S.Q kaebus Maardu Linnavalitsuse otsuse peale jätta 2024. a juunikuu eest toimetulekutoetus määramata
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – S.Q Vastustaja – Maardu linn, esindaja Neeme Sild
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.10.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
S.Q apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta S.Q apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.10.2024 otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. Selgitused Otsus peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.S.Q esitas 05.06.2024 Maardu Linnavalitsusele toimetulekutoetuse taotluse 2024. a juunikuu eest. Maardu Linnavalitsus jättis 11.06.2024 otsusega (dtl 29-30) kaebajale toimetulekutoetuse määramata.
3-24-1808
2.S.Q esitas 17.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu Linnavalitsuse 11.06.2024 otsuse tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja hinnangul on vastustaja ekslikult jätnud arvestamata kaebaja makstud elatise L.O-le ja P.E-le . C. ja P.E sissetulekuks on üksnes pension ja puudetoetus ning C. Y on õpilane, kellel puudub sissetulek. Kaebaja sissetulekute hulka on arvestatud peretoetus summas 80 eurot, mis on lapsele kuuluv toetus ning äärmisel juhul jagatav kahele vanemale võrdselt. Kuna toetus ei laeku kaebaja kontole, ei saa see olla kaebaja sissetulekuks. Samuti on kaebaja sissetulekuna käsitatud tööandja makstud sõidukulude hüvitist, mis ei ole sissetulek. Otsuse kohaselt on linn otsustanud eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat vähendada seoses väidetavalt makseraskuste ennetamiseks sõlmitud vabatahtliku kindlustuse sõlmimisega, mis katab osaliselt eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Kaebaja ei tea sellise kindlustuse olemasolust.
3.Maardu linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja sissetulekutest ei arvestatud maha makstud elatist, kuna kaebaja esitatud dokumendid elatise maksmise tõendamiseks on vastuolulised. Lapsetoetus summas 80 eurot on kaebaja sissetulekuks arvestatud riigi hallatava SKAIS2 andmebaasis olevate andmete alusel ja toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute alusandmetes kajastuvad need sõltumata vastustaja tahtest. Eesti Puu OÜ 09.05.2024 arve nr 105094 summas 588 eurot jagatakse 17 nädala peale. Vastustaja metoodika kulu arvestamisel erineb kaebaja omast, kuna on kasutatud päevapõhist arvestust: 588 eurot ÷ (17 nädalat × 7 päeva = 119 päeva) × 22 päevaga (10.05– 31.05.2024 (arve koostamisest järgnevast päevast)) = 108,71 eurot. Kaebajal tasuks tähele panna, et kalendri järgi ei koosne kalendrikuu ainult 4 nädalast (reeglina veebruar, kui ei ole liigaasta), vaid sellele lisandub sõltuvalt kuust kuni 3 kalendripäeva. Arvutusviga summas 3,99 eurot on tehtud kaebaja kasuks. Maardu Linnavolikogu 20.12.2022 määruse nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks“ (määrus nr 28) § 3 p 9 järgi on sooja vee varustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse piirmääraks kehtestatud kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ja punkti 10 järgi elektrienergia tarbimisega seotud kulu piirmääraks kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus. Avaldusele on lisatud AS Alexela 31.05.2024 arve 062024058814 summas 99,59 eurot, millest 25 eurot on arvestatud piirmäära ulatuses vee soojendamise kuludeks, kuna selle kulu tarbimine eraldi ei ole mõõdetav. Arvel nähtuvast 74,59 eurot tarbitud elektrienergia kulust on normkuluna arvesse võetud 38 eurot. Kaebaja ei ole toimetulekutoetuse taotluses märkinud enda pereliikmetena teisi isikuid. Seega tuleb toimetulekutoetuse määramise menetluses eluruumi elanike arvuks lugeda üks ja elamus tegelikult elavate elanike arv antud juhul õiguslikku tähendust ei oma. Vastustajale teadaolevalt elavad kaebajaga samas elamus tema isa P.E ja eestkostetav L.O , täisealise C. Y tegelik elukoht ei ole samas elamus. Uurimisprintsiibist lähtudes on vastustaja täitnud haldusorganil lasuva asjaolude väljaselgitamise kohustuse.
