lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-2110/9

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 28.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2110/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1365
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 37 lg 2KaebusRVastS § 6Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõueRVastS § 7 lg 1Vastutuse alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-25-1301/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium05.02.20263-25-1301/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja24.11.20253-24-2233/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja05.08.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2110

Määruse kuupäev

28. veebruar 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

B.I (B.I) kaebus Tartu Linnavalitsuse tegevuse peale seoses elukoha registreerimise ja sotsiaaleluruumi tagamisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada B.I kaebus haldusasjas nr 3-24-2110.
2.Jätta B.I menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtusse saabus 18. juulil 2024 Tartu Vanglas kinni peetava isiku B.I kaebus Tartu Linnavalitsuse tegevuse peale. Kaebaja taotleb enda sissekirjutuse muutmist ehk rahvastikuregistrisse kantud elukoha muutmist selliselt, et taastataks tema sissekirjutus Antsla valda, või alternatiivselt Tartu Linnavalitsuse kohustamist tagada talle sotsiaalkorter. Kaebaja väitel nõudis Tartu Linnavalitsus, et ta registreeriks oma elukohaks Tartu linna, kuna siis saavat kaebaja peale toimetulekutoetuse veel muid teenuseid ja toetusi. Kaebaja sõnul talle aga lubatud teenuseid ja toetusi ei võimaldatud. Kaebaja ei saa nüüd enam sissekirjutust Antsla valda, kus oli talle määratud tugiisik ja muud sotsiaalsed teenused ning tagatud ka sotsiaaleluruum. Tartu Linnavalitsus kaebaja sõnul talle sotsiaaleluruumi ei taga. Kaebaja arvates on Tartu Linnavalitsus tema arvelt alusetult rikastunud, pettes temalt taoliselt sissekirjutuse välja ning kaebaja nõuab selle kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Kaebaja esitas kaebuses ka taotluse, milles palub anda talle menetlusabi.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 07.07.20263-26-1722/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1632/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.05.20263-23-2105/13Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
2.Antsla Vallavalitsus teatas 12. augustil 2024 vastusena kohtunõudele, et B.I ei ole esitanud Antsla Vallavalitsusele ühtegi kirjalikku taotlust enda elukoha registreerimiseks Antsla valda. Kaebajal puudub juba pikemat aega pidepunkt Antsla vallaga, sh puuduvad ka peresidemed, mis toetaksid siin tema toimetulekut. Kaebaja on kasutanud Sotsiaalkindlustusameti korraldatavaid riiklikke erihoolekandeteenuseid. Tartu linnas on mitmeid erihoolekandeasutusi, mis osutavad erinevaid teenuseid, mida Antslas pole võimalik saada. Eelneval perioodil, kui kaebaja on elanud Antslas munitsipaalkorteris, on ta tegelikult Tartus töötanud ja saanud ka seal erihoolekandeteenuseid, mis toetavad tema igapäevaelu kui ka töötamist. Kaebaja toimetulekuks on erihoolekandeteenused talle igapäevaselt vajalikud.

3-24-2110

3.Tartu Linnavalitsus selgitas 19. augustil 2024 vastusena kohtunõudele, et B.I esitas taotluse Tartu linnalt eluruumi saamiseks Tartu Vanglas viibides. Kuna B.I vanglast, kus talle on eluase tagatud, vabanemise aeg pole teada, ei saa teda eluruumi vajavaks isikuks pidada. B.Ile selgitati põhjuseid, miks tema taotluse menetlus on peatatud. Seda ei jäetud läbi vaatamata ning paluti vabanemise kuupäeva selgumisel sellest linnale teada anda. Ühtlasi esitas Tartu Linnavalitsus kohtule ka kaebaja 30. mail 2024 esitatud taotluse ja 24. juuli 2024. a vastuse, milles anti kaebajale selgitus sotsiaaleluasemeteenuse menetluse kohta.

