X kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 06.09.2023 menetluse lõpetamise teate nr 2.1.-1/23/376-2261- 1 ja 10.10.2023 vaideotsuse nr 2.1.-1/23/376-2261-1 tühistamiseks ja Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks vaadata kaebaja 21.04.2023 avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Andres Kudrjavtsev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga ja mitte avaldada kaebaja eraelu puudutavaid andmeid vastavalt kohtu 12.12.2024 määrusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.03.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.21.04.2023 esitas X kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) seoses tema isikuandmete avaldamisega Eesti Loomakaitse Liidu (ELL) Facebooki lehel. Kaebuse kohaselt avaldas ELL 19.04.2023 enda Facebook`i lehel postituse, kus avalikustas Xi nime, elukoha-aadressi ja pildi.
2.Kaebuse peale alustas AKI järelevalvemenetluse ning 06.09.2023 menetluse lõpetamise teatega nr 2.1.-1/23/376-2261-1 (dtl 19-24) lõpetas AKI järelevalvemenetluse.
3.05.10.2023 esitas X vaide AKI 06.09.2023 menetluse lõpetamise teatele nr 2.1.- 1/23/3762261-1, mis jäeti 10.10.2023 vaideotsusega nr 2.1.-3/23/1034-2570-2 (dtl 12-15) rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 08.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 06.09.2023 otsuse nr 2.1.1/23/376-2261-1 ja 10.10.2023 vaideotsuse nr 2.1.-3/23/1034-2570-2 tühistamiseks ja AKI kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi.
5.Tallinna Halduskohus võttis 14.11.2023 kohtumäärusega kaebuse menetlusse. 12.12.2024 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
6.1.AKI ei ole taganud menetluse lõpetamise teate ja vaideotsuse nõuetekohast kättetoimetamist. AKI ei kontrollinud, kas kaebaja sai teate ja vaideotsuse kätte. Kaebaja avastas need juhuslikult rämpsposti hulgast. Kaebajal ei jäänud seetõttu aega piisavalt oma seisukohti põhjendada.
6.2.Rikutud on kaebuse esitaja ärakuulamisõigust. Menetluse käigus ei antud talle võimalust esitada täiendavaid seisukohti ega määratud selleks tähtaegu. Kaebajat ei teavitatud ELL poolsete seisukohtade esitamisest, kaebajale ei tutvustatud vastavaid dokumente. Kaebajale ei ole võimaldatud tutvuda haldusmenetluse toimikuga.
6.3.AKI ei ole ELL-i faktiväiteid kontrollinud. Näiteks ei kontrollitud ELL väidet, et pöördutud on politsei ja PTA poole ja kas vastavad avaldused võeti menetlusse või mitte. Kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne kui selle kohta on jõustunud kohtuotsus. AKI toetas alusetust süüdistamist ja kaebaja õiguste rikkumist seoses delikaatsete isikuandmete ja valefaktiväidete avaldamisega rikkudes sellega kaebaja põhiõigusi.
6.4.Menetlus oli ebaproportsionaalselt pikk, 60 päeva lühikese ELL kirja analüüsimiseks ei olnud vajalik. Kaebajal oli ootus, et tema isikuandmete avaldamine lõpetataks võimalikult kiiresti. Menetleja ei olnud erapooletu ja esineb menetleja taandamise alus. Menetleja juhendas ELL andmete avaldamisel, mis ei ole AKI ülesanne. Selle tulemusel eemaldati kaebaja elukoha aadress ja fotod elukohast ja täiendati postitust 31.08.2023. AKI ülesanne ei ole andmete avaldajat toetada. Taandamise aluste esinemisest sai kaebaja teada alles menetlust lõpetavast teatisest, kuivõrd kaebajale ei antud vahepeal võimalust omapoolseid seisukohti avaldada. Otsus oli kaebajale üllatuslik. 03.08.2023 olid kõik andmed aga avalikult kättesaadavad – kaebaja nimi, elukoht, pildid sh kaebaja täisnimi ja kaebaja elukaaslase nimi, kes ei ole üldse koera omanik. Enne olid veel avaldatud ka laste andmed.
