2.Maardu Linnavalitsus jättis 17.05.2024. a otsusega kaebajale toimetulekutoetuse määramata. Linnavalitsus jättis kaebaja olukorra hindamisel arvestamata väidetavalt makstud elatise 650 eurot, leides et kaebaja varaline olukord ei võimalda elatist maksta. Linnavalitsus leidis ka, et kaebajal võib olla muid sissetulekuid, mida ta ei ole avaldanud ning et Eesti Puu OÜ 09.05.2024 arve kuulub hüvitamisele 2024. a juunis, kuna tegemist on maikuu kuluga.
3.Kaebaja esitas 18.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Maardu Linnavalitsuse 17.05.2024. a toimetulekutoetuse määramisest keeldumise otsuse tühistada ja kohustada linna vaatama kaebaja taotluse uuesti läbi. Kaebusega koos esitas kaebaja esialgse
3-24-1500 õiguskaitse taotluse vastustaja kohustamiseks maksma talle toimetulekutoetust 710 eurot ja 10 senti (694 eurot ja 29 senti (leibkonna sissetulek) – 650 eurot (elatis) – 554 eurot ja 39 senti (eluaseme kulud) – 200 eurot (toimetulekupiir)). Vastustaja on viimase aasta vältel maksnud kaebajale toimetulekutoetust omal äranägemisel. Kaebajal ei ole sellist sissetulekut, millest oleks võimalik katta perekonna kulud eluasemele, toidule, esmatarbekaupadele, ravimitele, sidevahendi kasutamisele jne. Majas, kus elab kaks liikumispuudega inimest, tooks selline olukord kaasa rasked tagajärjed, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava lahendiga võib osutuda võimatuks. Arvete korrektsel tasumisel on kõikide isikute sissetulekud alla toimetulekupiiri. Kaebaja ei pea oma toimetulekutoetusest tagama elukohta neljale inimesele koos vajalike teenustega.
4.Maardu linn palus jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
4.1.Toimetulekutoetuse maksmisega tagatakse inimesele minimaalne asendussissetulek, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud arvetelt ei nähtu, et kaebajal oleks jäänud varasematest perioodidest võlgnevusi, sh põhjusel, et vastustaja ei ole maksnud kaebajale toimetulekutoetust või ei ole teinud seda piisavalt. Kaebaja on talle esitatud arved saanud aegsasti tasutud. Esitatud dokumendid ei kinnita kaebaja väidet, et tal puudub raha kohustuste täitmiseks, söögi ja esmatarbekaupade jaoks. Seetõttu ei ole alust arvata, et kaebajat võiks ohustada teenuste katkemine või tema elu mõjutav muu raske tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava lahendiga võib osutuda võimatuks. Kaebajaga samas kohas elavatel teistel isikutel on iseseisev sissetulek. Nad ei ole toimetulekutoetuse taotlejad.
4.2.Taotluses esitatud arvutuskäik ei ole esitatud selgelt ja üheselt mõistetavalt. Kui kohus kohustaks vastustajat kaebajale esialgse õiguskaitse korras toetust maksma, saavutaks kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgi juba enne asja sisulist läbivaatamist. Kaebaja 10.05.2024. a taotluse järgi on ta eelmisel kuul andnud lähedastele elatist kokku 1720 eurot. Taotluse järgi on kaebaja deklareeritud sissetulek vaid 984 eurot ja 29 senti, mille arvelt kandis kaebaja ka eluasemega seotud kulud jm esmatarbe vajadused. Kaebaja tulude ja kulude vahel on oluline vastuolu. See võimaldab järeldada, et kaebajal on muid avaldamata sissetulekuid või tema esitatud andmed ei vasta tegelikkusele. Ligikaudu aasta kestnud vaidlustest kaebajale toimetulekutoetuse maksmise üle nähtub tõsiasi, et kaebaja on saanud vajalike teenuste eest tasutud ka ilma toimetulekutoetust saamata. Kaebajal ei ole seega esialgset õiguskaitset vaja.
5.Tallinna Halduskohtu 29.05.2024. a määrusega jättis kohus muu hulgas X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.Kui kohus rahuldaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, saavutaks kaebaja oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole sellises olukorras välistatud, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (RKHKm 22.09.2014 nr 3-3-1-59-14, p 19). Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada üksnes kaebaja õiguste kaitseks hädavajalikul määral (RKHKm 08.02.2021 nr 3-20-915, p 20). Kaebaja on talle esitatud arved õigeaegselt tasunud ka ilma toimetulekutoetuseta. Kaebajat ei ohusta teenuste katkemine.
5.2.Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud kinnituse kohaselt on kaebaja tasunud aprillis lähedastele elatist kokku 1720 eurot (700+510+510). Arvestades kaebaja esitatud sissetuleku suurust, mis jääb oluliselt alla kaebaja väidetavalt tasutud elatisele, võib kaebajal olla ka teisi sissetulekuid, mida ta ei ole avaldanud (vt TalRKm 18.01.2024 nr 3-23-2046, p 32), või ei vasta tema kinnitus makstava elatise kohta tegelikkusele. Osaliselt võib kaebaja arvestatud elatise 2(4)
3-24-1500 suurus olla põhjendatud kaebaja väitega, et elatist saavad inimesed elavad tema juures ja saavad seega kasutuseelise. Kaebaja pole aga ära näidanud, millise osa nimetatud elatise summast katab väidetav kasutuseelis ja milliste vahendite arvelt tasus ta ülejäänud elatise summa. See, et kaebaja lähedased elavad tema juures talle üüri tasumata, ei suurenda kaebaja kulutusi selliselt, et ta jääks ilma võimalusest tasuda oma esmaste vajaduste eest. Seda, kas väidetavat kasutuseelist saab arvestada toimetulekutoetuse määramisel elatisena, selgitab kohus vajadusel põhiasja lahendades.
