Otsuse avalikult teatavaks 12. veebruar 2025, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-23-2721
Haldusasi
X kaebus Pärnu Linnavalitsuse 31.10.2023 korralduse nr 707 "Ehitusloa andmine Pärnu linn, Tiiru tn 3" tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – X Vastustaja – Pärnu linn Kolmas isik – Valgre Residence OÜ (registrikood 14187261)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
1.Mõista Xilt Valge Residence OÜ kasuks välja menetluskulud kokku summas 320 eurot (ilma käibemaksuta).
2.Valge Residence OÜ-l tuleb teatada kaebajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Jätta vastustaja ja kaebaja menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on kinnistusraamatusse registriosa nr 2605005 all sisse kantud asukohaga Pärnu linnas Tiiru 2 omanikuna (dtl 5-7). 12.09.2023 kaasati elektroonselt ehitisregistri kaudu www.ehr.ee X Tiiru 3 ehitusloa taotluse menetlusse nr 1811271/28353. X esitas 21.09.2023 Tiiru tn 3 ehitusloa menetluses nr 1811271/28353 arvamuse ja 22.09.2023 täienduse arvamusele (dtl 8-10).
2.Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 31.10.2023 nr 707 anti välja ehitusluba Tiiru tn 3 (katastritunnus 62512:049:0022) kinnistule äripindadega korruselamu (ehitusregistri kood 121271183) püstitamiseks (dtl 11-15).
3.30.11.2023 saabus Tallinna Halduskohtule Xi kaebus Pärnu Linnavalitsuse 31.10.2023 korralduse nr 707 "Ehitusloa andmine Pärnu linn, Tiiru tn 3" tühistamiseks.
4.Kohus võttis kaebuse oma 11.01.2024 määrusega menetlusse. 07.01.2025 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
5.1.Ehitusloa väljastamisega kahjustab vastustaja kaebuse esitaja õiguseid ja põhjendatud huve, kuivõrd kaebuses esitatud asjaoludest nähtuvalt võimaldab ehitusluba detailplaneeringuga lubatust suurema mahuga hoone ehitamist. Kaebuse esitaja jääb käesolevas kohtumenetluses täies ulatuses haldusmenetluses esitatud vastuväidete juurde ning palub nendega asja sisulisel arutamisel arvestada. Ehitusloaga suurendatakse märgatavalt piirkonna koormust.
5.2.Kaebaja leiab, et ehitusluba on väljastatud õigusvastaselt.
5.2.1.Kaebaja arvates on ehitusluba on vastuolus detailplaneeringuga. A.H. Tammsaare pst 37 ja 39 detailplaneeringu (Tiiru 1,3,5,7,9) koostamine, menetlemine ning kehtestamine toimus 2006 aastal rangelt Pärnu linna 2001-2025 üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu 2001-2025 tingimused detailplaneeringu koostamiseks määrasid korruselamumaale koormusindeksi: korruselamute krundi suuruseks arvestada korruste kogupind + ehitusalune pind. Tiiru tn 3 kinnistu detailplaneering kinnitati seega üldplaneeringu tingimustel. Detailplaneeringu seletuskirja teises lõigus öeldakse, et detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Pärnu linna üldplaneeringuga, mis on määruse nr 26 alusel kehtestatud Pärnu Linnavolikogu poolt 20.09.2001. Kinnistu suuruseks on 2694 m2. Ehitusalune pind on detailplaneeringus 675 m2. Kinnistule ei saa ehitada suuremat hoonet kui brutopinnaga 2694-675= 2019 m2 (dtl 16). Ehitusluba on välja antud brutopinnale 4191 m2. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et korruselamute koormusindeksi osas ei olnud tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Vaidlustatud ehitusloa menetlusel ei ole arvestatud detailplaneeringu alusdokumendiks olnud Pärnu linna üldplaneeringuga 2001-2025. Ehitusloaga sisuliselt muudeti detailplaneeringu menetluse ja kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringut. Antud juhul on üldplaneering 20012025 detailplaneeringu lahutamatu osa, sest detailplaneeringu koormusindeks tuleb sellest üldplaneeringust. Detailplaneeringu menetlusel lubati 6+1 tehniline korrus tuginedes
üldplaneeringu koormusindeksile. Hoone arvestati olema kaks korda sihvakam, kui välja antud ehitusluba võimaldab. Kaebaja esitas 08.06.2022 vastustajale kirja vastuolu kohta üldplaneeringuga (dtl 17-19). A.H. Tammsaare pst 37 ja 39 detailplaneering (Tiiru 1,3,5,7,9) oli üldplaneeringut 2001-2025 muutev. Uut Pärnu linna üldplaneeringut 2025+ antud detailplaneering muuta ei saa. Uus üldplaneering 2025+ muudab suuremahuliselt aga korruselamumaa käsitlust. Vastustaja oleks pidanud läbi viima uue menetluse. Piirkonna elanikke ei ole hoiatatud, et korruselamute koormus kahekordistub. Vahepeal on kehtestatud A.H. Tammsaare pst 35 detailplaneering, mida menetleti tingimusel, et Tiiru 1,3,5,7,9 korruselamute maht on üldplaneeringu 20012025 tingimustele vastav. PlanS § 124 lg 2 kohaselt detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Tiiru tn 1,3,5,7,9 ruumilise terviklahenduse kohaselt planeeriti korruselamute kogumahuks brutopinnaga 13 119 m2. Praegu soovitakse ehitada korruselamud brutopinnaga 26 967 m2. Täiendav maht 13 835 m2 ei ole läbinud detailplaneeringu menetlust (dtl 16). Koormus piirkonnale kahekordistub.