4.Tallinna Halduskohus jättis 03.10.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas 05.06.2024 taotluse toimetulekutoetuse määramiseks 2024. a juunikuu eest ja taotles toimetulekutoetust üksinda, jättes märkimata oma perekonnaliikmed. Vastustaja pole taotluse menetlemisel laiendanud arvesse võetavate isikute ringi ning kohus ei analüüsi kaebaja taotluse lahendamisel perekonnaliikmete andmeid, sest poolte vahel selles osas vaidlus puudub. Kaebaja kinnitas, et elanike arv on elamus 4, kuid see ei oma toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel õiguslikku tähendust. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et talle on teada, kes elavad kaebaja eluruumis. Peretoetust tuleb lugeda kaebaja sissetulekuks seni, kuni kaebaja on märgitud SKAIS2 andmebaasis toetuse saajaks. Kaebaja sissetulekuks arvestatud sõidukulude hüvitis ei kuulu sarnaselt 2(5)
3-24-1808 lapsetoetusega nende sissetulekute ammendavasse loetelusse, mida ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute hulka sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 2 alusel. Vaidlustatud otsus ei sisalda sõidukulude hüvitise sissetulekuks arvestamise osas kaalutlusi, kuid kohtu hinnangul ei too nende puudumine kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist, sest see ei muudaks vastustaja otsust sisuliselt. Kui vastustaja poleks kaebaja saadud sõiduhüvitist sissetulekuna arvestanud, ületaks kaebaja sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist ikka toimetulekupiiri. Kuigi kaebajal oli õigus esindatavate nimel elatise maksmise kohta kinnitust anda, ei ole selline kinnitus vastustajale siduv. See, et vastustaja on varasemalt elatise maksmist arvestanud, ei tähenda, et vastustaja on enda varasemate seisukohtadega seotud ega saa oma senist seisukohta ümber vaadata. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud dokumendid seoses elatise maksmisega on vastuolulised. Praegusel juhul on kaebaja omal initsiatiivil otsustanud maksta ülalpeetavatele elatist summas, mis käib talle selgelt üle jõu. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada formaalset kasutuseelist makstud elatisena. Vaidlustatud otsuses puuduvad andmed vastustaja poolt viidatud vabatahtlikule kindlustuslepingule. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et otsuses märgitud lõik viitega SHS-i § 133 lg 91 p-le 3 kuvatakse STAR-is automaatselt ja menetlejal puudub võimalus seda lõiku muuta. Samas on vastustaja eluasemelaenu tagasimakseid arvestatud. Kuna menetlusosalised kaebaja elukoha üldpinna suuruse osas ei vaidle ning määruse nr 28 § 3 p 4 kohaselt on üle 33 m 2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse piirmäär koos laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustusega kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus, siis on vastustaja võtnud õigesti arvesse eluasemekuluna eluasemelaenu tagasimakseid 330 euro ulatuses. Kaebaja hinnangul on vastustaja teinud arvutusvea eluasemekuludena arvestatud küttekulu osas. Kaebaja on esitanud taotlusega Eesti Puu OÜ 09.05.2024 arve nr 105094 summas 588 eurot, mille on palunud jagada 17 nädala peale. Vastustaja