5.3.Kaebaja esitatud andmete ja tõendite põhjal ei ole põhjust järeldada esialgse õiguskaitse vajadust. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine oleks põhjendatud, kui esineks oht, et kaebajal ja tema perekonnal ei oleks võimalik katta kõige põhilisemaid vajadusi. Selliseks järelduseks alust ei ole. Ülekaalukat õiguskaitse vajadust, mis õigustaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega kaebaja eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist, kohtu hinnangul ei esine.
KAEBAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub 13.06.2024. a määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja selgitab, et on elatist arvestanud selliselt nagu teevad tsiviilasju lahendavad kohtud. Pereliikmete elamine Xle kuuluvas eluruumis suurendab tema kulutusi märkimisväärselt. Kui kaebaja tasub oma sissetulekust teenuste eest, jäävad muud vajadused rahuldamata. Selles osas on halduskohus jätnud määruse põhjendamata. Kaebajale kuuluv sõiduk vajab samuti remonti, mille maksumus on 486 eurot. Sõiduk aga on vajalik tööl käimiseks, puudega pereliikmete sõidutamiseks ja poest toidu toomiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 29.05.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Kaebaja soovib sisuliselt, et ringkonnakohus võtaks sobivad esialgse õiguskaitse meetmed selleks, et vaidlusalune toimetulekutoetuse summa kaebajale viivitamata välja makstaks. Kaebaja on seisukohal, et ebapiisava toimetulekutoetuse tõttu pole tal võimalik tasuda perekonna eluaseme, toidu, esmatarbekaupade, ravimite, sidevahendi kasutamise jms kulude eest.
9.Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole vajadust ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Üldjuhul ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamine luua olukorda, kus kaebaja saavutab oma eesmärgi juba enne vaidluse lahendamist kohtuotsusega. Erandina on selline esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav, kui õiguskaitse kohaldamiseks esineb ülekaalukas vajadus, kaebuse eduväljavaated on head ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta oluliselt avalikke huve või kolmandate isikute õigusi.
3(4)
3-24-1500
10.Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja peab kaebajale toimetulekutoetust maksma või mitte. Seejuures taandub vaidlus eelkõige küsimusele, kas vastustaja on toimetulekutoetuse määramisest keeldumise otsuse tegemisel õigesti hinnanud kaebaja sissetulekute ja kulude suurust ning sellest tulenevalt kaebaja vajadust toimetulekutoetuse saamiseks. Nendele küsimustele ja eelkõige küsimusele, kas või mil määral saab kaebaja kulude hulka arvestada teistele isikutele antud kasutuseelise väärtuse ning kas vastustaja võis asuda seisukohale, et kaebajal on täiendavaid sissetulekuallikaid, mida ta toetuse taotlemisel varjas, tuleb vastata kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Kui kohustada esialgse õiguskaitse korras vastustajat vaidlusaluse toimetulekutoetuse väljamaksmiseks, saavutaks kaebaja oma eesmärgi enne asjas tehtava kohtuotsuse jõustumist. Ringkonnakohus jääb varasemates samasisulistes vaidlustes eelnevalt tehtud kohtumäärustes (Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2023. a, 18.01.2024. a ja 03.06.2024. a määrused haldusasjas nr 3-23-2046 ning 13.12.2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-2690) võetud seisukohale, et toimikus kajastuvatest asjaoludest ei nähtu ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal pole võimalik sedastada, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel pole kaebajal ja tema pereliikmetel võimalik rahuldada minimaalseid põhivajadusi. Haldusasja materjalid ei kinnita kaebaja väidet, et tal puudub raha kohustuste täitmiseks ning söögi ja esmatarbekaupade hankimiseks. Asjaolu, et kaebaja on seni suutnud oma rahalised kohustused, mis seonduvad eelkõige eluasemega, nõuetekohaselt täita, räägib vastu kaebaja väitele, et esialgse õiguskaitseta satub ta sellisesse kitsikusse, et ka löögi alla satub ka põhivajaduste rahuldamine. Ei ole alust arvata, et kaebajat võiks ohustada kodust ilmajäämine, eluks vajalike teenuste katkemine või muu sedalaadi raske tagajärg. Sellises olukorras ei ole põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset, mille tulemusena saavutaks kaebaja kaebuse eesmärgi enne kohtuotsuse jõustumist. Halduskohus on vaidlustatud määruses täitnud põhjendamiskohustust nõuetekohaselt.
11.Ringkonnakohus selgitab, et avalik-õiguslikud vahendid, mille arvelt toimetulekutoetusi makstakse, on piiratud, mistõttu esineb kaalukas avalik huvi selle vastu, et toetust makstakse üksnes neile ja üksnes nii palju, kui see on põhjendatud ja seaduse kohaselt ette nähtud. Kui panna vastustajale esialgse õiguskaitse korras kohustus maksta kaebajale välja vaidlusalune rahasumma, oleks selle hilisem tagasi nõudmine äärmiselt keerukas, kui peaks selguma, et kaebajal pole tegelikult õigust toetusele nõutavas määras. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, ent selle eduväljavaateid ei saa pidada ka sedavõrd kindlateks, esialgse õiguskaitse kohaldamist saaks pidada põhjendatuks, pidades silmas, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnev pöördumatu tagajärg ei ole selgelt nähtav ning samas kaebaja saavutaks esialgse õiguskaitse kohaldamise korral oma eesmärgi juba enne asjas kohtuotsuse tegemist.
12.Seega tuleb X määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.05.2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1500 resolutsiooni p 1 muutmata.
13.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.