5.2.2.Tiiru tn 5 ehitusloa menetlusse ei kaasatud piirinaabreid. Ehitusluba anti välja üldplaneeringu 2001-2025 kehtimise ajal. Ehitusluba anti välja õigusvastaselt kaks korda suurema mahuga, kui kehtiv üldplaneering ja detailplaneering lubasid. Vastustaja on sellega juba suurendanud piirkonna koormust mahus, mis ei ole läbinud detailplaneeringu menetlusprotsessi ja läks vastuollu kehtiva üldplaneeringuga. Riigikohus (nr 3-17-1930) on leidnud, et kui detailplaneering on koormusindeksi osas neutraalne, siis tuleb lähtuda ka üldplaneeringust.
5.3.Ehitusluba ei saa olla vastuolus ka kehtiva PL üldplaneeringuga 2025+. Ehitusluba on vastuolus kehtiva üldplaneeringu koormusindeksiga. Tiiru tn 3 hoones planeeritakse 43 korteriomandi ehitamist. Pärnu linna üldplaneering 2025+ ei erista mitteeluruumi korteriomandit ja eluruumi korteriomandit. Ehitusluba ei arvesta mitteeluruumi korteriomanditega. Kui äripind jagatakse korteriomanditeks siis peab ka iga selle korteri kohta olema tagatud 90 m2 krundi pinda. Vastavalt üldplaneeringule 2025+ peab üldreeglina korruselamumaal korteri kohta olema tagatud vähemalt: 6-8 korruselise hoone puhul 90 m2 krundi pinda. Vastavat näitajat võib vähendada, kui parkimine on lahendatud hoone mahus või maa all. Tiiru tn 3 kinnistu pindala on 2694 m2. Seega saab üldplaneeringu kohaselt Tiiru tn 3 kinnistule kavandada kokku 30 korterit (2 694:90 = 29,93). Hoone mahus soovitakse täiendavalt tekitada 4 parkimiskohta. Kokku võimaldab üldplaneering 2025+ Tiiru tn 3 kinnistul 34 korteriomandi ehitamist. Nendest 29 (85%) on eluruumi korteriomandid ja 5 (15%) on mitteeluruumi korteriomandid. Ehitusloaga aga antakse õigus 43 korteriomandi rajamiseks. Üldplaneering 2025+ lubab väikseimaks haljastuse osakaaluks 6-8 korruselise hoone puhul 35%. Nii detailplaneering, kui ka üldplaneering 2001-2025 ütlevad, et haljastus peab olema vähemalt 25%. Selline haljastuse osakaal oli lubatud koormusindeksi korral, kus korruselamute krundi suuruseks arvestati korruste kogupind + ehitusalune pind. Ka siit järeldub, et üldplaneering 2001-2025 on detailplaneeringu lahutamatu osa. Kehtiv üldplaneering 2025+ ei võimalda haljastuse vähendamist. Antud juhul ei saa kõrvale minna kehtiva üldplaneeringu miinimumnõudest 35%, sest detailplaneering ei kehtesta maksimumnõuet.
5.4.Kaebaja leiab, et Tiiru tn 1 ja 3 ehitusluba on vastuolus ka kehtiva üldplaneeringu 2025+ punktiga 4.3.1.3., mille kohaselt korruselamute maa-alal ei ole parkimist lubatud paigutada hoone alla selliselt, et 1. korruse tasandile tänavafrondis jäävad tummad seinad või vaid hoonealune parkimisruum.
Tiiru tn 1 ja 3 ehitusload eiravad kehtiva üldplaneeringu 2025+ nõuet ja lubavad püstitada hooned nii, et elamute esimese korruse tasandile tänavafrondis on lubatud kogu ulatuses hoonealune parkimisruum. Kandekonstruktsioonide ette rajatava kitsa seina ribaga üritatakse sellest üldplaneeringu põhimõttest kavalalt mööda hiilida. Kaebaja leiab, et üldplaneeringu 2025+ põhimõttelist nõuet on rikutud ning palun kohtul võtta seisukoht antud lahenduse õiguspärasuse osas.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.1.Vastavalt Pärnu linna üldplaneeringule 2001-2025 on korruselamumaal (EK) määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks, mh korruselamute krundi suuruseks arvestada korruste kogupind + ehitusalune pind (lk 7- tingimused detailplaneeringute koostamiseks punkt 1, dtl 298). Detailplaneering teeb ettepaneku Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26 kehtestatud Pärnu Linna üldplaneering 2001-2025 muutmiseks. Pärnu Linnavolikogu 21.10.2004 detailplaneeringu algatamise otsuse nr 131 näeb ette detailplaneeringu lähteülesande, mis omakorda kirjeldab detailplaneeringu eesmärki (lk 2) (dtl 559-565): - Hoonestusprintsiibi ja ehitusõiguse määramine, kruntimine, kommunikatsioonide planeerimine, liikluskorralduse ja parkimislahenduse põhimõtete kindlaksmääramine, haljastuse ja heakorra planeerimine. - Detailplaneeringu ettepaneku tegija soovib olemasolevat tennisehalli laiendada. Lisaks olemasolevale soovitakse juurde planeerida äri- ja elamisfunktsiooni. Lisaks kirjeldab Pärnu Linnavolikogu 21.10.2004 detailplaneeringu algatamise otsus kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanekut (lk 2): - Pärnu linna üldplaneering näeb planeeringualal maakasutussihtotstarbeks üldmaa kõrval sihtotstarbena ärimaa. - Algatamise ettepaneku tegija eesmärgiks on olemasolevatele Pärnu linna üldplaneeringuga ette nähtud sihtotstarvetele planeerida juurde korrus- ja väikeelamumaad. Pärnu Linnavolikogu 21.10.2004 otsuse nr 131 seletuskirja (dtl 559-565 lk 6) kohaselt põhjendatakse üldplaneeringu muutmist järgmiselt: „Üldplaneeringu muutmine on antud kohas põhjendatud, kuna tegemist on kiirelt areneva Eeslinna ja Mai linnaosa puutekohaga. Antud detailplaneering võimaldab tihendada ja mitmekesistada olemasolevat linnastruktuuri...“. Samuti toob seletuskiri välja: „Nii suurt territooriumi (9,4 ha) ei ole soovitatav hoonestada ainult avalike ja ärihoonetega. Kuna piirkonnas sisuliselt puudub püsielanikkond, siis ei ole ka antud piirkonnas avalike teenuste kiire areng võimalik. Elufunktsiooni puudumine soodustab ka liigselt parklate ja transpordi osakaalu. Osaline elamu funktsioon haakub naaberkinnistute ja Europan 7 ala planeeritava funktsiooniga. Püsielanikkond suurendab ala turvalisust ja toetab äri- ja üldmaa funktsiooni, muutes piirkonna mitmekesisemaks ja atraktiivsemaks“. Detailplaneering määrab positsiooni EK-37N (Tiiru tn 3 kinnistu) ehitusõiguse (vt seletuskirjast p 2.2.15). Vastusaja nõustub, et kaebaja selgituste kohaselt oleks detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringukohase detailplaneeringu puhul pidanud Tiiru 3 (EK-37N) krundi suurus olema 5400 m2 (korruste kogupind 7x675=4725 + ehitusalune pind 675). Kuna detailplaneeringut menetleti üldplaneeringut 2001-2025 muutvana, eesmärgiga mh tihendada olemasolevat linnastruktuuri ja suurendada püsielanikkonda, siis üldplaneeringut 2001-2025 muudeti ning detailplaneeringuga määrati krundile EK-37N (Tiiru 3) krundi suuruseks 2694 m2. Linnastruktuuri tihendamise all mõisteti Pärnu Linnavolikogu soovi detailplaneeringu alale moodustada väiksemaid kinnistuid kui üldplaneering 2001-2025 lubas,
et oleks võimalik moodustada rohkem kinnistuid ja neile püstitada rohkem hooneid. Seeläbi on võimalik suurendada piirkonnas püsielanikkonda, tagada piirkonnas avalike teenuste kiire areng, suurendada turvalisust ja toetada äri- ja üldmaa funktsiooni, muutes piirkonna mitmekesisemaks ja atraktiivsemaks. Seega ei saanud ehitusloa andmisel lähtuda detailplaneeringu kehtestamisel kehtinud üldplaneeringust, kuivõrd sellisel juhul lähtutaks kehtetuks tunnistatud õigusaktist selle juures teisi kehtivaid õigusakte kõrvale jätmata. Ehitusloa nr 707 andmisel tuli lähtuda alale antud ehitusõigusest, mille on kõnealusele kinnistule antud detailplaneeringu kehtestamisega, mitte aga üldplaneeringu 2001-2025 alusel.
6.2.Tiiru 3 krundi osas antud ehitusluba võimaldab rajada korruselamu rohkemate korteritega, kui seda kehtiv üldplaneering 2025+ ette näeb. Kuivõrd detailplaneeringust kavandatava hoone osaühikute osas täpsustusi, andmeid ega tingimusi ei selgu, olles selles osas neutraalne, siis tuleb otsustamisel juhinduda kehtivast üldplaneeringust 2025+. Kehtiva üldplaneeringu 2025+ seletuskirja p 4.3.1.3. järgi peab üldreeglina korruselamumaal korteri kohta olema tagatud vähemalt: 6-8 korruselise hoone puhul 90 m2 krundi pinda. Tiiru tn 3 kinnistu (katastritunnus 62512:049:0022) pindala on 2694 m2, mis võimaldab kinnistule kavandada kokku 30 korterit (arvestuskäik 2694:90=29,93). Kehtiv üldplaneering 2025+ annab võimaluse korterite arvu ja krundi pindala osas teha ka järeleandmisi (suurust vähendada) järgnevatel juhtudel: (1) kui planeeringuala kontaktvööndis olevate ja kavandatavate hoonete vastavate näitajate analüüs ning kavandatava hoonestuse ja krundistruktuuri eripära seda võimaldavad ja (2) kinnistu omanik on valmis kavandama parkimist hoone mahus või maa all. Kolmas isik esitas HG Arhitektuur OÜ koostatud „Tiiru 3 hoonestuse ja krundistruktuuri analüüs“, töö nr 23/11, 28.07.2023 analüüsi (dtl 566-585), kus on võrreldud planeeringuala kontaktvööndis paiknevate 5-8 korruseliste korterelamute krundi pinna suhet korterite arvu. Analüüsis järeldatakse, et Tiiru tn 1, 3, 5, 7 ja 9 kinnistutele kavandatav hoonestus, krundistruktuur ja nende paiknemine tervikuna võimaldab ehitamist selliselt, et Tiiru tn 3 elamus on kokku 43 korteriomandi ühikut, sellest 34 elukorterit ning 9 mitteeluruumi, ilma et sellega kaasneks täiendav koormus, millega poleks arvestatud ja/või mis väljuks kinnistu piirest või muud negatiivsed mõjud. Ehitusprojektiga on lahendatud nelja sõiduauto parkimine hoone mahus. Arvestades eelnevat analüüsi, planeeringuala kontaktvööndi hoonestuslaadi ja krundistruktuuri ning ehitusprojekti lahenduse kohaselt parkimise kavandamist hoone mahus, võimaldab kehtiv üldplaneeringu 2025+ punkt 4.3.1.3 teha leevendusi hoonesse kavandavate elamuühikute arvu osas. Kirjeldatud analüüsist nähtuvad põhjendused, mis toetavad järeldusi selles osas, et piirkonna ja selle kontaktvööndi hoonestus ja krundistruktuur ühtib kavandatava hoone omadega. Hoonesse mõnevõrra rohkemate ühikute ettenägemine ei muuda piirkonnale omast hoonestust ning arvestades parkimise lahendust ei mõjuta ka piirkonna kasutusintensiivsust. Eelnevaga samaväärsed põhjendused on leitavad ka vaidlustatud ehitusloas, kus on põhjendatud Tiiru 3 korterite arvuga seotud krundistruktuuri eripärasid, kirjeldatud krundistruktuuri ja tehtud kaalutletud otsus soovitud elamuühikute rajamiseks.
6.3.Kaebaja lähtub Tiiru tn 3 detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringust 2001-2025 sätestatud korruselamumaa koormusindeksist, mis tähendab, et korruselamute krundi suuruseks arvestatakse korruste kogupind + ehitusalune pind, mis ei luba Tiiru 3 kinnistule ehitada suuremat hoonet kui brutopinnaga 2 019 m2.
Kuivõrd detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtis Üldplaneering 2001-2025, siis selles ette nähtud ehitusõiguse piiranguid nagu kaebaja väidab, sh brutopinna nõuet, detailplaneeringust ei selgu. Uus kehtiv üldplaneering 2025+ kehtestati 20.05.2021, misjärel üldplaneering 2001- 2025 kaotas kehtivuse ja 30.08.2023 kolmanda isiku esitatud ehitusloa taotlusele kohaldus kehtiv üldplaneering 2025+. Kehtiv üldplaneering 2025+ (seletuskirja punkt 4.3.1.3) näeb ette üldreeglina 6-8 korruselise korterelamu hoone puhul ühe korteri kohta 90 m2 krundi pinda ehk on jäetud võimalus seda näitajat täpsustada lähtuvalt planeeringuala kontaktvööndis olevate ja kavandatavate hoonete vastavate näitajate analüüsist ja lähtuvalt kavandatava hoonestuse ja krundistruktuuri eripärast. Kolmas isik esitas ehitusloa menetluse käigus vastava analüüsi, mistõttu vastustaja leidis kaalutlusõigusele tuginedes ehitusluba andes, et Tiiru tn 3 kinnistule võib püstitada seitsme korruselise hoone ehitusaluse pinnaga 25% kinnistu pindalast, millel on kuni kuus elukorrust ja lisaks üks tehniline korrus (ehk kokku 43 korteriomandi ühikut, sellest 34 elukorterit ning 9 mitteeluruumi). Vastustaja hinnangul saab siiski lähtuda kehtivatest õigusaktidest, antud juhul ehitusloa andmisel kehtinud üldplaneeringust 2025+, kuna detailplaneering jäi antud näitaja osas neutraalseks.
6.4.Eeltoodule tuginedes on Tiiru 3 antud ehitusluba kooskõlas kehtivate õigusaktidega, mistõttu tuleb kaebaja kaebus koos esitatud taotlustega jätta rahuldamata.
6.5.Üldplaneeringu nõuet ei ole rikutud. Tiiru 1 ja 3 hoonete puhul ei ole tänavafronti ehk Tiiru tn poole kavandatud tummad seinad või muul viisil oleks tegemist üksnes hoonealuse parkimisruumiga. Projekti vaadetest (vaade põhjast) nähtub, et tänavafronti on kavandatud hoone peamine sissepääs ja abiruumide uksed (dtl 603-606). Seda ei saa lugeda tummaks seinaks või kuidagi parkimisruumiks.
6.6.Vastustaja selgitab seoses kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotlusega, et ei ole kolmanda isiku vastaspooleks, millest tulenevalt vastutajalt kolmanda isiku menetluskulude välja mõistmine ei ole põhjendatud.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
7.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata.
7.1.Tiiru tn 3 ehitusluba oli menetluses alates 2019. a aastast ning Tiiru tn 2 omanik X on meelevaldseid ja alusetuid vastuväiteid esitanud ka varem. Ehitusloa menetluses on arendaja korduvalt ehitusprojekti muutnud, seda eelkõige kooskõlas Pärnu linnaga. Suvel 2023 esitas arendaja Pärnu linnale täiendavalt ka nõutava hoonestuse ja krundistruktuurianalüüsi (millele on viidatud ka vaidlustatud korralduses), kus on esile toodud kõik asjaolud, mis võimaldavad Tiiru tn 3 korterelamu puhul ka kooskõla Pärnu linna kehtiva üldplaneeringuga kontrollida ja üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.3.1.3 sätestatud kaalutlust teostada. Seega on ehitustegevuse kooskõla nii detailplaneeringuga kui ka üldplaneeringuga vastustaja poolt äärmiselt põhjalikult enam kui 5 aastat kestnud haldusmenetluse raames kontrollitud ning kolmas isik on kogu aeg menetlusesse kaasatud olnud. X esitas ehitusloa haldusmenetluses 21.09.2023 ja 22.09.2023 oma vastuväited ning arendaja esitas nende osas ka haldusmenetluses oma põhjendatud seisukohad (dtl 272-275). Vastustaja on Xi vastuväiteid korralduses analüüsinud ning nendega mittenõustumist põhjendanud.
7.2.Käesoleval juhul on kavandatav ehitustegevus ja ehitusluba kooskõlas nii detailplaneeringu kui ka kehtiva üldplaneeringuga. Vastustaja on korduvalt selles äärmiselt
pikas haldusmenetluses veendunud ja vastustaja järeldused vaidlustatud korralduses on arusaadavad ja põhjendatud.
7.3.Kaebaja seisukohad on valdavalt esitatud ja leidnud käsitlemist ka haldusmenetluse raames. Kolmas isik on esitanud neile vastuväited ja Pärnu linn on neid ehitusluba väljastades ka arvestanud. Esiteks, kaebuse esitatud seisukohtades sisuliselt väidab kaebaja, et ehitusloa väljastamisel tulnuks mh jälgida ka varem, s.o detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringut. Kaebaja seisukohal puudub õiguslik alus ning seda ei toeta ka kohtupraktika. Täitmiseks kohustuslik on kehtiv üldplaneering (HMS § 60, RKHKo 3-17-1930/93, p 14). Lisaks on vastustaja seda ka vaidlustatavas haldusaktis käsitlenud ja selgitanud, miks kaebaja seisukoht ei ole õige ja miks sellega arvestada ei saa. Teiseks on kaebuses esitatud väited ja viited Tiiru 1, 3, 5, 7 ja 9 terviklahendusele hetkel asjakohatud, kuivõrd vaidlustatud haldusakt puudutab üksnes Tiiru 3 ehitusluba. Kolmandaks väidab kaebaja, et Tiiru 5 ehitusloa menetlusse ei kaasatud piirinaabreid. Kaebaja väide on väär ning ei oma käesolevas vaidluses ka tähtsust. Vaidlustatud haldusaktiga anti ehitusluba Tiiru 3 kinnistul ehituseks ning viited Tiiru 5 ehitustegevusele (mis on tänaseks ammu lõpetatud) ei oma selles menetluses mistahes mõju ega puutumust. Neljandaks väidab kaebaja, et Tiiru 3 ehitusluba on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Ka see ei vasta tõele. Kolmas isik on esitanud oma sellekohased seisukohad 28.09.2023 dokumendi p-des 2.5-2.6 ning vastustaja on vastavaid kaebaja väiteid käsitlenud põhjalikult vaidlustatud haldusakti p-s 4.
7.4.Kolmas isik on seisukohal, et haljastuse osas tuleb lähtuda detailplaneeringust. Kaebuses leiab kaebaja, et kehtiv üldplaneering ei võimalda haljastuse vähendamist ning et üldplaneeringus on nähtud ette haljastuse miinimumnõudena 35%. Kaebaja jätab tähelepanuta, et haljastuse osas näeb detailplaneering ette 25%, seega sai ehitusloa väljastamisel lähtuda detailplaneeringus toodud põhimõtetest. Üldplaneeringust saab lähtuda juhul, kui detailplaneering on vastavas küsimuses neutraalne. Kuna käesoleval juhul polnud detailplaneering viidatud küsimuses neutraalne, ei saanud ega pidanudki üldplaneeringust haljastuse määra kavandamisel lähtuma. Ehitusprojekt ja ehitusluba on ka haljastuse määra osas kooskõlas detailplaneeringuga ning korraldus on õiguspärane.
7.5.Olukorras, kus ehitusprojekt oli kooskõlas nii detailplaneeringu kui ka üldplaneeringuga, oli ehitusloa väljastamine linna poolt kooskõlas seadusega. Kaebaja meelevaldsed, emotsionaalsed ja segased argumendid nii ehitusloa haldusmenetluse raames kui ka halduskohtumenetluse raames on alusetud ega too kaasa kaebuse rahuldamist. Kaebuses puuduvad igasugused viited kaebaja subjektiivsete õiguste riivele. Olgugi, et on inimlikult mõistetav, et kaebajale ei pruugi naaberkinnistul toimuv ehitustegevus meeldida, ei too see kaasa tegevuse õigusvastasust. Ehitustegevuse aluseks olev detailplaneering on ca 18 aastat vana ja kaebaja oli juba kinnistut 2007. aastal ostes teadlik kõrval kinnistutel olevast detailplaneeringust ja tulevasest ehitustegevusest. Riigikohtu praktika järgi tuleb isikutel leppida, et isikuid ümbritsev elukeskkond võib muutuda (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-12-07, p 13). Seda enam tuleb ümbritseva elukeskkonna muutusega leppida isikul juhul, kui ellu viiakse kehtivat detailplaneeringut, mille realiseerimist pidi kaebaja enda kinnistut soetades juba ette nägema.
7.6.Ehitustegevus on kooskõlas detailplaneeringu ja üldplaneeringuga. Kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus, ta on oma vastuväited esitanud ka haldusmenetluses ning neid on ka vaidlustatud korralduses kajastatud ja nendega mittenõustumist põhjendatud. Kaebaja üritab oma kaebusega pelgalt takistada detailplaneeringu elluviimist, mis ei saa olla praegusel juhul
kaitsmisväärt huviks. Puuduvad mistahes õiguslikud alused ja ehitustegevusega seotud mõjud, mis mõjutaksid käesoleval juhul õiguspäraselt väljastatud ehitusloa kehtivust.
7.7.Kolmas isik palub kaebajalt ja vastustajalt välja mõista kolmanda isiku poolt kantud menetluskulud kokku summas 320,00 eurot ilma käibemaksuta vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 589-594).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
9.Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
10.1.Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26 kehtestati Pärnu linna üldplaneering 2001-2025 (dtl 292-336) (üldplaneering 2001-2025). Üldplaneeringu 2001-2025 seletuskiri nägi ette korruselamumaa: 1) Korruselamute krundi suuruseks arvestada korruste kogupind + ehitusalune pind. 2) Planeerida haljastusala vähemalt sama suurusega kui kogupinna suurus. 3) Parkimine korraldada parkla (varikatusega), parkimismaja või garaažiühistu näol.
10.2.Pärnu linnavolikogu 20.04.2006 otsusega nr 56 kehtestati A. H. Tammsaare pst 37 ja 39 kinnistute ja piirneva maa-ala detailplaneering (detailplaneering) (dtl 337-379). Vaidlust ei ole, et nimetatud detailplaneeringu seletuskirja p 2.2.15 kohaselt: Lubatud suurim hoonete alune pind maaüksusel EK-37N (tänane Tiiru tn 3) on kokku 675 m2 ja sellisel juhul on kinnistu täisehituse protsent 25 (dtl 81). Samuti näeb detailplaneering ette, et maaüksuse suurus on 2694 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on osaliselt (85% ulatuses) korruselamumaa (EK 6-90011) ning osaliselt (15% ulatuses) ärimaa (Ä002) (detailplaneeringu seletuskiri p 2.1.2 dtl 72). Asjas on tõendamist leidnud ka see, et nimetatud detailplaneeringuga muudeti üldplaneeringut 2001-2025 (detailplaneeringu seletuskiri dtl 62-63). Vaidlust ei ole, et detailplaneeringus ei ole kindaks määratud maaüksuse EK-37N (Tiiru tn 3) ega teiste kruntide koormusindeksit.
10.3.Pärnu Linnavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 87 väljastati detailplaneeringut täpsustavad projekteerimistingimused (dtl 380-383).
10.4.Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestati Pärnu linna asutusüksuse üldplaneering 2025+ (dtl 384-554) (kehtiv üldplaneering 2025+). Otsus jõustus 01.06.2021. Kehtiva üldplaneeringu 2025+ p 4.3.1.3 sätestab korterelamute maa-ala (Ek) kohta mh järgmist:
Täisehitusprotsent: 6-8 korruselise hoone puhul – kuni 25%. Täisehituse protsendi täpsustamisel tuleb lähtuda naabruses olevate või kavandatavate hoonete täisehituse protsentide analüüsist. Kohalik omavalitsus võib lubada suuremat täisehitust kesklinna lähedastel aladel või kui parkimine on lahendatud hoone mahus või maa all. Üldreeglina peab korruselamumaal korteri kohta olema tagatud vähemalt: 3-5 korruse hoone puhul 100 m2 krundi pinda 6-8 korruselise hoone puhul 90 m2 krundi pinda. Vastavat näitajat täpsustatakse lähtuvalt planeeringuala kontaktvööndis olevate ja kavandatavate hoonete vastavate näitajate analüüsist ning lähtuvalt kavandatava hoonestuse ja krundistruktuuri eripärast. Vastavat näitajat võib vähendada, kui parkimine on lahendatud hoone mahus või maa all. Parkimist ei ole lubatud paigutada hoone alla selliselt, et 1. korruse tasandile tänavafrondis jäävad tummad seinad või vaid hoonealune parkimisruum (vt pt 8.2 Liikluskorraldus ja parkimine). Väikseim lubatud haljastuse osakaal: 6-8 korrust - 35% (vt dtl 425-427.)
10.5.Pärnu Linnavolikogu 17.06.2021 otsusega nr 33 väljastati „Linnavolikogu 21.09.2017 otsuse nr 87 detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmine muutmine“ (dtl 555-558).
10.6.Pärnu Linnavalitsusele esitati 30.08.2023 ehitusloa taotlus Tiiru 3 kinnistule äripindadega korterelamu püstitamiseks. Pärnu Linnavalitsus andis 31.10.2023 korraldusega nr 707 ehitusloa Pärnu linn, Tiiru tn 3 äripindadega korterelamu püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, elektrivarustuse ja sidevarustuse rajamisega (ehitusluba nr 2312271/09067) ( dtl 12-15 ja www.ehr.ee ehitusluba nr 2312271/09067). Nimetatud ehitusloa alusel on lubatud ehitada 7 korruseline äripindadega korterelamu ehitusaluse pinnaga 674,7 m2, suletud brutopinnaga 4191,5 m2 ja suletud netopinnaga 3515,9 m2, haljastuse osakaaluga 29% (vt ka dtl 585 ja www.ehr.ee ehitusluba nr 2312271/09067 kogu projektdokumentatsioon).
11.Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 1 kohaselt antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. EhS § 44 p 1 täiendab, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele muudele nõuetele või muudele avalikõiguslikele kitsendustele. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb ehitusloa andmisel arvestada nii detailplaneeringus kui ka ehitusloa andmise ajal kehtivas üldplaneeringus toodud nõudeid, sh tuleb detailplaneeringu suurema täpsusastme tõttu üldplaneeringu ja detailplaneeringu omavahelise vastuolu korral üldjuhul lähtuda kehtivast detailplaneeringust. Juhul kui detailplaneering on mingis küsimuses neutraalne, tuleb lähtuda kehtivast üldplaneeringust (vt Riigikohtu otsus nr 3-17-1930 p 14.2). Muul juhul on täitmiseks kohustuslik kehtiv üldplaneering kui haldusakt (HMS § 60, Riigikohtu otsus nr 3-17-1930, p 14).
12.Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud ehitusloa leides, et see vasta detailplaneeringule, viimase kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringule ega ka kehtivale üldplaneeringule. Kaebaja leiab, et ehitusloaga antud ehitusmaht toob piirkonnale kaasa liialt suure koormuse. Kaebaja leiab, et sellega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kaebajale kuulub kinnistu asukohaga Tiiru tn 2, Pärnu linn. Vastustaja ja kolmas isik kaebusega ei nõustu ning leiavad, et vaidlustatud ehitusluba on õiguspärane haldusakt. Lisaks leiab kolmas isik, et kaebaja ei ole üldse näidanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist.
13.Kohus peab oma otsust põhjendades kõigepealt vajalikuks märkida seoses kolmanda isiku väitega kaebeõiguse puudumisele, et kohus kolmanda isiku seisukohaga ei nõustu. Nimelt võib pikaaegse kohtupraktika kohaselt kaitstav õigus muu hulgas võrsuda ka isiku huve kaitsvast planeeringust. Käesoleval juhul viitas kaebaja üldplaneeringutest tuleneva korruselamute koormusindeksi nõude rikkumisele. Koormusnormid loovad kaebajale subjektiivse õiguse selleks, et tema elamu lähedusse ei ehitataks liiga palju kortereid. Seega võib ehitusprojekti mittevastavus koormusindeksile riivata kaebaja õigusi ning kaebajal on selles osas kaebeõigus. Samuti ei saa eitada kaebeõigust haljastusprotsendi nõude järgmise osas, sest see on muuhulgas seatud kaebajale planeeringuga ettenähtud visuaalse elukeskkonna tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal on kaebeõigus olemas.
14.Kohus ei nõustu kaebajaga siiski selles, et ehitusluba on vastuolus detailplaneeringuga ja seetõttu õigusvastane. Kohus märgib, et kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb ehitusloa vastuolu kehtiva detailplaneeringuga. Kõik kaebaja väited taanduvad sisuliselt sellele, et ehitusluba ei ole kooskõlas ei detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringuga 2001-2025 ega ka kehtiva üldplaneeringuga 2025+ ja eriti nendes korterelamutele kehtestatud koormusindeksiga. Kohus rõhutab kõigepealt veelkord, et ehitusloa väljastamisel tuli vastustajal kontrollida üksnes selle vastavust kehtiva detailplaneeringuga (ja muuhulgas arvestada, et viimast on muudetud projekteerimistingimustega) ning kehtiva üldplaneeringuga 2025+. Kaebaja väited sellest, et vastustaja oleks pidanud ehitusloa vastavust kontrollima ka ehitusloa väljastamise ajaks kehtivuse kaotanud üldplaneeringuga 2021-2025, ei ole kooskõlas seaduse ega kohtupraktikaga. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja väited ehitusloa vastuolust üldplaneeringuga 2021-2025 kaasa tuua ehitusloa õigusvastasust ega tühistamist ning kohus ei pea vajalikuks neil väidetel pikemalt peatuda. Kohus ei tuvastanud kaebaja väiteid uurides ehitusloa vastuolu kehtiva detailplaneeringuga. Kaebaja eksib leides, et detailplaneering ei olnud üldplaneeringut muutev. Nii detailplaneeringu lähteülesandest kui ka seletuskirjast nähtub, et tegemist oli üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Arvestada tuleb sellega, et vastav planeering kehtestati 13.11.2002 vastu võetud planeerimisseaduse alusel tolleaegseid nõudeid järgides. Vastav detailplaneering on kehtiv ning täitmiseks kohustuslik (kaebaja ei ole detailplaneeringut vaidlustanud). Seejuures detailplaneering koormusindeksi osas midagi ei ütle ehk on selles osas neutraalne. Järelikult ei saa ehitusluba olla selles osas ka kuidagi vastuolus detailplaneeringuga.
15.Kaebaja leiab, et ehitusluba on lisaks detailplaneeringule vastuolus ka kehtiva üldplaneeringu 2025+ koormusindeksiga ning haljastuse protsendiga. Kohus juhib siinkohal esmalt kaebaja tähelepanu sellele, et üldplaneering 2025+ näeb ette, et käesoleva üldplaneeringu jõustamisel jäävad kehtima kõik varem kehtestatud detailplaneeringud (dtl 398). Seega tuli vastustajal ehitusloa väljastamisel esmalt lähtuda kehtestatud detailplaneeringust. Detailplaneeringus oli kindlaks määratud täisehitusprotsent, milleks oli 25%. Vastavat nõuet on järgitud, kuivõrd hoonealust pindala ei ole muudetud. Samuti oli detailplaneeringus kindlaks määratud haljastuse protsent - 25% (vt detailplaneeringu seletuskirja p 2.4, dtl 364-365). Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt on haljastuse osakaaluks 29% (dtl 585). Seega kaebaja väited haljastusprotsendi mitte järgimisest ei ole asjakohased, kuivõrd selles osas tuli lähtuda detailplaneeringust, mitte kehtivast üldplaneeringust 2025+, mis näeb tõepoolest ette haljastuse osakaaluks 35%. Vaidlust ei ole selles, et kehtiv detailplaneering koormusindeksit kindlaks ei määranud. Vaidlust ei ole ka selles, et uue üldplaneeringu kehtestamisel ei antud erinormi vana üldplaneeringu sisunormide ülekandmisest juba kehtestatud detailplaneeringutele.
Õiguspraktikas on selgelt juurdunud põhimõte, et uute materiaalõiguse normide kehtestamisel rakendatakse neid alates kehtestamisest, kui kehtestamisel ei ole ette nähtud erinorme (üleminekunorme) materiaalõiguse varasemate normide rakendamiseks. Nii tuli vastustajal ehitusloa väljastamisel arvestada ehitusloa väljastamise ajal kehtiva üldplaneeringuga 2025+ ja seal kehtestatud regulatsiooniga koormusindeksi osas (see on materiaalõiguse norm). Kohus leiab, et vastustaja on seda õiguspäraselt teinud. Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti seletuskirja p A.1.2.3. on asjakohaselt välja toodud, et üldreeglina peab korruselamumaal 6-8 korruselise hoone puhul korteri kohta olema tagatud vähemalt 90 m2 krundi pinda“. Tiiru 3 hoone puhul on kinnistu suurus 1 korteri kohta 79 m 2. Samas on kehivas üldplaneeringus 2025+ lubatud selle nõude osas kaalutlusõiguse alusel teha järeleandmisi. Vaidlustatud ehitusloa kehtestamise otsuses ongi vastustaja teinud kaalutlusõiguse alusel otsuse ning lubanud vähendada krundi pinna nõuet korteri kohta ehk teisisõnu koormusindeksit suurendada. Vastustaja on vaidlustatud korralduses asjakohaselt välja toonud, et: „Üldplaneering annab võimaluse korterite arvu ja krundi pindala osas teha järeleandmisi (suurust vähendada), kuid seda üksnes juhul, (1) kui planeeringuala kontaktvööndis olevate ja kavandatavate hoonete vastavate näitajate analüüs ning kavandatava hoonestuse ja krundistruktuuri eripära seda võimaldavad ja (2) kinnistu omanik on valmis kavandama parkimist hoone mahus või selle all. Ehitusloa taotluse esitaja ongi esitanud HG Arhitektuur OÜ koostatud „Tiiru 3 hoonestuse ja krundistruktuuri analüüs“, töö nr 23/11, 28.07.2023 analüüsi, kus on võrreldud planeeringuala kontaktvööndis paiknevate 5-8 korruseliste korterelamute krundi pinna suhet korterite arvu. Analüüsis järeldatakse, et Tiiru tn 1, 3, 5, 7 ja 9 kinnistutele kavandatav hoonestus, krundistruktuur ja nende paiknemine tervikuna võimaldab ehitamist selliselt, et Tiiru tn 3 elamus on kokku 43 korteriomandi ühikut, sellest 34 elukorterit ning 9 mitteeluruumi, ilma et sellega kaasneks täiendav koormus, millega poleks arvestatud ja/või mis väljuks kinnistu piirest või muud negatiivsed mõjud. Ehitusprojektiga on lahendatud nelja sõiduauto parkimine hoone mahus. Arvestades eelnevat analüüsi, planeeringuala kontaktvööndi hoonestuslaadi ja krundistruktuuri ning ehitusprojekti lahenduse kohaselt parkimise kavandamist hoone mahus, võimaldab üldplaneering punktiga 4.3.1.3 teha leevendusi hoonesse kavandavate elamuühikute arvu osas. Kirjeldatud analüüsist nähtuvad põhjendused, mis toetavad järeldusi selles oas, et piirkonna ja selle kontaktvööndi hoonestus ja krundistruktuur ühtib kavandatava hoone omadega. Hoonesse mõnevõrra rohkemate ühikute ettenägemine ei muuda piirkonnale omast hoonestust ning arvestades parkimise lahendust ei mõjuta ka piirkonna kasutusintensiivsust. Vastupidiselt väidetule näeb kehtiva üldplaneeringu seletuskiri p 4.3.1.3 ette, et üldreeglina peab korruselamumaal korteri kohta olema tagatud vähemalt 6-8 korruselise hoone puhul 90 m2 krundi pinda ning vastavat näitajat täpsustatakse lähtuvalt planeeringuala kontaktvööndis olevate ja kavandatavate hoonete vastavate näitajate analüüsist ja lähtuvalt kavandatava hoonestuse ja krundistruktuuri eripärast. Tiiru tn 3 kortermaja ehitusloa taotluse juurde on lisatud kontaktvööndi hoonestuse ja krundistruktuuri analüüs, kus on esile toodud asjaolud, mis võimaldavad Tiiru tn 3 korterelamu puhul teostada üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.3.1.3 sätestatud kaalutlusõigust ja lähtuvalt asjaoludest vastavat näitajat vähendada. Arvestades eelnevaid põhjendusi võib ehitusprojektis esitatud lahendust lugeda põhjendatuks ja see vastab kontaktvööndi hoonestuse ja krundistruktuuri eripäradele.“
Kaebaja ei ole kohut veennud, et vastustaja oleks vastavat otsust tehes eksinud kaalutlusreeglite vastu. Kehtivas üldplaneeringus 2025+ sätestatud tingimused on täidetud ning kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Kohtule ei ole ka ära tuntav, milliseid asjaolusid oleks vastustaja veel pidanud kaaluma või analüüsima. Ka kaebaja ei ole ise ühtegi sellist asjaolu välja toonud. Kaebusest võib veel aru saada, et üheks kaebaja etteheiteks on ka see, et seda otsust ei tehtud detailplaneeringuga. Kohus selgitab, et kehtiv üldplaneering 2025+ ei sätesta nõuet, et vastav otsus peaks olema igal juhul tehtud detailplaneeringu menetluses. Seega võis käesoleval juhul, kus olemas oli kehtiv detailplaneering, mis küsimust aga ei reguleerinud, teha vastava otsuse ka ehitusloa, mis määrab ehitusõiguse lõplikud parameetrid, andmise korralduses. Eeltoodust tulenevalt on ehitusluba ka selles osas õiguspärane ning tühistamisele ei kuulu.
16.Veel leidis kaebaja, et Tiiru tn 3 ehitusluba on vastuolus ka kehtiva üldplaneeringu 2025+ punktiga 4.3.1.3. selles osas, milles see sätestab, et parkimist ei ole lubatud paigutada hoone alla selliselt, et 1. korruse tasandile tänavafrondis jäävad tummad seinad või ainult hoonealune parkimisruum. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab eelprojekti analüüsinult, et kaebaja poolt viidatud nõuet ei ole rikutud. Esiteks ei ole hoone all üksnes parkimisruum ja selle üle vaidlus puudub. Samuti ei saa nõustada kaebajaga selles, et tänavafrondis on üksnes tummad seinad. Projekti vaadetele (vaade põhjast) nähtub, et tänavafronti on kavandatud hoone peamine sissepääs ja abiruumide uksed (dtl 603-606).
17.Viimaseks viitas kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumisele märkides, et Tiiru tn 5 ehitusloa menetlusse ei kaasatud piirinaabreid. Kohtule jääb kaebaja seisukoht arusaamatuks, kuivõrd kaebaja on olnud käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa menetlusse kaasatud ning selle jooksul ka korduvalt oma arvamust avaldanud (dtl 8-10). Käesolevas asjas ei ole vaidluse all Tiiru tn 5 ehitusloa, vaid Tiiru tn 3 ehitusloa õiguspärasus. Kaebaja ega kohus ei saa väljuda kaebuse esemest. Samal põhjusel ei ole asjasse puutuvad ka kaebaja muud väited seoses teiste Tiiru tänava hoonetega. Kaebaja seisukohtade ja vastuväidete osas seoses Tiiru tn 3 ehitusloaga on vastustaja võtnud seisukoha vaidlustatud korralduses (dtl 11-15). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga selles, et rikutud oleks tema ärakuulamise õigust.
18.Ka kaebuse muud väited (kaebaja viited haldusmenetluses esitatud seisukohtadele) ei too kaasa ehitusloa õigusvastust ega tühistamist. Vastustaja on kaebaja seisukohtade osas haldusmenetluses seisukoha võtnud ja oma vastuväiteid piisavalt põhjendanud. Kohus nõustub siinkohal vastustaja poolt vaidlustatud korralduses ning käesolevas kohtumenetluses avaldatud seisukohtadega neid kordamata (vt ka HKMS § 165 lg 2). Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ja kohus jätab selle rahuldamata. Menetluskulud
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, siis jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
20.HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel. Kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist summas 320,00 eurot ilma käibemaksuta vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 589-594). Menetluskulud on välja mõistetavad (vt ka HKMS § 109 lg 1).
Kohus leiab arvestades asja mahtu ja keerukust, et kolmanda isiku menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Kolmandal isikul tuleb teatada kaebajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.