on teinud küttekulude arvestuse 17 nädalase jaotusega maikuu 22 päeva kohta. Kohtule jääb arusaamatuks, miks vastustaja võttis mahaarvamisel aluseks küttekulu jaotuse taotluse esitamisel eelmise kuu kohta, kui oleks seda pidanud tegema jooksva kuu kuludega. Kohtu hinnangul tulnuks vastustajal arvestada küttekuluga 2024. a juunikuu 30 päeva kohta. Vastustaja oleks sissetulekutest pidanud maha arvestama eluaseme üldkuluna küttekulu summas 148,24 eurot (588 ÷ 119 × 30 = 148,24) ning määruse nr 28 § 3 p 7 kohaselt normkuluna arvestama 4 eurot ühe m2 kohta. Kaebaja eluruumi normpinda arvesse võttes oleks vastustaja pidanud arvestama jooksva kuu kütte normkuluna kokku 132 eurot (33×4=132). Kuigi kaebaja eluaseme normkulud arvutuslikult küttekulude osas suurenevad, ei muutu otsuse tegemise lõppjäreldus, et kaebaja sissetulekud ületavad toimetulekupiiri. Kaebaja heidab vastustajale ette, et otsusesse on algandmed valesti sisestatud, näiteks elektrikulu 74,59 eurot on hoopiski 99,59 eurot ning maja elanike arv on tegelikult 4. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et AS Alexela 31.05.2024 arve nr 062024058814 summas 99,59 eurot on arvestatud vee soojendamise kuluks, kuna selle kulu tarbimine eraldi ei ole mõõdetav ning on teinud seda määruses nr 28 § 3 p-s 9 piirmäära ulatuses, s.t 25 eurot. Samuti on vastustaja selgitanud, et arve kogusummas on 74,59 eurot arvestatud tarbitud elektrienergia kuluna ning normkuluna on arvesse võetud 38 eurot (määruse nr 28 § 3 p 10). Kohus peab neid põhjendusi asjakohaseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 3(5)
3-24-1808
5.S.Q esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
6.Maardu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus on 12.03.2025 otsuses haldusasjas nr 3-23-2046 analüüsinud küsimusi, mida tuleb mõista makstud elatise all SHS § 133 lg 1 kohaldamisel, kasutuseelise väärtuse arvestamist, tehingute näilikkust, leibkonna piiritlemist, kaebajaga ühes eluruumis elavatele isikutele kohalduvat eluruumi sotsiaalset normi ja sellest tulenevalt eluasemekulude normkulude piirmäärasid. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde ega korda neid siinses asjas.
9.Vaidlustatud otsuses on eraldi kajastatud normkuluna elekter ja vee soojendamine. Lähtutud on 33 m2 suurusest pinnast ja sellest, et kaebaja elab eluruumis üksi. Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-23-2046 väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja puhul ei ole korrektne formaalselt lähtuda eeldusest, et kaebaja elab eluruumis üksinda ning moodustab omaette leibkonna. Haldusorgan oli teadlik sellest, et kaebaja leibkonda võib kuuluda ka muid isikuid. Haldusmenetluse seaduse § 6 järgi on haldusorganil kohustus haldusakti andmiseks tähtsust omavad asjaolud välja selgitada ning vastustaja lähenemine ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Seetõttu ei ole õige halduskohtu järeldus, et vastustajal oli õigus formaalselt lähtuda kaebaja taotluses märgitust, asjaolusid uurimata. Kaebaja leibkonda kuuluvaks tuleb lugeda P.E (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2025 otsus haldusasjas nr 3-23-2046).
