3-24-3307 X-i kaebus Eesti Töötukassa tegevuse peale
Haldusasi Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.01.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.01.2025 määruse peale menetlusse.
Rahuldada X määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.01.2025 määrus ja saata haldusasi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Tartu Halduskohtule 06.12.2024 kaebuse, märkides, et Eesti Töötukassa ei saa toetust oma suva järgi vähendada. Kaebajale on toetus määratud 2025. a sügiseni.
2.Tartu Halduskohtus edastas kaebuse vastavalt kohtualluvusele Tallinna Halduskohtule.
3.Tallinna Halduskohus jättis 06.01.2025 määrusega kaebuse käiguta, selgitades, et kaebus on allkirjastamata ning selles ei ole esitatud andmeid, mis võimaldaksid kaebust menetleda. Kaebajal tuli kõrvaldada kaebuse puudused 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
4.X esitas 06.01.2025 kaebuse täienduse. Kaebaja töötas 2024. a juuni lõpust kuni oktoobrini XXX XXX kokana. Töötukassa on kaebaja viimase kuu toetust poole võrra vähendanud. Toetuse andjal pole õigust sellist otsust vastu võtta. Kaebaja pidi olema kolm nädalat elatusvahenditeta ja võtma elamiseks laenu. Kaebajal on laenukohustused.
3-24-3307 06.01.2025, kui toetus laekus, maksis kaebaja ära elatise, kindlustusarved ja laenuvõlad ning arvel valitseb tühjus. Kaebaja peab jälle olema kuu aega ilma vahenditeta ja ilmselt võtma laenu. Puuetega inimesed, pensionärid ja suur hulk palgavaesuses inimesi elavad inimväärikust riivavas olukorras. Kohtul on kohustus seda kontrollida ja vajadusel sekkuda. Kaebaja on tuvastanud riigipoolse pettuse, kuna töövõimetule isikule peab seadusega tagama palgaga proportsionaalse sissetuleku. Kaebaja palub mõista töötukassalt välja hüvitis (sh tagasiulatuvalt), mis vastab põhiseaduse (PS) §-le 28 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) §-le
5.Eesti Töötukassa selgitas, et 2024. a novembri eest vähendati töövõimetoetust ja kaebajale maksti välja 361,31 eurot, kuna tema sissetulekud oktoobris 2024 ületasid 90-kordset riiklikku päevamäära. Töövõimetoetust vähendamata oleks olnud töövõimetoetus novembri eest 617,10 eurot. Töötukassa ei vormista eraldi otsust makse vähendamise kohta.
6.Tallinna Halduskohus võttis 15.01.2025 määrusega menetlusse X-i kaebuse Eesti Töötukassa kohustamiseks maksma talle 2024. a novembri eest vähendatud töövõimetoetuse summa.
7.Kaebaja esitas 15.01.2025 avalduse, milles soovis täiendada kaebuse nõuet. Toetus ei vasta PS §-le 28. Varasema toetuse määramise aluseks oli tervisekahjustus, mille puhul rakendub RVastS § 8. Riik sisuliselt petab kaebajat. Kaebaja tulu peab säilima proportsioonis varasema sissetulekuga. Kaebajale pandi 2014. a-l diagnoos. Enne seda sai kaebaja ca 3000eurost sissetulekut. Riik peab proportsionaalsusest kinni pidama ja tagasiulatuvalt maksma hüvitist 3000 euro ulatuses ühe kuu kohta.
8.Tallinna Halduskohus jättis 24.01.2025 määrusega kaebuse muutmise taotluse käiguta. Kaebajal tuli kõrvaldada taotluse puudused 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal: a) esitada täpne kahjunõude summa, mille hüvitamist ta taotleb, ja ajavahemik, mille põhjal ta varalise kahju suurust arvestab; b) esitada Eesti Töötukassa otsuste kuupäevad ja numbrid, mille alusel talle on kahjunõudega hõlmatud ajal töövõimetoetus määratud; c) selgitada, kas ta on taotlenud töövõimetoetuse määramise otsuste tühistamist; kui ta seda teinud pole, siis põhjendada, miks; d) põhjendada, miks ta leiab, et talle makstav töövõimetoetus ei taga talle riigi abi PS-ga nõutud miinimumi ulatuses; samuti miks põhiseadusejärgse inimväärse miinimumi tagamiseks tulnuks talle maksta nimelt 3000 euro suurust igakuist toetust. Halduskohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.
9.Kaebaja esitas 27.01.2025 kaebuse täienduse. Kaebaja töötas 2013. a-l Norras, kus palgatulu oli ca 3000 eurot. 2014. a-l viidi ta seni teadmata põhjusel Võru haiglasse, kus teda piinati, ja hiljem Tartu psühhiaatriakliinikusse. Kaebajale määrati puue (diagnoos), mis ei lase tänaseni töötada teatud ametialadel. Kaebajal puudub võimalus vabalt valida töökohta. Tasudes töötukassa toetusest (670 eurot) iga kuu oma arved, ei jää elamiseks midagi. On tekkinud sotsiaalne tõrjutus. Kaebaja palub kohustada riiki maksma talle alates 2014. a juulist 3000 eurot kuus. Kui arvestada Eesti töötasuga, siis on nõutav summa 1500 eurot (neto) alates 2018. a juulist, mil kaebaja töötas ametlikult Eestis. Seda tuleks maksta tagasiulatuvalt. Töötukassa tuleks võtta vastutusele pettuse ja kaebaja vaesuses hoidmise eest.
10.Tallinna Halduskohus jättis 28.01.2025 määrusega kaebuse HKMS § 144 lg 1 alusel läbi vaatamata. Kaebaja on jätnud avalduse puudused kõrvaldamata. Kaebuse puudused takistavad selle läbivaatamist. Rahalise nõude suurus on jäetud määratlemata ning nõude aluseks olevad asjaolud selgitamata. Kohus ei saa asuda nõuet sisustama kaebaja asemel. Kohus selgitas kaebajale, et esitatud nõude rahuldamine eeldaks töövõimetoetuse 2(4)
3-24-3307 määramise aluseks olevate normide põhiseaduse vastaseks tunnistamist ja kohaldamata jätmist (HKMS § 158 lg 4). Praegusel juhul ei ole selleks alust. Kaebaja nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Kuna kaebus on eduväljavaadeteta, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale veelkord võimalust nõuet täpsustada. Ka ei ole põhjust määrata kaebajale perspektiivitu nõude esitamiseks riigi õigusabi (vt HKMS § 111 lgd 1 ja 2).
11.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (hiljem korduvalt täiendatud) halduskohtu 28.01.2025 määruse tühistamiseks. Kaebaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, kui töötukassa vähendas töövõimetoetust. Kaebaja põhjendas, miks kaebaja arvates riik on teda pikka aega petnud. Riigi kohustus on tagada töövõimetuse korral töötasuga proportsionaalne hüvitis. See tuleneb PS §-st 28. Kaebaja peab ära elama 70 euroga kuus.
12.X esitas 03.02.2025 kaebuse täienduse halduskohtu 24.01.2025 määruses toodud puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja tõi välja taotletava kahjunõude summa; ajavahemiku, mille eest ta hüvist nõuab; töötukassa otsuse; põhjendused, miks ta ei saanud töötukassa otsust vaidlustada ning miks ta leiab, et talle makstava töövõimetoetusega ei ole võimalik ära elada. Kaebuse täiendusele oli lisatud kaebajaga sõlmitud tööleping nr RE2019-16, Tartu Maakohtu 17.08.2018 määrus nr 2-17-11108, Tartu Maakohtu 16.04.2020 määrus nr 1-20-1867 ja Eesti Töötukassa 12.11.2020 otsus nr TVT/20/056074.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5, § 203 lg-d 1 ja 3), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
14.Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
15.Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata HKMS § 144 lg 1 alusel, leides, et kaebaja on jätnud avalduse puudused kõrvaldamata. Selle sätte järgi võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita kohtu nõutud tõendit, selgitust või vastust või kui kaebaja jätab kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata sellise menetlusdokumendis esineva puuduse, mille täitmata jätmine takistab asja läbivaatamist.
16.Kaebaja 15.01.2025 seisukohast (dtl 44) võis järeldada, et kaebaja ei soovinud sellise kohustamisnõude menetlemist, mille halduskohus oli võtnud 15.01.2025 määrusega menetlusse, vaid soovis esitada hüvitamisnõude (millele oli viidanud ka 06.01.2025 seisukohas). Samas märkis kaebaja kahjunõude kohta üksnes seda, et ta nõuab hüvitist 3000 euro ulatuses ühe kuu kohta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kahju tekitamise aja või ajavahemiku välja toomata jätmine ning ebapiisav faktiline põhjendus olid puudused, mille tõttu tuli jätta kaebuse muutmise avaldus käiguta. Nii üldisel kujul esitatud nõudele ei oleks vastustajal olnud võimalik sisuliselt vastata ning kaebust ajaliselt piiritlemata ei oleks saanud kontrollida kahjunõude tähtaegsust. Halduskohus jättis seega kaebuse 15.01.2025 avalduse 24.01.2025 määrusega õigesti käiguta ning andis kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks.
17.Kaebajal tuli puudused kõrvaldada 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohtute infosüsteemi andmetel on halduskohtu 24.01.2025 määrus kaebajale kätte toimetatud 27.01.2025 kl 16.40. Seega oli puuduste kõrvaldamise tähtaeg 06.02.2025. Asja materjalide 3(4)
3-24-3307 järgi esitas kaebaja kaebuse täiendusi 27.01.2025 ja 03.02.2025. Neist viimases kõrvaldas kaebaja halduskohtu 24.01.2025 määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud puudused ning esitas kohtu nõutud dokumendid.
18.Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus ekslikult, et kaebuse võis 28.01.2025 määrusega jätta läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja on jätnud avalduse puudused kõrvaldamata. Sellist järeldust ei saanud halduskohus teha ajal, mil kohtu poolt määratud puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei olnud saabunud. HKMS § 144 lg 1 sõnastusest ei tulene, et kaebust saab kõrvaldatavate puuduste korral jätta läbi vaatamata enne puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist. Vaatamata sellele, et kaebaja esitas 27.01.2025 esmase kaebuse täienduse, ei saanud kohus eeldada, et kaebaja ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul rohkem täiendusi, selgitusi või dokumente.
19.Eeltoodust tulenevalt ei olnud õige jätta kaebust läbi vaatamata HKMS § 144 lg 1 alusel. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 28.01.2025 määruse ja saadab asja tagasi halduskohtusse menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.