X-i kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 4. detsembri 2023. a ettekirjutuse nr 12-573-23/105-1 osaliseks tühistamiseks, ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks ja asendustäitmise tagajärgede kõrvaldamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja Kärt Aavel Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. märtsil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) soovis haldusorganile laekunud vihje tõttu teostada
16.novembril 2023 X-i (kaebaja) majapidamises kohapealset kontrolli, et tuvastada
3-24-582 loomakaitseseaduses (LoKS) sätestatud nõuete täitmine. Eelnimetatud kuupäeval ei olnud vastustaja ametnikel võimalik kontrolli kaebaja vastuseisu tõttu teostada ning selle kohta on
24.novembril 2024 vormistatud protokoll nr 08-306-23/083. PTA viis 17. novembril 2023 kaebaja majapidamises läbi kontrolli, mille tulemused fikseeriti 24. novembri 2023. a protokollis nr 12-573-23/105. PTA tegi kaebajale seoses loomade pidamise tingimustega ettekirjutuse tegemise hoiatuse ning andis kaebajale tähtaja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
2.PTA kohustas 4. detsembri 2023. a ettekirjutusega nr 12-573-23/105-1 kaebajat korrastama maja siseruumid kolme koera ja kolme kassi nõuetekohaseks pidamiseks vastavalt LoKS § 3 lg 2 p-le 3. Ettekirjutuse kohaselt on maja, kus loomi peetakse, vana ja lagunenud. Maja tubades on piiratud liikumisruum, kuna mööblipinnad ja põrand on täidetud hulgaliselt erinevate esemetega. Kontrollimise hetkel peeti ühte väikest koera ja suuremat kasvu valget koera eluhoone siseruumides, milles esinevad tingimused ei olnud loomade pidamiseks sobilikud. Ühte väiksemat koera peeti väljas ketis. PTA andis ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja kuni 31. detsembrini 2023. PTA hoiatas, et rakendab ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmist, mille kulud eeldatavas suuruses 1000 eurot jäävad kaebaja kanda.
3.PTA-s registreeriti 27. detsembril 2023 kaebaja eelnimetatud ettekirjutuse peale esitatud hiljem täiendatud vaie.
4.PTA viis 12. jaanuaril 2024 kaebaja majapidamises läbi järelkontrolli, mille kohta koostati
19.jaanuaril 2024 protokoll nr 12-573-24/004. PTA tuvastas, et haldusorgani 4. detsembri 2023. a ettekirjutus nr 12-573-23/105-1 on täitmata. Seetõttu otsustas PTA rakendada asendustäitmist, mille raames võeti kaebaja eluhoones ära kaks koera: väikest kasvu halli värvi koer nimega Leedi ning keskmist kasvu valget värvi koer nimega Donna. PTA koostas
12.jaanuaril 2024 kohapeal toimingu protokolli looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise kohta. PTA võõrandas 19. jaanuaril 2024 loomapidajast tulenevatel põhjustel Varjupaikade MTÜ-le kaks vaidlusalust koera ning koostas asendustäitmise toimingu protokolli nr 5-1/4.
5.PTA jättis 30. jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 1.5-5/11307-3 kaebaja 27. detsembri 2023. a vaide rahuldamata.
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 27. veebruaril 2024 hiljem täiendatud kaebuse PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutuse nr 12-573-23/105-1 tühistamiseks või haldusakti tühisuse tuvastamiseks ning PTA kohustamiseks tagastada kaebajale tema kaks koera.
7.PTA esitas 4. märtsil 2024 kohtule seisukoha, milles märgib, et Varjupaikade MTÜ teatel on üks koer 29. veebruaril 2024 võõrandatud kolmandale isikule.
8.PTA esitas kohtule 15. aprillil 2024 seisukoha, milles selgitab, et 12. aprilli 2024. a seisuga viibis koer Donna endiselt varjupaigas. Arvestades, et vaidlusaluse ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise tähtaeg on möödunud, kaebaja ei ole ettekirjutust täitnud ning PTA on ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu võtnud kaebajalt üle kahe koera nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse, võtnud loomad nende senisest asukohast ära ning võõrandanud nad Varjupaikade MTÜ-le, oli ettekirjutus kaotanud oma õigusliku mõju ning PTA tunnistas oma
12.aprilli 2024. a otsusega nr 1.2-17/159 ettekirjutuse edasiulatuvalt kehtetuks.
3-24-582
9.Kaebaja esitas 29. aprillil 2024 kohtule avalduse, milles täpsustab esitatud kaebust. Kaebaja palub kohustada PTA-d kõrvaldama vaidlusaluse ettekirjutusega tekitatud õigusvastased tagajärjed. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et heastamisnõue ei ole põhjendatud, palub kaebaja tuvastada PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutuse nr 12-57323/105-1 tühisus. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et heastamis- ja tuvastamisnõuded ei ole põhjendatud, palub kaebaja tühistada vaidlusaluse ettekirjutuse osas, milles PTA ei tunnistanud seda 12. aprilli 2024. a otsusega nr 1.2-17/159 kehtetuks. Ühtlasi esitas kaebaja täiendavad põhjendused.
10.Tartu Halduskohus võttis 29. mai 2024. a määrusega menetlusse X-i kaebuse PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutuse nr 12-573-23/105-1 osaliseks tühistamiseks, ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks ja asendustäitmise tagajärgede kõrvaldamiseks. Sama määrusega andis kohus vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
11.Vastustaja esitas 28. juunil 2024 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
12.Tartu Halduskohus otsustas 25. oktoobri 2024. a määrusega haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
13.Kaebaja esitas 13. detsembril 2024 kohtule täiendava seisukoha, millele PTA esitas omapoolsed vastuväited 10. jaanuaril 2025.
14.1.Kaebaja on oma loomade eest hästi hoolitsenud. Loomad on kiibistatud, hästi toidetud ning loomi on ravitud. Kaebaja tagas loomade heaolu ja neile sobiva elukeskkonna. Loomad tundsid end mugavalt ja turvaliselt. Kui selline elukeskkond sobib kaebajale endale, siis jääb arusaamatuks, miks ei peaks see sobima tema loomadele. Lubamatu on kaebajale ette heita tema vähest sissetulekut ja tagasihoidlikku elukorraldust. Kaebaja armastab oma loomi väga ja hoolitseb nende eest parimal võimalikul viisil. Vastustaja väidab, et kaebaja maja on ositi lagunenud, kuid ei andnud kaebajale sellise puuduse kõrvaldamiseks mõistlikku tähtaega. On ilmselge, et suurte ehitustööde tegemine 26 päeva jooksul on ebareaalne. Ettekirjutuse resolutsioon ei ole täidetav, kuivõrd sellest ei ole võimalik aru saada, mida oleks kaebaja pidanud tegema ja millisele elukvaliteedile oleksid tema eluruumid pidanud vastama. Ettekirjutusest ei ole võimalik üheselt aru saada, et selle allkirjastanud ametnikul on allkirjastamisõigus.
14.2.Vaidlusalusest ettekirjutusest ei nähtu, et kaebajale oleks selgitatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg-s 2 sätestatud õigust ning asendustäitmise viisi. Vastustaja ei ole kunagi kaebajale menetluse käigus andnud teada, et hakkab koeri edasi müüma või üle andma. Ettekirjutuse lõpus märgitud selgitust ei ole võimalik tõlgendada hoiatusena asendustäitmise ja sunniraha seaduse tähenduses. Oma sisult ei vasta see ATSS § 7 lg 1 nõuetele, nt ei ole märgitud adressaati ja sunnivahendit, puudub viide ettekirjutusele jne. ATSS § 7 lg 2 ei vabasta vastustajat ATSS § 7 lg 1 rangest järgimisest.
14.3.Kaebaja selgitas vastustajale 18. jaanuaril 2024, et korrastas oma toad ning et loomadel on toas liikumine kindlustatud. Vastustaja võttis kaebajalt loomad ära ja rakendas asendustäitmist, kontrollimata kaebaja eluaseme tegelikku olukorda. Asendustäitmise rakendamine on selgelt ebaproportsionaalne, arvestades ka kaebaja vanust, tervist ja tema loomadega tekkinud hingelist sidet. Vastustaja pole kaebajaga soovinud koostööd teha, s.o ei
3-24-582 ole võimaldanud mõistlikku tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, pole organiseerinud kaebajale abi nõuete täitmiseks ega teinud koostööd kohaliku omavalitsusega, et aidata kaebajal vastustaja nõudeid täita. Kaebajalt on koerad ära võetud ja edasi võõrandatud õigusvastaselt. Kuna tegemist on õigusvastaste tehingutega, siis ei ole toimunud asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg 3 kohast heauskset omandamist. Koerad kuuluvad kaebajale ning keegi ei ole tema omandiõigust vaidlustanud. Kaebajale ei antud protokolli loomade äravõtmise ja äraviimise kohta. Vastustaja ei ole järginud ka haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid, ettekirjutus on tühine.
15.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
15.1.Kaebaja on rikkunud LoKS § 3 lg 2 p 3 nõuet, mille kohaselt peab loomapidaja võimaldama loomale vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust. Eelnimetatud regulatsiooni täpsustab LoKS § 52 lg 2 ja põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määruse nr 76 „Lemmiklooma pidamise nõuded“ (määrus nr 76) § 3. Vastustaja tuvastas 17. novembri 2023. a kontrollis, et koer Donna osas oli ruumi katus varisemisohtlik ja võis loomale peale langeda ning ruumi põrandal olid esemed, mis võisid loomale vigastusi tekitad. Koera liikumine oli sellistes tingimustes piiratud. Koer Leedi pidamise ruumis tuvastati mööblile ja põrandale kuhjatud esemete koerale peale langemise ohu kahtlus. Koeral ei olnud võimalik ruumis vabalt liikuda. Amortiseerunud ja osaliselt katuseta ehitis, samuti kõikvõimalikke asju täis kuhjatud ruum ei ole loomade pidamiseks sobilik. Esinenud tingimused seadsid ohtu koerte heaolu ja tervise. Loomade kiibistatus, ravimine ning toitmine ei oma mingit puutumust LoKS § 3 lg 2 p-s 3 nimetatud nõudega. Sõltumata looma stressi esinemisest või puudumisest on õigustamatu hoida loomi neile sobimatutes ning potentsiaalselt ohtlikes tingimustes. Loomakaitseorganisatsioonid tõid 2023. a kaebajale kaks uut korralikku ja soojustatud kuuti ning kaebajal oli ka vanem, kuid parandatud ja soojustatud kuut, mida ta oleks saanud koerte pidamiseks kasutada, kuid ei teinud seda.
15.2.Kaebajal oli võimalik ettekirjutust täita ning ettekirjutusega pandud kohustus ei olnud liiga abstraktne. Vastustaja ei saa kaebajale ette kirjutada konkreetseid üksikuid tegevusi. Nii
24.novembri 2024. a protokollides nr 08-306-23/083 ja 12-573-23/105 kui ka vaidlusaluses ettekirjutuses esitatud selgituste põhjal pidi kaebajale olema arusaadav, millistes aspektides loomade pidamise tingimused nõuetele mittevastavaks loeti. Kaebajal oli võimalik ise otsustada, milliseid ruume korrastada, kuhu loomad paigutada jne. Oluline oli saavutada olukord, kus loomadele oleks tagatud nende heaolu seisukohalt puhas, ohutu ja sobiv keskkond. Isegi kui kaebaja ei mõistnud, mida temalt oodatakse, siis ei saanud ta jätta ettekirjutust täitmata, vaid oleks pidanud vajadusel pöörduma vastustaja poole selgituste saamiseks. Võttes arvesse kaebajale pandud kohustuse sisu, ei olnud ettekirjutuse täitmise tähtaeg ebamõistlik. PTA arvestas mh kaebaja selgitusi selle kohta, et koera Donna ei saa pidada õues.
15.3.Ettekirjutuses sisaldus sunnivahendi rakendamise hoiatus ning ettekirjutus sisaldab osas, mis puudutab seda hoiatust, ATSS § 7 lg-s 1 toodud andmeid. Ettekirjutuses on selgelt viidatud asendustäitmisele kui sunnivahendi liigile. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas saab puududa viide ettekirjutusele, kui hoiatus kaasnes ettekirjutusega, mis on kooskõlas ATSS § 7 lg-ga 2. Ettekirjutuses on toodud kaebajale pandud kohustus ning kaebajat on hoiatatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmise rakendamise eest. Puudub ka mistahes alus kahelda ettekirjutuse allkirjastanud isiku allkirjastamisõiguses.
15.4.Vastustaja tuvastas 12. jaanuari 2024. a järelevalvetoimingu tulemusena, et ettekirjutus ei olnud nõuetekohaselt täidetud ning loomapidamiskohas puudusid jätkuvalt tingimused kahe koera nõuetekohaseks pidamiseks. Kaebaja soov omada lemmikloomi ja seltsilisi ei õigusta koerte pidamist sobimatutes tingimustes. Kuna kaebajale tehtud ettekirjutus ei olnud täidetud,
3-24-582 otsustati rakendada loomapidaja suhtes asendustäitmist LoKS § 64 lg-te 1 ja 2 alusel, mille raames võeti kaebaja eluhoonest ära kaks koera, keda hoiti sobimatutes tingimustes. Loomad toimetati vastavalt LoKS § 64 lg-le 3 nende tervisele ja heaolule vastavatesse tingimustesse. Loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustus võeti üle üksnes nende kahe koera osas, keda peeti sobimatutes ja ohtlikes ruumides või ehitistes. Ühe õues peetava koera ning kasside pidamise tingimused loeti rahuldavaks ning nimetatud loomi ei ole kaebajalt ära võetud. Kuigi loomade äravõtmine riivas intensiivselt kaebaja omandiõigust, tuleb arvestada, et koerad ei ole tavalised asjad, vaid nad on valu tundvad elusolendid. Kaebajale anti 12. jaanuaril 2024 kohapeal kätte protokoll looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise toimingu kohta. 12. jaanuari 2024. a järelkontrolli kajastav 19. jaanuari 2024. a protokoll nr 12-573-24/004 on kaebajale paberkandjal edastatud 19. jaanuaril 2024. Kaebaja väited selle kohta, et ta teatas vastustajale 18. jaanuaril 2024 ruumide korrastamisest ja loomadele liikumisvõimaluste kindlustamisest, on asjakohatud. Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise tähtaeg saabus 31. detsembril 2023.
15.5.Vastustajal ei olnud võimalik rakendada muid leebemaid meetmeid. Vastustaja on andnud kaebajale piisavalt aega ja mitmeid võimalusi, et loomade nõuetekohane pidamine tagada, kuid kaebaja ei olnud 12. jaanuariks 2024 loomade pidamistingimusi märkimisväärselt parandanud. Loomade pidamiseks kasutatavate ruumide sobimatust on lisaks 17. novembri 2023. a ja 12. jaanuari 2024. a kontrollkäikudele tuvastatud ka varasematel, nt 31. mail 2023 toimunud kontrollkäigul. Vastustaja järelevalveametnikud on korduvalt tuvastanud, et loomi ei peeta sobilikes tingimustes ning kaebaja ei ole olukorda pika perioodi vältel parandanud. Kaebaja ei ole ettekirjutuse tegemise järgselt pöördunud vastustaja poole tähtaja pikendamiseks, alternatiivsete loomade heaolu tagamiseks vajalike tegevuste pakkumiseks vms. Vajaduse korral oleks vastustajal olnud võimalik nii ettekirjutuse täitmise tähtaega muuta kui ka lükata sunnivahendi rakendamine edasi. Vastustajale ei ole teada asjaolud, mis oleksid objektiivselt takistanud kaebajal ettekirjutust tähtaegselt täita.
15.6.Vastustajale on inimlikult mõistetav, et kaebajalt loomade pidamiskohustuse ülevõtmine ning sellele järgnenud loomade võõrandamine on olnud kaebajale emotsionaalseks raske. Ka ei kahtle vastustaja selles, et kaebaja oma loomi armastab. Nimetatud asjaolud, samuti ka vanus või tervislik seisund, ei saa aga olla aluseks erisuste tegemiseks loomakaitseseadusest tulenevate nõuete täitmisel või riikliku järelevalve teostamisel. Samuti ei saa erandite tegemise aluseks olla asjaolu, et seni pole koertega midagi juhtunud. Ka paljasõnalised väited sellest, et koerad tundsid ennast õnnelikult, turvaliselt, mugavalt, hästi ja koduselt ega olnud stressis, ei saa vabandada loomakaitseseaduse nõuete rikkumisi. Vastustaja ei ole andnud hinnanguid kaebaja varandusliku seisu vms kohta, vaid hinnanud üksnes loomapidamisnõuete täitmist.
KOHTU SEISUKOHT
16.Vaidluse all on, kas PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutus nr 12-573-23/105-1 on tühine ja osas, milles PTA ei tunnistanud seda 12. aprilli 2024. a otsusega nr 1.2-17/159 kehtetuks (s.o haldusakti andmisest alates), õigusvastane ning kas PTA rakendas kaebaja suhtes vaidlusaluse ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu asendustäitmist õiguspäraselt. Kohus käsitleb esmalt X-i kaebust PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutust nr 12-573-23/105-1 (I) ning seejärel asendustäitmise rakendamist puudutavas osas (II). Viimaks lahendab kohus kaebuse ning jaotab menetluskulud (III). I
3-24-582
17.Vastustaja heidab vaidlusaluses ettekirjutuses kaebajale ette LoKS § 3 lg 2 p-s 3 sätestatud nõude täitmata jätmist, mis andis vastustaja hinnangul õiguse teha kaebajale ettekirjutuse ja hoiatada teda vajadusel haldussunnivahendite kohaldamise eest (korrakaitseseaduse § 28 lg-d 1 ja 2). LoKS § 3 lg 2 p 3 kohaselt peab loomapidaja võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust. Kuna vaidlusaluste koerte näol on tegemist lemmikloomadega LoKS § 2 lg 3 tähenduses, siis täpsustab eelnimetatud regulatsiooni LoKS § 5 2 lg 2, mis sätestab, et lemmiklooma pidamise ruum või ehitis ning tema pidamiseks kasutatavad vahendid ja seadmed peavad olema loomale ohutud ja kergesti puhastatavad. Lisaks rakendub määruse nr 76 § 3, mille esimese lause järgi tuleb lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise põrand ja põhi hoida puhtana.
