Tallinna Ringkonnakohus Kristjan Siigur, Janar Jäätma, Veiko Vaske
Määruse tegemise aeg ja koht
07. märts 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1263
Haldusasi
Menetlusosalised
X kaebus Pärnu Linnavalitsuse 16.11.2023 lubava haldusakti nr 2312996/06237 tühistamiseks ja ehitusteatise menetluse uueks läbiviimiseks kohustamiseks Kaebaja – X, esindaja v-adv Ljudmila Tamar Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Eva Kruuse Kolmandad isikud – Y ja C, esindaja v-adv Tavo Tiits
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.01.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y ja C määruskaebus
Menetlustoiming
Määruskaebuse küsimine
menetlusse
võtmine
ja
vastuse
RESOLUTSIOON
1.Võtta toimikusse määruskaebusele lisatud tõendid ehk fotod digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel 227–229.
2.Jätta Y ja C määruskaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-24-1263 tehtud Tallinna Halduskohtu 16.01.2025 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
SELGITUSED
Määruse vaidlustamiseks võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235).
1.Pärnu Linnavalitsus aktsepteeris 16.11.2023 haldusaktiga 2312996/06237 (vaidlustatud haldusakt) ehitusteatise 11201/19854, mille esemeks oli 58 m 2 suuruse ehitusaluse pindalaga ja 5 m kõrguse sauna ehitamine Pärnus Käbi tn 2 kinnistule. Osutatud kinnistu on kolmandate isikute omandis.
2.Käbi tn 2 kinnistu külgneb Raja tn 6a kinnistuga, mille omanik on kaebaja, kes esitas 26.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud haldusakti tühistamist ning Pärnu linnavalitsuse kohustamist ehitusteatise osas uue menetluse läbi viimiseks. Seejuures märkis kaebaja, et sai sauna ehitamisest ja ehitise mahust teada 28.03.2024, kui püstitati hoone puitkarkass. Alternatiivselt taotles kaebaja kaebetähtaja ennistamist, osutades sellele, et enne 28.03.2024 puudus tal igasugune info selle kohta, et naaberkinnistul soovitakse muuta senist ehitusõigust ning ehitada mis tahes hoone kaebaja kinnistu piirile lähemale.
3.Kolmandad isikud esitasid halduskohtule 27.11.2024 kirjaliku seisukoha, taotledes esimese võimalusena menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, kuna kaebaja pidi ehitatavast saunast ja selle mõõtmetest olema teadlik hiljemalt 2023. aasta detsembri teises pooles, kui valmis saunahoone vundament ja sokliosa. 09.12.2024 esitatud kirjalikus seisukohas taotles kaebetähtaja rikkumise tõttu menetluse lõpetamist ka vastustaja.
4.Tallinna Halduskohus tegi 16.01.2025 määruse, mille resolutsiooni punktiga 2 luges kaebuse tähtaegseks ning jättis rahuldamata kolmandate isikute ja vastustaja taotlused menetluse lõpetamiseks. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Kuna vaidlustatud haldusakti ei tehtud kaebajale teatavaks, siis tuleb kaebuse tähtaegsust kontrollida lähtudes HKMS § 46 lõikest 7. Kolmandad isikud on esitatud fotod ehitusest, ent ei ole väitnud ega tõendanud, et kaebaja oleks nende poole pöördunud ehitamisega seotud küsimustega. Kaebaja esitatud fotolt (dtl 196) nähtub, et kaebaja aknast vaadates varjasid sauna vundamendi ehitust kaebaja hoovis asuv aiamaja ja lippaed – 2023. aasta detsembrikuus saunast valminud osa on madal ega pidanud olema üle lippaia vaadeldav. Eluliselt usutav on, et kuna Käbi tn 2 kinnistul toimus kaebajale teadaolevalt ka muu ehitustegevus ning oli talvine aeg, ei pidanud kaebajal tekkima ilmselget kahtlust, et kinnistul ehitatakse uut hoonet kaebaja