X kaebus Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsuse nr 284 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Kose vald, volitatud esindaja Janno Perv
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.12.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.12.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-3302 resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.12.2024 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
X on Kose vallas Krei külas asuvate Sillaotsa (katastritunnus 33701:002:0851) ja VäikeSillaotsa (33701:002:0495) kinnistute omanik.
2.X tütar pöördus 05.11.2024 Kose Vallavalitsuse poole, soovides infot, millistel tingimustel on võimalik Väike-Sillaotsa kinnistule ehitada üksikelamu. Vallavalitsus esitas 05.11.2024 vastuse, mille kohaselt kinnistul ehitusõigust pole. Kinnistu on hõlmatud rohekoridoriga, mis on kindlaks määratud Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsuse nr 284 alusel kehtestatud üldplaneeringuga (ÜP).
3.X esitas 05.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsus nr 284 osas, millega määrati Kose vallas Krei külas asuva
3-24-3302 Sillaotsa ja Väike-Sillaotsa kinnistud rohekoridori. Alternatiivselt taotleb kaebaja otsuse tühistamist osas, millega määrati kindlaks järgmised rohelise võrgustiku maa-ala kasutus- ja ehitustingimused: i) katastriüksuse suurus, millele saab ehitusõigust taotleda, peab olema vähemalt 2 hektarit; ii) naaberkinnistute õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 200 meetrit ning iii) õuemaa piiramine üle 0,4 hektari ei ole üldjuhul lubatud. Kaebaja palus lugeda kaebus tähtaegseks või alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg. Kaebuse kohaselt on ÜP-ga võetud kaebajalt ära ehitusõigus kaebajale kuuluval kinnisasjal. Vastustaja sai või pidi aru saama, et ÜP riivab oluliselt kaebaja omandiõigust, kuid kaebajat selle menetlusse ei kaasatud. Kaebajat ei teavitatud ka ÜP kehtestamisest. Kaebaja sai esmakordselt teada ÜP-ga talle kuuluvatele kinnistutele kehtestatud olulistest omandipõhiõiguse kitsendustest vastustaja 05.11.2024 vastusest kaebaja tütrele. Seetõttu tuleb nimetatud kirja käsitada vastustaja teavitusena ÜP kehtestamisest ning lugeda kaebus tähtaegseks. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel oli see, et vastustaja jättis kaebaja ÜP menetlusse kaasamata ega teavitanud teda ÜP kehtestamisest. Kaebetähtaja ennistamine ei riku ühegi kolmanda isiku õigusi ega õiguskindlust. Kaebaja vaidlustab ÜP-d üksnes enda kinnistute osas.
4.Tallinna Halduskohus võttis 09.12.2024 määrusega kaebuse menetlusse ja küsis vastustajalt seisukohta kaebuse tähtaegsuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta.
5.Kose vald leidis 19.12.2024 seisukohas, et kaebus ei ole tähtaegne ja kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja järgis ÜP menetluses planeerimisseaduse (PlanS) teavitamise nõudeid. Vallavalitsus teavitas kõiki huvitatud isikuid kümnel korral valla kodulehel avaldatud teadete abil. Teated avaldati ka maakonnalehes Harju Elu ja valla ajalehes Kose Teataja. Pärast ÜP kehtestamist anti sellest teada samade kanalite kaudu. Kose Teataja väljaanded saadetakse kõigile Kose valla elanikele postkasti. Vastustaja on teinud kõik endast oleneva, et huvitatud isikud saaksid ÜP menetlusest teada ja võimaluse arvamust avaldada. Kaebaja oli kuni 09.06.2023 sisse kirjutatud Tallinna ja elas seal. Kaebaja pole avaldanud kirjalikult soovi olla ÜP menetlusse kaasatud. Kaebaja seadis end ise olukorda, kus avalik info temani ei jõudnud. Ta ei osalenud ka ÜP avalikel aruteludel. Kaebaja põhjendused kaebetähtaja ennistamiseks on otsitud. Tegu pole põhjustega, mis ei oleks sõltunud kaebaja enda tegevusest ja tahtest.
6.Tallinna Halduskohus jättis 23.12.2024 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning lõpetas kohtuasja menetluse (resolutsiooni p 3). See, millised isikud tuleb kaasata ÜP koostamisse, on sätestatud PlanS §-s 76. Planeeritava maa-ala elanikud kaasatakse üldjuhul neid esindavate organisatsioonide kaudu. ÜP koostamisse võib lisaks kaasata isikud, kelle huve planeering võib puudutada (lg 2). Seda, millised isikud ÜP menetlusse individuaalselt kaasata, otsustab vald kaalutlusõiguse alusel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 1). Vastustaja ei eksinud talle antud kaalutlusruumi kohaldades, kui ei kaasanud kaebajat ÜP menetlusse individuaalselt. Mõlemad kaebaja kinnistud on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega. Kinnistute määramisega rohekoridori pole kaebaja omandiõigusele seatud kinnistute senist kasutust arvestades intensiivseid piiranguid. Kaebaja hiljem tekkinud soov muuta Väike-Sillaotsa kinnistu maakasutust ning rajada sinna elamu pole selline asjaolu, mida vastustaja oleks pidanud ÜP menetluses arvesse võtma. Kaebaja omandiõigust ei piiratud ÜP lahenduse kehtestamisega sellise intensiivsusega, et nõutav oleks olnud tema individuaalne kaasamine planeerimismenetlusse.
2(4)
3-24-3302 Kose valla ÜP kehtestati vallavolikogu 22.06.2021 otsusega. Kehtestamise otsuse järgi nähti ette, et otsus tuleb avaldada 30 päeva jooksul arvates selle tegemisest ajalehtedes Kose Teataja ja Harju Elu ning 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes. 05.12.2024, mil kaebaja kohtusse pöördus, oli tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg seega ammu möödas (HKMS § 46 lg 1). Kaebaja pole väitnud, et vastustaja oleks rikkunud PlanS-s ÜP menetlusest ja ÜP kehtestamisest avalikkuse teavitamise kohta sätestatud nõudeid, ning seda ei nähtu ka kohtule. Vastustaja on selgitanud, kuidas teavitamine toimus, ja esitanud selle kinnituseks tõendid (väljavõtted valla veebilehelt ning ajalehtedest Harju Elu ja Kose Teataja). Kaebaja pole ära näidanud mõjuvaid, temast endast sõltumatuid põhjuseid, mis oleks tal takistanud kaebust õigel ajal esitada (HKMS § 71 lg 1). Vald ei ole ÜP kehtestamise otsusest teavitamise nõudeid rikkunud. Oluline pole see, kas tähtaja ennistamine riivaks kolmandate isikute huve. Kui objektiivseid takistusi kaebust õigel ajal esitada ei esine, ei ole kaebetähtaja ennistamine võimalik. Seega tuleb lõpetada kohtuasja menetlus (HKMS § 124 lg 2).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 23.12.2024 määrus ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus tähtaegseks või alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsuse nr 284 tühistamiseks. PlanS § 76 lg 2 näeb ette, et üldplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada. Praegusel juhul on ÜP-ga võetud kaebajalt ära täielikult (täiendav) ehitusõigus temale kuuluvatel kinnisasjadel. Riigikohus on selgitanud, et kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu alusel võimalik kehtestada maaomanikele kitsendusi ka rohevõrgustikuga seonduvalt (nt 18.12.2024 otsus nr 3-21-1658). ÜP-ga on rohevõrgustiku alale lubatud uute ehitiste rajamine üksnes väga kitsatel ja omandiõigust selgelt piiravatel tingimustel (vt ÜP seletuskirja p 5.3). Tegemist on selgelt kaebaja omandiõigusele ÜP-ga seatud kitsendustega (PlanS § 75 lg 1 p 10). Seega on kohalikul omavalitsusel PlanS § 76 lgst 2 tulenevalt kohustus kaasata planeeringu koostamisse need isikud, kellele kuuluvate maaomandite suhtes on kitsendused ette nähtud. Kui kaebajale kuuluvad kinnistud määrati rohekoridoriga hõlmatuks, siis pidi vastustaja aru saama, et ÜP võib puudutada kaebaja kui omaniku õigusi. PlanS § 76 lg-t 2 tuleb sisustada analoogselt HMS § 11 lg 1 p-ga 3, mille kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kõnealuse sätte alusel tuleb menetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (nt Riigikohtu otsus nr 3-14-52416, p 13). Seejuures ei tulene ühestki õigusaktist, et isikute kaasamise ühe alusena võiks vastustaja asuda hindama maasihtotstarvet, s.o kohelda nt ebavõrdselt elamumaa sihtotstarbega kinnistute omanikke ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu omanikke. Ilma rohekoridori kitsendavate tingimusteta oleks kaebajal tema omandis olevale Väike-Sillaotsa kinnistule võimalik taotleda projekteerimistingimusi elamu rajamiseks. ÜP seletuskirja p 3.2.1 (dtl 33– 34) näeb ette ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ja selle alap 2 kohaselt saab ehitusõigust taotleda igale maakatastris ÜP kehtestamise hetkel registreeritud hoonestamata katastriüksusele, v.a rohelises võrgustikus. Seega sõltumata maaüksuse sihtotstarbest on kaebaja omandiõigust rohekoridori kavandamisel oluliselt kitsendatud. Kaebaja sai ÜP-ga talle kuuluvatele kinnistutele kehtestatud omandipõhiõiguse kitsendustest teada esmakordselt alles 05.11.2024, kui kaebaja tütar pöördus vastustaja poole, saamaks infot üksikelamu ehitusõiguse osas. Seega tuleb vastustaja 05.11.2024 kirja käsitada kui vastustaja teavitust ÜP kehtestamisest ning kaebus tuleb lugeda tähtaegseks või ennistada ÜP 3(4)
3-24-3302 kaebetähtaeg, sest vastustaja on kaebaja menetlusse kaasamata jätmisel rikkunud PlanS § 76 lg-t 2 ning § 91 lg 5 p-i 4.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 124 lg 3), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Halduskohus leidis õigesti, et Kose vald ei pidanud kaebajat individuaalselt ÜP menetlusse kaasama. Kohtupraktikas on leitud, et kinnistuomanike intensiivsem kaasamine on vajalik eelkõige juhtudel, kui planeering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise (vt Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-31-8-02, p 6; Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2024 otsus nr 3-22-2713, p 39). Halduskohus selgitas õigesti, et kuivõrd kaebaja kinnistute puhul on tegemist maatulundusmaaga, pole nende määramisega rohekoridori kaebaja omandiõigusele seatud intensiivseid piiranguid. Sellega ei ole muudetud kaebaja kinnistute senist maakasutust ega piiratud või ära võetud kinnistutel juba olemasolevat ehitusõigust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ei pidanud ÜP menetluses võtma arvesse asjaolu, et kaebajal võib kunagi hiljem tekkida soov muuta kinnistu maakasutust ning rajada sinna elamu. Kuivõrd vastustaja ei pidanud kaebajat individuaalselt ÜP menetlusse kaasama, ei ole ta rikkunud ka PlanS § 76 lgt 2 ega § 91 lg 5 p-i 4. Ühtlasi ei nähtu ka ringkonnakohtule, et vastustaja oleks rikkunud PlanS-s ÜP menetlusest ja ÜP kehtestamisest avalikkuse teavitamise kohta sätestatud nõudeid (vt PlanS 82 lg 5, § 91 lg 2). Seega oli kaebajal võimalik ÜP kehtestamisest teada saada kohalike ajalehtede, Ametlike Teadaannete ja vastustaja veebilehe kaudu juba 2021. a-l (vt ka Riigikohtu 19.12.2023 määrus nr 3-23-1915, p 14 teine lõik). Eelnevat arvestades ei ole 05.12.2024 esitatud tühistamiskaebus tähtaegne. Samuti ei esine alust kaebetähtaja ennistamiseks. Seega lõpetas halduskohus õigesti menetluse HKMS § 124 lg 2 alusel.
10.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 23.12.2024 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.
11.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kuigi praegusel juhul ei ole kaebajal enam võimalik esitada kaebust ÜP tühistamiseks, ei välista see tingimata võimalust saada oma kinnistule ehitusõigus. Põhjendatud juhul on võimalik üldplaneeringut muuta ka detailplaneeringuga (PlanS § 142), mille algatamist saab kaebaja taotleda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.