18.PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutuse nr 12-573-23/105-1 kohaselt peeti kaebaja vanas ja lagunenud majas kolme koera ja kolme kassi. Katus oli katkine, osa majast oli katusega katmata ning tubades oli piiratud liikumisruum. Kontrollimise hetkel peeti ühte väikest koera ja suuremat kasvu valget koera eluhoone siseruumides, milles esinevad tingimused ei olnud loomade pidamiseks sobilikud. Ka hoone teised ruumid ei olnud loomade pidamiseks sobilikud (dtl-d 11-13). Ettekirjutuse aluseks on kaebaja majapidamises 17. novembril 2023 läbi viidud kontroll, mille tulemused on fikseeritud 24. novembri 2023. a protokollis nr 12573-23/105 (dtl-d 43-46). Vaidlusaluses ettekirjutuses ja sellele aluseks olnud protokollis esitatud väiteid kinnitab vastustaja 17. novembril 2023 tehtud videosalvestis (dtl 47). Videosalvestiselt nähtub, et kaebaja majapidamises olevad hooned on osaliselt lagunenud, sh siseruumid, kus kaebaja loomi pidas. Siseruumid ei paku piisavat kaitset ilmastikutingimuste eest. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et siseruumi, kus peeti koera Donna, põrandale oli sadanud lund. Kuigi nimetatud siseruumis oli olemas kuut, siis ei saa kohus videosalvestiselt nähtuva põhjal välistada hoone varisemisohtlikkust. Samuti olid siseruumide põrandad ja mööblipind täidetud suure hulga erinevate esemetega, mis ei olnud sinna paigutatud korrapärasel viisil, sh oli seal prügi, lagunenud telliskive jne. Loomade liikumine oli olulises ulatuses piiratud. Ruumis, kus paiknes koer Leedi, ei olnud videosalvestiselt nähtuvat asjade paigutust arvestades välistatud ka oht, et esemed koera peale langevad. Asjaolu, et kaebaja pidas selliseid tingimusi endale elamiseks sobivaks, ei oma asjas tähtsust. Tegemist on kaebaja subjektiivse hinnanguga, mis kohtule esitatud tõendeid arvestades ei kinnita kaebaja majapidamise tegelikku vastavust loomapidamise nõuetele. Samuti ei ole määrava tähendusega see, et loomad olid kaebaja väitel kiibistatud, toidetud, saanud vajadusel käia loomaarsti juures, tundsid end oma elukeskkonnas hästi ja turvaliselt, neil oli kaebajaga kiindumussuhe jne. Eeltoodu ei tähenda, et kaebaja võinuks lemmikloomade pidamisel jätta täitmata LoKS § 3 lg 2 p-s 3 sätestatud nõude ning täita loomapidamise nõudeid üksnes valikuliselt. Kaebaja loomade pidamise tingimused seadsid loomade heaolu ja tervise ohtu, mistõttu oli ettekirjutuse tegemine õigustatud.