piiri lähistele. Eluliselt usutav on, et talvisel ajal viibitakse hoovis vähem ning naabrite tegevus võib jääda päevavalguse vähesuse tõttu tähelepanuta. Seega pole tõendatud, et kaebaja sai sauna ehitamisest teada detsembrikuus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kolmandad isikud esitasid Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad tühistada halduskohtu 16.01.2025 määruse resolutsiooni punkti 2 ja teha uus määrus, millega lõpetada menetlus või teise võimalusena saata kaebus menetluse lõpetamise küsimuse otsustamiseks tagasi halduskohtule. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.Halduskohus hindas vääralt kolmandate isikute 27.11.2024 avaldusele lisatud fotosid (dtl 157–158) ega põhjendanud, miks ta peab neist usaldusväärsemaks kaebaja 09.01.2025 avaldusele lisatud fotot (dtl 196). Kolmandate isikute esitatud fotodelt nähtub, et kaebaja elumaja mõlema korruse akendest avaneb varjamata vaade ehitatava saunahoone vundamendile ning lund sisuliselt ei ole. Ehitustegevus, sh vundamendi ja sauna sokliosa
2(6)
3-24-1263 rajamine oli näha ka siis, kui kaebaja ja tema pereliikmed viibisid aias. Lisaks nähtub fotodelt kinnistute piiri lähedal paiknev biojäätmete kompostikast, mida kaebajad ja tema pereliikmed eelduslikult igapäevaselt kasutasid. Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja ja tema pereliikmed viibisid talvisel perioodil oma hoovis harva ega pidanud ehitustegevust märkama.
5.2.Halduskohus ei ole fotosid hinnates eristanud saunahoone vundamendi ja sokliosa ehitust. Vundament valmis 21.12.2023 ning maapinnast kõrgemale ulatuv sokliosa valmis 29.12.2023. Sokliosa valmimisel oli lumikate minimaalne ning vundament ja sokkel olid kaebajale hästi näha. Soklit ei varjanud ka 2024. aasta jaanuaris maha sadanud lumi.
5.3.Kaebaja on kolmandatele isikutele ka ise suuliselt tunnistanud, et ta oli 2023. aasta detsembris alanud ehitustegevusega algusest peale kursis, ent erinevalt paljudest teistest naabritest ei tundnud kaebaja hoone üksikasjade vastu huvi.
5.4.Kaebaja 09.01.2025 avaldusele lisatud fotot (dtl 196) hinnates on halduskohus jätnud tähelepanuta, et sellelt fotolt ei ole võimalik aru saada, millisest aknast on pildistatud ning teiseks on foto tehtud teadlikult sellise nurga alt, et see ei kajasta adekvaatselt aknast avanevat vaadet. Halduskohus rikkus uurimispõhimõtet – kui kohtul tekkis kahtlus, et kaebaja ei pruukinud sauna ehitustegevusest teada saada 2023. aasta detsembris, pidanuks ta tegema kolmandatele isikutele ettepaneku esitada kahtluste kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid või koguma neid omal algatusel. Määruskaebusele lisatud fotodelt (dtl 227–228) nähtub, et vundamendi ehitustöödel kasutati ehitustöölisi ja ekskavaatorit. Valamistööde ajal viibis ehitusplatsil pidevalt ka suur segumasin. Vundamendi ja sokli ehitustöid tehti mitme nädala jooksul varahommikust kuni õhtuni ning see ei saanud jääda kaebajale ja tema pereliikmetele märkamatuks. 30.12.2023 tehtud foto (dtl 229) saunahoone soklist kinnitab, et igaühel on võimalik aru saada, et saunahoone puhul on tegemist eraldi hoonega, mis asub kolmandate isikute eluhoonest eemal. Kaebaja ei saanud pidada saunahoone ehitamist elumajaga seotud ehitustegevuseks. 5.5. Kui kaebetähtaeg lugeda mööda lastuks, siis ei oleks alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja ennistamise taotlus oleks HKMS § 71 lg 2 kohaselt tulnud igal juhul esitada hiljemalt 11.04.2024.
