W.I kaebus Maardu Linnavalitsuse 17. mai 2024. a toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise otsuse tühistamiseks ja linna kohustamiseks vaatama kaebaja taotluse uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja W.I Vastustaja Maardu linn, esindaja Neeme Sild
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta W.I kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
Asendada avaldatavas otsuses W.I, Q, F ja Y nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 2. jaanuaril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.W.I esitas 10. mail 2024 Maardu Linnavalitsusele avalduse toimetulekutoetuse saamiseks 2024. a maikuu eest.
3-24-1500
2.Maardu Linnavalitsus jättis 17. mai 2024. a otsusega (menetluse nr 24271158349) W.I-le toimetulekutoetuse määramata.
2.1.Toimetulekupiiri arvestus on 200 eurot üksi elava isiku ja perekonna esimese liikme kohta, 240 eurot iga lapse kohta ning 160 eurot perekonna iga järgmise täisealise liikme kohta. Perekonna sissetulek kuus on kokku 984 eurot ja 29 senti, sh: intressid 0,04 senti; lapsetoetus 80 eurot; muu sissetulek sotsiaalkindlustusest ja sotsiaalabist 45 eurot; muu töötasu 25 eurot; muu töötasu 100 eurot ja 26 senti ning muu töötasu 508 eurot ja 99 senti.
2.2.Eluasemekulu võetakse arvesse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) kehtestatud piirmäärade ulatuses. Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks on 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme kohta ja lisaks 15 m2 perekonna kohta. Kui eluruumi tubade arv on võrdne eluruumis elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem, võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib normpinnaks arvestada kuni 51 m2. Kui perekonnaliikmete hulka kuulub kuni 24-aastane õpilane või üliõpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, kuid kel on õpingute tõttu täiendavad eluasemekulud, lisatakse perekonna eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile 18 m2 iga sellise õpilase või üliõpilase kohta.
2.3.Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset võetakse arvesse kuni kuuel kuul kalendriaasta jooksul. Taotleja peab elama laenulepinguga ostetud eluasemel ja enne seda peab olema ära kasutatud maksepuhkus. Kui vabatahtlik kindlustus katab täielikult või osaliselt eluasemelaenu tagasimakset, siis vastavalt sellele vähendatakse toimetulekutoetuse raames tagasimakstavat laenusummat. W.I on kasutanud võimalust taotleda eluasemelaenu tagasimakse arvestamist kolmel kuul kalendriaasta jooksul. Linnavalitsus on eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat vähendanud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 9 p 3 alusel. Perekonna sissetulek ületab pärast SHS § 133 lg-des 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist toimetulekupiiri 361 euro ja 90 sendi võrra.
2.4.W.I makstud elatis 650 eurot on jäetud arvestamata, kuna taotleja varaline olukord ei võimalda elatist maksta. Taotleja aprillikuu sissetulek oli 984 eurot ja 29 senti. Eluasemelaenu tagasimakse oli 658 eurot 95 senti. 984 eurot 29 senti – 658 eurot 95 senti = 325 eurot 34 senti. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 kohaselt on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. See tähendab, et esmane vastutus inimväärse äraelamise kindlustamise ees lasub isikul endal. Avalik võim toetab inimest, kui ta sellega toime ei tule. Eelnev annab alust arvata, et taotlejal on ka muid sissetulekuid, mida ta ei ole avaldanud. Eesti Puu 9. mai 2024 arve nr 105094 kuulub hüvitamisele juunis 2024.
3.Kaebaja esitas 18. mail 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 17. mai 2024. a otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaatama kaebaja taotluse uuesti läbi.
3.1.Toimetulekutoetuse eesmärk on iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetuse
2(11)
3-24-1500 arvestamisel ei loeta Q-d W.I perekonnaliikmeks, sest W.I on Harju Maakohtu 22. aprilli 2023. a otsuse järgi Q eestkostja.
3.2.Maardu Linnavalitsus on toimetulekutoetuse maksmisel ekslikult maha arvestamata jätnud kaebaja makstud elatised. F ja Q sissetulekuks on üksnes pension ja puudetoetus ning Y on õpilane, kellel pole sissetulekut. Kui kaebaja neile elatist ei maksa (ka kasutuseelistena), ei ole neist kellelegi tagatud minimaalsed vahendid. Asjaolu, et vastustaja kaebajat tema olukorras ei suuda juhendada, ei ole põhjus jätta toimetulekutoetus määramata. Elatist tuleb arvestada perekonnaseaduse (PKS) ja senise kohtupraktika järgi (vt Harju Maakohtu 30. augusti 2022. a otsus asjas nr 2-2119466, p-d 7–8).
3.3.Vastustaja arvab, et kaebajal on täiendavaid sissetulekuid ning heidab kaebajale ette, et kaebaja maksab elatist üle oma võimete. Vastustaja pole aru saanud, et kasutuseelised on käsitletavad elatise osana. Pole vaidlust selle üle, et ülalpeetavad kasutuseeliseid saavad. Vastupidiselt vastustajale on kaebaja arvamusel, et ülalpidamiskohustust ei reguleeri mitte SHS, vaid PKS. Vastustaja on jätnud tähelepanuta PKS-i sätted ja arvestamata väljakujunenud praktika elatiseasjades, mille kohaselt käsitletakse kasutuseelise andmist elatisena (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
16.oktoobri 2024. a otsus asjas nr 3-2-1-69-13).
3.4.Kui kaebaja ei võimaldaks ülalpeetavatel temale kuuluvas majas elada, ei suudaks nad end ülal pidada. Juba üür ja kommunaalkulud ületaksid nende pensioneid. Vastustaja pole ilmselt aru saanud, et kaebaja ei ole kohustatud mitte kedagi oma elamises tasuta koos kõikide teenustega majutama. Vastustaja ei ole esitanud kaebajale puuduste kõrvaldamise nõuet ega andnud selleks tähtaega.
3.5.Vastustaja on ka ise 2023. a juuli kirjavahetuses selgitanud, et elatise kohta tuleb kinnituskiri esitada ja kasutuseelised on elatise osa. Haldusasjas nr 3-23-1020 on vastustaja täpselt samadel andmetel jõudnud hoopis teistsugustele järeldustele. Kaebajale pole arusaadav, millest elatise arvesse võtmine Maardu linnas sõltub, milline on vastustaja seisukoht tegelikult ja millistele õigusnormidele see tugineb.
3.6.Haldusorgani kohustuseks on selgitada välja olulised asjaolud, mitte lähtuda oletustest. Vastustaja tunnistab ka ise, et pole täitnud uurimiskohustust, esitades asjakohatuid etteheiteid kaebajale. Toimetulekutoetuse andmise eesmärk ongi vältida võlgnevuste teket. Vastustaja loogika maksete tegemisel pole põhjendatud ka sel põhjusel, et elatise nõuetest ei vabane isegi pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses, laenumaksetest aga küll.
3.7.Maardu Linnavalitsuse 17. mai 2024. a otsuse alusel vähendas linn eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat seetõttu, et makseraskuste ennetamiseks on sõlmitud vabatahtlik kindlustus, mis katab osaliselt eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Kaebaja ei tea sellist kindlustust, mis tema laenumakseid katab.
3.8.Kaebaja sissetulekuks on arvestatud peretoetus 80 eurot, kuid peretoetus on lapse toetus, mis on lapse oma. Äärmisel juhul on see jagatav kahele vanemale võrdsetes osades. Samuti on sissetulekuna käsitletud tööandja makstud sõidukulude hüvitist, mis ilmselgelt ei ole sissetulek. Otsuses põhjendusi selle sissetulekuks lugemiseks aga ei ole. Kaebajale on arusaamatu, miks tuleks mais 2024 tasutud küttekulusid alles juunis arvestada. Isegi kui neid tuleks arvestada juunis, on jäetud
3(11)
3-24-1500 arvestamata elektriküte, mida vastustaja on varem arvestanud (vt haldusasi nr 3-232046).