19.PTA kohustas 4. detsembri 2023. a ettekirjutusega nr 12-573-23/105-1 kaebajat korrastama maja siseruumid kolme koera ja kolme kassi nõuetekohaseks pidamiseks. Kohtu hinnangul on ettekirjutuse resolutsioon HMS § 55 lg 1 tähenduses selge ja üheselt mõistetav. PTA ettekirjutusest nähtuvad asetatava kohustuse tekkimise eeldused ning nende sisu ja ulatus, kaebajal oli mõistlik võimalus ettekirjutust täita ning ettekirjutust ei saa pidada õigusvastaselt abstraktseks. Ettekirjutuse sisu väljaselgitamisel oli lisaks resolutiivosale võimalik arvestada ettekirjutuse põhjendusi ning faktilist konteksti. Ettekirjutusega võidi jätta kaebajale valik erinevate abinõude vahel, määratledes olukorra, mis tuleb ettekirjutuse täitmisega saavutada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2018. a otsus asjas nr 3-15443, p-d 12 ja 13). Vastustaja ei kohustanud kaebajat teostama suuremahulisi ehitustöid ega kirjutanud kaebajale ette konkreetseid tegevusi, vaid andis kaebajale õigesti võimaluse ruumid
3-24-582 enda äranägemise järgi loomade nõuetekohaseks pidamiseks korrastada. Kaebajale oli teada, mis loomade pidamise tingimusi PTA lubamatuteks pidas ning oleks selle järgi saanud oma majapidamises ümberkorraldusi teha. Kaebajal oli võimalik siseruumid ära koristada, vähendada seal olevate esemete hulka ning tagada sellega loomadele vajalik liikumisruum. Kaebajal oli võimalik loomi ümber paigutada, nt paigutada nad ruumidesse, mis olid korrastatud ja kus on vajalik kaitse ilmastikutingimuste vastu, või kasutada loomade pidamiseks väljas olevaid kuute, mis PTA hinnangul olid loomade pidamiseks kohased. Kaebaja oleks ettekirjutuse resolutsiooni saanud täita ilma märkimisväärsete täiendavate kulutuste kandmiseta. Samuti oleks kaebaja saanud paluda vastustajalt ettekirjutuse nõuetekohase täitmise kohta täiendavaid selgitusi, kui ta tõepoolest ei mõistnud, mis tema majapidamises ebakohast oli.
20.Kohus nõustub vastustajaga, et puudub alus kahelda PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutuse nr 12-573-23/105-1 allkirjastanud isiku allkirjastamisõiguses. Kaebaja on esitanud selles osas üksnes üldsõnalise väite ega ole seda põhistanud. Kohus kontrollis täiendavalt isiku allkirjastamisõigust ning tuvastas, et ettekirjutuse on allkirjastanud PTA lõuna regiooni peaspetsialist, kellel on õigus viia läbi loomakaitseseaduse nõuete täitmisega seonduvalt järelevalvetoiminguid ja allkirjastada oma pädevuse piires dokumente (LoKS § 60 lg 1; maaeluministri 18. augusti 2020. a määrus nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 21 lg 1; PTA lõuna regiooni peaspetsialisti ametijuhend, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga kättesaadav internetileheküljel https://pta.agri.ee/ametist-uudised-jakontaktid/kontakt/koik-kontaktandmed).
21.Kaebaja leiab, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine ning viitab HMS § 63 lg 2 p-le 5. Nimetatud normi kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Seega peab haldusakti tühisuse tuvastamiseks olema kohustuse ebaselgus nii suur, et haldusakti ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktikas rõhutatud tühisuse aluse ilmselguse nõue. Õiguskindluse põhimõtte alusel võivad isikud usaldada haldusaktide kehtivust ja oma tegevuses neile tugineda. Üksnes olulised ja ilmselged puudused haldusaktis tingivad selle tühisuse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. novembri 2020. a otsus asjas nr 3-18-1725, p 16 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Vaidlusaluses haldusaktis ei ole selliseid tõsiseid puuduseid, mis tingiks selle täitmise võimatuse ja seeläbi selle tühisuse (vt otsuse p-d 18-19). Haldusakti tühisust ei tingi ka kaebaja väited ettekirjutuses puuduolevate selgituste kohta seoses sunnivahendi rakendamise menetlusega. Ettekirjutus sisaldab nõuetekohast sunnivahendi rakendamise hoiatust (vt täpsemalt käesoleva kohtuotsuse p 24). Kaebajal oli võimalik ATS § 8 lg-t 2 aluseks võttes esitada taotlus sunnivahendi rakendamise edasilükkamiseks ja uute tähtaegade määramiseks, kuid ta ei teinud seda. Kaebaja ei pöördunud ettekirjutuse tegemise järgselt PTA poole tähtaja pikendamiseks, alternatiivsete loomade heaolu tagamiseks vajalike tegevuste pakkumiseks vms, mille järgselt oleks vastustajal olnud võimalik ettekirjutuse täitmise tähtaega muuta või lükata sunnivahendi rakendamine edasi. Kohus nõustub vastustajaga, et ettekirjutuse täitmise raskustest haldusorgani teavitamine on eelkõige ettekirjutuse adressaadi ülesanne.
22.Eeltoodust tulenevalt ei ole PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutus nr 12-573-23/105-1 tühine ega vaidlustatud osas õigusvastane. II
23.Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse
3-24-582 õiguspärasusele (HMS § 60, ATSS § 8 lg-d 1 ja 3). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-19-2051, p 10; 22. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 16).
