Finstream OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 1. märtsi 2024. a otsuse nr 6-1/18-1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Finstream OÜ, esindajad v.adv Helena Noot ja v.adv Dmitri Zdobnõh Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja KK
Menetluse alus ringkonnakohtus
Finstream OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Finstream OÜ määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24696 resolutsiooni punkt 1.
Rahuldada Finstream OÜ esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Rahapesu Andmebüroo 1. märtsi 2024. a otsuse nr 6-1/18-1 kehtivus kuni haldusasja nr 3-24696 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) väljastas 23.09.2020 otsusega Finstream OÜ-le tegevusloa nr FVT000153 virtuaalvääringu teenuse osutamiseks. Finstream OÜ asutajaks ja ainuosanikuks on alates 27.09.2019 olnud Venemaa Föderatsiooni kodanik SS.
2.Euroopa Liidu Nõukogu 18.12.2023 määrusega (EL) 2023/2878 muudetud EL Nõukogu 31.07.2014 määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, art 5b lg-te 2, 2a ja 3 kohaselt on Venemaa kodanikel, kellel ei ole elamisluba EL-i liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas riigis või Šveitsis, alates 18.01.2024 keelatud otse või kaudselt omada või kontrollida EL-i liikmesriigi õiguse alusel asutatud või moodustatud juriidilist isikut, üksust või asutust, mis
3-24-696 osutab krüptovara rahakoti, konto- või deponeerimisteenuseid, või tegutseda sellise juriidilise isiku, üksuse või asutuse juhtorgani liikmena.
3.RAB teavitas Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide muudatustest oma veebilehel 04.01.2024 ning edastas 05.01.2024 virtuaalvääringu teenuse pakkujatele (sh Finstream OÜ) märgukirja, millega teavitas uutest EL-i piirangutest ja palus ettevõtjatel, kelle omanik, tegelik kasusaaja või juhtorgani liige on Venemaa kodanik, esitada hiljemalt 17.01.2024 kodakondsust või elamisloa olemasolu tõendavaid dokumente (passi või elamisloa koopia). Finstream OÜ märkis 18.01.2024 majandustegevuse registris, et äriühingu ainuosanik ja tegelik kasusaaja on Horvaatia Vabariigi kodanik AB. Finstream OÜ selgitas 19.01.2024 e-kirjas, et müügitehing toimus 17.01.2024 ning notar vormistab kandeavalduse ja väljastab lepingu ärakirja kohe, kui temale laekub SSi abikaasa notariaalne nõusolek, mis vormistatakse 23.01.2024 Venemaa saatkonnas Araabia Ühendemiraatides ja saadetakse kulleriga Eestisse, mis võtab hinnanguliselt nädal aega. RAB märkis 19.01.2024 vastuses, et jääb ootama infot dokumendi saabumise kohta. RAB edastas 05.02.2024 Finstream OÜ-le tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse projekti, millele Finstream OÜ esitas vastuväited 12.02.2024.