6.Kaebaja vaidleb määruskaebusele vastu, esitades kokkuvõttes järgmised põhjendused. Kolmandad isikud ei ole ümber lükanud halduskohtu tuvastatu asjaolu, et sauna vundamendi ehitust varjas nii aiamaja kui ka aed. Kolmandad isikud ei ole tõendanud oma väidet, et kaebaja elamu esimese korruse aken on aiast kõrgemal. Õige ei ole määruskaebuse väide, et aed paistab läbi. Takistamatu vaade kolmandate isikute kinnistule võis avaneda kaebaja elamu
2.korruse aknast, ent see on laste magamistoa aken – kaebaja käis seal toas varahommikul või õhtul ehk pimedal ajal, tegeles lastega ning tal ei olnud põhjust aknast välja vaadata. Kaebaja pere ei olnud 2023. aasta jõulude ja aastavahetuse vahelisel ajal kodus. Kolmandate isikute osutatud kompostikonteinerit kaebajad talvisel ajal ei kasuta, vaid see on mõeldud aiajäätmete komposteerimiseks. Määruskaebusele lisatud tõendid tuleb tagastada, kuna need on esitatud hilinenult. Fotodelt nähtub lisaks, et kogu Käbi tn 2 hoovis oli ehitusmaterjale, pildil kajastatud tegevus võis olla maaküttetorude või kivisillutuse paigaldamine. Kõnealusel ajal, st detsembrikuu teises pooles, tõusis päike kl 9 ja loojus kl 15.29 ning kui ehitustöölised töötasid valgel ajal, siis kaebaja, kes oli päeval tööl, ei saanud neid näha. Liiati ei olnud kaebajal huvi Käbi tn 2 krundil toimuvat jälgida, sest ehitustegevus krundil seoses elumajaga on käinud juba varem.
3(6)
3-24-1263
7.Vastustaja leiab, et määruskaebus on põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebusele lisatud tõendid tuleb võtta toimikusse. Kuna määruskaebuse esitajad heidavad halduskohtule ette kogutud tõendite ebaõiget hindamist ja asjaolude õigeks väljaselgitamiseks vajalike täiendavate tõendite kogumata jätmist, on määruskaebusele uute tõendite lisamine lubatav, hoolimata sellest, et asjaomased tõendid oleks kolmandatel isikutel olnud võimalik esitada ka juba halduskohtus. Kolmandate isikute arvamus, et halduskohtule juba esitatud tõendid on piisavad tõendamaks, et sauna vundamendi ja sokli rajamine (või olemasolu) oli kaebaja kinnistult nähtav, ei olnud ilmselgelt põhjendamatu ning määruskaebusele lisatud tõendite varasem esitamata jätmine ei ole tingitud kolmandate isikute hooletusest.
Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus leidis kokkuvõttes õigesti, et asjaolusid arvestades ei viivitanud kaebaja kaebuse esitamisega ebamõistlikult ning kaebus tuleb lugeda esitatuks tähtaegselt.
10.Siinsel juhul ei ole vaidlust, et vaidlustatud haldusakti kaebajale teatavaks ei tehtud. HKMS § 46 lõikes 7 on sätestatud, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Seejuures tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud. Küll aga võib tähtaja lugeda ületatuks juhul, kui isik saab teada, et olemas võib olla teda puudutav haldusakt, ent viivitab ebamõistlikult selle hankimisega (vt Riigikohtu 16.06.2021 määrus haldusasjas nr 320-999, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
11.Eeltoodut arvesse võttes tuleb HKMS § 46 lõiget 7 mõista nii, et isik peab asuma haldusakti välja nõudma, kui tal on piisav hulk teavet, mille pinnalt peab ta asjaolusid ja oma elukogemust arvestades mõistlikult aru saama, et tõenäoliselt on olemas haldusakt, mis võib tema õigusi rikkuda. Sellise arusaama tekkimise eelduseks ei ole tingimata see, et haldusakti tagajärjed on hakanud isikule mõju avaldama – HKMS § 46 lg 7 kohaldamise seisukohast ei ole oluline mitte see, millal isik saab teada oma õiguste rikkumisest, vaid see, millal ta saab teada puudutava haldusakti olemasolust. Haldusakti olemasolust muul viisil teada saamine võib seisneda esiteks selles, et isik saab konkreetse teabe haldusakti olemasolu kohta mõnest muust talle kättesaadavaks tehtud dokumendist (nt mõnest talle adresseeritud kirjast, mõnest muust haldusaktist). Isik haldusaktist muul viisil teada saanuks lugeda aga ka siis, kui teda ümbritsevas keskkonnas on toimunud mingisugused faktilised muudatused, mis kõiki asjaolusid arvestades pidid pälvima tema tähelepanu ning millest teades pidi ta mõistma, sellise muudatuse aluseks peab olema mingisugune haldusakt ja et muude võimalustega vähemalt samavõrd tõenäoline on, et sellise haldusakti andmisel ei ole nõuetekohaselt arvestatud tema õiguste ja seadusega kaitstud huvidega.
