pakkuja suhtes negatiivse otsuse juhul, kui pakkumuse mittevastavus on ilmselge. Muu hulgas ei välista kehtiva RHAD sõnastus nõutava töökogemuse arvestamist vastava tegevusvaldkonna „osas“ juhul, kui spetsialisti kogemus seisneb vastava tegevusvaldkonna tööde juhtimises ja korraldamises. Ringkonnakohus jääb siinkohal sõnastuselt analoogsete vastavustingimuste kohaldamist puudutanud vaidluses kohtuasjas nr 3-23-2245 kujundatud tõlgenduse juurde, et puudub igasugune alus arvata, et näiteks isik, kelle juhtimisel on pakkuja näidatud referentsobjektidel liikluskorraldusvahendeid paigaldatud, ei peaks mingil põhjusel olema suuteline paigaldama neid vaidlusaluses hankes (Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2024 otsus, p 16).
28.Veelgi üldsõnalisem kui RHAD p-s 5.3 kehtestatud vaidlusaluse tingimuse sisu on selle tingimuse täitmiseks esitatud tõendinõue, mille kohaselt peab pakkumus sisaldama lepingu täitmises vahetult osalevate ja käesolevas punktis täheldatud isikute CV-sid, mis sisaldavad andmeid nendele spetsialistidele kehtestatud töökogemuse nõuetele vastavuse kohta. Kooskõlas ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-23-2246 antud tõlgendusega sai vastustaja eeldada, et pakkuja selgituste alusel nõutud 3-aastase perioodi katmisel konkreetsete tuvastatavas ajavahemikus täidetud tööülesannetega (nt pakkuja täidetud referentslepingutega) sai ta lugeda töökogemuse RHAD-s nõutud määral tõendatuks. RHAD-st ei tulenenud nõuet spetsialisti töökogemuse kohta objektiivsete pakkujast sõltumatult loodud tõendite esitamiseks ega eeldust, et vastustaja ei võinuks pakkuja enda esitatud kinnitusi (mida kujutab endast sisuliselt ka spetsialisti CV) usaldada.
29.Erinevalt VAKO ja halduskohtu seisukohast leiab ringkonnakohus, et asjakohatu ei ole siinjuures ka fakt, et apellandi poolt spetsialisti töökogemuse allikana viidatud riigihankes nr 195722 sõlmitud hankelepingu teiseks pooleks oli vastustaja ise. Kuivõrd pakkumuse kui pakkuja tahteavalduse sisu saab määrata ainult pakkuja ning sama kehtib ka pakkumuse sisu osas antud selgituste kohta, ei saanud vastustaja apellandi 17.08.2023 selgituse alusel 23.08.2023 pakkumuse vastavusotsust tehes lähtuda sellest lepingust spetsialisti elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamise töökogemuse osas, sest 17.08.2023 selgituses oli apellant sidunud antud lepingu ainult foorisüsteemidega seotud töökogemusega. Seevastu pärast seda, kui 30.01.2024 selgituses oli apellant kinnitanud, et tugineb nimetatud lepingule ka elektrooniliste liikluskorraldusvahendite kogemuse osas, sai vastustaja võtta arvesse ka talle endale selle lepingu täitmisest teadaolevat infot VA osalemise kohta lepingu täitmisel. Ka õiguskirjanduses on toetatud seisukohta, et hankijal endal olemas oleva objektiivse teabe arvestamine pakkumuse vastavuse kontrollimisel ei saa anda pakkujale 11(12)
3-24-3262 ebaõiglast konkurentsieelist.1 Kuivõrd hankija põhjendamiskohustus ettevõtja suhtes positiivse otsuse tegemisel ei ole võrreldavalt intensiivne negatiivse otsuse põhjendamise kohustusega ja hankijal oli vahetu sisuline teave apellandi poolt mõlema vaidlusaluse töökogemuse allikana nimetatud lepingu täitmisest, mis ühtlasi katab kogu spetsialistile kehtestatud töökogemuse ajakriteeriumi, ei saaks hankijale ette heita, et ta spetsialisti töökogemuse kohta veelgi detailsemat teavet ei küsinud ja piirdus otsuse põhjendamisel tõdemusega, et pakkumus vastab kõigile RHAD nõuetele.
30.Sellele vaatamata teostas hankija eelkõige foorisüsteeme puudutava töökogemuse osas ka täiendavat sisulist kontrolli. Kohus hindas apellandi poolt vastustaja küsimustele vastates (17.08.2023, 22.02.2024, 08.03.2024, 03.08.2024, 13.09.2024) ja omal algatusel (30.01.2024) esitatud selgitusi (ärisaladust sisaldavas mahus dtl 323–350) VA CV-s nimetatud töökogemuse täpsustamiseks RHAD p 5.3 nõuete osas. Küsimustest ja selgitusest nähtub, et vastustaja kontrollis kogemust sisuliselt ja sai ka sisulised vastused, mille alusel töökogemuse tuvastamine ei olnud RHAD p-s 5.3 sätestatud nõudeid arvestades õigusvastane. Vaidlustaja kahtlused, et vastustaja ei ole apellandi spetsialisti sisulist töökogemust hinnanud ja on ühe valdkonna töökogemuse lugenud täidetuks teise valdkonna töökogemuse arvel, on põhjendamatud.
31.Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ning VAKO ja halduskohtu otsused tühistada.
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning apellatsioonkaebuse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse poole kohta sätestatut. Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Et otsus tehakse apellandi kasuks, kannab tema menetluskulud tema vastaspool ehk vaidlustaja.
33.Apellant taotles vaidlustusmenetluses vaidlustajalt menetluskulude hüvitamist õigusabi eest kokku 14,75 töötunni mahus summas 3245 eurot (dtl 805 ja 819). Halduskohtus taotles apellant vaidlustajalt menetluskulude hüvitamist riigilõivu 1280 eurot ja õigusabikulu eest kokku 20,27 töötunni mahus summas 4459,40 eurot (dtl 1103–1111). Ringkonnakohtus taotleb apellant vaidlustajalt menetluskulude hüvitamist riigilõivu 1280 eurot ja õigusabikulu eest 14,25 töötunni mahus summas 3135 eurot (dtl 1229–1234). Kokku on apellant tasunud riigilõivu 2560 eurot ja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 10 839,40 eurot. Õigusabikulude kandmise kohustuse tekkimine on nõuetekohaselt tõendatud Tepper & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arvetega apellandile.
34.Tasutud riigilõiv 2560 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb vaidlustajalt apellandi kasuks välja mõista. Arvestades vaidluse iseloomu, sh ühest küljest vaidluse keerukuse taset, kuid teisalt erinevates vaidlusastmetes esitatud põhjenduste olulises osas korduvust, peab ringkonnakohus HKMS § 109 lg 6 alusel põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 3000 eurot ühe vaidlusastme kohta ehk kokku 9000 eurot, mis tuleb vaidlustajalt apellandi kasuks välja mõista. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Vaidlustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Matteus, K., RHS § 114 komm. 19. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koost. Simovart, M. A. ja Parind, M., Juura 2019, Tln., lk 729.
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.