Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-22-2133 31. jaanuar 2025 Maria Lõbus Olga Wolfi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 29. septembri 2022. a otsuse nr 806471VF tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebajale määratud vanaduspension ümber arvutada või kaebaja 21. septembri 2022. a avaldus uuesti läbi vaadata Kaebaja – Olga Wolf Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Olga Wolfi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 3. märts 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
1.Olga Wolf (kaebaja) esitas 1. aprillil 2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA või vastustaja) avalduse vanaduspensioni määramiseks alates 1. maist 2022.
2.SKA 2. mai 2022. a otsusega nr 1 määrati kaebajale vanaduspension alates 30. aprillist 2022 eluaegselt. Otsuses on märgitud, et pension on määratud kooskõlas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu (edaspidi koostööleping) artikli 5 ja artikli 6 punktiga 1 ning riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-dega 7 ja 32. Otsuses on toodud, et Venemaal omandatud pensionistaaži 10 aastat 5 kuud 6 päeva ei ole arvesse võetud.
3.Kaebaja esitas 21. septembril 2022 SKA-le avalduse tema pensioni ümberkalkuleerimiseks. Kaebaja selgitas, et soovib, et Venemaal 1980.1991. aastatel omandatud tööstaaži eest maksaks talle pensioni Eesti Vabariik, ja ta ei taha selle aja eest pensioni saada Venemaalt.
4.SKA otsustas 29. septembri 2022. a otsusega nr 806471VF mitte arvutada ümber kaebajale määratud vanaduspensioni. Otsuses on märgitud, et SKA juhindus RPKS § 4 lõigetest 3 ja 5 ning § 28 lõikest 4, koostöölepingu artikli 6 punktist 1 ja artikli 8 punkti 1 alusel sõlmitud rakenduskokkuleppe artikli 5 punktist 1 ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 23 lõike 2 punktist 4 ja § 26 lõikest 2. Otsuses on selgitatud, et kaebaja on töötanud Venemaa Föderatsiooni territooriumil 3. septembrist 1980 kuni 8. veebruarini 1991. Kaebajale on määratud Venemaa Föderatsiooni poolt vanaduspension alates 31. jaanuarist 2013 koostöölepingu alusel. Kooskõlas koostöölepingu artikli 6 punktiga 1 makstakse seda Venemaa Föderatsiooni territooriumil omandatud pensionistaaži eest. Eesti Vabariigi poolt on koostöölepingu alusel kaebajale määratud vanaduspension Eesti territooriumil omandatud pensionistaaži eest alates 30. aprillist 2022. Puudub õiguslik alus kaebajale määratud pensioni ümberarvutamiseks.
5.Kaebaja esitas 8. oktoobril 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA tegevuse peale. Tallinna Halduskohus andis 15. novembri 2022. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusel üle Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus võttis 17. jaanuari 2024. a määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada SKA 29. septembri 2022. a otsus nr 806471VF ning kohustada vastustajat kaebajale määratud vanaduspensioni ümber arvutama või kaebaja 21. septembri 2022. a avaldust uuesti läbi vaatama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja selgitas, et on tekkinud probleemid koostöölepingu täitmisel, sest finantsilised arvestused pole Eesti ja Venemaa vahel võimalikud. Kaebaja ei ole kätte saanud Venemaa pensioni osa alates 2022. a juulist. Kaebaja on sündinud, elanud ja õppinud ainult Eestis ning ta on Eesti kodanik alates 1993. aastast. Ka Venemaal töötamise ajal elas ta Eestis. Kõik kulutused tegi kaebaja Eestis. Kaebaja võitles aktiivselt Eesti iseseisvuse eest. Kaebajal ei ole sugulasi ja tuttavaid Venemaal ning ta saab Venemaad külastada ainult viisa alusel. Eesti Välisministeerium ei soovita Venemaad külastada. Kaebaja on pärast pensionile jäämist jätkuvalt elanud Eestis ja töötanud Eesti kasuks. Kaebajale kinnitati 2013. aastal Sotsiaalkindlustusameti büroos Tallinnas, et kui kaebaja soovib tulevikus saada Eestis vanaduspensioni, saab Venemaa pensioni osa ümber kalkuleerida ja vormistada pensioni täies
3-22-2133 mahus nagu Eesti pensioni. Kaebajale vormistati Venemaa pension 2013. aastal Eesti Sotsiaalkindlustusameti kaudu, kaebaja ise Venemaa pensioniametile mingeid dokumente ei esitanud. Sellest lähtuvalt peab Eesti Sotsiaalkindlustusamet tagama kaebajale pensioni täies mahus, sh Venemaa osa. Kaebaja ei saa kaotada 10 aastat tööstaažist.
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. 2. oktoobril 2012 avaldas kaebaja soovi saada pensioni Vene Föderatsioonist koostöölepingu alusel. Kaebaja sai 31. jaanuaril 2013 55-aastaseks ja alates samast kuupäevast on talle määratud Vene Föderatsiooni poolt vanaduspension koostöölepingu alusel. Selleks ajaks ei olnud tal veel tekkinud õigustatust saada pensioni Eesti Vabariigist. Kaebaja on sündinud aastal 1958 ning vastavalt RPKS § 7 lõikele 11 tekkis tal õigus vanaduspensioni saamisele Eesti Vabariigilt 64 aasta 3 kuu vanuselt.
2.oktoobri 2012. a avaldusel on linnutatud muuhulgas järgmine info: „olen teadlik, et taotledes Vene Föderatsioonist Lepingu alusel pensioni, määratakse Eesti Vabariigist saadav pension kooskõlas Lepinguga“. Pensionitoimikus oleval avaldusel ei ole infot selle kohta, et isikul oleks õigus hiljem Vene Föderatsiooni pensionist loobuda ja saada pensioni ainult Eesti Vabariigist RPKSi alusel. Pensionitoimikust ei nähtu suhtlust isiku ja Sotsiaalkindlustusameti vahel, isiku pöördumisi või vastustaja vastuseid/selgitusi. Tulenevalt RPKS § 4 lõikest 5 ei määrata isikule, kellele on määratud pension välislepingu alusel, enam pensioni RPKSi alusel. St et pension määratakse sellisel juhul koostöölepingu alusel. Kaebaja kirjutab kaebuses, et ta ei ole saanud Venemaa pensioni osa alates 2022. a juulist. Koostöölepingu alusel Vene Föderatsiooni poolt makstav pension makstakse isikutele välja üks kord kvartalis. Septembris 2022 tavapärast väljamakset ei toimunud, kuid see toimus novembris 2022. Alates detsembrist 2022 on väljamaksed taas korrapäraselt toimunud, st et Venemaa pensioni osa jõuab kaebajani nagu varem.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
8.Vaidlus käib selle üle, kas Eesti riik on kohustatud kaebaja avalduse alusel üle võtma Venemaa Föderatsioonilt kaebajale vanaduspensioni maksmise kohustuse Venemaal töötatud aja eest ehk perioodi 3. september 1980 kuni 8. veebruar 1991 eest.
9.Venemaa Föderatsioon on kaebaja 1. oktoobri 2012. a taotluse ja koostöölepingu alusel määranud kaebajale alates 31. jaanuarist 2013 vanaduspensioni Venemaal töötatud aja eest (3. septembrist 1980 kuni 8. veebruarini 1991). Kaebaja 1. oktoobri 2012. a avaldusest nähtub, et ta on ise palunud talle määrata Venemaa Föderatsiooni poolt pensioni vastavalt koostöölepingule. Samuti on kaebaja avalduses kinnitanud, et on teadlik, et taotledes Venemaa Föderatsioonist koostöölepingu alusel pensioni, määratakse Eesti Vabariigist saadav pension kooskõlas koostöölepinguga. Venemaa Föderatsioonist pensioni taotlemise ajaks ei olnud kaebajal veel tekkinud õigust saada vanaduspensioni Eestist.
10.RPKS § 4 lõige 3 sätestab, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut. RPKS § 4 lõige 5 sätestab, et isikule, kellele on määratud pension välislepingu alusel, ei määrata lepingu kohaldamisalas olevat pensioni enam käesoleva seaduse alusel. RPKS § 28 lõige 4 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni.
3-22-2133
11.Kuna kaebajale on määratud Venemaal töötatud aja eest koostöölepingu, mis on välisleping, alusel vanaduspension Venemaa Föderatsiooni poolt, ei saa kaebaja nõuda, et talle hakkaks sama aja eest RPKS alusel vanaduspensioni maksma hoopis Eesti riik. Koostööleping ega RPKS ei näe kaebajale ette õigust loobuda talle kord juba Venemaa Föderatsiooni poolt määratud vanaduspensionist ja nõuda sama aja eest vanaduspensioni maksmist Eesti riigilt. Koostöölepingu artikli 6 lõige 1 sätestab, et kumbki lepingupool arvestab pensioni suuruse oma territooriumil omandatud pensionistaaži alusel vastavalt oma õigusaktidele. Sellest sättest tuleneb, et Venemaal omandatud staaži eest peab kaebajale vanaduspensioni maksma Venemaa Föderatsioon ning kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et Venemaal töötatud aja eest maksaks talle vanaduspensioni hoopis Eesti riik. Ka asjaolu, et kaebaja on Eesti kodanik ning Eestis sündinud, õppinud ja elanud (sh Eestis elanud Venemaal töötamise ajal), ei anna kaebajale õiguslikku alust nõuda Venemaal töötatud aja eest vanaduspensioni maksmist Eesti riigi poolt. Selleks ei anna õigust ka kulutuste tegemine Eestis, Eesti iseseisvuse eest võitlemine, Venemaal sugulaste ja tuttavate puudumine ning Venemaale reisimise raskendatus. Pensionistaaži omandamisel on oluline ainult töötamise koht, st kui kaebaja töötas Venemaal, arvestatakse see Venemaal omandatud pensionistaaži hulka ja koostöölepingu artikli 6 lõike 1 kohaselt on selle aja eest kaebajale vanaduspensioni maksmise kohustus Venemaa Föderatsioonil. Venemaa Föderatsioonilt pensioni saamiseks ei pea kaebaja käima Venemaal, vaid pensioni maksmine kaebajale toimub läbi Eesti pädeva asutuse (vt koostöölepingu rakenduskokkuleppe artikkel 7).
12.Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et 2013. aastal kinnitati talle Sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroos, et kui kaebaja soovib tulevikus saada Eestis vanaduspensioni, saab Venemaa pensioni osa ümber kalkuleerida ja vormistada pensioni täies mahus nagu Eesti pensioni. Kohus ei pea seda ka eluliselt usutavaks, sest juba pensioniavaldusel on märgitud, et taotledes Venemaa Föderatsioonist koostöölepingu alusel pensioni, määratakse Eesti Vabariigist saadav pension kooskõlas koostöölepinguga. See märge ei saanud märkamatuks jääda ka kaebaja pensioniküsimusega tegelevale ametnikule.
13.Koostöölepingu rakenduskokkuleppe artikli 7 kohaselt maksab Venemaa Föderatsioon Eestis elavatele inimestele pensioni kord kvartalis. Kaebaja selgitustest võib aru saada, et pensioni ümberarvestamise avalduse esitamise SKA-le 2022. a septembris ja kohtule kaebuse esitamise 2022. a oktoobris tingis asjaolu, et 2022. a kolmanda kvartali eest ei olnud kaebajale Venemaalt pensioni laekunud. SKA selgitas vastuses kaebusele, et 2022. a septembris Venemaa pensioni tavapärast väljamakset tõepoolest ei toimunud, kuid see toimus 2022. a novembris ning alates 2022. a detsembrist on väljamaksed taas korrapäraselt toimunud. Seega ei jäänud kaebajal 2022. a kolmanda kvartali eest Venemaalt pension saamata, vaid see saabus viivitusega ning sealt edasi on kaebaja regulaarselt Venemaalt pensioni saanud. Seega ei saa kaebaja Eesti riigilt pensioni nõudmist õigustada ka väitega, et talle ei laeku Venemaalt pensioni.
14.Eelnevast tulenevalt ei ole SKA 29. septembri 2022. a otsuse tühistamiseks alust ning kohus jätab kaebuse rahuldamata.
15.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1).
3-22-2133 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.