2(7)
6.5.Täitmata on IKS § 4 kohaldamise eeldused. AKI põhjendused ülekaaluka avaliku huvi osas on vastuolulised ja põhinevad kontrollimata faktiväidetel. Milles on vastav avalik ülekaalukas avalik huvi, ei ole selge. Kaebaja ei ole saanud kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Kaebaja reputatsioon on rikutud. Kaebaja suhtes algatati vaenuaktsioon ja omakohus. Rikutud on kõikide pereliikmete ohutus. Süüdistamine on toimunud ilma tõenditeta. Menetluse käigus ei lastud kaebuse esitajal tutvuda kõikide andmetega.
6.6.Loomadega seotud haigestumised ei ole alati silmaga tajutavad. Perelemmiku eest hoolitseti. Koer ei olnud alati ketis, vaid ainult siis kui pererahvast kodus ei olnud, sest muidu hüppas koer üle aia.
6.7.Kaebaja leiab, et tegemist võib olla kellegi isikliku kättemaksuga. Kaebaja leiab, et AKI menetlus ei ole läbi viidud nõuetekohaselt, menetlus oli pealiskaudne ja kallutatud.
6.8.Kaebaja ei nõustu ka vaideotsusega ega selles toodud seisukohtadega. Mis puudutab menetluse aega, siis kaebajale ei ole teada, milliseid kaebusi AKI sama pöördumise raames menetles, vastav väide on üllatuslik. Avalikku huvi ei ole endiselt põhjendatud. AKI on seejuures muutnud oma seisukohta ja leidnud, et piisab üksnes avaliku huvi olemasolust. Kaebaja delikaatsete isikuandmete jätkuv levitamine kahjustab ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi. Kaebaja andmed tuleb täielikult eemaldada. AKI ei ole teavitanud kaebajat, mis dokumente koguti, seega ei pidanud kaebaja ka taotlema eraldi toimikuga tutvumist, vaid kaebajat oleks tulnud AKI-l endal informeerida vastavate dokumentide olemasolust. Soovitused tsiviilkahju nõude esitamiseks pole asjakohased, kuna tegemist on delikaatsete isikuandmete avaldamise rikkumisega, milline kompetents on AKI pädevuses. Kaebaja taotleb kõikide isikuandmete täielikku eemaldamist tagamaks kaebaja ja tema pereliikmete turvalisus ja elukvaliteet.
6.9.ELL ei taganud hea ajakirjandustava nõudeid, kaebaja poolset seisukohta ei küsitud.
6.10.AKI soodustas oma tegevusetega ELL omavoli. Kaebaja nimi on jätkuvalt avalikult ELL poolt loodud postituses kättesaadav.
6.11.Kaebaja leiab, et nüüd kus uudishimu on ammendunud, oleks AKI pidanud keelama ELL kodulehel ja mujal portaalides (Delfi) avaldamast jätkuvalt kaebaja delikaatseid isikuandmeid.
6.12.Kaebaja esitas kohtule Y nõusolekul väärteoasjas nr xxxxxxx tehtud kohtulahendi kasutamiseks käesolevas haldusasjas. Eeltoodud tõenditega soovib kaebaja tõendada, et Eesti Loomakaitse Liidu väited faktiliste asjaolude kohta kaebaja suhtes on täiesti ebaõiged ning Andmekaitse Inspektsiooni tegevusetus ja tegevus kaebaja suhtes on jätkuvalt õigust riivav (siiani ebaõiged faktilised andmed kaebaja suhtes avaldatud veebis, sh kaebaja nimi ja kaebaja laste pildid. Kaebaja ei ole väärteoasjaga seotud). Tegemist on inimõiguste rikkumisega, millega on põhjustatud varaline kahju, mittevaralise kahju on pöördumatu. Eeltoodud tõenditest nähtub, et ELL süüdistused on ebaõiged, tõendamata, politsei on loobunud kaebaja suhtes menetlust läbi viimast. Kaebaja palub viivitamatult tagada kaebaja põhiõiguste kaitse.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja palub kohtul arvestada ka menetluse lõpetamise teates ja vaideotsuses toodut.
7.1.Kaebuses esinevad mõned ebaõiged faktiväited. Esiteks kaebaja märgib, et ELL ei ole täitnud AKI 21.07.2023 ettekirjutust. Teiseks, et vaideotsuses on AKI märkinud justkui on 3(7)
tuvastatud ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumine. Need faktiväited ei vasta tõele, AKI ei ole kõnesolevas asjas ettekirjutust teinud ning samuti ei ole AKI tuvastanud ka ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist (seda on ka vaideotsuses kirjutatud).