4.RAB tunnistas 01.03.2024 otsusega nr 6-1/18-1 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 75 lg 1 p 9 alusel alates 01.03.2024 kehtetuks Finstream OÜ tegevusloa nr FVT000153 virtuaalvääringu teenuse osutamiseks ning nimetatud loaga seotud majandustegevuse registri andmed. RAB lõpetas ühtlasi Finstream OÜ 15.06.2022 esitatud tegevusloa muutmise taotluse menetluse. Finstream OÜ on rikkunud EL Nõukogu kehtestatud rahvusvahelist sanktsiooni (vt määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg 2a), kuna 18.01.2024 seisuga oli ettevõtte osanik Venemaa kodanik SS. Seega esineb RahaPTS § 75 lg 1 p-st 9 tulenev alus tunnistada ettevõtte tegevusluba kehtetuks. Kuigi Finstream OÜ selgitusel võõrandati ettevõtte osalus 17.01.2024, kuulus osalus ettevõtte enda väitel abikaasade ühisvarasse, kuid SSl ei olnud abikaasa volikirja ega notariaalselt tõestatud nõusolekut osa võõrandamiseks. Väidetavalt vormistati abikaasa volikiri välisriigis 23.01.2024, kuid selle kohta ei ole RAB-le dokumente esitatud. Kuivõrd selliseid dokumente ei ole esitatud ka rohkem kui kaks nädalat pärast tehingu toimumist (s.o hiljemalt 05.02.2024), siis on väidetav 17.01.2024 tehing tühine (vt äriseadustiku (ÄS) § 165 lg 1; perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1, § 31 lg-d 1–3; tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 114). Seejuures pidi SSi abikaasa nõusolek olema antud ja kehtiv leping sõlmitud hiljemalt 17.01.2024, sest sanktsioon hakkas kehtima 18.01.2024. Lisaks näeb ÄS § 149 lg 41 ette, et osa võõrandamine loetakse toimunuks alates kande tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja. Praegusel juhul esitati kandeavaldus alles 02.02.2024 ja kanne tehti 06.02.2024. EL-i sanktsiooni rikkumise tõttu on RAB kohustatud RahaPTS § 75 lg 1 p 9 alusel tunnistama Finstream OÜ tegevusloa kehtetuks. Nimetatud norm ei näe RAB-le ette kaalutlusruumi. Vastuseks Finstream OÜ vastuväidetele märkis RAB, et kuigi ettevõte on osa uuele omanikule võõrandamisega hiljem justkui viidud nõuetega vastavusse, ei muuda see rikkumise toimumise fakti olematuks. RahaPTS § 75 lg 1 p 9 ei eelda, et rikkumine peab olema kestev, vaid oluline on fakt, et rikkumine on toimunud. Juriidiline isik ei saa küll valida, kes on tema osanikud või tegelikud kasusaajad, kuid olukorras, kus ettevõtte nimel ja huvides toimivad füüsilised isikud on pannud toime finantssanktsiooni rikkumise, siis vastutab selle eest ka juriidiline isik. RAB ei saa kohustada juriidilist isikut osanikke vahetama, kuid tal on kohustus tegevusloa kehtetuks tunnistamisega tõkestada selliste virtuaalvääringu teenuse osutajate tegevust, kelle juhtorgani liikmed, osaniku ja tegelikud kasusaajad ei ole vastavuses sanktsiooni nõuetega. Pole tähtsust, kas 18.01.2024–06.02.2024 toimus reaalselt mingeid tehinguid, sest virtuaalvääringu teenuse pakkujal ei ole RahaPTS § 726 järgi võimalik majandustegevusest ajutiselt loobuda ning kuna 2(8)
3-24-696 ettevõttel oli kehtiv tegevusluba, oli ta jätkuvalt virtuaalvääringu teenuse pakkuja. Sanktsiooni rikkumine ei seisne tehingute tegemises, vaid selles, et ettevõtte osanik ja tegelik kasusaaja oli Venemaa kodanik. Asjaolu, et SS ei ela ja ei viibi EL-s, ei tähenda, et ta ei oleks finantssanktsiooni subjekt. Tõlgete mõningasest keelelisest erinevusest olenemata tuleb lähtuda määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg 2a mõttest ja eesmärgist.
5.Finstream OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 07.03.2024 kaebuse RAB-i 01.03.2024 otsuse nr 6-1/18-1 tühistamiseks. Kaebaja ei ole rahvusvahelist sanktsiooni rikkunud, sest ta ei saa kontrollida seda, kes on tema osanikuks. Määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg 2a ei pane mingeid kohustusi kaebajale kui virtuaalvääringu teenuse pakkujale. RAB-i 01.03.2024 otsuse tegemise ajal oli kaebaja ainuosanikuks (sh äriregistris) Horvaatia kodanik, kellele sanktsioon ei rakendu. Osa võõrandamise tehing ei ole tühine, sest SSi abikaasa kiitis 17.01.2024 tehingu heaks 25.01.2024 ehk kahe nädala jooksul tehingu tegemisest (PKS § 31 lg 3; TsÜS § 114 lg 1). Kui RahaPTS § 75 lg 1 p 9 on kohaldatav vaidlustatud otsuses toodud viisil, siis on see vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 11 (s.o ebaproportsionaalne). SS ei ole sanktsiooni subjekt, sest määruse (EL) nr 833/2014 art 13 järgi ei kohaldu see füüsiliste isikute suhtes, kes ei ole EL-i liikmesriigi kodanikud ja kes ei ela ega viibi EL-s. SS elab Serbia Vabariigis. Lähtuda ei saa ka määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg 2a eestikeelsest tekstist, mille kohaselt on füüsilistel isikutel keelatud omada või kontrollida osalust. Teiste keeleversioonide (nt ingl) järgi on seevastu keelatud lubada osalust omada. Lähtuda tuleb sätte eesmärgist ja mõttest (vt Euroopa Kohtu 01.03.2016 otsus nr C-443/14, p-d 32–48). Eestikeelne tekst paneb kohustuse isikutele, kelle suhtes määrus üldse ei kohaldu. Kaebajale kui äriühingule ei pane määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg 2a üldse kohustusi. RAB ei ole arvestanud sätte tegelikku eesmärki. Isegi kui RAB-l on kohustus tagada, et Venemaa kodanik ei omaks osalust virtuaalvääringu teenust pakkuvas äriühingus, saaks RAB tegevusloa kehtetuks tunnistada vaid juhul, kui ta on eelnevalt andnud ettekirjutusega kaebajale võimaluse mittevastavus kõrvaldada ja kaebaja on jätnud selle täitmata (vt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) §-d 39 ja 42; RahaPTS § 75 lg 1 p-d 2 või 4). Otsuse tegemise ajaks oli kaebajale etteheidetav mittevastavus kõrvaldatud. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada RAB-i 01.03.2024 otsuse kehtivus kuni haldusasja menetluse lõpuni. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest ilma tegevusloata ei saaks ta kohtumenetluse ajal (s.o paari aasta vältel) oma majandustegevusega tegeleda, mis tooks suure tõenäosusega kaasa kaebaja maksejõuetuse ja pankroti. Virtuaalvääringu teenuse pakkumine on kaebaja ainus tegevusala. Kuna tegemist on väga kiiresti areneva valdkonnaga, siis tähendaks teenuse pakkumise mõneks aastaks katkemine, et kaebaja jääks ilma klientidest ning tal oleks hiljem keeruline uuesti turule siseneda. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja brändi oluliseks osaks on tema usaldusväärsus. Samalaadses olukorras on kohtud esialgse õiguskaitse vajadust tunnistanud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2024 määrus nr 3-23-2632, p 12). Kaebus on perspektiivikas, sest RAB-i otsus on oluliste põhjendamispuudustega ja arvestatud ei ole kõigi oluliste asjaoludega. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riivaks kolmandate isikute õigusi ega avalikku huvi, sest kaebaja osanik ega tegelik kasusaaja ei ole Venemaa kodanik.
6.RAB palus 12.03.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade juurde ja leides, et kaebus on perspektiivitu. Kaebaja on esitanud 25.01.2024 tõestatud venekeelse dokumendi, mis on pealkirjastatud kui abikaasa nõusolek. Tegelikkuses on see volikiri, millega volitatakse kolmandat isikut olema esindajaks osa võõrandamisel. Volikiri ei ole samastatav heakskiiduga. See annab õiguse teha tehinguid edasiulatuvalt, mitte ei kiida tagasiulatuvalt heaks juba toimunud tehinguid. Ka on küsitav, kas tehing on kehtiv, kuna volikiri on antud isikule, kes tehingus ei osalenud. Esialgse õiguskaitse vajadust ei ole usutavalt põhistatud. Pole arusaadav, millel põhineb järeldus, et kohtumenetlus kestab aastaid. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, milles seisneb temale tekkiv kahju. Väited 3(8)
3-24-696 pankrotist on põhistamata ja oletuslikud. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib ka avalik huvi tagada, et virtuaalvääringu teenust ei pakuks isikud, kes on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni. Vastupidine ohustaks Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust. Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine tähendaks asja sisulist lahendamist.
7.Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2024 määrusega Finstream OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest kehtiva tegevusloata ei saa ta enam pakkuda virtuaalvääringu teenuseid, mis on tema ainus tegevusala. Samas on kaebus ilmselt perspektiivitu. Vaidluse all ei ole, et kaebaja vastab määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg 2a tunnustele, st tema omandi ja kontrolli suhtes kehtivad alates 18.01.2024 EL-i piirangud. Samuti puudub vaidlus, et SSle laienevad määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lgst 2a tulenevad piirangud, mis keelavad alates 18.01.2024 omada või kontrollida sellist äriühingut nagu kaebaja (sh ei laiene määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg-s 3 toodud erandid). Äriregistrist nähtuvalt oli Finstream OÜ osanikuks 31.07.2019–06.02.2024 SS ning alates 06.02.2024 on osanikuks AB. ÄS § 149 lg-st 41 tulenevalt ei lähe osa omand üle mitte tehinguga, vaid äriregistri kandega. Seega ei saa olla kahtlust, et Finstream OÜ (ja temaga seotud isikud) on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni, sest 18.01.2024–06.02.2024 oli Finstream OÜ osanikuks isik, kellel oli määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg 2a kohaselt alates 18.01.2024 keelatud Finstream OÜ-d omada või kontrollida. RahaPTS § 75 lg-s 1 on sätestatud imperatiivsed tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused. Seega oli RAB-l kohustus tunnistada Finstream OÜ tegevusluba kehtetuks ja seda sõltumata asjaoludest, mis tingisid SSi osaluse võõrandamise kande tegemise äriregistrisse pärast 17.01.2024 või 18.01.2024. Avalik huvi, puudutatud isiku õigused ja esialgse õiguskaitse ettenähtavad tagajärjed ei õigusta samuti esialgse õiguskaitse kohaldamist siinses olukorras, kus kaebus on ilmselt perspektiivitu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Finstream OÜ palub 01.04.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus hindas kaebuse perspektiive valesti. Haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Vaidlustatud otsuse tegemise ajaks ei olnud SS enam Finstream OÜ osanik ning RAB ei saanud RahaPTS § 75 lg 1 p 9 kohaldamisel tugineda tema väidetavale rikkumisele. Kui see oli võimalik, siis on säte vastuolus põhiseadusega, sest võimaldaks tunnistada isiku tegevusloa kehtetuks ilma selle proportsionaalsust kaalumata. RahaPTS § 75 lg 1 p 9 ei ole sõnastusele vaatamata imperatiivne säte ning selle kohaldamine eeldab süüteo tuvastamist (vt eelnõu seletuskiri). Praegusel juhul tulnuks seega tuvastada, et kaebaja või tema osanik on pannud toime karistusseadustiku (KarS) §-s 931 sätestatud süüteo. Seda ei saanud RAB tuvastada haldusmenetluse käigus, ilma et kaebajale oleks tagatud võimalus esitada vastuväiteid. RAB teadis juba 19.01.2024, et kaebaja osanik on Venemaa kodanik, kuid tunnistas tegevusloa kehtetuks alles pärast osaniku vahetust. Äriühing ei vastuta oma osanike tegevuse eest ning ei saa ise mõjutada oma osanike koosseisu. Halduskohtu määrusest ei nähtu, kuidas saaks äriühing ise rikkuda määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg-st 2a tulenevat nõuet (erinevalt nt lg-s 2 teenuse osutamisele sätestatud piirangutest). Määruse (EL) nr 833/2014 art 13 järgi ei ole SS määruse subjektiks. Halduskohus asus vaidlust sisuliselt lahendama, süvenemata õigusnormidesse ja ignoreerides kaebajale tekkivaid kahjulikke tagajärgi ning lugedes kaebuse kergekäeliselt perspektiivituks. Kui ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse otsustamisel saab lahendada ka määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg 2a tõlgendamise küsimuse, siis tuleb küsida Euroopa Kohtult eelotsust ja kohaldada esialgset õiguskaitset vähemalt eelotsuse menetluse ajaks.
4(8)
3-24-696
9.RAB palub 12.04.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja on soovinud juba esialgse õiguskaitse taotluse raames lahendada vaidlust sisuliselt ja eelotsusetaotlus on esitatud menetluse venitamiseks. RahaPTS § 75 lg 1 p 9 on imperatiivne säte ja RAB-l oli kohustus tunnistada tegevusluba kehtetuks, sõltumata osaluse võõrandamise kande tegemise viibimise asjaoludest. RahaPTS § 75 lg 1 p 9 ei eelda, et rikkumine peaks olema jätkuv, vaid see võib olla toimunud ka minevikus. Seadusandja tahe on olnud kõrvaldada turult osalised, kes on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni. Finstream OÜ osa võõrandamise tehing on tühine ja registrikanne on tehtud tühise lepingu alusel. SS ja AB pidid 17.01.2024 teadma, et sõlmitud leping ei ole kehtiv enne, kui SSi abikaasa selle heaks kiidab. PKS 31 lg 3 ja TsÜS § 114 lg 2 kohaselt oleks SSi abikaasa pidanud tehingu heaks kiitma hiljemalt 03.02.2024. Kaebaja esitatud 25.01.2024 venekeelne tõlketa dokument ei ole heakskiit, vaid volikiri kolmandale isikule, kes tehingus ei osalenud. Osa võõrandamine loetakse toimunuks alles äriregistri kande tegemisest (ÄS § 149 lg 41). Kuna 06.02.2024 registrikande aluseks olnud 17.01.2024 tehing on tühine, siis on kaebaja rikkumine kestev. Kaebuse perspektiivituse tõttu ei saa esialgset õiguskaitset kohaldada. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise küsimus tuleb lahendada põhivaidluses. Kaebaja väited on oletuslikud ja põhistamata (sh esmase õiguskaitse vajaduse, RAB-i võimalike toimingute ja kohtumenetluse eeldatava kestuse osas). Esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab ka ülekaalukas avalik huvi. Lubades tegutseda (sh ajutiselt) ettevõttel, kes on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni, on ohus nii Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus ja läbipaistvus kui ka maine. Taotletud abinõu kohaldamine kujutaks endast asja sisulist lahendamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
11.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20349, p 12). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus ei pruugi määruse tagajärgi tuvastada tõendite alusel, kuid faktilised asjaolud peavad olema põhistatud ja prognoosid peavad olema põhjendatud (nt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15). Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada mh siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine ei ole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Ehkki äriregistris on Finstream OÜ 2022. a majandusaasta aruandes toodud müügitulu põhjal märgitud tema põhitegevusalaks turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (EMTAK kood 73201), nähtub tegevusaruandest, et kaebaja tegevus on suunatud eeskätt virtuaalvääringu 5(8)
3-24-696 teenuse pakkumisele. RAB-i 01.03.2024 otsusega nr 6-1/18-1 kehtetuks tunnistatud tegevusloa omamine oleks kaebaja eeltoodud majandustegevuse jätkamiseks selgelt hädavajalik. Määravat tähtsust ei oma, kas tegevusloa puudumine toob kaasa kaebaja pankrotistumise või mitte (nt kui ta suudab oma majandustegevuse ümber orienteerida muudele valdkondadele), sest esialgse õiguskaitse vajadus esineks ka siis, kui kaebajale saabuvad tagajärjed oleksid vähem fataalsed (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2024 määrus nr 3-23-2632, p 12; 17.07.2023 määrus nr 3-23-1442, p 9). Kuigi Finstream OÜ ei ole oma majandustegevuse kohta täpsemaid andmeid (nt klientide arvu) esitanud, on ringkonnakohtule usutav, et kui kaebaja ei saaks pikemat aega jätkata tegutsemist virtuaalvääringu teenuse pakkujana, siis tõenäoliselt kaotaks ta suure osa klientidest ja tegevuse hilisem taastamine oleks vähemasti oluliselt raskendatud. Samuti võib adekvaatseks pidada kaebaja hinnangut, et kohtumenetluse läbimine võib kõigis kohtuastmetes kokku võtta aega paar aastat. Kohtute menetlusstatistika andmetel oli 2023. a-l halduskohtutes otsusega lahendatud asjade keskmine menetlusaeg 308 päeva ja ringkonnakohtutes sama näitaja 324 päeva. Riigikohtus oli keskmine haldusasjade eelmenetluse aeg 65 päeva ja põhimenetluse aeg 207 päeva. Seega on usutav, et kohtuotsuse jõustumiseni võib kokku kuluda ca kaks aastat. Sellele vaatamata ei tähendaks taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine (vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamine kuni kohtumenetluse lõpuni) põhivaidluse ette ära otsustamist, sest tegemist on üksnes ajutise meetmega (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 29) ning ringkonnakohtu seisukohad õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise kohta ei oleks ka halduskohtule asja edasisel menetlemisel siduvad (vt HKMS § 253 lg 1).
13.Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist peamiselt põhjendanud sellega, et esitatud kaebus on ilmselt perspektiivitu. Ringkonnakohus sellist hinnangut ei jaga. Vaidlustatud haldusaktiga tunnistas RAB kaebaja tegevusloa kehtetuks RahaPTS § 75 lg 1 p 9 alusel, millest tuleneb, et RAB tunnistab RahaPTS § 70 lg 1 p-s 4 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda. Kõnealune säte jõustus 15.03.2022 ja asjaomase seaduseelnõu (Riigikogu XIV koosseisu 507 SE) seletuskirjast (lk 26) nähtuvalt peeti silmas olukorda, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja või temaga seotud isik on pannud toime süüteo. Samas on eelnõu seletuskiri selles küsimuses eksitav, sest RahaPTS § 75 lg 1 p 9 sõnastusest lähtudes ei eelda sätte kohaldamine siiski, et isik oleks vastava süüteo (KarS § 931) toimepanemises süüdi mõistetud. Seda järeldust toetab RahaPTS § 75 lg 1 p 8 sõnastus, milles viidatakse selgelt kehtivale karistatusele süüteo toimepanemise eest. Kui sama oleks soovitud näha ette RahaPTS § 75 lg 1 p-s 9, siis oleks nimetatud norm sõnastatud analoogselt p-ga 8. Eeltoodust lähtudes saab hinnangu, et tegevusloa omaja on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni (vt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 6) või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda, anda RAB kui tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks pädev haldusorgan. Uurimispõhimõttest (haldusmenetluse seaduse § 6) tulenevalt peab haldusorgan selgitama haldusakti andmisel välja kõik asja otsustamisel tähtsust omavad asjaolud. Haldusakti põhjendustes hinnangu andmine, et tegevusloa omaja on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni, ei tähenda, et asjaomast isikut saaks pidada KarS §-s 931 sätestatud kuriteo toimepanemises süüdi olevaks. Sarnaselt ei tähenda ka näiteks Maksu- ja Tolliameti koostatud maksuotsuses antud hinnang, et tegemist on maksupettusega (st maksudeklaratsioonides on tahtlikult esitatud ebaõigeid andmeid) seda, et isikut saaks käsitada KarS §-s 3891 sätestatud maksualase kuriteo toimepanijana.
14.RAB on tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tuginenud määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg 2a rikkumisele ajavahemikul 18.01.2024–06.02.2024. Vaidluse all ei ole, et SS kui Venemaa kodanik, kellel puudub elamisluba EL-i liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas riigis või Šveitsis, ei oleks määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg 2a kohaselt tohtinud alates 6(8)
3-24-696 18.01.2024 enam omada osalust Finstream OÜ-s, mis on Eesti õiguse alusel asutatud ja virtuaalvääringu teenust pakkuv äriühing. Määruse (EL) nr 833/2014 art 13 p-st e tulenevalt kohaldatakse määrust kõikide juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil. Seetõttu ei oma tähtsust, et SS ei ole EL-i liikmesriigi kodanik ning ta ei ela ega viibi EL-i territooriumil. Samuti ei ole oluline see, et juriidilisel isikul ei ole endal võimalik valida, kes on tema osanikud või tegelikud kasusaajad, sest juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, mis saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu. Määruse (EL) 2023/2878 põhjendusest 19 ja määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg-st 2a nähtub, et alates 18.01.2024 ei tohi Venemaa kodanik või Venemaal elav isik otse või kaudselt omada või kontrollida ega ka juhtida liikmesriigi õiguse alusel asutatud juriidilist isikut, mis osutab virtuaalvääringu teenust. Rahvusvahelist sanktsiooni on rikutud mh siis, kui Venemaa kodanik omab 18.01.2024 või ka hiljem jätkuvalt osalust Eesti õiguse alusel asutatud ja virtuaalvääringu teenust osutavas äriühingus.
15.Ringkonnakohus möönab, et määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg 2a sõnastus ei lange eri keeleversioonides täpselt kokku. Venemaa kodanikel või Venemaal elavatel füüsilistel isikutel on eestikeelse teksti järgi otse või kaudselt „keelatud“ omada või kontrollida virtuaalvääringu teenust osutavat juriidilist isikut, kuid näiteks inglis-, saksa- ja prantsuskeelsetes tekstides on neil „keelatud lubada“ omada („it shall be prohibited /.../ to allow“; „ist es verboten /.../ zu gestatten“; „il est interdit de permettre“) ning soomekeelses versioonis „keelatakse“ omada („kielletään“). Viidatud erinevused ei mõjuta ringkonnakohtu hinnangul siiski järeldust, kas rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine esineb või puudub, vaid pigem võivad need tõlke nüansid omada tähtsust hindamisel, kuidas peaks toimuma sättest tuleneva keelu jõustamine. Määruse (EL) 2023/2878 põhjenduse 19 kohaselt oli muudatuse eesmärgiks piirata Venemaa isikutele ja elanikele virtuaalvääringu teenuste osutamise keelust (s.o määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lgst 2) kõrvalehoidmist ning selleks peeti vajalikuks kehtestada sanktsioonimääruses täiendavalt keeld („by including a ban“) Venemaa kodanikel ja elanikel omada, kontrollida või juhtida virtuaalvääringu teenuseid osutavaid juriidilisi isikuid. Nõukogu eesmärgiks oli sanktsioonide kiire ja tõhus rakendamine (nt Üldkohtu suurkoja 27.07.2022 otsus kohtuasjas T-125/22, RT France vs. nõukogu, p-d 55, 87, 163) ning määruse (EL) nr 833/2014 art 13 p-st e tulenevalt on kohustatud subjektiks mh Finstream OÜ.
16.SS ja AB sõlmisid 17.01.2024 notariaalse müügilepingu, mille kohaselt SS müüs ühisvara hulka kuuluva Finstream OÜ osa nimiväärtusega 100 000 eurot (mis moodustas 100% osakapitalist) hinnaga 25 000 eurot ABle. Notar on selgitanud, et tehingu peab heaks kiitma ka SSi abikaasa ja ÄS § 149 lg 41 kohaselt läheb osa omand ostjale üle alates äriregistri kande tegemisest, mitte lepingu sõlmimisega. Äriregistri kanne tehti 06.02.2024. Kaebaja on esitanud SSi abikaasa heakskiiduna 25.01.2024 volikirja, millega AS volitas VD tema nimel allkirjastama SSi sõlmitud Finstream OÜ 100% osaluse (nimiväärtusega 100 000 eurot) müügilepingu hinnaga 25 000 eurot. RAB-i hinnangul ei ole volikirja puhul tegemist tehingu heakskiitmisega ja seega võib registrikanne olla tehtud tühise tehingu alusel. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et RAB ei ole vaidlustatud otsuses tuginenud väitele, et Finstream OÜ rikkumine on jätkuv. Olukorras, kus notar on selgitanud, et esitab osa müügilepingu sõlmimise kohta teate äriregistrisse kahe tööpäeva jooksul arvates müüja abikaasa poolt lepingu heakskiitmisest, ning asjaomane teade (vt ÄS § 149 lg 4 teine lause) esitati äriregistrile 02.02.2024, on alust eeldada, et notariaalakti tõestaja on ühtlasi kontrollinud müüja abikaasa heakskiidu kehtivust. Olenemata sellest, et VD 17.01.2024 tehingus ei osalenud (sh AS esindajana) ja volikiri on antud alles pärast lepingu sõlmimist, ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka sisuliselt põhjust väita, et volikiri ei ole käsitatav teise abikaasa heakskiiduna PKS § 31 lg 1 tähenduses. Kui volikiri sobinuks eelnevaks nõusolekuks, siis sobib see ka tehingu tagantjärele heakskiitmiseks, kui tegelikult toimunud tehing vastab volikirjas märgitud tunnustele. Nagu 7(8)
3-24-696 eespool selgitatud, tuleb praegusel juhul siiski lähtuda sellest, et osa võõrandamine kanti äriregistrisse 06.02.2024 ning RAB-i 01.03.2024 otsuse tegemise ajal ja senini on Finstream OÜ ainuosanikuks Horvaatia kodanik.
