Korrakaitse › Vanglad

3-22-2667 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-2667 samuti tagada vangla julgeolek. Arvestades viiruse leviku tõusu üksuses, olid piirangud proportsionaalsed. Viiel päeval vanglasisese liikumisvabaduse piiramisega ei kaasnenud kaebajale selliseid tagajärgi, millest oleks saanud tekkida mittevaraline kahju.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. VangS § 8 lg 2 alusel võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada sama paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. VangS § 69 lg 4 kohaselt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. VangS § 41 lg 2 näeb ette, et kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Vangla võib VangS § 41 alusel kohaldada ka juhul, kui puudub konkreetne seadusest tulenev piirang, selliseid kinnipeetavate õiguste piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Vangla julgeolek mõistena hõlmab nii vangistuse täideviimisel kohaldatavate normide järgmise, vangla üldise toimimise kui ka kinnipeetavate ja vangla ametnike elu ja tervise kaitse tagamise. VangS § 41 lg 2 sätestab üldvolituse selliste ebatüüpiliste olukordade tarvis, kus VangS-s sätestatud tavapärase erimeetmega pole võimalik tõrjuda ohtu vangla julgeolekule. COVID-19 haigusest tingitud kriis oligi selline ebatüüpiline olukord. Seetõttu oli nimetatud õiguslik alus kohaldatav COVID-19 haigusest tingitud negatiivsete tagajärgede tõrjumiseks. Kaebaja pidi viibima isolatsioonis 21.–26.09.2022 ehk kokku 5 päeva. Piirangute aluseks oli Tallinna Vangla direktori 25.05.2022 käskkiri nr 1-1/22/55, millega kehtestati täiendavad julgeolekuabinõud COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks. Käskkirja pga 2 kehtestati piirangud kehtiva COVID-19 tõendita lähikontaktsele. Lähikontaktseks tunnistamisel lähtuti Terviseameti juhistest, mille kohaselt loetakse lähikontaktseks isikut, kes on olnud COVID-19 põdeva haigega kontaktis vähemalt 15 minutit ja lähemal kui kaks meetrit. Sellised kinnipeetavad jäetakse eneseisolatsiooni isolatsioonikambrisse või osakonda. Isoleeritud vangi suhtes kohaldatakse COVID-19 haigust põhjustava viiruse peiteperioodi lõpuni või nakkusohu lõppemiseni käskkirjas toodud piiranguid. Peiteperioodi 3(6)

3-22-2667 määratlemisel lähtuti Terviseameti suunistest, mille kohaselt on COVID-19 haigega lähikontaktis olles soovitatav jääda vähemalt viieks päevaks isolatsiooni. Käskkiri sätestas, et selliste kinnipeetavate kambrid lukustatakse (p 2.1), jalutuskäigud jäetakse ära (p 2.4) ning helistamist võimaldatakse vastavalt taotlustele ja vangla teada antavale töökorraldusele (p 2.7). Tallinna Vangla põhjendas kaebaja eneseisolatsioonis hoidmist sellega, et I üksuses (mille O3 eluosakonnas viibis ka kaebaja) avastati 38. nädalal hulgaliselt nakatanuid nii kinnipeetavate kui ka ametnike seas. Kuna O3 on avatud eluosakond, kus kinnipeetavad puutuvad omavahel iga päev kokku ning nakatunute seas oli ka ametnikke, kellel oli samuti kinnipeetavatega kokkupuude, tuli Terviseameti juhistest lähtuvalt lugeda I üksuse kinnipeetavad (v.a haigustunnustega või COVID-19 positiivsed) lähikontaktseteks. Kaebaja kui kehtiva COVIDtõendita kinnipeetav jäeti viieks päevaks isolatsiooni. Käskkirja põhjendustes on välja toodud, et eneseisolatsiooni kohustuse eesmärk on tagada, et haigestunud isik või potentsiaalne nakkuskandja ei kannaks nakkust edasi uutele isikutele. Selle täitmiseks peab isik vältima vahetuid kontakte. Käskkirjas märgiti, et VangS § 55 lg 2 ja § 93 lg 5 annavad kinnipeetavale õiguse jalutada tund aega värskes õhus. Jalutuskäigule saatmine eeldab aga erinevate ruumide läbimist, kus viibivad tööülesandeid täitvad vanglateenistujad ja teised kinnipeetavad. Võimalik nakkuskandja võib sel juhul nakatada nii ametnikke kui ka veel nakatumata kaaskinnipeetavaid – seda ka juhul, kui kasutatakse asjakohaseid isikukaitsevahendeid. COVID-tõendita kinnipeetavate eneseisolatsiooni nõude kehtestamine ning sellega seoses jalutuskäikude ära jätmine ja väljaspool kambrit liikumise piiramine oli asjakohane meede, sest viiruse laialdane levik vanglas ohustaks vangla julgeolekut. Vangla lähtus piirangute kehtestamisel Terviseameti soovitustest, mille kohaselt oli soovitatav jääda eneseisolatsiooni ja jälgida oma tervist ka vabaduses viibivatel COVID-19 haigega kokku puutunud lähikontaktsetel, kes ei ole vaktsineeritud või koroonahaigust viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud. Kuigi 2022. a septembris oli Eestis loobutud COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kohaldatud meetmetest ning COVID-19 tõendi ja kaitsemaski kandmise nõudest, püsis muutumatuna teadmine sellest, et vaktsineerimata isikutel on suurem oht haigestuda ja viirust levitada. Ametliku vaktsineerimise info veebilehe (vaktsineeri.ee) kohaselt on vaktsineeritud isik vähem nakkusohtlik ning uuringud on näidanud, et kui vaktsineeritud inimene haigestub, võib temalt leida elujõulist viirust lühemat aega kui vaktsineerimata inimesel. Vaktsineeritud inimesel väheneb koroona raske põdemise oht mitmekordselt. Eelnevast tulenevalt oli vanglas viibivate isikute tervise kaitse eesmärgil põhjendatud piirata vaktsineerimata kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Kaebaja isolatsiooni suunamine kaitses avalikku huvi. Kaebaja isolatsioon kestis viis päeva. Tegemist ei ole ülemäära pika ajavahemikuga. Samaks perioodiks on Terviseameti juhiste kohaselt soovitatav jääda eneseisolatsiooni ka vabaduses viibides. Viiepäevane eemalolek värskest õhust on ebameeldiv, kuid ei saa eraldiseisvalt ega koos muude piirangutega tekitada tõsist kahju inimese füüsilisele ja vaimsele heaolule. Vastustaja selgitab õigesti, et kõnealused piirangud olid siinsel juhul vajalikud, sobivad ning soovitud eesmärki ja piirangute kestust arvestades proportsionaalsed. Üksnes kaitsevahendite kasutamise korral ei pruugi nakkusoht olla täielikult välistatud, sest ükski kaitsevahend ei takista täielikult viiruse levikut. Kuna kaebaja suhtes kohaldatud meetmed ei olnud õigusvastased, on täitmata üks RVastS § 7 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise eeldus ning kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ei ole alust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4(6)

3-22-2667

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vabariigi Valitsuse korraldused ja nende seletuskirjad on leitavad mh veebilehelt https://kriis.ee/covid-19/covidi-aegsed-oigusaktid

5(6)

3-22-2667 soovitas Terviseamet jääda eneseisolatsiooni, kuigi see ei olnud 2022. a septembris enam kohustuslik. Kaebaja testimine enne tema isoleerimist ei olnud tingimata vajalik, sest teda ei käsitatud nakatanuna, vaid lähikontaktsena, kes tuli 25.05.2022 käskkirja p 2 alusel määrata isolatsiooni, sõltumata tegelikest haigustunnustest.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.