3.9.Otsuses esitatud andmed on valed. Näiteks elektrikuluks on märgitud 87 eurot, kuid õige on 112 eurot. Õige on vastustaja viide SÜS § 5 lg 1-le, mille kohaselt on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. See puudutab ka eluasemevajaduse rahuldamist. Isegi kui kaebaja ei maksaks ülalpidamise eest, peaksid ülalpeetavad üüri maksma. Neile jääks vähem raha kätte, kui ettenähtud miinimum. Ka sel puhul pole vastustaja olnud nõus taotlusi lahendama ning on selgitanud, et kaebaja peaks taotluse esitama (vt haldusasi nr 3-23-2046). Kaebajale ei ole arusaadav, mida ja kuidas tuleb tal vastustajale esitada. Iga kuu on erinev lahenduskäik.
4.Maardu linn esitas 30. juulil 2024 vastuse (nr 16.3-6/1207-6), milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
4.1.Sotsiaalseadustikus ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (HMS), arvestades sotsiaalseadustikus sätestatud erisusi (SÜS § 3 lg 6). Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (SÜS § 5 lg 2). SÜS § 9 järgi on sotsiaalkaitse paremaks korraldamiseks hüvitisi andvatel asutustel ja isikutel kohustus teha koostööd.
4.2.Kaebaja ei ole lähtunud hea usu põhimõttest. Tema tegutsemine viitab järjepidevalt sellele, et ta pole valmis aitama kaasa asja õigele lahendamisele. Pole arusaadav, miks on kaebaja viidanud SHS § 131 lg-le 12, mille järgi toetuse taotlejaga koos elavat eestkostetavat ei loeta taotleja perekonnaliikmeks, kui ta on esitatud toimetulekutoetuse taotluse kohaselt ainus perekonna liige. Vastustaja on kaebaja avaldust toimetulekutoetuse taotlemiseks menetlenud sellisena, nagu see on esitatud, ning pole laiendanud taotluse menetlemisel arvesse võetavate isikute ringi, mis nähtub ka vaidlustatud otsusest (perekonnaliikmete andmed).
4.3.Kaebaja elatise maksmise tõendamiseks esitatud dokumendid on vastuolulised. Neis on vahe 1070 eurot. Toimetulekutoetuse taotlemise avaldusele lisatud kinnituse järgi on kaebaja eelmisel kuul maksnud Yile elatist 700 eurot, Q-le 510 eurot ja F-le 510 eurot, kokku 1720 eurot. Swedbanki arvelduskonto väljavõttete järgi on kaebaja teinud 16. aprillil 2024 Yile ülekande 500 eurot ning 30. aprillil 2024 ülekande Q-le 150 eurot, kokku 650 eurot. Otsuses on selgitatud, et väidetavalt makstud elatis 650 eurot on jäetud arvestamata, kuna kaebaja olukord ei võimalda sellist elatist maksta. Kaebaja sissetulek on 984 eurot ja 29 senti (eelneval kolmel kuul: 884 eurot ja 3 senti, 518 eurot ja 395 eurot) ja eluasemelaenu tagasimakse 658 eurot 95 senti. Kõigiks muudeks kuludeks jääb 226 eurot 34 senti.
4.4.Kaebajal on juurdepääs eestkostetava Q ja F pankades avatud arvelduskontodele, võib-olla ka täisealiseks saanud Yi arvelduskontole. Kuna nimetatud isikud on kaebaja mõju ja kontrolli all, toimub pankade kaudu dokumentide kogumine elatise maksmise tõendamiseks ehk raha pööritamine. Tehakse tagasikanded või võetakse sularaha välja. Kaebaja Swedbank kontoväljavõttest nähtubki, et Y on teinud 30. aprillil 2024 kaebajale kaks ülekannet (60 eurot ja 3 eurot).
4.5.Elatise arvestamata jätmisel juhindus vastustaja Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2024. a otsuse (haldusasi nr 3-23-2046) p-i 54.2.1. seisukohast. Kui elatise maksmise tõendamiseks puuduvad muud dokumendid, kui kaebaja enda kinnitus, võib 4(11)
3-24-1500 see viidata sellele, et elatist ei ole tegelikult makstud. Sellisel juhul poleks kaebajal õigust makstud elatist oma sissetulekust ka miinimummääras maha arvata. SHS § 132 lg 2 järgi peab vastustaja toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel arvestama elatise saanud isiku kirjaliku kinnitusega elatise saamise kohta. Praeguses asjas on kinnituse allkirjastanud kaebaja ise elatise saanud isikute esindajana. Kaebaja on seega kinnitanud enda poolt elatise maksmist. Kuigi kaebajal on esindajana õigus sellist kinnitust anda, ei ole selline tõend vastustajale siduv. Isegi kui elatise saajad vastavasisulise kirjaliku kinnituse tagantjärele esitaksid, ei tähenda see, et vastustajal ei oleks võimalik elatise maksmisega seotud asjaolusid täiendavalt kontrollida.
4.6.See, et varem on vastustaja elatise maksmist toimetulekutoetuse vajaduse hindamisel arvestanud, ei tähenda, et vastustaja ei või senist seisukohta ümber vaadata (vt haldusasi nr 3-23-2046, p 54.2). Kaebaja tulude ja kulude vahel on oluline vastuolu, mis lubab arvata, et kaebajal on muid avaldamata sissetulekuid või tema kinnitused elatise tasumise kohta ei vasta tegelikkusele.
4.7.Vastustaja on toimetulekutoetuse vajaduse hindamisel suhelnud Sotsiaalkindlustusametiga (SKA). SKA märgib selgituses mh seda, et praegusel juhul maksab inimene vabatahtlikult ära oma sissetulekust määrava summa, jäädes seetõttu ise abivajavasse olukorda. Kuivõrd tegemist ei ole kohtu kaudu väljamõistetud elatise maksmisega, pole seadusest tulenevat kohustust arvestada toimetulekutoetuse määramisel vabatahtlikult makstavat rahasummat, mis jätab vanema enda abivajaja rolli. Kui kaebaja kulutab vabatahtlikult kalendrikuus mitmele isikule elatiste maksmiseks kokku suurema summa, kui seda võimaldavad tema deklareeritud sissetulekud, ei kuulu ta sihtrühma, kellel on õigus saada toimetulekutoetust.
4.8.SHS § 133 lg 5 p 1 järgi on lubatud toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtta jooksval kuul tasumisele kuuluvatest eluasemekuludest üüri, ent mitte võimalikku kasutuseelist. Kasutuseelis on tasu, mida turutingimustel sellise asja või õiguse kasutamise eest tuleks maksta, nt auto, korteri vms kasutamise eest. Kasutuseeliseks ei saa lugeda vabatahtlikult alanejatele ja ülenejatele sugulastele tehtud makseid (sõltumata maksete nimetusest), nõudes riigilt tehtud kulu toimetulekutoetuse menetluses. Kasutuseelise maksmine on eraisikute vaheline tsiviilõiguslik suhe ning sellise nõude lahendamine on maakohtu pädevuses. Toimetulekutoetuse taotlemisel ei ole asjakohane viidata kohtulahendile, mis on tehtud alaealise ülalpidamise tegelike kulude väljamõistmiseks elatise maksmise asjas.
4.9.Vastustaja on täitnud uurimispõhimõtet ning selgitanud välja asjaolud. Otsuses on andmed, mis tulenevad Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) automaatselt. Menetlejal pole andmete muutmise võimalust. Eluasemelaenu kulu arvestamisel on aluseks võetud Maardu Linnavolikogu 20. detsembri 2022. a määruse nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks“ (määrus nr 28) § 3 p 4. Selle järgi on üle 33 m 2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset, piirmäär kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus. Vastustaja on normkuluga 330 eurot arvestanud.
4.10.SHS § 133 lg 2 loetleb, milliseid sissetulekuid ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute hulka. Loetelu on ammendav. Lapsetoetus 80 eurot on kaebaja sissetulekuks arvestatud riigi hallatava STARS sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) 2 andmebaasis olevate andmete alusel. Need andmed kajastuvad toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute all vastustaja tahtest
5(11)
3-24-1500 sõltumata. Selleks, et lapsetoetust ei arvestataks kaebaja sissetulekute hulka, tuleb kaebajal või täisealiseks saanud ja haridust omandaval Yil endal või tema isal esitada SKA-le taotlus selle muutmiseks. Vastustaja on kaebajale seda võimalust korduvalt selgitanud.
4.11.Kaebaja sõidukulude hüvitis ei kuulu selliste sissetulekute ammendavasse loetellu, mida ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel toetuse taotleja sissetulekute hulka SHS § 133 lg 2 alusel. Vastustajal on võimalik arvestada üksnes SHS § 133 lg-s 5 nimetatud kulusid. Seadus ei sätesta, et toimetulekutoetuse määramisel ei või sissetulekuks lugeda hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest. SHS § 133 lg 3 p 2 kohaselt võib KOV lisaks SHS § 133 lg-s 2 nimetatule toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi. Kui kellelegi makstakse hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest igakuiselt kindlas summas, siis on tegemist hüvitise saaja ja tööandja vahelise kokkuleppega töötasult makstavate riiklike maksude vältimiseks.
4.12.Kaebaja on kuludokumendina esitanud Eesti Puu OÜ 9. mai 2024. a arve nr 105094, mille eest küsitakse kaebajalt 588 eurot. Otsuses on märgitud, et tegemist on 2024. a maikuu kuludokumendiga. Tehtud kulu saab arvestusse võtta alates kulu tekkimisele järgnevast kuust. Seaduse eesmärk on see, et sissetulekud läheksid toimetulekutoetuse arvestusse samal perioodil tehtud kuludega.
4.13.Määruse nr 28 § 3 p 9 järgi on soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse piirmääraks kehtestatud kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus. Sama paragrahvi p 10 järgi on elektrienergia tarbimisega seotud kulu piirmääraks kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus. Avaldusele on lisatud AS Alexela 30. aprilli 2024. a arve elektrienergia eest 112 eurot ja 13 senti. Vastustaja on arvestanud 25 eurot vee soojendamise kuluks, sest selle kulu tarbimine ei ole eraldi mõõdetav ning 87 eurot ja 13 senti tarbitud elektrienergiaks. Sellest on normkuluna arvesse võetud 38 eurot. Algandmed ei ole seega valesti sisestatud. Lisaks märgib vastustaja, et toimetulekutoetuse arvestamisel ei võeta üüri arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus või registreeritud kooselus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased (SHS § 133 lg 8). Kaebaja on jätnud selgitamata, mida ta on mõelnud sellega, et vastustajal on iga kuu erinev lahenduskäik.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Vaidlus on selle üle, kas vastustaja otsus jätta kaebajale 2024. a maikuu eest toimetulekutoetus maksmata, on õiguspärane.
6.Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast § 133 lg-des 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2).
7.SHS § 132 lg 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse avaldusele lisada dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.
6(11)
3-24-1500 Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad: 1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel; 2) SHS § 133 lg-s 5 nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid (SHS § 132 lg 4).
8.Arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekuludena: 1) üüri; 2) eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset; 3) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu; 4) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 5) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 6) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 8) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 9) majapidamisgaasi maksumus; 10) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 11) hoonekindlustuse kulu; 12) olmejäätmete veo tasu (SHS § 133 lg 5). KOV kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks SHS § 133 lg-s 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. KOV vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäärad (SHS §133 lg 6).
8.1.Elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel on Vabariigi Valitsus 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 „Eluruumi põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ kehtestanud toimetulekutoetuse määramisel eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta (määruse p 2). SHS-is sätestatud toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.
9.SHS § 133 lg 7 kohaselt ei võeta üüri toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased.
10.Maardu Linnavolikogu määruse nr 28 § 3 kohaselt on toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alaliste kulude asjakohased piirmäärad järgmised:
10.1.1.üle 33 m2 üldpinnaga eluruumi üür kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus (p 2);
10.1.2.üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset, kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus (p 4);
10.1.3.kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus olenemata kütmisviisist (kaugküte, väikekatlad, ahi, pliit) ja kütuseliigist (puit, elekter, vedelkütus, gaas) kuni 4 eurot ühe m2 kohta kuus (p 7);
10.1.4.veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 18 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 8);
10.1.5.soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 15 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 9);
7(11)
3-24-1500
10.1.6.elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 22 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 10);
10.1.7.olmejäätmete veotasu kuni 6,50 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 4 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 14).
11.W.I esitas 10. mail 2024 vastustajale avalduse toimetulekutoetuse määramiseks. Avaldusega koos esitas kaebaja arvelduskonto väljavõtted sissetulekute kohta, samuti dokumendid eluasemekulude kohta (eluasemelaenu tagasimaksed, elektri-, kütte-, prügiveo ja veevarustuse arved). Samuti esitas kaebaja enda allkirjastatud kinnituse selle kohta, et ta on maksnud eelmisel kuul elatist Q-le 510 eurot, F-le 510 eurot ning Yile 700 eurot. Avaldusega olid kaasas ka W.I pangakonto aprillikuu väljavõtted, millest nähtuvad Yile ja Q-le tehtud ülekanded ning kaebaja kontojääk (avaldus koos lisadega, digitoimiku lehed (dtl) 13–36).
12.Maardu Linnavalitsuse 17. mai toimetulekutoetus määramata (dtl 112–113).
2024.
a
otsusega
jäeti
kaebajale
13.Kaebaja esitas vastustajale toimetulekutoetuse avalduse ilma perekonnaliikmete andmeteta. Kaebaja määratles seega end üksi elava inimesena. Vastustaja on kaebaja toimetulekutoetuse avalduse lahendamisel sellest ka lähtunud.
14.Alates 1. juunist 2022 on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus (2024. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2).
15.Kaebaja sissetulekuks on arvestatud kokku 984 eurot ja 29 senti. Kaebaja sissetulekuna on arvesse võetud: lapsetoetust 80 eurot; hooldaja toetust puudega inimesele 45 eurot; sõiduauto kasutamise eest hüvitist 250 eurot; lepingulist töötasu 100 eurot ja 26 senti ning 508 eurot ja 99 senti; intress 4 senti.
16.Sissetulekust on maha arvatud järgmised eluasemekulud: elekter 38 eurot, eluasemelaen 330 eurot, olmejäätmete vedu 4 eurot ja 39 senti, vee soojendamine 25 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine normkuluna 25 eurot.
17.Nimetatud kulude arvestamisel on vastustaja lähtunud määruse nr 28 §-s 3 sätestatust (elekter 38 eurot + eluasemelaen 330 eurot + olmejäätmete vedu 4 eurot ja 39 senti + vee soojendamine 25 eurot + veevarustus ja reovee ärajuhtimine 25 eurot = 422 eurot ja 39 senti). Need kulud on määratud õigesti ja arvatud põhjendatult kaebaja sissetulekutest maha. Määruse nr 28 § 3 p 10 alusel on jooksval kuul tasumisele kuuluva eluruumi alalise kulu piirmäär elektrienergia tarbimise puhul kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus. Vastustaja on eluaseme normkuluna seda ka arvestanud.
18.Vastustaja ei ole arvestanud toimetulekutoetuse vajaduse hindamisel Eesti Puu 9. mai 2024. a arvet nr 105094 (dtl 14), leides, et see kuulub hüvitamisele juunis 2024. SHS järgi võetakse arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid. Kui kõnealune kulu kuulus tasumisele maikuus, tuli seda maikuus esitatud taotluse läbivaatamisel arvestada. Eesti Puu OÜ arvelt pole nähtav, mis on olnud maksetähtaeg ning millal on kaebaja arve tasunud. Arvele on lisatud „maksetähtaeg“ järele üksnes „tasutud sularahas“. Üldjuhul võib sellises olukorras pidada eluliselt usutavaks, et inimene tasub küttepuude arve lepingupartnerile kohe pärast puude kohale toomist ja arve esitamist, s.o praegusel juhul maikuus. Seega saab arve alusel kantud kulu arvestada maikuu küttekuluna vastavalt kehtestatud piirmäärale.
8(11)
3-24-1500
19.Toimetulekutoetuse määramisel on jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alaliste kulude piirmäärad järgmised: kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus olenemata kütmisviisist (kaugküte, väikekatlad, ahi, pliit) ja kütuseliigist (puit, elekter, vedelkütus, gaas) kuni 4 eurot 1 m2 kohta kuus (määruse nr 28 § 3 p 7). Kaebaja kohta on eluaseme normpind 33 m 2 (kuna ta on esitanud avalduse ühe inimese kohta), mille alusel oleks toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse võetav küttekulu maikuus 132 eurot (4 eurot × 33 m2). Seega, isegi kui Eesti Puu OÜ 9. mai 2024. a arvet maikuu toimetulekutoetuse vajaduse hindamisel arvestada, ei mõjuta see vastustaja otsust jätta kaebajale toimetulekutoetus maksmata. Kaebaja sissetulek ületaks pärast küttekulude mahaarvamist (984 eurot ja 29 senti – 422 eurot ja 39 senti – 132 eurot = 429 eurot ja 90 senti) ikka toimetulekupiiri (200 eurot).
20.Kaebaja leiab, et tema sissetulekuna on valesti arvestatud lapsetoetust 80 eurot. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et lapsetoetus on arvestatud kaebaja sissetulekuks riigi hallatavas SKAIS-is olevate andmete alusel. Toetuse taotleja sissetulekute andmetes kajastuvad need vastustaja tahtest sõltumata. SHS § 133 lg 2 näeb ette ammendava loetelu, milliseid sissetulekuid ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel toetuse taotleja sissetuleku hulka. Lapsetoetus on riiklik toetus. Selle eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Toetust makstakse igakuiselt kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni (perehüvitiste seadus §-d 16 ja 17). Vastustaja on seega lugenud õigesti lapsetoetuse kaebaja sissetulekuks. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses tõendeid, et lapsetoetust saab Y või et kaebaja jagab lapsetoetust teise vanemaga. Kaebajal on võimalik lapsetoetust puudutavas osas andmete õigsust kontrollida SKA iseteeninduses või taotleda SKA-lt andmete muutmist nii, nagu vastustaja on esile toonud. Kaebaja ei ole seda teinud.
21.Kaebaja hinnangul on vastustaja vääralt arvestanud tema sissetulekuks ka tööandja tasutud sõidukulude hüvitise. KOV võib taotleja sissetulekute hulka mitte arvata konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi (SHS § 133 lg 3 p 2). Seadus annab KOV-ile sellise võimaluse, aga ei pane kohustust. Vastustaja ei ole 17. mai 2024. a otsuses põhjendatud, miks ta nimetatud võimalust ei kasutanud. Põhjenduse puudumine ei tingi otsuse tühistamist (HMS § 58). Vastustaja on põhjendanud oma seisukohta vastuses kaebusele, selgitades, et tal on võimalik arvestada üksnes SHS § 133 lg-s 5 sätestatud kulutusi. Avalikud vahendid toimetulekutoetuse maksmiseks on piiratud. Vastustaja võib kaalutlusõigust teostades arvestada oma võimalustega. Pole alust järeldada, et vastustaja seisukoht kaebaja sõidukulude hüvitise sissetulekutesse arvestamiseks oleks õigusvastane või tooks kaasa kaebaja õiguste õigustamatult suure riive.
22.Vastustaja ei ole arvesse võtnud kaebaja tasutud elatist Q-le, Yile ja F-le, kuna elatise maksmiseks ei ole kaebaja esitanud muid tõendeid, kui üksnes enda allkirjastatud kinnituse. Kohus nõustub vastustajaga.
9(11)
3-24-1500 Esiteks ei ole vastustaja kohustatud arvestama kaebaja enda allkirjastatud kinnitusega, et ta on tasunud kokku 1720 eurot elatist. Teiseks nähtub avaldusele lisaks olevast pangakonto väljavõttest, et kaebaja on tasunud aprillikuus Yile 500 eurot, mitte 700 eurot ning Q 150 eurot, mitte 510 eurot. Kuigi kaebaja võib väita, et ta maksis ülejäänud elatise sularahas, ei ole see tõendatud muul viisil, kui tema enda kinnitusega. Kolmandaks on avalduse lisaks olevast pangakonto väljavõttest näha (dtl 28), et Y on 30. aprillil 2024 hoopis kaebajale raha üle kandnud (kokku 63 eurot). Vastustaja kahtlused, et elatise maksmise tõendamiseks toimub n-ö raha pööritamine, on seega põhjendatud. Neljandaks, kui arvestada, et kaebaja maksis aprillikuus elatist 1720 eurot, ei saa kaebaja sissetulek piirduda avalduses näidatud 984 euro ja 29 sendiga. Kokkuvõttes on kaebaja esitatud andmed ja tõendid vastuolulised ega veena selles, et tema tegelikud sissetulekud või väljaminekud on sellised, nagu ta väidab.
23.See, et vastustaja on varem elatise maksmist arvestanud, ei tähenda, et vastustaja on enda varasemate seisukohtadega seotud ega saa oma senist seisukohta ümber vaadata. Vastustajal tuleb taotlust lahendada taotluse esitamise seisuga. Toimetulekutoetuse vajaduse tõendamisel on tõendamiskoormus taotlejal. Seetõttu oli kaebajal kohustus esitada kõik vajalikud andmed ja tõendid, et vastustaja saaks kaebaja toimetulekuvajadusest täieliku ülevaate. Kaebaja ei ole täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid elatise maksmist, esitanud ka kohtumenetluses.
24.Ülalpidamiskohustus ulatub üksnes piirini, milles ülalpidamiskohustust omav inimene on võimeline teistele ülalpidamist andma. Kaebaja esitatud avaldusest (sh lisad) nähtub see, et ta tasub elatist vabatahtlikult oluliselt suuremas summas, kui seda võimaldavad tema sissetulekud. Sellest järeldub, et kaebaja on end teadlikult oma tegevusega asetanud abivajavasse olukorda. Kuna kaebaja tulude ja kulude vahel on oluline vastuolu, on sellest võimalik sarnaselt vastustajaga ka kohtul järeldada, et kaebajal on muid avaldamata sissetulekuid või tema kinnitused makstava elatise osas ei vasta tegelikkusele. Lisaks võib see viidata sellele, et kaebaja ei ole elatist maksnud, mistõttu pole tal õigust väidetavalt makstud elatist enda sissetulekust maha arvata.
25.Kaebaja viidatud kohtulahendi järgi on kasutuseelised ette nähtud olukordadeks, kus lahuselavalt vanemalt nõutakse lapse ülalpidamiseks välja elatis lapse ülalpidamisega seotud kulude hüvitamiseks. Praeguses asjas sellist olukorda pole. Kaebaja tasub ise vabatahtlikult elatist ülalpeetavatele, kes temaga koos elavad.
26.Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Esmalt tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-21-118-12, p 15). Praeguses asjas ei ole kaebaja esitanud infot, kuidas on tehtud kindlaks ülalpeetavate esmavajadused ja ülalpidamise summa. Kaebaja ei saa seda määrata oma äranägemisel ning nõuda, et vastustaja arvestaks seda toimetulekutoetuse arvestamisel.
10(11)
3-24-1500 Kaebaja on määratlenud end ainsa perekonnaliikmena. Ta pole esitanud kohtule ühtki tõendit selle kohta, et kaebaja ülalpeetavate puhul selline kasutuseelise arvestamine vanemate vahel toimub, samuti seda, millise osa nimetatud elatise summast katab väidetav kasutuseelis ja milliste vahendite arvelt ta tasus ülejäänud elatise summa. Kasutuseelise arvestamine makstud elatisena ei ole seega põhjendatud.
27.Vastustaja 17. mai 2024. a otsus jääb seega jõusse. Kuna tühistamiskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisekaebus.
28.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Menetlusosaliste võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
29.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, Q, F ja Yi nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.