lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-228/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-228/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
826
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-228

Haldusasi

L.V kaebus Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja L.V Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.02.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.V määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta L.V määruskaebus menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.02.2025 määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi ringkonnakohtu määruse põhjendustega. Selgitus Ringkonnakohtu määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 näeb ette, et kinnipeetav on kohustatud käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.L.V esitas 18.01.2025 Tallinna Vanglale taotluse Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.13.1 tühisuse tuvastamiseks. Taotluse kohaselt on Tallinna Vangla direktor andnud kodukorra p 1.13.1 pädevus- ja volitusnormita ja rikkunud põhiseaduse (edaspidi PS) § 45 lg-t 2 tsensuuri loomisega.
3.Tallinna Vangla jättis 28.01.2025 vastusega nr 1-8/1-25/26-2 L.V taotluse rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkiri nr 1-1/18/88 tühine

3-25-228 haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 järgi. Vangla direktori pädevus kinnitada kodukord tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 105 lg-st 3 ja §-st 106.

4.L.V esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole Tallinna Vangla direktor pädev vanglas tsensuuri looma ning vaidlusalune punkt on ilmselgelt antud nii pädevus- kui ka volitusnormita. Tühisuse tuvastamine võimaldab rahus valida selline käitumis- ja suhtlusviis, et sellega ei kaasne distsiplinaarvastutust.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 11.02.2025 määrusega kaebuse. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et kohus abstraktselt tuvastaks Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 tühisuse või õigusvastasuse, et kaebaja saaks käituda distsiplinaarkaristust kartmata vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega ebaviisakalt, kasutada vestluses, pöördumises või muus kontekstis ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid või kasutada agressiivset hääletooni või kehakeelt. Seega ei ole kaebaja õiguste riive intensiivne. Samuti puuduvad kaebusel eduväljavaated. Vangla direktori pädevus kinnitada kodukord tuleneb VangS § 105 lg-st 3.
6.L.V esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 11.02.2025 määruse peale. Mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaldamise eeldused on täitmata. Kodukorra vaidlustatud punktist tulenevad kohustused on vastukäivad. PS § 45 lg 2 keelab tsensuuri ning tegemist on lex specialis derogat legi generali olukorraga. Sõnavabaduse riive on siinsel juhul intensiivne. Teiseks nõudis kaebaja kodukorra p 1.13.1 õigusvastasuse tuvastamist. Kodukorra see säte on vastuolus PS § 45 lg-ga 2, kuna eeldab tsensuuri. Lisaks sellele kohaldas Tallinna Vangla kodukorra p-i 1.13.1 kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluses, käskkirjas ja vaideotsuses. Seega ei saa pidada kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
8.Nõue tuvastada Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 tühisus HMS § 63 lg 2 p 1 või p 5 alusel on perspektiivitu. Halduskohus leidis õigesti, et vangla direktoril on seadusest tulenev pädevus kehtestada kodukord, sh kinnipeetavate kohustus suhelda viisakalt (VangS § 105 lg 21 p 14). Säte ei tekita kaebajale kohustuste kollisiooni.
9.Kaebaja õiguste riive ei ole ka intensiivne. Viisaka käitumise nõue riivab põhivabadust vabale eneseteostusele (PS § 19) ja võib mingis ulatuses riivata ka sõnavabadust. Samas on viisakus ja lugupidamine teise inimese vastu, sh teenistusülesandeid täitva riigiametniku vastu tavaline ja eeldatav käitumisviis, mida ei peeta inimeste vahelistes ja ühiskondlikes suhetes privaatautonoomia raskesti talutavaks riiveks. Samuti võib välja tuua, et seadus sätestab näiteks keelu käituda igal pool avalikus kohas teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sh teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada (korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2). Seega, kuigi tegemist on mingil määral riivega, jääb Tallinna Vangla kodukorra p-ga 1.13.1 kehtestatud kohustuse kaebaja privaatautonoomiasse sekkumise intensiivsuse aste madalaks.
10.Ülaltoodud kaalutlustel tuleb nõustuda halduskohtuga, et esines alus tagastada tühisuse tuvastamise nõue HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
11.Kaebajal ei ole põhjendatud huvi esitada õigusvastasuse tuvastamise nõuet, sest tal on võimalik oma väidetavalt rikutud õigusi tõhusalt kaitsta tühistamiskaebusega (HKMS § 45 lg 2(3)

3-25-228 2). Kinnipeetav saab esitada kaebuse vangla kodukorra kui üldkorralduse sätte tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast asjaomase sätte mõju ilmnemist ehk vaidlusaluse käitumisjuhise tema suhtes kohaldamist (Riigikohtu 05.09.2019 määrus nr 3-19-557, p 8; 13.02.2008 määrus nr 33-1-95-07, p 14). Samas ei saa ta vaidlustada vangla kodukorda abstraktselt, vaid kaebus peaks igal juhul seonduma tema õiguste rikkumisega (HKMS § 44 lg 1), s.o piisavalt konkretiseeritud juhtumiga. Kaebaja ongi kinnitanud, et vangla on vaidlusalust sätet tema suhtes mingil juhtumil juba kohaldanud.

12.Tuvastamiskaebuse tagastamist puudutavas osas tuleb halduskohtu määrusi täiendada. Muus osas jääb halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium