FINSTREAM OÜ kaebus Rahapesu 01.03.2024 otsuse nr 6-1/18-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – FINSTREAM OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Helena Noot ja Dmitri Zdobnõh Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin Kook
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Andmebüroo
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada FINSTREAM OÜ kaebus ja tühistada Rahapesu Andmebüroo 01.03.2024 otsus nr 6-1/18-1.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.03.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.FINSTREAM OÜ-le (Finstream OÜ) on 23.09.2020 majandustegevuse registris (MTR) väljastatud tegevusluba nr FVT000153 virtuaalvääringu teenuse osutamiseks. Finstream OÜ osanikuks oli alates äriühingu asutamisest Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik S. S.
2.Euroopa Liidu (EL) Nõukogu võttis 31.07.2014 vastu määruse nr 833/2014 (määrus 833/2014), mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määruse 833/2014 art 5b lg 2 kohaselt „Keelatud on osutada krüptovara rahakoti, konto- või deponeerimisteenuseid Venemaa kodanikele ja Venemaal elavatele füüsilistele isikutele või Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele ja asutustele.“ EL Nõukogu 18.12.2023 määrusega nr 2023/2878 (määrus 2023/2878) muudeti eelviidatud määruse art-t 5b selliselt, et lisati lõige 2a, mille kohaselt „Alates 18. jaanuarist 2024 on Venemaa kodanikel või Venemaal elavatel füüsilistel isikutel keelatud otse või kaudselt omada või kontrollida liikmesriigi õiguse alusel asutatud või moodustatud juriidilist isikut, üksust või asutust, mis osutab lõikes 2 osutatud teenuseid, või tegutseda sellise juriidilise isiku, üksuse või asutuse juhtorgani liikmena“. Sama määrusega täiendati ka art 5b lg-t 3 järgmiselt: „Lõikeid 1, 2 ja 2a ei kohaldata liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi või Šveitsi kodanike ega selliste füüsiliste isikute suhtes, kellel on ajutine või alaline elamisluba liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas riigis või Šveitsis.“ Nendest muudatusest teavitas RAB avalikkust oma veebilehel 04.01.2024.
3.Finstream OÜ märkis 17.01.2024 MTR keskkonda ettevõtte uueks osanikuks ja tegelikuks kasusaajaks Horvaatia kodaniku A.-P. B. RAB saatis 18.01.2024 Finstream OÜ-le e-kirja, milles palus esitada ettevõtte müügiga seonduvad dokumendid (nt müügileping) hiljemalt 19.01.2024. Finstream OÜ vastas RAB-ile 19.01.2024, et müügileping vormistati 17.01.2023 (eelduslikult on silmas peetud 2024) notaribüroos, ent notar vormistab kandeavalduse ja väljastab lepingu ärakirja kohe kui temani jõuab S. S. abikaasa notariaalne nõusolek. RAB vastas 19.01.2024 Finstream OÜ-le, et jääb ootama infot dokumendi saabumise osas. RAB edastas 05.02.2024 Finstream OÜ-le tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse projekti ning määras selle kohta arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtpäevaks 12.02.2024. Finstream OÜ edastas RAB-ile vastuväited 12.02.2024.
4.RAB tegi 01.03.2024 otsuse nr 6-1/18-1, millega tunnistas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 75 lg 1 p 9 alusel kehtetuks Finstream OÜ tegevusloa nr FVT000153 ning nimetatud loaga seotud MTR-i andmed. Samuti märkis RAB, et tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusega lõpeb Finstream OÜ poolt 15.06.2022 esitatud tegevusloa nr FVT000153 muutmise taotluse menetlus. 1)Finstream OÜ on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni sellega, et ettevõtte osanik on VF kodanik S. S. Määruse 833/2014 järgi ei tohi alates 18.01.2024 virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloaga ettevõtet omada, kontrollida või juhtida Venemaa kodanik või Venemaal elav füüsiline isik. 2)Ettevõtte enda poolt avaldatud informatsiooni kohaselt kuulusid ettevõtte osad abikaasade ühisvarasse. Otsuse projekti edastamise hetkel oli äriregistri andmete kohaselt Finstream OÜ osanik S. S. ning alates 06.02.2024 on uueks osanikuks märgitud A.-P. B. Osaühingu võõrandamise ajal osaniku abikaasa nõuetekohast nõusolekut ei olnud. Ettevõtte küll väidab, et abikaasa nõusolek olevat vormistatud 23.01.2024. Samas ei esitatud nõusolekut ega heakskiitu ka enam kui kaks nädalat hiljem pärast tehingut, st 05.02.2024. Seega on väidetav 17.01.2024 toimunud tehing tühine. Seejuures pidi S. S. abikaasa nõusolek olema antud hiljemalt 17.01.2024, sest vastavalt määrusele 833/2014 ei olnud alates 18.01.2024 lubatud virtuaalvääringu teenuse pakkujas tegutseda Venemaa kodanikul. Lisaks on äriregistrile 2(9)
3-24-696 esitatud kandeavaldus alles 02.02.2024, kuid see pidanuks olema esitatud enne 18.01.2024, mis tähendab, et ettevõte on rikkunud määrusest 833/2014 tulenevaid nõudeid. Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg-test 4 ja 41 tuleneb, et osa võõrandamine loetakse toimunuks alates kande tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja. See tähendab, et osa omand läheb üle registrikandega sarnaselt kinnisasja omandi üleminekule kinnistusraamatus. 3)Finstream OÜ ja ettevõtte endine osanik ja tegelik kasusaaja S. S. on EL Nõukogu kaheteistkümnenda sanktsioonipaketi otsekohalduva määrusega sätestatud piiranguid rikkunud. Nimetatud piirangute rikkumine on kriminaalkorras karistatav karistusseadustiku (KarS) § 931 alusel. Seega on Finstream OÜ tegevusloa kehtetuks tunnistamine RahaPTS § 75 lg 1 p 9 alusel põhjendatud, sest RAB on tuvastanud rahvusvahelise finantssanktsiooni rikkumise. 4)RahaPTS § 75 lg 1 p 9 on imperatiivne norm, mis ei anna RAB-ile diskretsiooniõigust, millest tulenevalt on RAB kohustatud tunnistama tegevusloa kehtetuks. Kuna kaalumise normi kehtestamisel on juba seadusandja teinud, ei ole RAB-il õigust ega vajadust täiendavat kaalutlust läbi viia ja sellekohaseid põhjendusi otsuses välja tuua. 5)Otsuse tegemisel on faktiliseks olukorraks asjaolu, et rikkumine on 18.01.2024 seisuga toime pandud, sest pärast 18.01.2024 oli ettevõtte osanik ja tegelik kasusaaja endiselt Vene kodanik S. S. Kuigi hiljem on ettevõte justkui viidud vastavusse osa võõrandamisega uuele omanikule, siis see ei muuda rikkumise toimumise fakti olematuks. Lisaks RahaPTS § 75 lg 1 p-s 9 ei sätestata, et rikkumine peab olema kestev, vaid oluline on fakt, et rikkumine on toimunud, mistõttu on RAB-il kohustus ettevõtte tegevusluba kehtetuks tunnistada. 6)RAB möönab, et juriidiline isik kui fiktsioon ei saa valida, kes on tema omanikud või tegelikud kasusaajad. Samas, kui füüsilised isikud, kes tegutsevad ettevõtte nimel ja huvides on toime pannud finantssanktsiooni rikkumise, siis vastutab selle eest ka juriidiline isik. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda kohustus. RAB-il ei ole õigust öelda juriidilisele isikule, et tal on kohustus oma osanikud ja tegelikud kasusaajad välja vahetada, kuid kuna EL Nõukogu määrus on otsekohalduv, on RAB-il kohustus tegevusloa kehtetuks tunnistamisega tõkestada selliste virtuaalvääringu teenuse tegevusloaga ettevõtete tegevust, kelle juhtorgani liikmed, osanikud ja tegelikud kasusaajad ei ole vastavuses EL Nõukogu kehtestatud sanktsiooni nõuetega. RAB ei saa jätta reageerimata olukorrale, kus ettevõte ei ole või ei ole olnud nõuetega vastavuses ning on rikkunud sanktsiooni. 