X. Xi kaebus Tallinna Vangla poolt perioodil 21.09.202226.09.2022 isolatsioonis hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 600 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.06.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas registreeriti 03.10.2022 X. X (kaebaja) taotlus perioodil 21-26.09.2022 isolatsioonis hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 250 eurot. Taotluse põhjenduste kohaselt avastati 38-ndal nädalal Tallinna Vangla I üksuses koroonaviiruse laine ning kaebajale vaktsineerimata kinnipeetavana kohaldati viiepäevast isolatsiooni - kaebaja suleti kambrisse ja talle ei võimaldatud jalutuskäike. Kaebaja pidas sellist tegevust diskrimineerivaks, kuna vaktsineeritud kinnipeetavatele selliseid piiranguid ei kohaldatud. Kaebaja märkis, et tundis vangla tegevuse tõttu suurt hingelist rusutust ning jalutuskäikude mittelubamine halvendas tema terviseseisundit tekitades loidust ja peapööritust.
2.Tallinna Vangla jättis 26.11.2022 otsusega kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et kaebaja ei saanud küll viie päeva kestel värskes õhus viibida, kuid samasuguseid ebamugavusi tuleb koroonaviiruse tõttu taluda isikutel ka tavaühiskonnas, sest kõigil nakatanutel tuleb jääda koju eneseisolatsiooni. Mis tahes haigus võib tingida tubasele režiimile jäämist ja seda mõnikord oluliselt pikemaks ajaks, kui käesoleval juhul kaebajal taluda tuli. Värske õhk on inimese tervisele oluline, kuid käesoleval juhul oli kaebaja ja kolmandate isikute elu ja tervise huvides jalutuskäikude mittevõimaldamine põhjendatud ja vajalik ning proportsionaalne meede. Seda on tunnustatud ka kohtupraktikas. Kaebaja ei pidanud ajavahemikul 21.-26.09.2022 taluma kannatusi, mis tuleks talle riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel rahaliselt kompenseerida. 1(6)
3.Kaebaja esitas 20.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 12.01.2023 määrusega menetlusse nõudes Tallinna Vangla poolt perioodil 21.09.2022-26.09.2022 isolatsioonis hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 600 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
4.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Kaebaja taotleb Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist alandava kohtlemise, diskrimineerimise ja seaduste mittetäitmise eest. Kuna vangla jättis kaebaja taotluse hüvitise summas 250 saamiseks rahuldamata, pöördub kaebaja kohtu poole ja tõstab hüvitise summat 600 euroni. 4.2 Ajavahemikul 21.-26.09.2022 hoidis Tallinna Vangla kaebajat lukustatud kambris ja ei võimaldanud värskes õhus viibimist. Katkestati suhtlus pereliikmetega, kuna telefonid asuvad avatud osakonnas koridori seintel. Puudus ligipääs külmkapile, mis asub avatud osakonnas pesuköögis. 4.3 Ajal, mil mittevaktsineeritud istusid 5 ööpäeva suletud uste taga, said vaktsineeritud oma tavapärast argielu edasi elada, kuigi ka nemad olid nakatanutega lähikontaktsed. 4.4 Ei ole aru saada, miks peale 2022 kevadel valitsuse poolt vastu võetud otsust jätkas Tallinna Vangla õiguste rikkumisi. 4.5 21.09.2022 hommikul kutsuti kaebaja kongikaaslane luugi juurde ja tehti talle COVID test. Kaebaja põdes COVID-19 läbi veebruaris 2022, mistõttu oli septembris 2022 COVID-19 läbipõdemisest möödas üle 6 kuu. Seejärel paluti kaebajal asjad kokku pakkida ja kõrvalkambrisse kolida, kus ootas üks samuti mittevaktsineeritu. Osakonnas paigutati eraldi vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikud. Ei arvestatud et kes on riskigruppi kuuluvad ja kes mitte. Peale ümberpaigutamiste tegemist avati mittevaktsineeritute kambrid ja nende tavaelu jätkus avatud osakonnas. Mittevaktsineerituid ei hakatud isegi testima. Samas hommikused ja õhtused loendused toimusid tavareeglite järgi. 4.6 Sellise tegevuse tulemusena on vangla alusetult piiranud kaebaja liikumisvabadust avatud osakonnas ja rikkunud põhiseaduse § 12 ja vangistusseaduse (VangS) § 55 lõiget 2. 5 päeva jooksul ei võimaldatud kaebajale värsket õhku. Kaitsevarustus ongi vanglal soetatud sellise erandliku olukorra jaoks. Eksitud on Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 3 sätete vastu ja teistest kinnipeetavatest eraldamise näol on kaebajat alandatud ja diskrimineeritud. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 5.1 Kaebaja vanglasisest liikumist piirati perioodil 21.-26.09.2022 vastavalt Tallinna Vangla direktori 25.05.2022 käskkirja nr 1-1/22/55 punktile 2. Julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus oli tingitud COVID-19 nakatanute hulga järsust tõusust. Nimelt tuvastati 20.09.2022 osakonnas viis koroonaviirusesse nakatunud kinnipeetavat kellele 21.09.2022 lisandus veel kolm kinnipeetavat ning samuti oli haigestunud kuus vanglaametnikku. Kuna vanglates varasemalt levinud koroonapuhangute pinnalt oli teada, et viiruse vanglasisese leviku korral osutub selle ohjamine vangide hulgas keerukaks, ei saanud vastustaja jääda tegevusetuks. Olemasoleva info pinnalt on kõrgem oht haigestumiseks ja viiruste levitamiseks vaktsineerimata kinnipeetavatel. Vanglas viibivate isikute tervise kaitse eesmärgil oli vajalik vaktsineerimata inimeste vanglasisest liikumis- ja suhtlusvabadust piirata. 5.2 Kaebaja on vaktsineerimata kinnipeetav. Puudub vaidlus ka selles, et kaebaja on koroonaviirust põdenud. Kuivõrd 21.09.2022 seisuga oli kaebajal COVID-19 läbipõdemisest möödunud enam kui seitse kuud, oli kaebaja isikuks, kes vastas Tallinna Vangla direktori 2(6)
25.05.2022 käskkirja punktis 2 toodud kehtiva COVID-19 tõendita lähikontaktse kriteeriumile ja tuli seega eneseisolatsiooni jätta. Kaebaja eneseisolatsiooni jätmist toetab ka Eesti Perearstide Seltsi koostatud SARS-COV2 isolatsioonikalkulaator. 5.3 Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja ning sh teiste üksuses paiknevate vaktsineerimata kinnipeetavate liikumisvabaduse piiramine ei olnud õigusvastane (VangS § 8 lg 2, § 66 lg 1, põhiseaduse § 16, NETS § 17). Arvestades COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut oli piirangute kehtestamine üksuses viibivatele vaktsineerimata kinni peetavate isikute suhtes proportsionaalne ja avalikes huvides vajalik meede. Piirangud vastasid täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega moonutanud seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kohaldatavad meetmed olid minimaalselt vajalikud, et tagada vanglas viibivate inimeste elu ja tervise kaitse võimalikult kõrgel määral. Arvestades viiruse leviku tõusu üksuses olid piirangud, arvestades kaalul olevat õigushüve, proportsionaalsed. 5.4 Viiel päeval vanglasisese liikumisvabaduse piiramisega ei kaasnenud kaebajale selliseid tagajärgi, millest oleks kaebajal saanud tekkida kahju. Kaebaja ei ole vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses tuginenud perekonnaõiguse riivele, mistõttu on selles osas kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Põhjendan seda järgmiselt.
7.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
8.RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on mittevaralist kahju seostanud eeskätt sellega, et ta ei saanud 21.09.2022-26.09.2022 kestnud isolatsiooni tõttu käia väljaspool kambrit jalutamas, helistamas, külmiku juures. Kaebaja selgitab, et tegemist on tema, kui vaktsineerimata isiku alandava kohtlemisega, kuna vaktsineeritud kinnipeetavad said jätkata tavapärast elu. Kohus nõustub, et tegemist on kahjunõudega süüliselt väärikuse alandamise eest. Kaebaja on ise maininud tervise kahjustamist, kuid kaebajale ei ole tekitatud konkreetset kehavigastust ega terviseriket. Nimetatud alustele tugines kaebaja ka kohtueelses menetluses. Asjaolu, et kaebaja toob kaebuses täiendavalt välja, et ta ei saanud liikumisvabaduse piiramise tõttu suhelda lähedastega ei muuda kaebaja nõude alust. Kaebaja ei tugine kaebuses perekonnaõiguse riivele. Seega on asjakohatu vastustaja väide, mille kohaselt on kaebajal vastavas osas läbimata kohtueelne menetlus.
9.Vaidlus puudub selles, et Tallinna Vangla on avaliku võimu kandja ning kaebaja kui kinnipeetava ja Tallinna Vangla vahel on avalik-õiguslik suhe, sest üksnes avalik võim saab vanglakaristust täide viia ja kinnipeetavaid piirangutele allutada. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja ei olnud vaidlusaluse eneseisolatsiooni ajal (21.-26.09.2022) COVID-19 vastu vaktsineeritud. Tallinna Vangla on esitanud kohtule kaebaja poolt 13.05.2021 Tallinna Vanglale esitatud avalduse vaktsineerimisest keeldumise kohta (Tallinna Vangla 13.02.2023 vastuse lisa). Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja andis 06.02.2022 positiivse COVID-19 testitulemuse, st kaebaja oli viiruse läbipõdenud. Kaebaja tunnistati terveks 16.02.2022. Nimetatu tähendab, et 21.09.2022 seisuga oli kaebajal viiruse läbipõdemisest möödas enam kui 6 kuud.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas Tallinna Vangla tegevus on olnud õigusvastane ja kas sellega on tekitatud kaebajale mittevaralist kahju, mida ei ole võimalik kõrvaldada muude RVastS-s sätestatud õiguskaitsevahenditega. 3(6)
11.Kohus kontrollib esmalt, kas Tallinna Vangla tegevus on olnud õigusvastane, sest kui see eeldus on täitmata, ei saa kaebaja õigusi olla rikutud ega temale kahju tekitatud.
12.Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. VangS § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. VangS § 69 lg 4 kohaselt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus.
13.VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. VangS § 42 lg 2 sätestab, et kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kohtupraktikas on juba varem asutud seisukohale, et vangla võib tulenevalt VangS §-st 41 piirata kinnipeetava õigusi, mille piirangut seadus ei sätesta juhul, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Vangla julgeolek mõistena hõlmab nii vangistuse täideviimisel kohaldatavate normide järgmise, vangla üldise toimimise kui ka kinnipeetavate ja vangla ametnike elu ja tervise kaitse tagamise (Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2021 otsus asjas nr 3-20-1367, p 19; Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2023 otsus asjas nr 3-20-2314, p 14.2). VangS § 4 1 lg 2 sätestab üldvolituse nende ebatüüpiliste olukordade tarvis, kus VangS-s sätestatud tavapärase erimeetmega pole võimalik tõrjuda ohtu vangla julgeolekule. Kohtu hinnangul oli COVID-19 haigusest tingitud kriis ebatüüpiline olukord. Seetõttu oli nimetatud õiguslik alus kohaldatav COVID-19 haigusest tingitud negatiivsete tagajärgede tõrjumiseks.
14.Tallinna Vanglas on kehtestatud vaktsineerimata ja vaktsineeritud kinnipeetavate suhtes erinevad täiendavad julgeolekuabinõud COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks. Seega tuleb kontrollida, kas kaebaja kui vaktsineerimata kinnipeetava kohtlemine oli perioodil 21.-26.09.2022 kooskõlas sellel ajal kehtinud vangla õigusaktidega. Tallinna Vangla viitas kohtueelses menetluses asjakohase õigusaktina Tallinna Vangla direktori 25.05.2022 käskkirjale nr 1-1/22/55.
15.Tallinna Vangla direktori 25.05.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/55 kohaldati Tallinna Vangla kinnises osakonnas paiknevate kinnipeetavate suhtes COVID-19 viiruse tõkestamiseks täiendavaid meetmeid. Käskkirja punktist 2 tulenevalt kehtestati piirangud kehtiva COVID-19 tõendita lähikontaktsete suhtes. Lähikontaktseteks tunnistamisel lähtuti käskkirjas Terviseameti juhistest (Koroonaviirust, seotud otsuseid ja elukorraldust puudutavad küsimused-vastused (kriis.ee)) mille kohaselt loetakse lähikontaktseks isikut, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15 minutit ja lähemal kui kaks meetrit. Sellised vangid jäetakse eneseisolatsiooni isolatsioonikambrisse või -osakonda. Isoleeritud vangi suhtes kohaldatakse COVID-19 viiruse peiteperioodi lõpuni või nakkusohu lõppemiseni käskkirjas toodud piiranguid. Peiteperioodi määratlemisel lähtuti Terviseameti suunistest, mille kohaselt on COVID-19 haigega lähikontaktis olles soovitatav jääda vähemalt viieks päevaks isolatsiooni (Koroonaviirust, seotud otsuseid ja elukorraldust puudutavad küsimused-vastused (kriis.ee)). Käskkiri sätestas, et selliste kinnipeetavate kambrid lukustatakse (p 2.1), jäetakse ära jalutuskäigu (p 2.4), võimaldatakse helistamine vastavalt taotlustele ning vangla poolt teada antavale töökorraldusele (p 2.7).
4(6)
16.Kaebajat hoiti eneseisolatsioonis 21.09-26.09.2022 ehk kokku 5 päeva. Selle aja jooksul ei saanud kaebaja käia värskes õhus jalutamas, mis on kaebaja põhiline etteheide eneseisolatsiooni jätmise tagajärgedele.
17.Kehtiva COVID-19 tõendita lähikontaktsete kinnipeetavate eneseisolatsiooni jätmiseks perioodil 21.09-26.09.2022 andis õigusliku aluse Tallinna Vangla direktori 25.05.2022 käskkiri nr 1.1/22/55. Kaebaja ei ole käskkirja vaidlustanud, kuid leiab, et vaktsineerimata ja vaktsineeritud kinnipeetavate erinev kohtlemine on tema kui vaktsineerimata kinnipeetava suhtes diskrimineeriv.
18.Tallinna Vangla põhjendas kaebaja eneseisolatsioonis hoidmist sellega, et I üksuses (kus O3 eluosakonnas viibis ka kaebaja) avastati 38-ndal nädalal hulgaliselt nakatanuid, mh oli nakatanuid nii kinnipeetavate kui ametnike seas. Arvestades, et O3 eluosakonna näol on tegemist avatud osakonnaga, kus kinnipeetavad omavahel igapäevaselt kokku puutuvad ning lisaks oli nakatunute seas ka ametnikke, kes samuti kinnipeetavatega kokkupuudet omasid, tuli Terviseameti juhistest lähtuvalt I üksuse kinnipeetavad (v.a haigustunnustega või COVID-19 positiivsed) lugeda lähkiontaktseteks. Sellest tulenevalt jäeti kaebaja kui 25.05.2022 käskkirja kohaselt kehtiva COVID tõendita isik viieks päevaks eneseisolatsiooni.
19.Tallinna Vangla 25.05.2022 käskkirja nr 1.1/22/55 punkt 2.4 nägi eneseisolatsiooni ajaks ette jalutuskäikude ära jätmise (p 2.4), kambrite lukustamise (p 2.1) ja piirangud helistamisel (p 2.7). Käskkirja põhjendustes on välja toodud, et eneseisolatsiooni kohustuse eesmärk on, et haigestunud isik või potentsiaalne nakkuskandja ei kannaks nakkust edasi uutele isikutele. Selle täitmiseks peab isik vältima vahetuid kontakte. VangS § 55 lg 2 ja § 93 lg 5 annab vangile õiguse tunniseks jalutuskäiguks värskes õhus. Tuleb aga arvestada, et jalutuskäigule saatmine eeldab erinevate ruumide läbimist, kus viibivad tööülesannete täitmiseks vanglateenistujad, samuti läbiksid samu ruume sel juhul teised vangid. Võimalik nakkuskandja võib sel juhul nakatada nii ametnikke kui veel terveid kaasvange, vaatamata asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamisele.
20.Kohus leiab, et COVID tõendita kinnipeetavate eneseisolatsiooni nõude kehtestamine ning sellega seoses jalutuskäikude ära jätmine ja väljaspool kambrit liikumise piiramine eneseisolatsiooni ajaks oli asjakohane piirang, sest viiruse laialdane levik vanglas ohustaks vangla julgeolekut. Vangla on piirangu kehtestamisel lähtunud Terviseameti asjakohastest soovitustest, mille kohaselt on ka vabaduses viibivatel COVID-19 haigega kokku puutunud lähikontaktsetel, kes ei ole vaktsineeritud või koroonat viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud, soovitatav jääda eneseisolatsiooni ja jälgida oma tervist (Koroonaviirust, seotud otsuseid ja elukorraldust puudutavad küsimused-vastused (kriis.ee)). Võrreldes Terviseameti suuniseid käesoleva otsuse tegemisel suunistega, mida on kirjeldatud 25.05.2022 käskkirjas, ei tähelda kohus, et suunistes oleks olnud muutusi. Kaebaja suhtes eneseisolatsiooni kohaldamise hetkel oli Eestis küll loobutud nii COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kohaldatud meetmetest kui ka COVID-19 tõendi ja kaitsemaski kandmise nõudest, kuid teadmine sellest, et vaktsineerimata isikutel on kõrgem oht haigestumiseks ja viiruse levitamiseks kui vaktsineeritud isikutel, on püsinud muutumatuna. Ametliku vaktsineerimise info veebilehe (vaktsineeri.ee) kohaselt on vaktsineeritud isik vähem nakkusohtlik ning uuringud on näidanud, et kui vaktsineeritud inimene haigestub, võib temalt leida elujõulist viirust lühemat aega kui vaktsineerimata inimesel. Vaktsineeritud inimesel väheneb koroona raske põdemise oht mitmekordselt (Lähen vaktsineerima – vaktsineeri.ee). Eelnevast tulenevalt oli vanglas viibivate isikute tervise kaitse eesmärgil põhjendatud vaktsineerimata kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust piirata. Seega kaitses kaebaja eneseisolatsiooni suunamine avalikku huvi.
21.Kaebaja eneseisolatsioon kestis viis päeva. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist nii pika ajaga, et eneseisolatsiooni saaks pidada ebaproportsionaalselt pikaks. Samaks perioodiks on Terviseameti juhiste kohaselt soovitatav jääda eneseisolatsiooni ka vabaduses viibides. 5-päevane eemalolek värskest õhust on ebameeldiv, kuid ei saa eraldiseisvalt tekitada tõsist kahju inimese füüsilisele ja vaimsele heaolule. Kohus nõustub vastustajaga, et kõnealuseid piiranguid saab pidada praegusel juhtumil vajalikuks, sobivaks ning soovitud eesmärki ja piirangute kestust 5(6)
arvestades proportsionaalseteks. Kohus ei korda kõiki vastustaja 28.11.2022 vastuses toodud põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Piirangu mõju ei muutunud selle kohaldamise kestusest tulenevalt kaebaja suhtes inimväärikust alandavaks ega piinavaks. Kinnipeetavate isoleerimist ja liikumisvabaduse piiramist saab pidada sobivaks, vajalikuks ja mõõdukaks meetmeks nakkusohu vältimiseks. Üksnes kaitsevahendite kasutamise korral ei pruugi nakkusoht täielikult välistatud olla, sest ükski kaitsevahend ei takista täielikult viiruse levikut.
22.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuna Tallinna Vangla direktori 25.05.2022 käskkirjadega kaebaja suhtes 21.09-26.09.2022 kohaldatud meetmed ei olnud õigusvastased, on täitmata RVastS § 7 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise üks eeldustest – tegevuse õigusvastasus – ning kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks pole alust.
MENETLUSKULUD
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.