7.2.Kaebaja väidab, et ei vasta tõele, et ELL avaldatud postitusest on isikuandmed eemaldatud. Keegi ei olegi kunagi kaebajale väitnud, et kõik isikuandmed on postitusest eemaldatud. Menetluse lõpetamise teates on selgitatud, et järelevalvemenetluse käigus eemaldati ELL-i postitusest 31.08.2023 seisuga kaebaja elukoha-aadress ja pildid. Postituses on kaebaja nimi jätkuvalt avaldatud ning AKI on nõustunud ELL-iga, et vaidlusalune postitus ei riiva kaebaja privaatsust ülemääraselt. ELL Facebooki avalikul lehel on postitus muudetud kujul jätkuvalt alles ning selle sisu on näha ka ELL-i 31.08.2023 vastuses AKI-le.
7.3.Kaebaja heidab AKI-le ette, et AKI ei ole kaebajat teavitanud tõendite kogumisest enne järelevalvemenetluse lõpetamist. AKI viis järelevalvemenetluse läbi ja menetluse lõpetamise teates selgitas põhjalikult kaebajale, miks otsustati menetlus lõpetada. Haldusorganil ei ole kohustust kaebajat eraldi informeerida kõigist menetluse käigust tehtud toimingutest. Kaebajal oli igal ajal võimalik haldustoimikuga tutvuda. Järelevalvemenetluse käigus ega ka menetluse lõpetamise teate saamisel ei esitanud kaebaja taotlust toimikuga tutvumiseks. Toimikuga tutvumise taotluse esitas kaebaja esmakordselt 15.10.2023, mille järgselt kaebajale edastati toimik 17.10.2023.
7.4.Vaideotsuse p-s 2 on märgitud, et ühise järelepärimise raames lahendati kahte erinevat kaebust seoses ELL-iga. Kaebaja ei mõista, milliseid kaebusi AKI silmas peab. Selgitame, et teine kaebus on täiesti eraldiseisev järelevalvemenetlus ja ei puuduta kuidagi kaebajat. Seda, mis põhjusel esitati andmetöötlejale korraga ühine pöördumine kahes erinevas haldusasjas, oleme selgitanud kaebajale 17.10.2023 vastuses teabenõudele. Muus osas jääb AKI oma varasemalt menetluse lõpetamise teates ja vaideotsuses kujundatud seisukohtade juurde ning ei hakka neid täiendavalt üle kordama.
7.5.Kõike eelnevat arvesse võttes ning tuginedes vaidlustatud menetluse lõpetamise teates ja vaideotsuses väljendatule, on vastustaja seisukohal, et nii menetluse lõpetamise otsus kui ka vaideotsus on õiguspärased, kaalutlusvigadeta ja nende tühistamiseks puudub alus.
7.6.Kaebaja on tõendina lisanud koopiad 02.12.2023 avaldustest Eesti Loomakaitse Liidule (ELL) ja Delfi Meedia AS-ile. Avaldustest nähtuvalt soovib kaebaja, et ei avaldataks tema nime ja ühtegi temaga seotud fotot. Kaebaja märgib oma 02.12.2023 seisukohas, et jätkuvalt on avaldatud kaebaja ees- ja perekonnanimi ning ELL-i postituse alusel on andmeid edasi avaldatud Delfis. Vastustaja on IKS § 4 kohaldumise osas oma seisukohti menetluse lõpetamise teates juba väljendanud. Jääb arusaamatuks, mida kaebaja nende avaldustega tõendada soovib. Kaebaja poolt tõenditena lisatud 02.12.2023 avaldustel pole käesolevas haldusasjas tähtsust ja vastustaja palub kohtul jätta need tõendina arvestamata.
7.7.Kaebaja räägib läbivalt ekslikult enda ees- ja perekonnanimest kui delikaatsetest isikuandmetest. Andmesubjekti ees- ja perekonnanime puhul ei ole tegemist eriliigiliste ehk delikaatsete isikuandmetega (IKÜM art 9 lg 1).
