Harku valla kaebus haridus- ja teadusministri 11. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1.1-2/23/9 „Uussisserändajatest õpilaste eesti keele ja eestikeelse aineõppe toetuse mitte maksmine“ osaliseks tühistamiseks ja kohustamiseks otsustada toetuse määramine uuesti
Menetlusosalised
Kaebaja Harku vald, volitatud esindaja Liina Sepp Vastustaja Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud esindaja Margit Kiin
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Harku Valla kaebus.
2.Tühistada haridus- ja teadusministri 11. jaanuari 2023. a käskkiri nr 1.1-2/23/9 „Uussisserändajatest õpilaste eesti keele ja eestikeelse aineõppe toetuse mitte maksmine“ kaebajat puudutavas osas ning kohustada Haridus-ja Teadusministeeriumi otsustama toetuse määramine kaebajale uuesti.
3.Mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt Harku Valla kasuks välja menetluskulu 20 eurot.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31. märtsil 2025 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem
3-23-218 kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Haridus- ja teadusministri 29. märtsi 2022. a käskkirja nr 1.1-2/22/105 lisaga 2 kinnitati Uussisserändajast õpilasele eesti keele lisaõppeks toetuse andmise tingimused ja kord (Kord).
2.Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) koostas 28. oktoobril 2022 Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) väljavõtte uussisserändaja (USR) märgete osas seisuga 20. oktoober 2022.
3.Haridus- ja teadusminister otsustas 11. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 1.1-2/23/9 „Uussisserändajatest õpilaste eesti keele ja eestikeelse aineõppe toetuse mitte maksmine“ mitte anda toetust käskkirjas nimetatud munitsipaalkoolide pidajatele, sh Harku vallale (kaebaja), uussisserändajatest õpilaste eesti keele õppe ja eestikeelse aineõppe läbi viimiseks. Toetuse mitteandmine puudutas Harku valla munitsipaalkoole Vääna-Jõesuu Kool ja Muraste Kool.
4.Kaebaja esitas 1. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse haridus- ja teadusministri
11.jaanuari 2023. a käskkirja nr 1.1-2/23/9 osaliseks tühistamiseks ja kohustamiseks otsustada toetuse määramine uuesti.
5.Tartu Halduskohus võttis 2. veebruari 2023. a määrusega Harku valla kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
6.Vastustaja esitas kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus määras 18. detsembri 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
8.1.Kaebaja hinnangul ei vasta haldusakt elementaarsetele põhjendamisnõuetele ning järgitud ei ole kaalutlusreegleid. Vaidlustatud käskkirjas on esitatud üksnes nimekiri erinevatest munitsipaalkooli pidajatest ja koolidest, kellele toetust ei määratud. Käskkirjas põhjendusi esitatud ei ole. Samuti ei nähtu põhjendusi käskkirjas viidatud protokollist. Protokollist ei ole üheselt võimalik leida kaalutlusi või põhjendusi, miks konkreetselt kaebaja hallatavate koolide osas on toetuse andmisest keeldutud.
8.2.Viidatud protokoll on koostatud 19. detsembril 2022, samas kui toetuse andmine otsustati sisuliselt juba 6. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1.1-2/22/339. Samuti on vastuoluline teave selle kohta, millal täpselt toimus toetuse otsustamisega seotud teine HTM-i koosolek (6. või 8. detsembril 2022). 6. detsembri 2022. a käskkirjas nr 1.1-2/22/339 on omakorda viidatud hoopis 23. novembri 2022. a koosoleku protokollile, mille punktis 4 on välja toodud vaid toetust saavate koolide loetelu. Seega ei nähtu, et komisjon oleks kõiki taotlusi hinnanud koos ning ühtsetel alustel. Arusaamatu on, miks on taotlusi hinnatud kahel erineval koosolekul.
3-23-218 Praegusel juhul on kahtlus, et 11. jaanuari 2023. a käskkirja tarbeks on komisjoni koosolek justkui tagantjärele formaalselt korraldatud, kuigi sisuline otsustamine võis toimuda siiski 23. novembri 2023. a komisjoni koosolekul.
8.3.Kuna käskkiri on nõuetekohaselt põhjendamata ja kaalutlemata, siis ei tea kaebaja, kas tema esitatud taotluses esines mõni puudus, mida oleks haldusmenetluses saanud kõrvaldada. Kaebajale ei ole vaidlustatud käskkirjast ning komisjoni protokollist arusaadav, miks tema peetavad koolid ei vastanud toetuse saamise tingimustele. Vastustaja ei ole üheski dokumendis välja toonud, et kaebaja esitatud taotluse dokumendid oleksid olnud puudulikud.
8.4.Kaebaja taotlus vastas kehtestatud nõuetele ning selle rahuldamata jätmine on õigusvastane. Harku valla esitatud taotluses toodi välja kahes koolis üks õpilane, kelle kohta on kantud EHIS-sse märge „uussisserändaja“ ning taotluse lisadena olid kaasa lisatud dokumendid ja tõendid õpetaja kvalifikatsioonile ning keelenõudele vastamise kohta. Kaebajale ei olnud Korrast selge, et märge EHIS-es ja lisaks täiendava keeleõppetoe kohta märke tegemine on toetuse saamise oluliseks tingimuseks. Korra punktides 4 ja 5, mis reguleerivad toetuse taotlemist ja menetlemist, ei ole lisategevuse kohta märke tegemine toetuse saamise eeldusena märgitud.
8.5.HTM vastused valla järelepärimistele ei olnud sisulised, samuti ei pöördunud HTM haldusmenetluse ajal valla poole. Lisaks viitab kaebaja ebavõrdsele kohtlemisele taotluste hindamisel ning uurimispõhimõtte rikkumisele. Olukorras, kus vastustajale nähtus, et kaebaja taotluses on puudused, oleks sellisel juhul tulnud anda tähtaeg nende puuduste kõrvaldamiseks. Tulenevalt uurimisprintsiibist lasus HTM-il kohustus hoolitseda selle eest, et taotlusest kõrvaldataks vormivead, taotlus sõnastataks selgelt ning et esitatakse taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
8.6.Vääna-Jõesuu Koolil oli uussisserändaja märge olemas, mis vastustaja vastuse lisas 1 ei kajastu. Olukorras, kus erinevate andmebaaside vaheline andmevahetus/suhtlus ei toimi, ei saa vastutust seada vaid taotlejale.
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
9.1.Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
9.2.Taotluste hindamisega kaasneva töökoormuse tõttu pikenes otsuse tegemise menetlus kahetsusväärselt, kuid otsuse tegemise alused olid kõigile taotlejatele ühetaolised. Vastustaja hindas kõiki laekunud taotlusi vastavalt korrale ning toetus eraldati neile taotlejatele, kelle taotlused ja lisadokumendid vastasid nõuetele ning uussisserändajast õpilase kohta on tehtud vastav märge EHIS. Seega pole vastustaja ebavõrdselt taotlejaid kohelnud.
9.3.Vaidlustatud haldusaktis ei ole piisavalt selgitatud otsuseni jõudmise asjaolusid, kuid selgitusi anti haldusmenetluses vormivaba suhtlemises. Kaebajale selgitati haldusmenetluses suuliselt ja ka kirjalikult taotluses esinenud puuduste sisu. Haldusakti põhjendamispuudused ei mõjutanud asja sisulist lahendust.
9.4.Korra alusel pidid EHIS-es USR märked olema ajakohastatud 20. oktoobriks 2022, kuid Vääna-Jõesuu Kool ja Muraste Kool õpilase kohta andmeid EHIS-es selleks ajaks ei uuendanud. Lisaks USR lahtrile tuli teha märge ka rakendatud lisategevuse kohta. Pelgalt USR märge ei anna toetuse andjale teavet, kas õpilane vajab täiendavat keeleõppe tuge, või kas talle seda koolis ka rakendatakse. Kaebajale pidi olema Korra pinnalt selge, et toetuse saamiseks on nende märgete tegemine oluline. Lisaks tulenes Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrusest nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ (määrus nr 265) §-st 30, et andmed tuleb esitada nende muutumise päeval ning koolid kinnitavad andmete õigsust iga kuu 5.-10. kuupäevaks. Vastustaja esitatud taotluses märgitud õpilaste arv
3-23-218 Vääna-Jõesuu Koolis ja Muraste Koolis ei vastanud EHIS väljavõttele (2 õpilase osas). Taotluses esinesid sellised puudused, mille kõrvaldamiseks ei olnud võimalik täiendavat tähtaega anda, sest EHIS-es märget tagasiulatuvalt teha ei saa.
9.5.Kaebaja võis olla teinud laste kohta USR märked, kuid ei olnud märkinud ühtegi täiendavat keeleõppetuge, mis on aga toetuse saamise tingimuseks, sest mitte kõik USR märkega lapsed ei vaja vastavat keeleõpet. Registri vastutavale töötlejale esitavad andmeid õppeasutuse juhi määratud õppeasutuse töötajad või kohalikud omavalitsusüksused oma territooriumil asuvate munitsipaalõppeasutuste kohta. Kui kaebaja poolt kasutusele võetud andmekogu andmevahetus EHIS-ga ei toimi, siis on kaebajal hoolsuskohustus veenduda, et esitatud andmed on õiged.
KOHTU SEISUKOHT
10.Poolte vahel on vaidlus selles, kas HTM jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse uussisserändajatest õpilaste eesti keele ja eestikeelse aineõppe toetuse saamiseks rahuldamata, sh kas HTM on järginud otsuse tegemisel haldusmenetlust reguleerivaid norme, sh põhjendamiskohustust. Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas kaebaja täitis toetuse taotlemisel asjakohastes andmekogudes vajalikud lahtrid nõuetekohaselt või esinesid nendes sellised puudujäägid, mis ei võimaldanud kaebajale toetust määrata.
11.HTM erinevate käskkirjade ja komisjoni protokollide vormistamise aeg ja viis viitavad sellele, et HTM soovis algselt 6. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1.1-2/22/339 kinnitada 2022. aasta täiendava taotlusvooru tulemused ja toetuse välja maksmise täielikult. Sellele viitab muu hulgas käskkirja pealkirja sõnastus. Käskkirjas märgiti aga vaid toetuse saajad ning neile määratud toetuse suurus, toetust mittesaavate taotlejate osas puudusid selles käskkirjas igasugused põhjendused ja toetuse andmisest keeldumise õiguslikud alused. Sellest tingitult esines HTM-l vajadus anda uus haldusakt nende isikute suhtes, kellele toetust ei määratud.
12.Menetlusosalised ei ole sisuliselt eri meelt selles, et kaebaja hallatavates Vääna-Jõesuu Koolis ja Muraste Koolis õppis kaks õpilast, kes vastasid uussisserändaja mõistele ning neile rakendati lisategevusena täiendavat keeleõpet. Vaidlus tõukub sellest, et HTM hinnangul on kaebaja täitnud asjakohases registris (EHIS) väljad puudulikult, mistõttu ei olnud toetuse määramine lubatav.
13.Kohus ei nõustu kaebajaga, et kuna Korra punktides 4 ja 5 (toetuse taotlemine ja menetlemine) ei olnud EHIS-es USR ja lisategevuse kohta kande tegemise kohustust märgitud, siis ei olnud nende märgete puudumise tõttu toetuse andmisest keeldumine põhjendatud. HTMi kehtestatud Kord punkt 1.2. kohaselt oli uussisserändajast õpilane korra tähenduses õpilane, kes on saabunud Euroopa Liidust või kolmandatest riikidest, alustab õpinguid Eesti põhikooli 1.–3. astmes, on Eesti haridussüsteemis õppima asumisest elanud/viibinud Eestis vähem kui kolm aastat ning kelle kohta on EHIS-es tehtud märge „Uussisserändaja“(USR). Korra p 2.1. järgi on toetus õpilasepõhine ning toetuse eesmärgiks on toetada haridusasutusi täiendava eesti keele ja eestikeelse aineõppe rakendamisel ning õpilasi keeleõppe saamisel ning tagada eestikeelse õppetöö kvaliteet ning saada ülevaade tõhusatest õppekorralduse viisidest muu emakeelega õpilaste eesti keele oskuse tõstmisel. Toetust võis taotleda kolme aasta jooksul alates ajast, mil lapse kohta on tehtud märge EHISes (kord p 2.3.). Korra punktide 6.2. ja 6.3. järgi on kooli pidajal õigus saada toetust jooksvaks eelarveaastaks taotluse rahuldamise otsuse ja haridusasutuse poolt õpilase kohta EHIS-es
3-23-218 tehtud kannete alusel ning kui eesti keele ja eestikeelset aineõpet saavate õpilaste kohta on tehtud EHIS-es individuaalse õppekava ja/või eesti keel teise keelena ja/või täiendava eesti keele rakendamise kanne/kanded. Kohus möönab, et Korra p-d 6.2. ja 6.3. ei sobi oma sisult Korra punkt 6 alla, mis pealkirja järgi peaks reguleerima kitsalt toetuse väljamaksmist, mitte toetuse saamise eeldusi. Need normid sobiksid oma sisult enam Korra p 2 (toetuse eraldamise põhimõtted) reguleerimisalasse. Sellest hoolimata ei saanud taotlejale jääda arusaamatuks, et koosmõjus Korra punktidega 1.2. ja 2 tulenes Korra p-dest 6.2. ja 6.3, et toetuse saamise eelduseks on asjakohaste kannete tegemine EHIS-es ning et need andmed võetakse toetuse määramisel aluseks. Sellele viitab ka ministri käskkirja lisaks 3 oleva taotluse ja aruande vormi (excel) sõnastus, mis samuti rõhutab EHIS-es vastavate märgete tegemise vajadust. Seega oli toetuse saamise eelduseks kahe kande tegemine EHIS-es. Üks kanne pidi puudutama USR staatust ning teine keeleõppetoe rakendamist.
14.Korra p 5.4 ja selle alapunktide järgi teeb toetuse andja mitterahuldava otsuse siis, kui esineb mõni järgnevatest asjaoludest. 1) taotlejal on toetuse andja ees täitmata kohustusi (eelneva perioodi aruandeid ei ole esitatud või ei ole esitatud õigeaegselt); 2) haridusasutuses teostatud järelevalves on tuvastatud puudused; 3) EHIS-e märge on tehtud rohkem kui kolm aastat tagasi alates õpilase Eestisse asumisest; 4) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; 5) taotleja ei võimalda läbi viia taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 6) käesolevas korras taotlejale või taotlusele sätestatud nõuded ei ole täidetud; 7) taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.
15.Kohtule on ebaselge, millisele õiguslikule alusele vastustaja üldse tugineb, sest vaidlustatud käskkirjas viidatakse Korra punktile 5.4.3., samas kui vastuses kaebusele opereerib vastustaja Korra p-s 5.4.6. sätestatud alusega. Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei heideta kaebajale tegelikult ette, et EHIS-e märge on tehtud rohkem kui kolm aastat tagasi alates õpilase Eestisse asumisest, vaid USR ja keeleõppetoe kohta märgete tegemata jätmist, siis on vaidlustatud käskkirjas tuginetud ilmselgelt valele õiguslikule alusele (Korra p 5.4.3.).
16.Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud käskkirja ja selles viidatud komisjoni protokollis (hoolimata segadusest selle üle, millal teine koosolek üldse toimus) kajastatud põhjendused ei vasta elementaarsetele HMS põhjendamisreeglitele, sest nendest ei selgu, milliseid konkreetseid tingimusi käskkirjas ja protokollis kajastatud kooli pidajad ja koolid ei täitnud.
19.detsembri 2022. a protokollis nr 12-2/22/74-2 on viidatud abstraktselt Korra punktidele 5.4.3.-5.4.6. eristamata koolide osas, millistele konkreetsetele punktidele iga kooli puhul tuginetakse ning milliseid tingimusi täpsemalt taotlejad ei täitnud ja mis seda kinnitab. Selliselt vormistatud protokollist ei selgu, millisele alusele konkreetse kooli puhul tuginetakse ning millistel põhjendustel. HTM 11. jaanuari 2023. a käskkiri nr 1.1-2/23/9 on õigusliku aluse osas mõnevõrra kitsam, kuid selles ei ole samuti põhjendusi, milliseid tingimusi pole koolid järginud. Paratamatult jääb mulje, et pärast 6. detsembri 2022. a käskkirja andmist ja esimeste järelepärimiste saamist mõistis HTM, et viidatud käskkirjas ega selles viidatud protokollis ei ole toetuse andmata jätmise kohta mingeid selgitusi ja põhjendusi ning pidas õigeks vormistada toetuse andmata jätmine eraldi haldusaktiga ja viies formaalselt läbi uue komisjoni koosoleku, kus väidetavalt (vt HTM vastus kaebuse lk 3 lõpuosa) neid taotlusi täiendavalt hinnati ja komisjoni liikmete põhjendusi kuulati, kuigi protokollis neid põhjendusi järjekordselt kajastamisväärseks ei peetud. Toetuse eraldamisest keeldumise käskkirjas üksnes üldsõnalise viite tegemine õiguslikule alusele, mis pealegi on samuti ebaõige, põhjendusi
3-23-218 esitamata ei ole kooskõlas HMS § 56 nõuetega, sest see ei võimalda haldusakti adressaadil mõista otsuse kujunemist ning tingimuste rikkumise sisu ja ulatust. Sellisel viisil haldusakti koostamine ei vasta elementaarsetele kirjaliku haldusakti vormistamise alustele (vt ka HMS § 55). Kohtu hinnangul viitavad HTM menetluses koostatud dokumendid, nende sõnastus ja koostamise aeg sellele, et HTM on tagantjärgi asunud põhjendama toetuse mittesaamist vormistades selleks eraldi komisjoni protokolli, kusjuures ka selles protokollis ei ole HTM keeldumise põhjendused sisuliselt kooliti arusaadavad, sest viidatud on abstraktselt üksnes osadele Korra p-s 5.4. reguleeritud keeldumise õiguslikele alustele neid asjakohaste asjaolude ja põhjendustega sisustamata. Selliselt läbiviidud haldusmenetlus tekitab taotlejates põhjendatult meelehärmi ja segadust toetuse määramata jätmise põhjuste ning nende esinemise kohta. Kohtu jaoks on üllatav, et HTM hinnangul paistab põhjendamiskohustuse järgimiseks piisavat ka haldusmenetluses vormivaba suhtlemise raames põhjenduste üldsõnalisest välja toomisest ning sellega oleks justkui haldusmenetluse läbiviimise reegleid piisavalt järgitud. Selline lähenemine iseloomustab HTM-s läbiviidud haldusmenetluse pinnapealsust ja ebakorrektsust. Siiski tuleb kohtul silmas pidada HMS § 58 sätestatut, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
17.Vastustaja viitab toetuse määramisest keeldumisel sellele, et EHIS-es ei olnud tehtud kahe õpilase kohta vajaliku USR ja keeleõppetoe kohta märget. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud märkeid EHIS-es vähemalt 6. detsembri 2022. a seisuga vastustajale ei nähtunud. Vastustajale esitatud taotlusest nähtusid toetuse eelduseks olevad andmed õpilaste kohta, kuid EHIS-es kanded seda väidetavalt ei kinnitanud. Vastustajale oli aga enne 11. jaanuari 2023. a käskkirja andmist poolte omavahelisest suhtlusest teada, et kaebaja hinnangul ei kajastu EHIS-es õiged andmed ning tegelikult vastavad õpilastele osutatud õpe ning õpilaste staatus toetuse saamiseks vajalikele tingimustele. HTM-l oli teave EHIS-es märgete tegemisega seonduvate probleemidega seonduvalt olemas hiljemalt 9. jaanuaril 2023, mil kaebaja esindaja sellele oma kirjas tähelepanu juhtis (dtl 40). Ka varasemalt üritas kaebaja pärast 6. detsembri 2022. a käskkirja saamist saada vastustajalt mitmel korral täpsemat infot selle kohta, mis tingis taotluse rahuldamata jätmise (dtl 39, 41). Kaebaja viitas sellele, et USR märge oli tema vaates mõlema õpilase puhul tehtud ning selle kohta ei ole tehtud täiendavaid märkeid EHIS-es pärast 19. oktoobrit 2022, kuid 9. jaanuari 2023. a seisuga on EHIS-es vastav märge nähtav. Olukorras, kus pärast 6. detsembrit 2022 jätkas HTM justkui menetlust (kaebusele esitatud vastuse kohaselt) nende taotlejate osas, kes HTM 6. detsembri 2022. a käskkirjaga toetust ei saanud, ning viis läbi täiendava taotluste hindamise väidetavalt 8. detsembril 2022 toimunud komisjoni teisel koosolekul ning vormistas selle kohta 19. detsembril 2022 protokolli, millest samuti ei selgu täpselt kaebajale etteheidetud rikkumiste iseloom, tulnuks vastustajal anda kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg HMS § 15 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul ei esinenud takistusi USR ja keeleõppetoe osas puuduste kõrvaldamiseks. Ainuüksi asjaolu, et EHIS-es ei saa tagantjärgi märget muuta ei muuda puuduste kõrvaldamist võimatuks. Taotleja vastavust toetuse saamise tingimustele on võimalik tõendada ka teiste dokumentide ja selgitustega, mida kaebaja on üritanud ka teha.