10.Ka eluasemekulude küsimuses jääb ringkonnakohus haldusasjas nr 3-23-2046 väljendatud seisukohtade juurde. 51 m2 puhul (s.o P.E arvestamisel kaebaja leibkonda) on laenu normkulu 510 eurot. Muude normkulude arvestus oleks määruse nr 28 järgi järgmine. Kaebaja esitatud andmete kohaselt oli veearve 25,72 eurot, elektriarve 99,59 eurot, laenumakse 658,95 eurot. Kaebaja on esitanud ka puitbriketi arve summas 588 eurot (dtl 23), mille kohta on mõlemad menetlusosalised kinnitanud, et kaebaja sooviks oli jagada see arve 17 nädala peale. See tähendab, et ühe kuu (juuni) kulu oli 148,24 eurot (588÷17÷7×30). Kulude arvestamisel tuli esmalt jagada kõik selle kuu kulud (v.a laen) kolmeks. K. ja P.E kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest1. Seejärel tulnuks kontrollida, millised kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele. K. ja P.E-le tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada 17,15 eurot, sest see on 2/3 arvel märgitud summast ega ületa määrusega nr 28 sätestatud piirmäära. Kütteks tarbitud soojusenergia normkuluna tuli arvestada 98,82 eurot, sest see on 2/3 selle kuu üldisest küttekulust (148,24 eurot) ja ei ületa määrusega nr 28 sätestatud piirmäära. Määruse nr 28 p 10 järgi tulnuks normkuluks elektrienergia eest lugeda 60 eurot kuus. Vee soojendamise eest tulnuks arvestada normkuluna 6,39 eurot määruse p 9 alusel2. S.Q selgitas 18.02.2025 kohtuistungil, et vett soojendatakse vastavalt vajadusele kas elektri või küttepuudega. Sellise kulu arvestamine on põhjendatud, sest määrus näeb sellise 1
Vesi 17,15 + puitbrikett 98,82 + elekter 66,39 + laen 658,95 = 841,31 eurot. Kuna küttearve sai normkuluna täielikult arvesse võetud, saab arvestada elektriarvet osas, milles see jäi normkuluna arvesse võtmata. 2/3 elektriarvest on 66,39. Normkuluna on arvesse võetud 60 eurot. 66,3960=6,39. 2
4(5)
3-24-1808 kululiigi ette ja taotleja on selle kulu reaalselt kandnud. Seda on võimalik arvesse võtta eespool normkuluna arvesse võtmata jäänud elektri arve alusel. Kokkuvõttes tulnuks K. ja P.E normkuludena arvesse võtta 692,36 eurot (17,15 vesi + 98,82 kütus + 60 elekter + 6,39 vee soojendamine + 510 laen).
11.Eespool märgitu tõttu ei ole õige halduskohtu järeldus sellest, et vastustaja on eluasemekulud õigesti arvestanud. Kaebaja sissetulekud olid sel kuul 1011,24 eurot (dtl 25) ja P.E-l eelduslikult, nagu varasemalt, vähemalt 630,31 eurot, mistõttu ei tekkinud kaebajal õigust toimetulekutoetusele. Seetõttu ei tingi eksimused haldusakti tühistamist, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb eespool toodud küsimustes muuta (HKMS § 200 p 4).
12.Muudes apellatsioonkaebuses esile toodud küsimustes nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Peretoetus on õiguspäraselt arvestatud kaebaja sissetulekuks. Peretoetus on perehüvitise üks liik ning perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Peretoetust makstakse lapsevanemale ning see on mõeldud lapsega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks. Asjaolu, et alates 2024. a-st kantakse peretoetust C. Y arvelduskontole, ei mõjuta järeldust, et tegemist on kaebaja sissetulekuga. Isegi juhul, kui mitte käsitada seda kaebaja sissetulekuna, ületaks kaebaja sissetulek toimetulekupiiri.
13.Kaebaja sissetuleku hulka tuleb arvestada ka 250 euro suurust makset, mille selgituseks on märgitud „sõidukulud“. Kaebaja väitel on tegemist kütusekompensatsiooniga, kuid kaebaja pole haldusmenetluses, esimese astme kohtu menetluses ega apellatsioonimenetluses esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaksid tema väiteid. Arvestades et täpselt sama summa on kantud kaebaja arvelduskontole selgitusega „sõidukulud“ nii 2024. a märtsis (dtl 29 asjas nr 3-24-1408), aprillis (dtl 28 haldusasjas nr 3-24-1500), kui ka mais (dtl 25), ei ole veenev kaebaja väide, et tegemist on kütusetšekkide alusel makstava kompensatsiooniga.
14.Laenumaksete vähendatud ulatuses arvestamise küsimuses on ringkonnakohus võtnud seisukoha 12.03.2025 otsuses haldusasjas nr 3-23-2046 ja jääb selle seisukoha juurde.
15.Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata. Kaeba apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses taotlenud, mistõttu neid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 alusel välja ei mõisteta.
16.Otsus sisaldab eraelulisi andmeid. Seetõttu tuleb otsuse avaldamisel asendada otsuses märgitud isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.