7.8.Kaebaja on oma kaebuse täiendusele lisanud tõendina kokku 18 kuvatõmmist ja ühe video. Esitatud tõenditest nähtub, et kuvatõmmised on kõik tehtud vahetult peale esialgse postituse avaldamist aprillis 2023. Video ja valdav enamus kuvatõmmised ei sisalda isikuandmeid. Kaebaja argumentatsioonist nähtub läbivalt, et ta heidab AKI-le ette seda, et AKI ei sekkunud piisavalt kiiresti viisil, mis oleks ära hoidnud kahju põhjustamist kaebajale. Samuti märgib kaebaja, et täiendavate tõendite esitamisega mõtles ta tõendada isikuandmete ebaproportsionaalset avaldamist, millega on kaebajale juba kahju põhjustatud.
4(7)
Enamus esitatud kuvatõmmistelt nähtuvad ELL-i postituse alla postitatud kommentaarid, mis on pigem tõendiks tsiviilvaidluses juhul, kui kaebaja leiab, et teda on laimatud või solvatud ning ta soovib kahju hüvitamist. Vastustaja rõhutab veelkord, et täitevvõimu ülesanne ei ole lahendada kõiki isikutevahelisi tülisid. Seega palub vastustaja jätta kaebaja poolt esitatud tõendid arvestamata kuna neil pole haldusasjas tähtsust. Vaidlus puudub selles, et algses ELL-i postituses sisaldusid isikuandmed, mis kahjustasid kaebaja õigusi ülemääraselt. Vaidlus puudub ka selles, et ELL-i postituses on jätkuvalt avaldatud kaebaja ees- ja perekonnanimi. Kaebaja leiab, et tema täisnime avaldamine ELL-i postituses kahjustab teda ülemääraselt, ELL ja AKI sellega ei nõustu ning seda on menetluse lõpetamise teates piisavalt käsitletud.
7.9.17.12.2024 esitas kaebaja kohtule täiendava seisukoha ja tõendi (kohtulahend väärteoasjas). Vastustajale jääb arusamatuks, mida kaebaja esitatud kohtulahendiga tõendada soovib. Kaebaja ise märgib, et ei ole väärteoasjaga seotud. Käesolev vaidlus puudutab haldusmenetlust. Väärteoasjas on märgitud, et koera omanikuks oli Y, kes pani toime looma suhtes lubamatu teo. Sellise väite esitab kaebaja esmakordselt alles nüüd kohtumenetluse lõppstaadiumis. Kaebaja ei ole haldusmenetluses ega ka käimas olevas kohtumenetluses seni kordagi teatanud, et koer ei ole tema oma (erinevalt näiteks kaubikut kujutavast fotost, mille kohta ütles kaebaja kohe, et see kaubik kuulub elukaaslasele). Nii sekkumistaotluses kui ka vaides on kaebaja rääkinud koerast kui temale kuuluvast koerast. ELL-i Facebooki postituses nimetati koera omanikena Y ja Xi. Kaebuses kohtule nimetab kaebaja koera perelemmikuks. 05.10.2023 vaides märkis kaebaja samuti, et ELL avaldab lisaks tema nimele ka tema elukaaslase nime, kes ei ole koera omanik üldse (vaide lk 2, 3. lõike 2. lause). Täpselt sama on kinnitanud kaebaja ka oma kaebuses halduskohtule. Kaebaja esitatud tõend tõendab, et looma suhtes pandi toime lubamatu tegu (kuigi kaebaja on seda terve menetluse kestel eitanud ja nimetanud valeväiteks), mis täiendavalt kinnitab avaliku huvi olemasolu käesolevas juhtumis, sh isikute suhtes, kes on väärkohtlemise juhtumiga seotud (vt ka menetluse lõpetamise teate p-d 15-20). Vaatamata sellele, et väärteokorras sai karistada vaid Y, oli koera näol tegemist perelemmikuga, kelle hooldamisega olid seotud nii Y kui ka kaebaja. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud menetluse lõpetamise teadet (dtl 19-24) ja selle suhtes tehtud vaideotsust (dtl 12-15), asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud menetluse lõpetamise teade ja selle suhtes tehtud vaideotsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluksid tühistamisele. HKMS § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud menetluse lõpetamise teates (dtl 19-24) ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 12-15). Samuti nõustub kohus nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega.
5(7)
Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb samadel põhjustel kohustamisnõue. Kaebus tuleb seega tervikuna jätta rahuldamata.
rahuldamata
ka
9.Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida lühidalt järgmist. Kohtule nähtub, et kaebaja ei ole endiselt mõistnud kaebuse eseme piire. Nagu kohus ka juba menetlusse võtmise määruses selgitas, siis halduskohus ei saa kohustada ELL isikuandmete avaldamise lõpetamiseks, kuivõrd halduskohtu pädevuses ei ole eraõiguslike isikute vaheliste vaidluste lahendamine. Samuti ei saa kohus kohustada AKI-t, et viimane kohustaks ELL isikuandmete avaldamise lõpetamiseks. AKI on täiesti asjakohaselt kaebajal soovitanud pöörduda oma õiguste kaitseks vajadusel tsiviilkohtusse ning kaebaja kõik vastupidised väited on asjakohatud. Põhjendatud on AKI selgitus, et kõige tõhusamaks kaebaja õiguste kaitse viisiks on pöörduda vastava nõudega Harju Maakohtusse otse ELL vastu. AKI ülesanne ei ole lahendada tsiviilõiguslikke vaidlusi. AKI pädevuses on üksnes teostada järelevalvet ning AKIil on selles osas väga lai kaalutlusõigus. Seevastu maakohtus on kaebajal võimalik taotleda võlaõigusseaduse alusel enda isikuandmete eemaldamist, andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist ning vajadusel kahju hüvitamist. Lisaks on AKI kaebajale asjakohaselt selgitanud, et korrakaitseseaduse § 4 lg 2 kohaselt ei ole mitte kõigi isikutevaheliste tülide lahendamine täitevvõimu ülesanne. Järelevalveasutus täitevvõimuna peab sekkuma siis, kui seda nõuab avalik huvi. Antud juhul selline avalik huvi puudub. Antud juhul on AKI õiguspäraselt asunud seisukohale, et vastav järelevalvemenetlus tuleb lõpetada, kuivõrd menetluse käigus ELL korrigeeris vastavalt AKI poolt antud juhistele kaebaja isikuandmete avaldamist ning avalik huvi menetluse jätkamiseks puudub. Samas on andmete korrektseks avaldamiseks jätkuvalt olemas avalik huvi. Kaebaja ei ole kaebuses neid kahte erinevat avalikku huvi eristanud ja sellest tulenevalt on leidnud ekslikult, et AKI seisukohad on vastuolulised. Teiseks Andmekaitse Inspektsioon kohaldab konkreetset järelevalvemeedet kaalutlusõiguse alusel. Seega piirdub sisuline kohtulik kontroll hindamisega, kas Andmekaitse Inspektsioon on oma otsuste langetamisel kaalutlusreeglitest kinni pidanud. Ka Riigikohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-3-1-85-15 selgitanud, et: „Kolleegium on varasemas praktikas (vt nt 13. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; 23. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-3-129-13, p 17; 22. otsus nr 3-3-1-42-14, p 12) leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.“ Käesoleva juhul tuleb hinnata, kas isikuandmete töötlemine ajakirjanduslikel eesmärkidel on proportsionaalne isiku subjektiivsete õiguste riivega. Kohus nõustub AKI poolt avaldatud seisukohtadega, et antud juhul ei ole vastavat nõuet rikutud. AKI vastavad põhjendused esitanud menetluse lõpetamise teates ja vaideotsuses, milliseid seisukohti ei pea kohus vajalikuks korrata. Seega ei kontrolli kohus antud asja raames, kas ELL poolt avaldatud väited on õiged või mitte. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus ka vastavate tõendite hindamiseks. Lisaks kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise seisuga (HKMS § 158 lg 2). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kõik kaebaja poolt esitatud tõendid, mida ei olnud esiteks esitatud AKI-le järelevalvemenetluse taotluse lahendamise seisuga, kuivõrd AKI ei saanud nendega otsuse tegemisel arvestada. Samuti jätab kohus tähelepanuta kõik tõendid, 6(7)
mis puudutavad väidetavaid valeväiteid ELL poolt. Kokkuvõtvalt jätab kohus tähelepanuta tõendid dtl 146-157, 106-107 ja 111-133).
10.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.
11.Avaldatavas kohtulahendis tuleb vastavalt kohtu 12.12.2024 määrusele asendada kaebaja nimi tähemärgiga ja mitte avaldada kaebaja eraelu puudutavaid andmeid.