Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 04.02.2025, Tartu 3-24-2279 X.X.-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses Riigikohtu vastustega kaebaja pöördumistele Tartu Halduskohtu 04.12.2024. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE X.X. palub määruskaebuses anda talle advokaat riigi kulul. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja eeltoodud taotlust taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.
Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud suure hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on ka varasemalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas on X.X. esitanud kaebuse halduskohtule, ka määruskaebuse ja selles sisalduva riigi õigusabi taotluse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Ringkonnakohtu hinnangul ei vaja kaebaja käesolevas asjas õigusabi ning tema tegevus menetluslike otsustuste tegemisel (määruskaebuse esitamine, riigi õigusabi taotlemine) näitab, et ta saab enda esindamisega ise hakkama ka Viljandi Haiglas viibides. Kuigi kaebajale on kohaldatud psühhiaatrilist sundravi, ei takista see tal enda esindamist ja kohtuga suhtlemist. Riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesolevas haldusasjas esitas X.X. mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohtule ei nähtu, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus X.X.-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.