17.RahaPTS § 75 lg-te 1 ja 2 ning nende sissejuhatavates lausetes viidatud MSÜS § 37 lg-te 1 ja 2 süstemaatikat arvestades tuleb nõustuda, et RahaPTS § 75 lg 1 p 9 on imperatiivne säte, mis ei jäta RAB-le kaalutlusõigust, kas tunnistada RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusluba kehtetuks või mitte, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni. Keeleliselt hõlmab see ka juhtumeid, kus rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamise ajaks juba lõppenud (nt Eesti keele käsiraamat, 2020, lk 245). Eelnevast ei järeldu siiski automaatselt, et kaebus on perspektiivitu. Esiteks tuleb asja sisulise läbivaatamise käigus põhjalikumalt hinnata, kas asjaoludest tulenevalt võib siiski olla põhjust järeldada, et tegemist ei olnud sellist laadi rikkumisega, mis peaks tooma kaasa RahaPTS § 75 lg 1 p 9 kohaldamise. Eesti õiguse kohaselt loetakse osa võõrandamine toimunuks alates äriregistri kande tegemisest, kuid määruse (EL) nr 833/2014 art 5b lg-st 2a tuleneva keelu järgimiseks võis olla piisav juba 17.01.2024 käsutustehingu tegemine. Kuigi tehing vajas müüja abikaasa heakskiitu, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest (TsÜS § 113). Lisaks, RahaPTS-st küll ei nähtu, et enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist peab RAB olema teinud ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks (vrd MSÜS § 42), kuid vajab analüüsimist, kas selline kohustus võib olla tuletatav RahaPTS § 54 lg 1 p-st 11. Teiseks tuleb siis, kui Finstream OÜ on rahvusvahelist sanktsiooni rikkunud ja RAB-l oli kohustus tunnistada tegevusluba kehtetuks, vaidluse õigeks lahendamiseks kontrollida RahaPTS § 75 lg 1 p 9 kooskõla põhiseadusega. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et ka ükskõik kui formaalsele või lühiajalisele rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisele peaks alati ja ilma mingi kaalumiseta järgnema virtuaalvääringu teenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine, sest selline tagajärg võib olla ebaproportsionaalselt karm. Kaalutlusõigust on täitevvõimul vaja nimelt selleks, et tagada proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine. Eespool viidatud seaduseelnõu seletuskirjast ei nähtu kaalutlusõiguse välistamise aluseks olnud argumente, mistõttu ei saa ka eeldada, et seadusandja on kaalumise tulemusel jõudnud põhjendatud järelduseni, et sätte kohaldamine annabki alati proportsionaalse tulemuse. RahaPTS § 75 lg 1 p 9 rakendamise osas puudub seni ka kohtupraktika.
18.Kokkuvõtlikult ei saa ringkonnakohtu hinnangul kaebust pidada ilmselt perspektiivituks ja sellel alusel välistada taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Kuna SS ei ole alates 06.02.2024 enam Finstream OÜ osanikuks, siis ei legaliseeriks tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamine ka ilmselgelt õigusvastast olukorda. Seetõttu puudub ka avalik huvi, mis oleks selgelt ülekaalukam kui kaebaja huvi vältida oma majandustegevuse katkemist või muude pöördumatute tagajärgede saabumist juba kohtumenetluse ajal. Vastustaja viited Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning maine ohustamisele on oletuslikud ja ülepaisutatud, sest esialgse õiguskaitse kohaldamine ei võimalda rahvusvahelise sanktsiooni jätkuvat rikkumist.
19.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Finstream OÜ määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 14.03.2024 määruse resolutsiooni p-i 1. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab Finstream OÜ esialgse õiguskaitse taotluse ning peatab HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel vaidlustatud RAB 01.03.2024 otsuse nr 6-1/18-1 kehtivuse kuni praeguse haldusasja menetluse lõpuni. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.