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja taotleb enda rahvastikuregistrisse kantud elukoha muutmist selliselt, et taastuks tema sissekirjutus Antsla valda, või alternatiivselt Tartu Linnavalitsuse kohustamist tagada talle sotsiaalkorter. Seega on kaebaja esitanud kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2). Samuti nähtub kaebusest kaebaja tahe esitada hüvitamiskaebus, taotledes Tartu Linnavalitsuselt kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel selle eest, et kaebaja registreeris väidetava pettuse ajel oma elukohana Tartu linna (HKMS § 37 lõike 2 punkt 4).
5.HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et B.I kohustamiskaebus kuulub eeltoodud sätte alusel tagastamisele.
5.1.Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõige 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lõiked 4 ja 5).
5.2.Elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb esitada elukohateade esitatava elukoha aadressi järgsele kohalikule omavalitsusele. Muuhulgas on seda võimalik teha ka posti teel, lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest (rahvastikuregistri seaduse § 74 lõiked 1 ja 2). Seega kui kaebaja soovib enda rahvastikujärgse elukoha registreerida tagasi Antsla valda, siis tuleb tal selleks esitada Antsla Vallavalitsusele elukohateade, mitte vaidlustada tema varasema elukohateate alusel tehtud rahvastikuregistri kannet. Antsla Vallavalitsuse poolt kohtule antud vastuse kohaselt ei olnud kaebaja 12. augusti 2024 seisuga esitanud Antsla Vallavalitsusele ühtegi kirjalikku taotlust enda elukoha registreerimiseks Antsla valda. Seega ei saanud Antsla vald ka keelduda kaebaja elukoha aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse. Kohtul puuduvad andmed, et praeguse määruse tegemise seisuga oleks olukord muutunud. Kohus eeldab, et kui kaebaja oleks praeguseks vastava elukohateate esitanud ja saanud selle osas keeldumise, siis oleks kaebaja kui halduskohtumenetluses väga kogenud isik (nt 2024. aastal on kaebaja algatanud Tartu Halduskohtus 89 kohtuasja) selle ka vaidlustanud. Seega eelnevat arvestades leiab kohus, et kuivõrd seonduvalt elukoha aadressi registreerimisega Antsla valda ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi riivatud, siis puudub selles osas kaebeõigus.
5.3.Kaebaja on esitanud ka alternatiivse kohustamisnõude, taotledes Tartu Linnavalitsuse kohustamist tagada talle sotsiaalkorter. Tartu Linnavalitsuse vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajale ei ole sotsiaaleluruumi andmisest keeldutud, vaid vastav menetlus on peatatud, kuniks selgub kaebaja vanglast vabanemise kuupäev. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

3-24-2110

kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on kaebaja hetkel vahistatu staatuses. Menetlus kriminaalasjas nr 1-24-179 ei ole veel lõppenud (kohtute infosüsteemist nähtub, et asi on kassatsioonimenetluses), mistõttu ei ole halduskohtule ka praeguse määruse tegemise ajal teada, millal kaebaja vanglast vabaneb. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub õigus taotleda elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt sotsiaalteenuse raames eluruumi tagamist enne, kui on teada tema vanglast vabanemise aeg. Pärast vabanemistähtpäeva kindlaks määramist on kaebajal võimalik alustada ettevalmistavate tegevustega, mis on suunatud vanglast vabanemisele. Nagu Tartu Linnavalitsus seda ka kaebajale 24. juuli 2024. a vastuses nr 122/08229 selgitas, siis antud juhul tuleb kaebajal vanglast vabanemise kuupäeva selgumisel anda sellest Tartu Linnavalitsusele esimesel võimalusel teada.

5.4.Seega eelnevat arvestades leiab kohus, et praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, mil tuleb kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kohustamiskaebus tuleb HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.
6.Kaebaja taotleb ka Tartu Linnavalitsuse tekitatud kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, kuna kaebaja arvates on vastustaja tema arvelt alusetult rikastunud, pettes temalt välja sissekirjutuse Tartu linna. Kaebaja viitab, et talle ei võimaldatud lubatud teenuseid ja toetusi. Kohus leiab, et B.I hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.1.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud RVastS § 7 lõikes 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lõikes 1. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
6.2.Kohtule seni esitatud asjaolude pinnalt ei nähtu, et praegusel juhul oleks riivatud kaebaja mingeid olulisi põhiõigusi seonduvalt elukoha andmete kandmisega rahvastikuregistris Tartu linna. Elukoha andmete puhul peavad inimesed ise hoolitsema registrisse kantud andmete õigsuse eest. Ka antud juhul tegi kaebaja ise valiku registreerida elukohana Tartu linn. Kohtul puudub igasugune alus eeldada, et Tartu Linnavalitsus oleks kuidagi kaebajat seda tegema sundinud või eksitanud. Kui kaebaja leiab, et talle jäeti Tartu Linnavalitsuse poolt mingid sotsiaalteenuseid ja/või -toetused võimaldamata, siis oli kaebajal võimalik esmaste õiguskaitseabinõudena taotleda selles osas vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist konkreetse teenuse/toetuse võimaldamiseks. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise korral ei saa kahju hüvitamise eeldusi täidetuks lugeda.

3-24-2110

6.3.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, siis tuleb hüvitamiskaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
7.Kaebaja esitas kaebuses ka menetlusabi taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovib saada menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei ole riigilõivust vabastamise küsimust vaja lahendada ning kohus jätab menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.04.20263-26-160/26Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium