lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1500/33

Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1500/33
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1730
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 200Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuSHS § 133 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-1500/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium17.06.20243-24-1500/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.12.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-23-2046/88Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.03.20253-24-1408/31Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.03.20253-24-1808/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.03.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1500

Haldusasi

X kaebus Maardu Linnavalitsuse otsuse peale jätta 2024. a maikuu eest toimetulekutoetus määramata

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – X, esindaja Tiiu-Ann Kaldma Vastustaja – Maardu linn, esindaja Neeme Sild

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.12.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.12.2024 otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses isikute nimed tähemärgiga. Selgitused Otsus peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
HKMS § 116
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-1500

1.X esitas 10.05.2024 Maardu Linnavalitsusele toimetulekutoetuse taotluse maikuu eest. Maardu Linnavalitsus jättis 17.05.2024 otsusega toimetulekutoetuse määramata.
2.X esitas 18.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu Linnavalitsuse 17.05.2024 otsuse tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebuse kohaselt on vastustaja ekslikult jätnud arvestamata kaebaja makstud elatise. Kaebaja ei ole kohustatud kedagi oma elamises tasuta majutama. Ülalpidamiskohustust saab täita eluaseme võimaldamisega. C on õpilane, kellel pole sissetulekut. Vastustaja arvab, et kaebajal on täiendavaid sissetulekuid ning heidab kaebajale ette, et kaebaja maksab elatist üle oma võimete. Vastustaja pole aru saanud, et kasutuseelis on käsitatav elatise osana. Maardu Linnavalitsuse 17.05.2024 otsuse alusel vähendas linn kaebaja eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat seetõttu, et makseraskuste ennetamiseks on sõlmitud vabatahtlik kindlustus, mis katab osaliselt eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Kaebaja ei tea sellist kindlustust, mis katab tema laenumakseid. Kaebaja sissetulekuks on arvestatud peretoetus 80 eurot, kuid peretoetus on lapse toetus, mis on lapse oma. Äärmisel juhul on see jagatav kahele vanemale võrdsetes osades. Samuti on sissetulekuna käsitatud tööandja makstud sõidukulude hüvitist, mis ilmselgelt ei ole sissetulek. Otsuses ei ole põhjendusi selle sissetulekuks lugemise kohta. Kaebajale on arusaamatu, miks tuleks 2024. a mais tasutud küttekulusid alles juunis arvestada. Isegi kui neid tuleks arvestada juunis, on jäetud arvestamata elektriküte, mida vastustaja on varem arvestanud. Otsuses esitatud andmed on valed. Näiteks elektrikuluks on märgitud 87 eurot, kuid õige on 112 eurot.
3.Maardu linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Elatise arvestamata jätmisel juhindus vastustaja Tallinna Halduskohtu 10.04.2024 otsuses asjas nr 3-23-2046 võetud seisukohast. Kui elatise maksmise tõendamiseks puuduvad muud dokumendid kui kaebaja enda kinnitus, võib see viidata sellele, et elatist ei ole tegelikult makstud. Otsuses on andmed, mis tulenevad sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) automaatselt. Menetlejal pole andmete muutmise võimalust. Eluasemelaenu kulu arvestamisel on aluseks võetud Maardu Linnavolikogu 20.12.2022 määruse nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks“ (määrus nr 28) § 3 p 4. Selle järgi on üle 33 m 2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset, piirmäär kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus. Vastustaja on arvestanud normkuluga 330 eurot. Kaebaja sõidukulude hüvitis ei kuulu sissetulekute ammendava loetelu alla, mida ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel toetuse taotleja sissetulekute hulka sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 2 alusel. Kaebaja on kuludokumendina esitanud Eesti Puu OÜ 09.05.2024 arve nr 105094, mille eest küsitakse kaebajalt 588 eurot. Otsuses on märgitud, et tegemist on 2024. a maikuu kuludokumendiga. Tehtud kulu saab arvestusse võtta alates kulu tekkimisele järgnevast kuust. Seaduse eesmärk on see, et sissetulekud läheksid toimetulekutoetuse arvestusse samal perioodil tehtud kuludega. Määruse nr 28 § 3 p 9 järgi on soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse piirmääraks kehtestatud kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus. Sama paragrahvi p 10 järgi on elektrienergia tarbimisega seotud kulu piirmääraks kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus. Avaldusele on lisatud AS Alexela 30.04.2024 arve elektrienergia eest 112 eurot ja 13 senti. Vastustaja on arvestanud 25 eurot vee soojendamise kuluks, sest selle kulu tarbimine ei ole eraldi mõõdetav ning 87 eurot ja 13 senti tarbitud elektrienergiaks. Sellest on normkuluna arvesse võetud 38 eurot.

2(5)

3-24-1500

4.Tallinna Halduskohus jättis 03.12.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja taotles toimetulekutoetust üksinda. Kulude arvestamisel on vastustaja lähtunud määruse nr 28 §-s 3 sätestatust. SHS järgi võetakse arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid. Kui kõnealune kulu kuulus tasumisele maikuus, tuli seda arvestada maikuus esitatud taotluse läbivaatamisel. Eesti Puu OÜ arvelt pole nähtav, mis on olnud maksetähtaeg ja millal on kaebaja arve tasunud. Arvele on lisatud maksetähtaeg järele üksnes tasutud sularahas. Üldjuhul võib sellises olukorras pidada eluliselt usutavaks, et inimene tasub küttepuude arve lepingupartnerile kohe pärast puude kohale toomist. Kui Eesti Puu OÜ 09.05.2024 arvet maikuu toimetulekutoetuse vajaduse hindamisel arvestada, ei mõjuta see vastustaja otsust jätta kaebajale toimetulekutoetus maksmata, sest kaebaja sissetulek ületaks pärast küttekulude mahaarvamist toimetulekupiiri. Pole alust järeldada, et vastustaja seisukoht kaebaja sõidukulude hüvitise sissetulekutesse arvestamiseks oleks õigusvastane või tooks kaasa kaebaja õiguste õigustamatult suure riive. Vastustaja kahtlused, et elatise maksmise tõendamiseks toimub n-ö raha pööritamine, on põhjendatud. Kui arvestada, et kaebaja maksis aprillikuus elatist 1720 eurot, ei saa kaebaja sissetulek piirduda avalduses näidatud 984 euro ja 29 sendiga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus on ekslikult nõustunud vastustajaga, et lapsetoetus ja sõidukulude hüvitis kuuluvad kaebaja sissetulekute hulka. Kaebaja kulutused ülalpeetavate eluasemele on elatise osa, mida tuleb SHS-i kohaselt arvesse võtta.
6.Maardu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus on 12.03.2025 otsuses haldusasjas nr 3-23-2046 analüüsinud küsimusi, mida tuleb mõista makstud elatise all SHS § 133 lg 1 kohaldamisel, kasutuseelise väärtuse arvestamist, tehingute näilikkust, leibkonna piiritlemist, kaebajaga ühes eluruumis elavatele isikutele kohalduvat eluruumi sotsiaalset normi ja sellest tulenevalt eluasemekulude normkulude piirmäärasid. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde ega korda neid siinses asjas.
9.Vaidlustatud otsuses on eraldi kajastatud normkuluna elekter ja vee soojendamine. Lähtutud on 33 m2 suurusest pinnast ja sellest, et kaebaja elab eluruumis üksi. Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-23-2046 väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja puhul ei ole korrektne formaalselt lähtuda eeldusest, et kaebaja elab eluruumis üksinda ning moodustab omaette leibkonna. Haldusorgan oli teadlik sellest, et kaebaja leibkonda võib kuuluda ka muid isikuid. Haldusmenetluse seaduse § 6 järgi on haldusorganil kohustus haldusakti andmiseks tähtsust omavad asjaolud välja selgitada ning vastustaja lähenemine ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Seetõttu ei ole õige halduskohtu järeldus, et vastustajal oli õigus formaalselt lähtuda kaebaja taotluses märgitust, asjaolusid 3(5)

3-24-1500 uurimata. Kaebaja leibkonda kuuluvaks tuleb lugeda W (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2025 otsus haldusasjas nr 3-23-2046).

10.Ka eluasemekulude küsimuses jääb ringkonnakohus haldusasjas nr 3-23-2046 väljendatud seisukohtade juurde. 51 m2 puhul (s.o W arvestamisel kaebaja leibkonda) oleks eluasemelaenu normkulu 510 eurot.
11.Muude normkulude arvestus oleks määruse nr 28 järgi järgmine. Kaebaja esitatud andmete kohaselt oli veearve 29,16 eurot, elektri arve 112,13 eurot, olmejäätmete veo arve 4,39 eurot, laenumakse 658,95 eurot. Kaebaja on esitanud ka puitbriketi arve summas 588 eurot (dtl 14), mille osas on mõlemad menetlusosalised kinnitanud haldusasjas nr 324-1808, et kaebaja sooviks oli jagada see arve 17 nädala peale. See tähendab, et ühe kuu (mai) kulu oli 153,18 eurot (588÷17÷7×31). Kulude arvestamisel tuleb jagada kõik selle kuu reaalsed kulud (v.a laen) kolmeks. X ja W kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest1. Seejärel tulnuks kontrollida, millised kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele. X ja Wle tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada 19,44 eurot, sest see vastab 2/3 arvest ega ületa määrusega nr 28 sätestatud piirmäära. Kütteks tarbitud soojusenergia normkuluna tuli arvestada 102,12 eurot, sest see on 2/3 kuu küttekulust summas 153,18 eurot. Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi tulnuks normkuluks elektrienergia eest lugeda 60 eurot ühes kuus. Vee soojendamise eest saab arvestada 14,75 eurot määruse p 9 alusel 2. X selgitas 18.02.2025 kohtuistungil, et vett soojendatakse vastavalt vajadusele kas elektri või küttepuudega. Sellise kulu arvestamine on põhjendatud, sest määrus näeb sellise kululiigi ette ja taotleja on selle kulu reaalselt kandnud. Kokkuvõttes tulnuks X ja W normkuludena arvesse võtta 709,24 eurot (19,44 vesi + 102,12 küte + 60 elekter + 14,75 vee soojendamine 2,93 olmejäätmete vedu + 510 laen).
12.Eespool märgitu tõttu ei ole õige halduskohtu järeldus sellest, et vastustaja on eluasemekulud õigesti arvestanud. Kaebaja sissetulekud olid sel kuul 1012,25 eurot (dtl 28) ja Wil eelduslikult, nagu varasematel kuudel, vähemalt 630,31 eurot, mistõttu ei tekkinud kaebajal õigust toimetulekutoetusele. Seetõttu ei tingi eksimused haldusakti tühistamist, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb eespool toodud küsimustes muuta (HKMS § 200 p 4).
13.Muudes apellatsioonkaebuses esile toodud küsimustes nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Peretoetus on õiguspäraselt arvestatud kaebaja sissetulekuks. Peretoetus on perehüvitise üks liik ning perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Peretoetust makstakse lapsevanemale ning see on mõeldud lapsega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks. Asjaolu, et alates 2024. a-st kantakse peretoetust C arvelduskontole, ei mõjuta järeldust, et tegemist on kaebaja sissetulekuga. Isegi juhul, kui mitte käsitada seda kaebaja sissetulekuna, ületaks kaebaja sissetulek toimetulekupiiri.

Vesi 19,44 + puitbrikett 102,12 + elekter 74,75 + olmejäätmete vedu 2,93 + laen 658,95 = 858,19 eurot. Kuna küttearve sai normkuluna täielikult arvesse võetud, saab arvestada elektriarvet osas, milles see jäi normkuluna arvesse võtmata. 2/3 elektriarvest on 74,75. Normkuluna on arvesse võetud 60 eurot. 74,7560=14,75.

4(5)

3-24-1500

14.Kaebaja sissetuleku hulka tuleb arvestada ka 250 euro suurust makset, mille selgituseks on märgitud „sõidukulud“. Kaebaja väitel on tegemist kütusekompensatsiooniga, kuid kaebaja pole haldusmenetluses, esimese astme kohtu menetluses ega apellatsioonimenetluses esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaksid tema väiteid. Arvestades et täpselt sama summa on kantud kaebaja arvelduskontole selgitusega „sõidukulud“ nii 2024. a märtsis (dtl 29 asjas nr 3-24-1408), aprillis (dtl 28), kui ka mais (dtl 25 haldusasjas nr 3-24-1808), ei ole veenev kaebaja väide, et tegemist on kütusetšekkide alusel makstava kompensatsiooniga.
15.Eluasemelaenu maksete vähendatud ulatuses arvestamise küsimuses on ringkonnakohus võtnud seisukoha 12.03.2025 otsuses haldusasjas nr 3-23-2046 ja jääb selle seisukoha juurde.
16.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kaebaja apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses taotlenud, mistõttu neid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 alusel välja ei mõisteta.
17.Otsus sisaldab eraelulisi andmeid. Seetõttu tuleb otsuse avaldamisel asendada otsuses märgitud isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja