Kaitseväe taotlus distsiplinaararesti seaduslikuks tunnistamiseks Taotleja – Eesti Kaitsevägi Puudutatud isik – X (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetlusosalised Asja läbivaatamise vorm
määramise
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada Kaitseväe sõjaväepolitsei vahipataljoni ülema kolonelleitnandi Artur Meeritsa 11.02.2025 käskkirjaga nr 313P “Distsiplinaarkaristuse määramine“ ajateenijale nooremseersant Xle määratud nelja (4) ööpäeva pikkune distsiplinaararest seaduslikuks.
2.Avaldatavas määruses asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Sõjaväepolitsei (SP) vahipataljoni (VaP) ülema kolonelleitnant Artur Meeritsa 17.12.2024 korralduse alusel viidi SP VaP 2. sõjaväepolitseikompanii (2SPKo) ajateenija nooremseersant X (ik xxxxxxxxxxx) suhtes läbi distsiplinaarjuurdlus, millega tuvastati, et nooremseersant X kaotas õppuse Karujälg 2024 ajal talle väljastatud pealambi ning pealambi kadumisest ta oma vahetutele ülematele ette ei kandnud. Pealambi kaotamisega on nooremseersant X tekitanud Kaitseväele varalise kahju summas 18 eurot ja 84 senti. Lisaks 08.12.2024 võttis nooremseersant X kuivatusruumist reamees Y väljastatud pealambi, et varjata temale väljastatud samasuguse pealambi kadumist. Tunnistajate ütlustega on kinnitust leidnud ja nooremseersant X tunnistab ka ise, et ta ei tagastanud reamees Y kuuluvat pealampi selle omaniku esimese palve peale, eitades algselt pealambi võtmist.
2.Nooremseersant X on ergutatud 1-l korra eeskujuliku teenistuse eest 28.10.2024, distsiplinaarkaristused puuduvad.
3.Nooremseersant X tunnistas menetlusaluse isikuna antud ütlustes, et võttis pealambi 1. kompanii pesuruumis asuvast kadunud asjade kastist, kuna tema enda pealamp võeti õppuse Karujälg 2024 käigus ära ja pole tagastatud. Enda sõnul võttis ta uue pealambi kadunud asjade kastist, sest kaitseväes vahetavad asjad tihti omanikke ning varastamine ei olnud eesmärgiks. Enda sõnul oli ta valmis võetud pealambi tagastama, kui ilmub välja selle omanik.
Nooremseersant X kinnitas, et tagastas pealambi, kuid mitte eseme omaniku esimese palve peale.
4.Nooremseersant X on VaP ülema poolt 27.01.2025 kinnitatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega tutvunud 31.01.2025, avaldades, et juurdlus on aus ja on lähtutud seletuskirjades kirjas olevast. Välja ei ole toodud, et X andis kohe pealambi kadumisest teada veebel Kollerile, kes kohapeal juhtis Karujälg 2024 õppuse toimumist. Seega nooremseersant X tunnistas distsiplinaarsüütegude toimepanemist, samas väitis, et pealambi kadumisest kandis ette.
5.VaP operatsioonide- ja väljaõppesektsiooni staabiallohvitser v-vbl Andre Kolleri 31.01.2025 selgitusest nähtub, et ta ei mäleta, et nooremseersant X oleks talle pealambi kadumisest ette kandnud.
6.Enne karistuse määramist 06.02.2025 toimunud vahetut ärakuulamist kinnitas X oma allkirjaga.
7.Kaitseväe sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem määras 11.02.2025 käskkirjaga nr 313P 4 nooremseersant Xle distsiplinaarkaristuseks (neli) päeva distsiplinaararesti.
8.Kaitsevägi esitas 14.02.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isikule käskkirjaga määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) § 173 lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks.
10.Vastavalt KVTS § 173 lg-le 3 kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega (p 1), kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus (p 2), kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda (p 3) ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli puhul tegemist üksnes formaalse kontrolliga, mille menetlusse ei kaasata kaitseväelast, kellele karistus määrati ning mille raames ei hinda kohus seda, kas käskkirjas kirjeldatud teod on nõuetekohaselt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. KVTS § 173 lg 3 punktist 1 tulenevalt piirdub halduskohtu eelkontroll küsimusega, kas teo kirjelduse õigsust eeldades saab sellise teo eest põhimõtteliselt sellise karistuse määrata, kontrollimata siiski seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani. Kui puudutatud isik leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik käskkiri halduskohtus vaidlustada.
11.Kohus leiab, et puudutatud isikule distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. KVTS § 157 kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. KVTS § 166 lg 1 punkti 1 järgi on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Lähtuvalt KVTS § 167 lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.
12.Nooremseersant X läks oma käitumisega vastuollu Kaitseväe juhataja 05.04.2013 kk nr 95 „Kaitseväe sisemäärustik“ (KVSM) § 8 punktiga 10, mille kohaselt on kaitseväelane 2(4)
kohustatud talle usaldatud riigivara kasutama sihipäraselt ja heaperemehelikult ning paigutama need vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale ning kõik kaitseväelased kannavad seadusega ettenähtud korras vastutust nende kasutusse või valve alla antud vara eest ning VaP allüksuste kodukorra punktiga 2.15, mille kohaselt peab ajateenija hoidma ning kasutama heaperemehelikult temale väljastatud ning tema kasutusse usaldatud varustust ning ülematel on õigus teostada varustuse kontrolle. Lisaks sellele tuleb purunenud, kadunud ja varastatud varustusest koheselt vahetule ülemale ette kanda ja esitada seletuskiri kompaniiveeblile. Sellest tulenevalt pani puudutatud isik toime KVTS § 166 lg 1 p 1 ja 166 lg 1 p 2 sätestatud distsiplinaarsüüteod - seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ja asutusele varalise kahju süüline tekitamine. Lisaks nooremseersant X poolt kaasajateenija pealambi võtmine, eesmärgiga varjata enda pealambi kadumist, on vääritu käitumine. Põhimõtteliselt on tegemist vargusega oma kaasajateenija tagant. Lisaks veel võtmise eitamine. Oma sellise tegevusega läks nooremseersant X vastuollu KVSM p 8 alap-ga 11, mille kohaselt on kaitseväelane kohustatud hoidma Kaitseväe ausameelsuse mainet, kus ausus väljendub ühelt poolt julguses tunnistada ja rääkida tõtt, teiselt poolt aususes avalikkuse ja kolleegide suhtes, ja KVSM punktiga 16, mille kohaselt peab kaitseväelase käitumine olema laitmatu ja väärikas igal ajal, ning pani toime KVTS § 166 lg 1 p-s 2 sätestatud distsiplinaarsüüteo - kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega. Kuna puudutatud isik on eelviidatud kohustusi süüliselt rikkunud, siis on temale etteheidetavad teod distsiplinaarsüüteod KVTS § 166 lg 1 mõistes ning nende eest võib määrata distsiplinaarkaristuse.
13.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt viis Kaitsevägi enne distsiplinaararesti määramist läbi distsiplinaarjuurdluse, mille raames koostati distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte kinnitati 27.01.2025 ning seda tutvustati puudutatud isikule 31.01.2025. Kuna distsiplinaarkaristus määrati 11.02.2025, siis on järgitud KVTS § 185 lg 1 lauses 2 sätestatud 15 päeva nõuet.
14.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikule tema õigused teatavaks tehtud ning ta on saanud anda distsiplinaarsüüteo asjaolude kohta selgitusi. Samuti on enne distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja andmist isikule tutvustatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ning võimaldatud esitada sellele oma seisukoht. Seega on puudutatud isik ära kuulatud ning võimaldatud tal esitada oma seisukoht nii juhtunu kui karistamise asjaolude kohta. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjal on märgitud korrektne vaidlustamisviide ning käskkirjaga on võimaldatud tutvuda.
15.KVTS § 168 lg 2 kohaselt on ajateenijale määravateks distsiplinaarkaristusteks mh noomitus, distsiplinaartoimkond ja distsiplinaararest. KVTS § 171 lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. KVTS § 184 lg 3 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega ning distsiplinaarkaristuse valimisel peab ülem eelkõige arvesse võtma distsiplinaarsüüteo tagajärgede raskust, süü vormi, kaitseväelase eelnevat teenistusalast käitumist ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Käskkirjas toodud kokkuvõttest saab järeldada, et puudutatud isiku tegusid on peetud raskeks. Üks selline tegevus, mida raskeks peetakse, on vargus/omastamine. Nooremseersant X on nooremallohvitser, kes peab olema teistele eeskujuks ja on saanud esmatasandi juhikoolituse, et olla valmis teisi sõdureid juhtima, kuid nooremseersant X on pannud toime mitu erinevat distsiplinaarsüütegu. Samas on käskkirjas karistuse määramisel arvestatud nooremseersandile määratud eelnevat ergutust ja positiivset iseloomustust, mistõttu pole määratud maksimaalset karistust, ehk 14 päeva distsiplinaararesti. Nooremseersant Xle määrati neli päeva distsiplinaararesti ja otsustati tekkinud kahju mitte sisse nõuda ja jätta see kaitseväe kanda. 3(4)
Kohus nõustub käskkirjas toodud järeldusega, et karistuseks määratud 4 ööpäevane distsiplinaararest on proportsionaalne. KVTS § 171 lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks ning puudutatud isikule määratud karistus jääb selle piiresse.
16.Distsiplinaarkaristuse määras KVTS § 171 lg 3 kohaselt pädev isik – Kaitseväe sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem kolonelleitnant Artur Meerits.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sõjaväepolitsei vahipataljoni 2. sõjaväepolitseikompanii ajateenijale nooremseersant Xle on 11.02.2025 käskkirjaga nr 313P määratud distsiplinaararest seaduslikult.
18.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel määruse avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.