Tallinna Ringkonnakohus Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
12.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-280
Haldusasi
V.P kaebus Tallinna Vangla 20.01.2025 käskkirja nr 1-25/1-3/14 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – V.P Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.03.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.P määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
V.P esitas 06.03.2025 halduskohtule taotluse anda talle riigi õigusabi.
Kaebaja hinnangul ei ole ta võimeline täiel määral toimunust aru saama, esitama mitte mingil kujul kirjalikke vastuväiteid, enda õiguste eest ühelgi viisil seisma ega ennast ise menetluses esindama. Võib esineda vajadus hinnata kaebaja vaimse tervise seisundit. Kaebaja osutab Riigikohtu 08.06.2016 määruses nr 3-3-4-1-16 väljendatud seisukohale, et süüdimõistetul on õigus taotleda enda vabastamise menetluse alustamist ning leiab, et sellest seisukohast saab analoogia korras tuletada tema õiguse nõuda, et tema tervislikku seisundit hindaks sõltumatu arstliku ekspertiisi komisjon. Pärast sellise hinnangu andmist saab kaebaja otsustada edasise tegevuse vajaduse üle.
3-25-280
Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2025 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja on ise suutnud esitada kaebuse ning esitanud menetluses mitmeid taotlusi. Kaebaja on toonud arusaadaval ja jälgitaval viisil esile kaebuse lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud ning põhjendused, sh esitanud viiteid õigusnormidele ja kohtupraktikale. Kohtule ei nähtu kaebaja senisest tegevusest, et kaebaja ei oleks võimeline toimuvast aru saama või ennast menetluses ise esindama. Halduskohtumenetluses osalemine ei eelda, et kaebajal endal oleks õigusteadmised või et tal oleks õigusteadmistega esindaja. Piisav on see, kui kaebaja toob esile vajalikud faktilised asjaolud. Halduskohtumenetluses on kohtutel uurimis- ja selgitamiskohustus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-d 4 ja 5) (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-21, p-d 6–8). Kaebajale riigi õigusabi andmist ei tingi kaebaja arvamus, et kohtuasja lahendamiseks võib olla vajalik korraldada ekspertiis tema vaimse tervise hindamiseks. Praeguses menetlusetapis ei ole halduskohus ekspertiisi vajaduse üle otsustanud ning kaebaja ei ole sellise ekspertiisi tegemist ka taotlenud. Kui kaebaja soovib edasise karistuse kandmisest vabastamist väidetava raske ja parandamatu haiguse tõttu (kriminaalmenetluse seadustiku § 425) siis on tal võimalik taotleda vanglalt maakohtule esildise tegemist enda vabastamise otsustamiseks. Kui vangla kaebaja taotlust ei rahulda, on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi maakohtule kaebuse esitamisega (Riigikohtu 08.06.2016 määrus asjas nr 3-3-4-1-16, p-d 9–15). Sellises menetluses on kaebajal õigus taotleda maakohtult oma õiguste kaitsmiseks riigi õigusabi korras esindaja määramist.
vajadus juhendamise järele. Lihtsamates olukordades on kaebaja võimeline iseseisvalt hakkama saama, kuigi kaasneb emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus. Eksperdid leidsid ka seda, et kaebaja üritab näidata oma tervislikku seisundit tegelikust raskemana, et pääseda ravile psühhiaatriahaiglasse. Lisaks 2(3) 3-25-280 eeltoodule märgib ringkonnakohus, et kerge vaimne alaareng on neljast vaimse alaarengu kategooriast kõige kergem, millest tulenevad käitumuslikud, emotsionaalsed ja sotsiaalsed raskused, samuti vajadus ravi ja toetuse järele on lähedasemad normaalse intelligentsusega inimese omadele kui mõõduka või raske vaimse alaarenguga inimese probleemidele1.
1 https://valisveeb.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.htm .
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.