7)Sõltumata sellest, et vahemikus 18.01.2024 kuni 06.02.2024 ettevõte ühtegi tehingut ei teinud, on ettevõte jätkuvalt tegutsev virtuaalvääringu teenusepakkujana. RahaPTS § 75 lg 1 p 9 järgi ei seisne finantssanktsiooni rikkumine selles, kas nimetatud ajavahemikus tehti tehinguid või mitte, vaid selles, et ettevõtte osanik ja tegelik kasusaaja oli Vene kodanik. 8) RAB ei nõustu ettevõtte seisukohaga, et kuna S. S. ei ela ega viibi EL-is, siis ta ei ole ka finantssanktsiooni subjekt. Finstream OÜ on EL-i õiguse alusel ja EL-i liikmesriigis asutatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja, mille osanik ja tegelik kasusaaja oli Vene kodanik S. S. 9)Sõltumata keelelistest erinevustest määruse 833/2014 tõlgetes, on Finstream OÜ õigesti märkinud, et lähtuma peab sätte eesmärgist ja mõttest. Määruse 833/2014 artikli 5b lg 2a mõte ja eesmärk on takistada Vene kodanikel tegutseda EL õiguse alusel asutatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhtorgani liikmena või omada või kontrollida sellist ettevõtet. Finstream OÜ on asutatud Eesti Vabariigis, mis on EL-i liikmesriik ja seetõttu on võimalik EL Nõukogu määrust kohaldada. RAB jääb oma seisukoha juurde, et nimetatud sanktsiooni subjektiks on ettevõtte Finstream OÜ endine tegelik kasusaaja ja osanik S. S., kes pärast 18.01.2024
3(9)
3-24-696 tegutses endiselt selles rollis, mistõttu rikkus isik ja seeläbi ka ettevõte kehtestatud finantssanktsiooni ja seetõttu tunnistab RAB ettevõtte tegevusloa kehtetuks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Finstream OÜ esitas 07.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 01.03.2024 otsuse tühistamiseks. 1) Kaebaja juriidilise isikuna ei saa kontrollida seda, kes on kaebaja osanikuks, mistõttu ei saa kaebaja olla rahvusvahelise sanktsiooni rikkujaks. RAB-i tõlgendus, et kaebaja endise osaniku tegevus(etus)e eest vastutab kaebaja on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Ühinguõiguse põhiprintsiipidest tulenevalt ei saa äriühingu osanike tegevust või tegevusetust omistada äriühingule, mistõttu on põhjendamatu otsuse järeldus, et kaebaja on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni. 2) Vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli kaebaja ainuosanikuks uus isik, Horvaatia kodanik, mistõttu, isegi kui leida, et kaebaja endine osanik oli rahvusvahelist sanktsiooni rikkunud (millega kaebaja ei nõustu), siis otsuse tegemise ajal ei saanud igal juhul kaebaja osanikuks või tegelikuks kasusaajaks olla rahvusvahelist sanktsiooni rikkunud isik, mistõttu ei saanud RAB RahaPTS § 75 lg 1 p-le 9 tuginedes tegevusluba kehtetuks tunnistada. 3) Kui tõlgendada RahaPTS § 75 lg 1 p 9 nii, et selle alusel võis tegevusloa kehtetuks tunnistada ka juhul, kui sanktsiooni on rikkunud isik, kellega puudub otsuse tegemise ajal tegevusloa omajal mistahes seos, on säte vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS), kuna sel juhul pole abinõu eesmärgi täitmiseks sobiv, vajalik ega mõõdukas. 4) Kaebaja endine osanik ei ole määruse 833/2014 subjektiks, samuti ei pane vaidlusalune säte kohustust osanikule, mistõttu ei saanud ka kaebaja endine osanik olla rahvusvahelise sanktsiooni rikkujaks. Määruse 833/2014 art 5b lg 2a ingliskeelses ja ka teistes keeltes olevas versioonis on aru saada, et füüsilistele isikutele ei ole pandud keeldu omada osalust sättes toodud äriühingutes, vaid on keelatud lubada isikutel osalust omada sellistes äriühingutes. Võõrkeelsetes määruse versioonides toodud tõlgendus on kooskõlas ka määruse kohaldamisala ja eesmärgiga ning määruse tõlgendamine selle eestikeelse versiooni kohaselt muudaks sätte sisutühjaks, kuna paneks kohustuse isikutele, kes pole määruse subjektiks.
Rahapesu Andmebüroo palub 12.04.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
1) Tulenevalt VF ebaseaduslikust sõjategevusest Ukrainas on EL kehtestanud ja täiendanud ulatuslikke sanktsioone Venemaa suhtes. 06.10.2022 vastu võetud kaheksanda sanktsioonipaketi kohaselt pidid virtuaalvääringu teenuse pakkujad teenuse osutamisel arvestama määruse 833/2014 art 5b lg-st 2 tuleneva piiranguga, millega on keelatud osutada krüptovara rahakoti, konto- või deponeerimisteenuseid Venemaa kodanikele ja Venemaal elavatele füüsilistele isikutele või Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele ja asutustele. 18.12.2023 võttis EL vastu kaheteistkümnenda sanktsioonipaketi, mis laiendas virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seotud piiranguid. 2) Kaebaja ei esitanud ette nähtud tähtajaks (s.o hiljemalt 17.01.2024) nõutud dokumente ettevõtte osaniku ja tegeliku kasusaaja S. S. kohta, mistõttu ei olnud kaebaja vastavuses EL määruse nõuetega, sest ettevõttega seotud isik vastas määruse 833/2014 art 5b lg-s 2a toodud keelatud tingimustele. Kaebaja on äriühing, mis on asutatud EL liikmesriigi, ehk Eesti ÄS-i alusel ja kuulus ka peale 18.01.2024 Venemaa kodanikule, seega oli rikutud määruse 833/2014 art 5b lg-s 2a keeldu ja seda kaebaja kui ka osaniku poolt. Kaebaja tõlgenduse kohaselt ei oleks võimalik määrust 2023/2878 üldse rakendada, sest kõik juriidilised isikud, 4(9)
3-24-696 kelle omanikeks, juhtorgani liikmeteks jne oleksid VF-is elavad Venemaa kodanikud, nende omanike suhtes piirav nõue ei rakenduks, sest nad ei ole EL liikmesriigi kodanikud ja ei ela üheski EL liikmesriigis. Kuna osaühing tõepoolest ei saa kontrollida/määratleda oma osanike ringi ja ka RAB ei saa nõuda osanikult juriidilise isiku võõrandamist, siis seadusandja ongi pannud RAB-ile kohustuse RahaPTS § 75 lg 1 p 9 alusel tunnistada tegevusloa omal algatusel kehtetuks, kui tuvastatakse rikkumine, sh kui pärast 18.01.2024 oli jätkuvalt juriidilise isiku osanik Venemaa kodanik. 3) ÄS § 149 lg 4 ja lg 41 kohaselt osa võõrandamine loetakse toimunuks alates kande tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja. Äriregistrile esitati kandeavaldus alles 02.02.2024 ning äriregistri andmete kohaselt märgiti alles 06.02.2024 kaebaja uueks osanikuks ja tegelikuks kasusaajaks A.-P. B. Seega rikkus kaebaja EL määrusega kehtestatud rahvusvahelist sanktsiooni alates 18.01.2024 ning RahaPTS § 75 lg 1 p 9 alusel tuli RAB-il kaebaja tegevusluba tunnistada kehtetuks. Seejuures RahaPTS § 75 lg 1 p 9 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei nõua, et rikkumine peab olema kestev, sh otsuse tegemise ajal, vaid RAB-il on kohustus tegevusluba tunnistada kehtetuks, kui ta tuvastab, sh minevikus, et ettevõte on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni. 4) RahaPTS § 75 lg 1 p 9 on eraldi tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks ning ei ole seotud RahaPTS § 75 lg 1 p-dega 2 või 4. Käesolevas asjas ei ole RAB tuvastanud, et kaebaja ei vasta tegevusloa väljaandmise eelduseks olevatele kohustuslikele kontrollieseme asjaoludele (RahaPTS § 72). Lisaks ei ole rikkumise toimepanemise fakti võimalik ettekirjutuse alusel kõrvaldada. Sõltumata sellest, kas isik hilisemalt vahetatakse välja või mitte, jääb kehtima RAB-i tuvastatud fakt, et 18.01.2024 oli kaebaja omanikuks ja tegelikuks kasusaajaks Venemaa kodanik, mis on otseses vastuolus määruse 833/2014 art 5b lg 2a sätestatud keeluga. RahaPTS § 75 lg 1 p 9 on erialus kaebaja poolt viidatud aluste suhtes tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 6 kohaselt RSanS §-s 9 nimetatud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. RAB tuvastas, et kaebaja on rikkunud määruse 833/2014 art 5b lg 2a sätestatud keeldu, mistõttu oli RAB kohustatud tunnistama RahaPTS § 75 lg 1 p 9 alusel tema tegevusloa kehtetuks. RahaPTS § 75 lg 1 p 9 ei näe ette kaalutlusotsust, selle on RAB-i eest ära teinud juba seadusandja ning ei ole selles osas kaalutlusõigust RAB-ile jätnud. 5) Äriregistri kanne osaniku vahetamise osas on ühtlasi eeldatavasti ebaõige, sest see on tehtud suurema tõenäosusega tühise lepingu alusel. S. S. abikaasa ei ole 17.01.2024 tehingu tegemiseks nõusolekut andnud ega seda heaks kiitnud, mistõttu on tehing perekonnaseaduse § 31 lg 1 alusel tühine. 17.01.2024 sõlmitud osa võõrandamise lepingus esinevad näiliku tehingu tunnused/eeldused. Analüüsides kõiki lepingu tingimusi ja lepingu esemega seotud asjaolusid, ei ole usutav, et S. S. tegelik tahe on olnud lepingu ese võõrandada lõplikult. Seega saab järeldada, et üsnagi tõenäoliselt on S. S. jätkuvalt Finstream OÜ omanik ja tegelik kasusaaja ning suurema tõenäosusega ka kõrgeimaks juhtimisorganiks. 6) Kaebaja väidab, et määruse 833/2014 art 5b lg 2a eestikeelne versioon erineb teistest määruse keeleversioonidest. Jääb arusaamtuks, millist sisulist erinevust kaebaja kehtestatud keelu osas erinevates keeleversioonides näeb. Mõlema keeleversiooni puhul on sätte sisuliseks eesmärgiks mitte lubada isikuid, kes on Venemaa kodanikud olla EL liikmesriikide õiguse alusel asutatud juriidiliste isikute juhtideks, sh omanikeks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et Finstream OÜ kaebus kuulub rahuldamisele. 5(9)
3-24-696
4.RAB on tunnistanud vaidlusaluse 01.03.2024 otsusega kaebaja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa RahaPTS § 75 lg 1 p 9 alusel kehtetuks määruse 833/2014 art 5b lg 2a rikkumise tõttu. RahaPTS § 75 lg 1 p 9 sätestab, et lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistab RAB RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas eeldused RahaPTS § 75 lg 1 p 9 rakendamiseks RAB-i poolt olid täidetud.
5.EL institutsioonide määrused on EL toimimise lepingu art-st 288 tulenevalt tervikuna siduvad ja EL-i liikmesriikides vahetult kohaldatavad. RSanS § 6 sätestab, et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on sama seaduse §-s 9 nimetatud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. RSanS § 9 lg 1 kohaselt on rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt sama seaduse tähenduses rahvusvaheline leping, EL Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Määrus 833/2014 on sisustatav rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusaktina RSanS ja RahaPTS 75 lg 1 p 9 tähenduses.
6.Kaebaja (Finstream OÜ) vastab määruse 833/2014 art 5b lg 2a tunnustele (liikmesriigi õiguse alusel asutatud või moodustatud juriidiline isik, mis osutab sama artikli lõikes 2 osutatud teenuseid), s.o kaebaja omandi ja kontrolli osas kehtivad alates 18.01.2024 EL-i määrusega kehtestatud piirangud. Äriregistrist nähtuvalt oli Finstream OÜ osanikuks 31.07.2019-06.02.2024 S. S. (ning alates 06.02.2024 on osanikuks Horvaatia kodanik A.-P. B.). Puudub vaidlus, et S. S. on VF kodanik. Kohtule ei ole esitatud teavet, mis viitaks, et S. S. vastab määruse 833/2014 art 5b lg-s 3 toodud erandile. S. S. osalus Finstream OÜ-s on seega hõlmatud määruse 833/2014 art 5b lg 2a reguleerimise esemega. Määruse 833/2014 art 13 p-st e tulenevalt kohaldatakse määrust kõikide juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil. Seetõttu ei oma tähtsust, et S. S. ei ole EL-i liikmesriigi kodanik ning ta ei ela ega viibi EL-i territooriumil. Samuti ei ole oluline see, et juriidilisel isikul ei ole endal võimalik valida, kes on tema osanikud või tegelikud kasusaajad, sest juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, mis saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu. Määruse 2023/2878 põhjendusest 19 ja määruse 833/2014 art 5b lg-st 2a nähtub, et alates 18.01.2024 ei tohi Venemaa kodanik või Venemaal elav isik otse või kaudselt omada või kontrollida ega ka juhtida liikmesriigi õiguse alusel asutatud juriidilist isikut, mis osutab virtuaalvääringu teenust. Rahvusvahelist sanktsiooni on rikutud muu hulgas siis, kui Venemaa kodanik omab 18.01.2024 või ka hiljem jätkuvalt osalust Eesti õiguse alusel asutatud ja virtuaalvääringu teenust osutavas äriühingus.
5.ÄS § 149 lg 41 kohaselt loetakse osa võõrandamine toimunuks alates kande tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja. Äriregistri seaduse seletuskirjas (Riigikogu XIV koosseisu 493 SE) on selgitatud, et „osa omand läheb üle registrikandega sarnaselt kinnisasja omandi üleminekule kinnistusraamatus. Kuna osanike nimekirja pidamise muudatuste eesmärgiks on
6(9)
3-24-696 õiguskindla osanike nimekirja loomine ja osa heauskse omandamise võimaldamine, on selleks kõige sobivam viis osa omandi üleminek mitte tehinguga, vaid äriregistri kandega“. Finstream OÜ äriregistri kanne osanike muutuse kohta on tehtud 06.02.2024, st kuni 06.02.2024 oli kaebaja osanikuks VF kodanik S. S. Finstream OÜ osaluse võõrandamise leping on küll koostatud ja notariaalselt tõestatud 17.01.2024 (dtl 50-56), kuid vastava lepinguga (p 2.3) on pooled muu hulgas kokku leppinud, et osa võõrandamine loetakse toimunuks ja osa omand läheb üle alates äriregistrisse osanike nimekirja kande tegemisest. Seeläbi on rikutud määruse 833/2014 art 5b lg-st 2a tulenevat rahvusvahelist sanktsiooni, mis keelas alates 18.01.2024 VF kodanikel omada sellist juriidilist isikut nagu kaebaja.
6.RahaPTS § 75 lg 1 p 9 näeb ette RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise järgmistes olukordades (kaks alternatiivi): „on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda“. RahaPTS § 75 lg 1 p-s 9 toodud esimest alternatiivi, s.o mõistet „on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni“ tuleb koostoimes RSanS §-ga 9 sisustada „on jätnud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata või rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keeldu“. RahaPTS § 75 lg 1 p 9 jõustus 15.03.2022 ja asjaomase seaduseelnõu (Riigikogu XIV koosseisu 507 SE) seletuskirjast ei nähtu sättesse hõlmatud kahe alternatiivi analüüsi. Seletuskirjast (lk 26) selgub vaid see, et RahaPTS § 75 lg-sse 1 lisatud „Punktid 8 ja 9 sätestavad tegevusloa kehtetuks tunnistamise olukordades, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja või tema juhtorgani liige on toime pannud süüteo“. Samas, nagu on toonud välja ka ringkonnakohus käesolevas asjas 26.04.2024 tehtud määruses (kaebaja määruskaebuse rahuldamine esialgse õiguskaitse küsimuses), on eelnõu seletuskiri selles küsimuses eksitav. RahaPTS § 75 lg 1 p 9 sõnastusest lähtudes ei eelda sätte kohaldamine siiski, et isik oleks vastava süüteo (KarS § 931) toimepanemises süüdi mõistetud. Seda järeldust toetab RahaPTS § 75 lg 1 p 8 sõnastus, milles viidatakse selgelt kehtivale karistatusele süüteo toimepanemise eest. Kui sama oleks soovitud näha ette RahaPTS § 75 lg 1 p-s 9, siis oleks nimetatud norm sõnastatud analoogselt p-ga 8. Eeltoodust lähtudes saab hinnangu, et tegevusloa omaja on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni (vt RSanS § 6) või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda, anda RAB kui tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks pädev haldusorgan. Uurimispõhimõttest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6) tulenevalt peab haldusorgan selgitama haldusakti andmisel välja kõik asja otsustamisel tähtsust omavad asjaolud. Haldusakti põhjendustes hinnangu andmine, et tegevusloa omaja on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni, ei tähenda, et asjaomast isikut saaks pidada KarS §-s 93 1 sätestatud kuriteo toimepanemises süüdi olevaks. KarS § 931 näeb ette karistuse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest. KarS §-s 931 sisalduv kuriteokoosseis on sõnastuselt lähedane RahaPTS § 75 lg 1 p 9 eelviidatud esimese alternatiiviga (koostoimes RSanS §-ga 9).
7.Kohtu hinnangul on RahaPTS § 75 lg 1 p-s 9 sisalduvate alternatiivide (on rikkunud või rikub) eesmärgiks eristada ühekordseid/lõppenud ja kestvaid rikkumisi ning seejuures peab isiku tegevus ja tahe olema (olnud) suunatud kohustuse täitmata jätmisele või keelu rikkumisele. Tuleb küll möönda, et RahaPTS § 75 lg 1 p 9 ei näe RAB-ile ette kaalutlusvabadust tegevusloa kehtetuks tunnistamisel rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise korral. Küll aga saab asuda seisukohale, et RAB-il on hindamisruum selles, kuidas sisustada 7(9)
3-24-696 mõistet „on rikkunud“. Seda on märkinud ka ringkonnakohus eelnevalt juba viidatud 26.04.2024 määruses käesolevas asjas.
8.Praeguse vaidluse esemeks oleva juhtumi puhul saab olla tegemist määruse 833/2014 art 5b lg-st 2a tuleneva keelu (s.o keeld alates 18.01.2024 omada VF kodaniku poolt kaebaja osalust) rikkumisega. Asjaoludest nähtub seejuures, et kaebaja on algatanud enne 18.01.2024 tegevusi, mis on suunatud keelu rikkumise vältimisele (sh sõlminud 17.01.2024 osaluse müügilepingu) ning alates 06.02.2024 keelu rikkumist äriregistri järgi ei esine. Kohtu hinnangul ei saa olemasolevast teabest järeldada, et RahaPTS § 75 lg 1 p 9 eesmärk on olnud sellises olukorras tegevusloa imperatiivne kehtetuks tunnistamine pärast rikkumise lõppemist. Olemuselt ei olnud kõnealusel juhul tegemist kestvale rikkumisele (18.01.06.02.2024) suunatud tegevusega, vaid ebapiisavast hoolsusest tingitud viivitusega rikkumise vältimisel. Kohtu hinnangul ei kohusta RahaPTS § 75 lg 1 p 9 sellises spetsiifilises olukorras kaebaja virtuaalvääringu teenuse osutaja tegevusluba vältimatult kehtetuks tunnistama, s.o ajal kui kaebaja osanikeks ei ole enam määruse 833/2014 art 5b lg-s 2a nimetatud isikuid. Ka määrusest 833/2014 ei tulene nõuet, et juriidilise isiku edasine tegevus tuleb igal juhul tõkestada muu hulgas juhul, kui art 5b lg 2a rikkumine esines, kuid see on kõrvaldatud. Teiste sõnadega ei näe otsekohalduv EL määrus liikmesriikidele ette sellist kohustust nagu tuletab RAB RahaPTS § 75 lg 1 p-st 9. Tegevusloa tühistamine ajal, kui VF-i kodaniku osalus on lõppenud, ei taga enam otseselt rahvusvahelist sanktsiooni, vaid piirab olemuslikult sellise juriidilise isiku ja sellega seotud füüsiliste isikute majandustegevust, kes ei kuulu määruse 833/2014 art 5b lg 2a reguleerimise esemesse. Kohtu hinnangul tuleb seega asuda seisukohale, et RahaPTS § 75 lg 1 p 9 ei kohusta RAB-i kõnealuses olukorras kaebaja tegevusluba kehtetuks tunnistama. Alternatiivselt tuleks asuda seisukohale, et küsitav on RahaPTS § 75 lg 1 p 9 kooskõla PS-iga (eelkõige PS §-ga 31). Samas on kohtu hinnangul võimalik praegusel juhul tõlgendada RahaPTS § 75 lg 1 p-i 9 siiski ka põhiseaduskonformselt. Seejuures näeb RahaPTS § 54 lg 1 p 11 ette kohustuse juhinduda tegevusloa kehtetuks tunnistamisel MSÜS-is sätestatud korrast, arvestades RahaPTS-i erisusi. MSÜS § 42 näeb ette kohustuse teha rikkumise korral enne majandustegevuse keelamist või tegevusloa kehtetuks tunnistamist ettevõtjale ettekirjutus tegevuse kooskõlla viimiseks nõuetega (mida RAB on praegusel juhul formaalselt ka teinud 18.01.-19.01.2024 kirjadega Finstream OÜ-le). Nimetatu toetab järeldust, et kuigi rikkumine on tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks, ei ole kehtetuks tunnistamine siiski rikkumise vältimatu tagajärg. Kohtule ei nähtu, et RahaPTS § 75 lg 1 p 9 kehtestamisega oleks seadusandja soovinud kehtestada sellest põhimõttest erandit eelkirjeldatud olukorra tarbeks, s.o kui Eesti äriühingu puhul esineb 18 päeva määruse 833/2014 art 5b lg-st 2a tuleneva keelu rikkumine, pärast mida vastab äriühingu tegevus nõuetele.
9.RAB on lähtunud vaidlusaluse 01.03.2024 otsuse tegemisel eeldusest, et RahaPTS § 75 lg 1 p 9 ei näe RAB-ile ette hindamisruumi selles, kas on toimunud selline rikkumine, mis tingib RahaPTS § 75 lg 1 p 9 rakendamise, s.o tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohustuslikkuse. Kohus asus eelnevalt erinevale seisukohale. Seega on RAB jätnud kaalumata olulise asjaolu, mis võis mõjutada asja õiget otsustamist (HMS § 56) ning see on RAB-i 01.03.2024 otsuse tühistamise aluseks.
10.Lisaks märgib kohus, et vaidlustatud otsuse põhjendusena on esitanud RAB muu hulgas seisukoha, et kaebaja osaluse võõrandamise 17.01.2024 leping on tühine. Nimetatust võiks ühelt poolt järeldada, et RAB-i hinnangul on kaebaja poolt määruse 833/2014 art 5b lg 2a 8(9)
3-24-696 rikkumine kestev. Samas ei nähtu siiski, et RAB oleks vaidlustatud otsuses selgelt viimati nimetatud järelduse teinud. Ka ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud 26.04.2024 määruses tuvastanud, et „RAB ei ole vaidlustatud otsuses tuginenud väitele, et Finstream OÜ rikkumine on jätkuv“. RAB-i 01.03.2024 otsus on selles osas siiski ebaselge, seda enam, et RAB on käesolevas kohtuasjas asunud täiendavalt põhjendama enda seisukohta, et 17.01.2024 sõlmitud Finstream OÜ osa võõrandamise lepingus esinevad näiliku tehingu tunnused/eeldused ning tõenäoliselt on S. S. jätkuvalt Finstream OÜ omanik ja tegelik kasusaaja ning ka kõrgeim juhtimisorgan. Sellist ebaselgust vaidlustatud otsuses tuleb pidada põhjendamispuuduseks (HMS § 56). Kui RAB soovib tunnistada kaebaja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa RahaPTS § 75 lg 1 p 9 alusel kehtetuks põhjusel, et kaebaja rikub kestvalt/jätkuvalt määruse 833/2014 art 5b lg-t 2a, siis tuleb seda selgesõnaliselt vastavas otsuses väljendada ja põhjendada. Seejuures tuleb selgitada, millisel õiguslikul alusel saab RAB lugeda kaebaja osaluse võõrandamise notariaalse tehingu ja äriregistri kande tühiseks või jätta need muul alusel arvestamata. RAB on praegusel juhul tuginenud otsuses sellele, et ÄS § 149 lg-test 4 ja 4 1 tulenevalt läheb osa omand üle registrikandega sarnaselt kinnisasja omandi üleminekule kinnistusraamatus.
11.Kokkuvõtvalt ja eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Finstream OÜ kaebuse ja tühistab RAB-i 01.03.2024 otsuse.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 12 247,32 eurot (dtl 139-146), sh riigilõiv 40 eurot ja õigusabi/esindaja kulu 12 207,32 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et vaatamata kaebuse rahuldamisele ei ole põhjendatud kaebaja menetluskulude väljamõistmine vastustajalt. Vaidluse taustaks on asjaolu, et kaebaja rikkus perioodil 18.01.06.02.2024 rahvusvahelist sanktsiooni, kuivõrd kaebaja osanikuks oli määruse 833/2014 art 5b lg-ga 2a keelatud isik. Kõnealune rahvusvaheline sanktsioon on kehtestatud vastukaaluna VF-i sõjalisele agressioonile Ukrainas, mis tagab kokkuvõttes ka Eesti Vabariigi julgeolekut. Kohus leidis, et rikkumise asjaolusid arvestades ei saa asuda seisukohale, et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise vältimatu tagajärg peab olema kaebaja edasise majandustegevuse tõkestamine tegevusluba nõudvas valdkonnas. Samas ei nähtu kohtule kaebajast sõltumatuid asjaolusid ja/või RAB-ile või Eesti riigile etteheidetavaid asjaolusid, mis tingisid Finstream OÜ osaluse võõrandamise kande tegemise äriregistrisse pärast määruse 833/2014 art 5b lg-s 2a nimetatud tähtpäeva (18.01.2024). Sellises olukorras on kohtu hinnangul ebamõistlik jätta kaebaja menetluskulud RAB-i ja kaudselt Eesti riigi kanda. Kohus jätab seega kaebaja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.