24.Vaidlusalune ettekirjutus oli sundtäitmise ajal kehtiv ning selles ei esinenud tühisuse aluseid (ATSS § 8 lg 1). Samuti ei tuvasta kohus sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). Vastustaja on teinud kaebajale PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutuses nr 12-573-23/105-1 vastavalt ATSS § 7 lg-le 1 enne sunnivahendi rakendamist kirjaliku hoiatuse (dtl 12). Kuivõrd hoiatus kaasnes vaidlusaluse ettekirjutusega, mis on ATSS § 7 lg 2 kohaselt lubatav, siis on üheselt arusaadav, millise ettekirjutuse täitmist taotletakse, mistõttu ei ole kaebaja etteheide eraldiseisva viite puudumisele põhjendatud. Hoiatusest selgub vastavalt ATSS § 7 lg 1 p-le 4 sunnivahend, mida ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse, kuivõrd PTA on selgitanud, et ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendab vastustaja asendustäitmist, täites ettekirjutuse ise või korraldades selle täitmise kolmanda isiku poolt. Kuna ettekirjutuse eesmärgiks on loomadele nõuetekohaste pidamistingimuste tagamine, siis pidi kaebaja mõistma, et kui kaebaja ise vastavaid tingimusi ei taga, siis peab loomade heaolu tagama ja vastavad kohustused üle võtma vastustaja. Samuti on vaidlusaluses ettekirjutuses, milles hoiatus sisaldub, märgitud nõuetekohaselt järgnev teave: kaebaja ees- ja perekonnanimi ning aadress; kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita, s.o 31. detsember 2023; hoiatuse teinud haldusorgani nimetus; hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri; hoiatuse koostamise kuupäev (ATSS § 7 lg 1 p-d 1, 3, 5-7). Vastavalt ATSS § 7 lg-le 3 võimaldas hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikult täitmiseks antud tähtaeg, s.o 31. detsember 2023, kaebajal kohustust täita. Kaebajal jäi ettekirjutuse täitmiseks üle kolme nädala, mida ei saa pidada ebapiisavaks. Kaebajal oli selle aja jooksul mõistlik võimalus oma majapidamist korrastada ja loomade nõuetekohane pidamine tagada. PTA ei kohustanud kaebajat teostama ehitustöid ning ettekirjutuse täitmiseks piisanuks, kui kaebaja oleks ruumid mõistlikul määral koristanud, paigutanud loomad õues olevatesse kuutidesse või ilmastikutingimustele vastavasse ruumi jne (vt ka käesoleva kohtuotsuse p 19). Asendustäitmise rakendamise hoiatuses on märgitud ka asendustäitmise kulude eeldatav suurus, s.o 1000 eurot (ATSS § 7 lg 6).
25.Vastustaja viis 12. jaanuaril 2024 kaebaja majapidamises läbi järelkontrolli PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutuse nr 12-573-23/105-1 täitmise kontrollimiseks, mille tulemused fikseeriti 19. jaanuari 2024. a protokollis nr 12-573-24/004 (dtl-d 59-61). PTA tuvastas, et vaidlusalune ettekirjutus on täitmata, kuna kaebaja eluruumides valitsevad tingimused ei olnud võrreldes 17. novembril 2023 teostatud kontrolliga märkimisväärselt muutunud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, olles tutvunud kaebaja majapidamises 12. jaanuaril 2024 tehtud fotodega (dtl-d 65-68). Ruumide põrandatel ja mööblipindadel oli jätkuvalt palju erinevaid esemeid ning loomade liikumisruum oli seetõttu piiratud. Koer Donna viibis endiselt ruumis, mis ei kaitsnud ilmastikutingimuste eest, kuivõrd ruumi põrand oli kaetud lumega. Seega ei olnud kaebaja vastavalt ettekirjutusele oma maja siseruume korrastanud. Kohtu hinnangul ei saa selliseid tingimusi pidada loomade pidamiseks kohaseks, kuna need seavad loomade heaolu ja tervise olulisel määral ohtu.
26.Kuna kaebaja ei olnud PTA 4. detsembri 2023. a ettekirjutust nr 12-573-23/105-1 tähtaegselt täitnud, siis oli 12. jaanuaril 2024 asendustäitmise korras loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine, kahe koera kaebaja majapidamisest eemaldamine, nende tervisele ja heaolule vastavatesse tingimustesse toimetamine ja hiljem Varjupaikade MTÜ-le võõrandamine põhjendatud (ATSS § 11 lg 1; LoKS § 64 lg-d 1-3 ja 6, § 64 2 lg 2).
3-24-582 Asjaolu, et kaebaja väitel oli ta 18. jaanuariks 2024 loomadele kohased tingimused taganud, ei ole määrava tähendusega, kuivõrd ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli juba 31. detsember 2023 ning ka 12. jaanuaril 2024, s.o 12 päeva pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, ei olnud kaebaja ettekirjutust veel täitnud. Vastustaja tegevust ei saa pidada ebaproportsionaalseks, arvestades kaebaja majapidamise ebakohaseid tingimusi ja asjaolu, et kaebajal oli piisav võimalus neid tingimusi parandada, kuid ta ei teinud seda. Kohus ei arva, et kaebaja oma loomadest ei hooli või et ta soovis neid halvasti kohelda ning mõistab, et tal oli loomadega oluline side, kuid ta ei astunud piisavaid samme loomade heaolu parandamiseks, kuigi talle on selleks antud piisavalt aega ja võimalusi. Lisaks 16. ja 17. novembri 2023. a ning 12. jaanuari 2024. a kontrollkäikudele on kaebaja majapidamises toimunud kontrollkäik ka 31. mail 2023, mille tulemused fikseeriti 6. juuli 2023. a protokollis nr 08-306-23/049 (dtl-d 71-74). Juba eelnimetatud protokollis selgitati kaebajale, et tema majapidamise seisukord ei ole loomade pidamiseks kohane ning et tal tuleb tagada loomadele sobivad tingimused. Samuti tegi PTA kaebajale 11. juulil 2023 ettekirjutuse nr 08-30623/049-1, milles mh kohustas tagama loomadele sobiv mikrokliima ning ruum või ehitis (dtl-d 75-79). PTA ametnik on teinud kaebajale ettepaneku koerte arvu vähendada ning kohtus kohaliku omavalitsuse ametnikega, et kaebaja probleemidele lahendus leida (dtl-d 72-73). Vastustaja on mitmeid kordi juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et ta peab oma majapidamises ümberkorraldusi tegema, kuid kaebaja ei ole seda piisaval määral teinud. Seega ei saa asuda seisukohale, et vastustaja pole soovinud kaebajaga koostööd teha. Kaebaja ei saa eeldada, et vastustaja kaebaja eest loomadele vajalikud tingimused tagab või et annab kaebajale selleks määramatult kaua aega. Kui kaebaja soovib loomi pidada, siis tuleb tal endal kindlustada loomade heaolu ja neile sobivad tingimused. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et vastustaja ei võtnud kaebajalt 12. jaanuaril 2024 ära kõiki loomi, vaid ainult kaks koera, kelle tingimusi peeti niivõrd ebakohaseks, et nende kaebaja majapidamisse jätmine polnud võimalik. Loomade äravõtmine riivas intensiivselt kaebaja õigusi, kuid loomade heaolu tagamine kaalub selle riive üle.
27.PTA on õigusaktidele vastavalt koostanud 12. jaanuaril 2024 looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise toimingu protokolli (dtl-d 62-64) ja 19. jaanuaril 2024 asendustäitmise toimingu protokolli nr 5-1/14 loomade Varjupaikade MTÜ-le võõrandamise kohta (dtl 70) (ATSS § 13 lg-d 1 ja 2, LoKS § 64 lg 7, § 64 2 lg 3). Kuivõrd kaebaja viibis 12. jaanuari 2024. a kontrollkäigu ajal, mil kaebajalt asendustäitmise raames loomad ära võeti, oma majapidamises, siis ei pea kohus usutavaks, et kaebajale vastupidiselt vastustaja kinnitusele asendustäitmise rakendamise protokolli kohapeal ei antud ning et ta vastustaja toimingutest teadlik ei olnud. Kohus märgib täiendavalt, et AÕS § 95 lg 3 kohast heauskset omandamist ei toimu üksnes siis, kui PTA võtab isikult loomad ära ja võõrandab nad õigusvastaselt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2023. a määrus asjas nr 3-21-2399, p 13; 20. oktoobri 2023. a määrus asjas nr 3-23-2063, p 10). Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga, kuivõrd vastustaja tegevus on olnud õiguspärane.
28.Eeltoodust tulenevalt oli kaebaja suhtes asendustäitmise rakendamine õiguspärane ning puudub alus vastustaja kohustamiseks kõrvaldada asendustäitmise tagajärjed. III
29.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i kaebuse tervikuna rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
3-24-582
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.