18.EHIS-es nõuetekohaste kannete tegemine oli määruse nr 265 § 30 lg-te 2 ja 3 alusel üldhariduskoolide kohustus. Asjakohased andmed tuli registrile esitada nende muutumise päeval ning kinnitada andmete õigsust iga kuu 5.-10. kuupäevaks. Kohus möönab, et olukorras, kus toetuse taotlemine ja määramine toimus EHIS-es kajastatud andmete alusel ning EHIS-es kajastatud andmete asjakohasuse tagamine oli eelkõige kooli kohustus, ei pruukinud vastustaja olla 6. detsembri 2022. a seisuga teadlik, et vähemalt USR märked
3-23-218 võivad olla registris siiski tehtud. Vastustaja pidi aga hiljemalt haldusakti andmise ajaks (11. jaanuar 2023) veenduma, et EHIS-es kajastatu on korrektne ning andmete sisestamise ja kajastamisega probleeme ei esine. Kaebaja 9. jaanuari 2023. a selgituste pinnalt pidi vastustajal vähemalt tekkima kahtlus, et osad EHIS kajastatud andmed (USR kanded) võivad olla haldusakti andmise hetkeks muutunud ja võivad vajada täiendavat kontrolli ning samuti võib esineda vajadus anda puuduste kõrvaldamiseks võimalus. HTM on vastuses kaebusele ka ise kaudselt viidanud, et andmevahetuses võis esineda probleeme, kuid on pidanud selles osas põhjendamatult ainuvastustajaks kaebajat, sest on ise jätnud piisava tähelepanuta USR märkega tegemisega seonduvad asjaolud. Kohtu hinnangul käitus HTM haldusmenetluses liiga formalistlikult kui ei võimaldanud talle selgunud uute asjaolude pinnalt täiendavalt puudusi kõrvaldada ega võtnud selgunud asjaolusid 11. jaanuari 2023. a käskkirja tegemisel arvesse.
19.Kohtu jaoks on kohtumenetluse raames esitatud seisukohtade, selgituste ja andmete pinnalt tekkinud põhjendatud kahtlus, et vähemalt USR märgete osas ei pruukinud EHIS-es kajastatu olla täpne ning võis olla vaidlustatud käskkirja andmise hetkeks muutunud, mida aga vastustaja arvesse pole võtnud. Sellises olukorras ei ole kohus veendunud, et esinesid sellised rikkumised, mis ilma kaalumiseta ja puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmata tingisid toetuse rahuldamata jätmise Korra p 5.4.6. mõttes. Kohus ei ole seega veendunud, et haldusmenetluse läbiviimisel tehtud minetused ja haldusakti ebakohane põhjendamine olid sellised, mis lõpptulemust ei mõjutanud. Pealegi on vastustaja tuginenud vaidlustatud käskkirjas ebaõigesti õigusliku alusena Korra punktile 5.4.3., kuigi tegelikult tugineb Korra ple 5.4.6.
20.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et minetused haldusmenetluse läbiviimisel ja haldusakti koostamisel, põhjendamiskohustuse rikkumine ja puuduste kõrvaldamise võimalusega mittearvestamine on koosmõjus sedavõrd ulatuslikud rikkumised, et tingivad vaidlustatud käskkirja tühistamise, sest HMS §-le 58 tuginedes ei saa olla kindel, et minetused menetlusreeglite järgimisel ei mõjutanud asja otsustamist. Kuna kohus ei vii ise läbi haldusmenetlust ja esitatud materjalide pinnalt pole selge, kas kaebaja puuduste kõrvaldamise korral toetuse kindlasti saab, peab kohus õigemaks teha vastustajale indefinitiivse kohustuse otsustada toetuse andmine uuesti.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Harku valla kaebuse. Kohus tühistab haridus- ja teadusministri 11. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1.1-2/23/9 „Uussisserändajatest õpilaste eesti keele ja eestikeelse aineõppe toetuse mitte maksmine“ kaebajat puudutavas osas ning kohustab Haridus-ja Teadusministeeriumi otsustama toetuse määramise kaebajale uuesti. Harku valla menetluskulu (riigilõiv 20 eurot) jääb vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.