4(6)
3-24-1263
12.Naaberkinnistule ehitamist lubava ehitusloa olemasolust (või ehitusteatise aktsepteerimisest) tuleb isik HKMS § 46 lg 7 tähenduses muul viisil teada saanuks lugeda eelkõige siis, kui ta kas ehitustegevuse intensiivsust või ehitise valmimisjärku arvestades peab aru saama, et tõenäoliselt on püstitamisel ehitis, mille püstitamine või mille püstitamisega kaasnevad ehitamise muud mõjud kaebajale ületavad tema talumiskohustuse.
13.Kaebaja ja kolmandad isikud vaidlevad peaasjalikult selle üle, kas kaebaja kinnistult – hoovist või elamu akendest – oli nähtav kolmandate isikute kinnistule 21.12.2023 rajatud vundament ja 29.12.2023 valminud vundamendile toetuv sokkel. Ringkonnakohus tõdeb, et tõsikindlalt ei ole võimalik kindlaks teha, kas või millal kaebaja sauna vundamenti ja sokliosa nägi. Kaebaja väidab, et ei pannud neid tähele. Kolmas isik ja vastustaja on kaebaja väite kahtluse alla seadnud, ent ei ole esitanud ka veenvaid tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist.. Ühtki tõendit, mis kinnitaks, et kaebaja viibis oma kinnistul vundamendi valamise või sokli ladumise tööde teostamise ajal, ei ole. Kaebaja ja kolmandate isikute kinnistud piirnevad teineteisega võrdlemisi väikeses, st menetlusosaliste esitatud fotodelt silma järgi hinnates 5–6 meetri ulatuses. Kaebaja kinnistut ümbritseb, sh kolmandate isikute kinnistuga piirnevas osas, lippidest aed. Selle kohta, kas või mil määral paistab sauna sokliosa kaebaja elamu akendest, ei ole toimikus ühtki veenvat tõendit. Kolmandatel isikutel on õigus, et kaebaja esitatud foto (dtl 196) ei võimalda selle kohta teha mingisugust järeldust, võttes arvesse, et osa aknast on kaetud kardinaga. Samavõrd ei saa aga nõustuda kolmandate isikute väitega, et nende esitatud fotodelt nähtub, et kaebaja elamu esimese korruse aknad on lippaiast kõrgemal. See, kas fotolt paistab aken aiast kõrgemal või madalamal olevat, sõltub suuresti pildistamisel valitud rakursist ja fotokaamera kõrgusest. Ühelgi juhul ei saa selliste fotode pinnalt järeldada, et sauna sokliosa kaebaja elamu esimese korruse akendest paistis. Seevastu seda, et see võis paista kaebaja elamu teise korruse akendest vaadates, on kaebaja vastuses määruskaebusele ka ise möönnud. Selles ei saa ringkonnakohtu hinnangul olla ka mõistlikku kahtlust. Isegi teadmata täpselt teise korruse akende ja aia kõrgust, ei saa usutavaks pidada, et vundament ja sellele toetuv sokkel ei olnud kaebaja elamu 2. korruse akendest vaadeldavad.
14.Kaebaja väidab, et ei pööranud kolmandate isikute kinnistul toimuvale tähelepanu, kuna seal toimus elamuga seotud ehitustegevus juba varem. Selles, et sauna vundamendi ja sokli vähegi hoolsamal vaatlemisel selgunuks üheselt, et tegemist ei ole elamu osaga, on kolmandatel isikutel õigus. Isegi kui vundamendi süvendamistööde põhjal võinuks kaebaja arvata, et tegemist on näiteks maakütte paigaldamise või sillutise rajamisega, siis võttes arvesse esitatud fotodelt nähtuvat sokli kõrgust maapinnast, samuti seda, et vundament ja sokkel asusid kaebaja aiale lähedal ning tegemist oli lippaiaga, mis mõnevõrra siiski paistis läbi, ning ka seda, et kaebaja elamu teise korruse aknast pidi sokkel igal juhul olema nähtav, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei märganud vundamenti ja sokliosa kordagi enne sauna puitkarkassi püstitamist.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siinse asja asjaoludel siiski asuda seisukohale, et kaebaja viivitas teda puudutava haldusakti välja nõudmisega ebamõistlikult. Üksnes vundamenti või sokliosa märgates ei pidanud kaebaja oma elukogemust ja kõiki asjaolusid arvesse võttes mõistma, et naaberkinnistule püstitatakse mingisugune selline hoone, mille mõju võib kaebaja talumiskohustuse ületada. Siinkohal on oluline, et sokliosa valmis 29.12.2023 ning sestpeale ei tehtud sauna juures mingisuguseid ehitustöid kuni 2024. aasta märtsi lõpuni, kui püstitati sauna puitkarkass. Kuivõrd pärast sokliosa valmimist ehitustööd ei jätkunud, ei pidanud kaebaja aru saama, et jätkub hoone ja eelkõige kaebaja huvidega vastuolus oleva hoone püstitamine. Kaebaja võis sellises olukorras – pärast seda kui ta valminud sokliosa märkas – jääda esialgu ootele. Kontekstis, kus isikule ei ole naaberkinnisasjale ehitamise õigust andvat haldusakti teatavaks tehtud, ei saa HKMS § 46 5(6)
3-24-1263 lõiget 7 tõlgendada nii, et see isik peab astuma samme selle haldusakti väljanõudmiseks naaberkinnistul mis tahes ehitustegevuse toimumisest teada saamisel. Mõistlik naaber ei pea enda õiguste rikkumist eeldama. Vastupidi, asjaolust, et pädev haldusorgan ei ole teda naaberkinnistul toimuva ehitamisega seotud menetlusse kaasanud ega talle ehitusluba või muud sarnast akti teatavaks teinud, võib naaber ehitustegevust nähes üldjuhul eeldada, et tegemist on mingisuguse sellise ehitisega, millel eeldavalt tema õigustele ja huvidele mõju ei ole. Piirinaabrile ei saa ette heita passiivsust seni, kuni ehitamise tulemusena valmiva ehitise tulevane (sh potentsiaalne) negatiivne mõju ei ole tema jaoks piisavalt usutav. Sellest, et kolmandatele isikutele peab olema antud mingisugune avalik-õiguslik luba selleks, et püstitada oma kinnistule hoone, mille ruumiline mõju võib ületada kaebaja talumisläve, pidi kaebaja aru saama siis, kui ehitamist jätkati. Üksnes vundamendi ja sokliosa nägemine ei andnud siinsel juhul kaebajale piivalt teavet järelduseks, et olemas võib olla hoone püstitamist lubav haldusakt. Olukorras, kus pärast sokliosa valmimist ehitustegevus katkes, võis kaebaja ka arvata, et seda ei jätkata, muu hulgas näiteks põhjusel, et ehitamiseks puudub vajalik luba. Võimaliku negatiivse mõju avaldumine ei olnud kaebajale piisavalt ette nähtav. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.