Xi kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.09.2024 korralduse nr 592 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindaja Anti Pärtel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 20.03.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 17.05.2024 projekteerimistingimuste taotluse nr 2411002/04177 Keila Vallavolikogu 21.06.2002 otsusega nr 276/0602 kehtestatud Kloogaranna küla Lahepere maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) täpsustamiseks Muuli tee 5 katastriüksusele (katastritunnus 29501:007:0592) reovee kohtkäitlusrajatise heitvee immutamisvõimalusega lahenduse rajamiseks.
2.X esitas 12.07.2024 seisukohad Lääne-Harju Vallavalitsuse projekteerimistingimuste andmisest keeldumise eelnõule.
3.Lääne-Harju Vallavalitsus keeldus 17.09.2024 korraldusega nr 592 projekteerimistingimuste andmisest Lahepere maaüksuse detailplaneeringuga kehtestatud tingimuste täpsustamiseks Muuli tee 5 katastriüksuse reoveekäitluslahenduse osas. Antud piirkonda ei ole võimalik projekteerimistingimustega ette näha heitvee immutamisvõimalusega reovee kohtkäitlusrajatise ehitamist, kuna tegemist oleks detailplaneeringu lahenduse olemusliku muutmisega. Kuna ehitus- ja eesvoolutingimused on kogu piirkonnas ühesugused ja kõikides piirkonnas koostatud detailplaneeringutes on reoveekäitlus lahendatud kogumismahutitega, ei ole reoveelahenduse muutmist võimalik planeerida väikeste osade kaupa. Üheski detailplaneeringus ei ole kaasnevate mõjudega arvestatud ning üksikute kruntide kaupa lahendust muutes ulatuksid need mõjud nii väljapoole kinnisasjade piire, kui ka väljapoole detailplaneeringute alade piire. Põhjavesi on peamine joogiveeallikas, mistõttu on selle hea seisundi säilitamine olulise tähtsusega. Juhul, kui soovitakse muuta detailplaneeringu lahendust, peab käsitlema vähemalt tervet planeeringuala. Muuli tee 5 katastriüksuse osas ei ole ehitusseadustikus (EhS) antud võimaluse tingimused täidetud projekteerimistingimuste alusel detailplaneeringuga kehtestatud tingimuste täpsustamiseks.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 20.10.2024 Xi kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.09.2024 korralduse nr 592 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks väljastada taotletud projekteerimistingimused.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja ei ole vastanud vaidlustatud korralduses kaebaja esitatud korralduse eelnõu seisukohtadele. Korraldus on põhistamata ning korralduse seisukohad on subjektiivsed, ilma viideteta.
6.Kaebaja taotluse menetlus oli põhjendamatult pikk.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Keila Vallavolikogu kehtestas 21.06.2002 otsusega nr 276/0602 Kloogaranna külas Lahepere maaüksuse detailplaneeringu. Kloogaranna küla Muuli tee 5 katastriüksus on detailplaneeringu krundijaotusplaanil näidatud krunt 25 all. Punktis 2.2 nimetatud detailplaneeringu seletuskirja lehekülgedel 12 ja 13, p 6 „Veevarustus ja kanalisatsioon“, alapunktis „Kanalisatsioon“ käsitletakse planeeringuala kanalisatsiooni lahendust. Planeering nägi ette piirkonda perspektiivseks reoveekäitluse lahenduseks ühiskanalisatsioonilahenduse. Kuna juba detailplaneeringu koostamise ajal oli negatiivse stsenaariumi võimalus, et ühiskanalisatsiooni realiseerimine ei õnnestu, siis analüüsiti planeeringute mahus ka alternatiivseid võimalusi. Planeeringus leiti, et piirkonna ebasoodsaid ehitus- ja eesvoolutingimusi arvestades on reoveekäitlus võimalik lahendada kogumismahutite baasil. Reovee kogumiseks soovitatakse kasutada vettpidavaid mahuteid, mille maht vastaks 10-20 päevasele hoonest kanaliseeritavale reoveekogusele, s.o 5-10 m3.
8.Kaebaja väide, et veeseadus (VeeS) ja Lääne-Harju valla reovee kohtkäitlust ja äravedu reguleeriv eeskiri lubavad väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid ei ole olemuslikult vale, kuid tegemist on õigusaktidega, mis annavad üldised suunised ja käitumisreeglid. Reovee kohtkäitlusrajatiste paigaldamine ja rajamine saab toimuda vaid ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende rakendusaktide kohaselt. EhS-i kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas selle vastavuse planeeringule (EhS § 19 lg 1p 1). Samuti peab kohalik omavalitsus tagama, et ehitis vastaks detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Seega on kohalikul omavalitsusel kohustus järgida kehtivaid planeeringuid (planeerimisseadus- PlanS § 4 lg 2 p 6),
sest planeering on haldusakt ja kehtiv haldusakt on siduv, s.h planeeringu seletuskiri, mis moodustab kõikide planeeringu dokumentidega koos ühtse terviku.
9.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et detailplaneeringujärgse reovee kohtkäitlusrajatise muutminekogumismahuti asendamine heitvee immutamisvõimalusega reovee kohtkäitlusrajatisega ei ole kehtiva planeeringu olemuslik muutmine. Planeeringute puhul tuleb arvestada õiguskindluse põhimõttega, eriti kui planeeringut on asutud juba realiseerima. See tähendab, et kõik huvitatud isikud võivad eeldada, et detailplaneeringus olevate tingimustega arvestatakse kõigis järgnevates menetlustes ja planeeringus kokkulepitud tingimusi järgitakse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 12). Kuigi Riigikohtu lahendis on praegusest asjast natuke erinev olukord, on siiski olukorrad võrreldavad. Võib nõustuda, et aja jooksul võivad, eelkõige just vanemate planeeringute osas, asjaolud muutuda ja tekib vajadus planeeringu täpsustamiseks. Vaatamata sellele on kohustus arvestada planeeringuga ja ei ole õigust kokkulepitut moonutada. Planeeringut saab muuta vaid õiguspärase haldusaktiga.
10.Kui planeering ei ole mingis osas enam aja- või asjakohane või soovitakse seda täpsustada või muuta, siis tuleb PlanS-s ettenähtud korras algatada kas planeeringu muutmine, osaline või terviklik kehtetuks tunnistamine või siis EhS sätestatud projekteerimistingimuste menetlus. Seejuures tuleb arvestada, et EhS § 27 kohaselt antavad detailplaneeringut täpsustavad projekteerimistingimused on erandlik võimalus.
11.Detailplaneeringu ülesanne on kõigi muude tingimuste kõrval ka müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine (PlanS § 126 lg 1 p 12). Vaadeldavas detailplaneeringus leiti, et piirkonna ebasoodsaid ehitus- ja eesvoolutingimusi arvestades on reoveekäitlus võimalik lahendada ainult kas ühiskanalisatsiooni või alternatiivselt kogumismahutite baasil. EhS § 27 alusel saab projekteerimistingimusi anda vaid piiratud juhtudel. Kuigi Kloogaranna küla Lahepere maaüksuse detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud üle 5 aasta (EhS § 27 lg 1 p 1), siis tohib projekteerimistingimustega käsitleda vaid seaduses loetletud aspekte (EhS § 27 lg 4) ja tuleb tagada, et planeeringut ei muudeta olemuslikult (EhS § 27 lg 3). Projekteerimistingimustega on võimalik vaid asjakohasel juhtumil täpsustada hoone või rajatise detailplaneeringus käsitletut ja EhS § 27 lõikes 4 toodud lubatavate tegevuste nimekiri on antud ammendava loeteluna. Nimetatud loetelus puudub võimalus, et ehitist teenindav rajatis asendatakse funktsionaalselt teistsuguste omadustega ehitisega (kogumismahuti asendamine heitvee immutamisvõimalusega reovee kohtkäitlusrajatisega). EhS § 27 lõike 4 punkti 5 kohaselt on võimalik vaid täpsustada maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta. Seega, kuna projekteerimistingimustega ei ole võimalik planeeringuala ühe kinnistu raames ehitist teenindavat rajatis asendada funktsionaalselt teistsuguste omadustega ehitisega, siis on tegemist detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemusliku muutmisega, mida ei ole võimalik lahendada projekteerimistingimustega.
12.Kui planeering ei ole enam aja- või asjakohane, siis tuleb seaduses ettenähtud korras algatada kas planeeringu muutmine või kehtetuks tunnistamine (s.h osaline). Käesoleval juhul võib selliseks muutmise argumendiks olla reoveelahenduse muutmine planeeringualal. Kaebajale on selgitatud, et reoveelahenduse muutmist ei ole võimalik planeerida väikeste osade kaupa, detailplaneeringus ei ole arvestatud kaasnevate mõjudega, sest kruntide kaupa lahendust muutes ulatuksid need mõjud nii väljapoole kinnisasjade piire kui ka võimalik, et väljapoole detailplaneeringu ala piire. VeeS § 124 lg 2 sätestab, et reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellisel alal, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Sama paragrahvi lõige 6 möönab, et väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada ka omapuhasti, kuid see eeldab eelnevalt olemasoleva ja perspektiivsele olukorrale vastavate keskkonnatingimuste eelnevat analüüsi, mis selgitab välja piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused ja analüüsib ning annab suunised kogu piirkonna reovee
kohtkäitluse terviklahenduse koostamiseks. Kanalisatsiooniehitis peab vastama keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehtiste kuja täpsustatud ulatus“.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. PlanS § 126 lg 1 punktid 5 ja 12 näevad detailplaneeringu ülesannetena ette ehitise ehituslike tingimuste määramise ning müra, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmise. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajale kuuluva kinnistu osas kehtib Keila Vallavolikogu 21.06.2002 otsusega nr 276/0602 kehtestatud „Kloogaranna külas Lahepere maaüksuse detailplaneering“ (dtl 32). Vaidlusalune Kloogaranna küla Muuli tee 5 katastriüksus (katastritunnus 29501:007:0592) on detailplaneeringu krundijaotusplaanil näidatud krundi 25 all (dtl 56). Vaidluse esemeks on asjaolu, et vastustaja keeldus projekteerimistingimuste andmisest Lahepere maaüksuse detailplaneeringuga kehtestatud tingimuste täpsustamiseks Muuli tee 5 katastriüksuse reoveekäitluslahenduse osas. Kaebaja leiab, et kogumismahuti purgimisteenuse hind Lääne-Harju vallas on ebamõistlikult kõrge, mistõttu soovib vahetada reoveekäitluslahendust.
14.Detailplaneeringu seletuskirja punktis 6 „Veevarustus ja kanalisatsioon“, alapunkt „Kanalisatsioon“ (dtl 47) käsitletakse planeeringuala kanalisatsiooni lahendust. Planeering nägi ette piirkonda perspektiivseks reoveekäitluse lahenduseks ühiskanalisatsioonilahenduse. Planeeringus leiti, et piirkonna ehitus- ja eesvoolutingimusi arvestades on reoveekäitlus võimalik lahendada kogumismahutite baasil. Reovee kogumiseks soovitatakse kasutada vettpidavaid mahuteid, mille maht vastaks 10-20 päevasele hoonest kanaliseeritavale reoveekogusele, s.o 5-10 m3.
15.EhS 19 lg 1 p 1 sätestab, et omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas selle vastavuse planeeringule. LääneHarju Vallavolikogu 31.08.2021 määruse nr 12 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ § 1 lg 2 kohaselt toimub reovee kohtkäitlusrajatiste paigaldamine ja rajamine ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende rakendusaktide kohaselt. Nõuet, et elamu ehitamisel tuleb kanalisatsiooni liigina kasutada ühiskanalisatsiooni, võib käsitleda ehitusliku tingimusena. Samuti on nõue saasteriski vähendav ja keskkonnatingimusi tagav. PlanS § 4 lg 2 p 6 järgi on kohaliku omavalitsuse ülesanne kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist. Seega on õigus vastustajal, et kohalik omavalitsus ei tohi eirata kehtestatud (detail)planeeringuid.
16.EhS § 27 lg-s 1 on sätestatud alused, millal võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi. Kloogaranna küla Lahepere maaüksuse detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud üle 5 aasta (EhS § 27 lg 1 p 1). EhS § 27 lg 4 järgi täpsustatakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud: 1) kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada elamu või büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad sihtotstarbed on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud; 2) hoonestusala tingimusi, sealhulgas hoonestusala suurendamist, vähendamist, keeramist või nihutamist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest; 3) kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest; 4) arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi; 5) maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta; 6) ehitusuuringu tegemise vajadust; 7) haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid; 8) planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust, kui see on seotud
ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel et ei muutu planeeringualale esialgselt antud ehitusõigus. Nimetatud paragrahvist ei tulene võimalust ehitist teenindava rajatise asendamiseks (kogumismahuti asendamine heitvee immutamisvõimalusega reovee kohtkäitlusrajatisega). Seega on tegemist detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemusliku muutmisega, mida ei ole võimalik lahendada projekteerimistingimustega.
17.VeeS § 124 lg 2 järgi peab reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellisel alal, kus puudub ühiskanalisatsioon, reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid (VeeS § 124 lg 6). Kanalisatsiooniehitis peab vastama keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitiste kuja täpsustatud ulatus“ 2. peatükis sätestatud tingimustele. Paragrahvis 3 on sätestatud täpsemad nõuded reoveepuhasti asukoha valikule. Eelnevaid sätteid aluseks võttes on õigus vastustajal, et omapuhasti rajamine eeldab olemasoleva ja perspektiivsele olukorrale vastavate keskkonnatingimuste analüüsi, mis selgitab välja piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused ning annab suunised kogu piirkonna reovee kohtkäitluse terviklahenduse koostamiseks. Üksikutel kinnisasjadel reovee lahendust muutes, ulatuvad mõjud kinnisasja piiridest kaugemale. Kaebaja nõustub ka ise, et vastavate uuringute tegemine on vajalik, kuid ei nõustu sellega, et kaebaja on kohustatud vastavad uuringud tegema.
18.Vastustaja tõi õigesti välja, et praeguse olukorra lahenduseks on kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine (muutmine), kuna ka PlanS § 140 seletuskiri täpsustab, et detailplaneeringu osalisel kehtetuks tunnistamisel on sisuliselt tegemist detailplaneeringu muutmisega. Vastustaja nõustus vaidlustatud haldusaktis, et suurema piirkonna uuringute koostamine ei ole üksiku eraisiku kohustus. Vastustaja kinnitas, et valla eelarves puudub raha elamupiirkondade arendamiseks. Praegusel juhul kohaldub PlanS § 128 lg 2, mille järgi ei algatata detailplaneeringut, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Seega ei ole õigusvastane vastustaja keeldumine vastava uuringu koostamiseks.
19.Õige on kaebaja viide, et Lääne-Harju valla reovee kohtkäitlust ja äravedu reguleeriv eeskiri lubab väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. Samas peab vastav võimalus ühtima ka teiste õigusaktidega, sh detailplaneeringuga.
20.Vaidlustatud haldusakt vastab haldusmenetluse seaduse § 54 ja § 56 nõuetele määral, et see ei too kaasa haldusakti tühistamist. Kaebajale on antud võimalus esitada omapoolsed seisukohad haldusakti eelnõule (dtl 14) ning kaebaja seisukohtadele on haldusaktis ka vastatud. Välja on toodud põhjendused, miks vastustaja leiab, et projekteerimistingimusi ei ole võimalik väljastada. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu põhjenduste sisuga, ei tähenda motiveerimiskohustuse rikkumist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-87-13). Vastustaja tugines vaidlustatud korralduses EhS § 32 p-le 6, mis ei ole kohtu hinnangul asjakohane. EhS § 31 lg 4 p 1 käsitleb projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamist asutusega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks vastavaid kooskõlastusi küsinud. Eeltoodu ei pea siiski tooma kaasa vaidlusaluse haldusakti tühistamist, kui alus keeldumiseks oli EhS § 32 p 4 järgi olemas.
21.Kaebaja heidab vastustajale ette haldusmenetluse liigset pikkust. Kaebaja esitas projekteerimistingimuste taotluse 17.05.2024 (dtl 5). EhS § 31 lg 2 järgi koostab pädev asutus projekteerimistingimuste eelnõu, korraldab selle kohta eelkõige elektroonilise arvamuste kogumise
ja eelnõu kooskõlastamise ning annab projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kui pädev asutus otsustab menetluse korraldada avatud menetlusena, antakse projekteerimistingimused 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Vaidlustatud haldusakt anti välja 17.09.2024. Seega on ületatud seaduses sätestatud tähtaega. Samas kui eelnevat lugeda rikkumiseks, ei tooks see kaasa vaidlustatud korralduse tühistamist, kuivõrd vastustajal tuleks vastu võtta samasugune otsus (vt HMS § 58).
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.