Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagama kaebajale kambris tahvelarvuti laadimise võimalus ning vangla 13.12.2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/266-2 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Siim Grossberg (edaspidi ka kaebaja) esitas 14.10.2024 Tartu Vanglale pöördumised (registreeritud nr-tega 6-24/24/4470-1 ja 2-3/24/2455-1), milles taotleb teises üksuses paiknevate tahvelarvutite kasutamist ning kambrisse tahvelarvuti laadija andmist. Kaebaja leiab, et tahvelarvuti laadija kambrisse väljastamine on põhjendatud juhtudel, kui isiku vajadus tahvli kasutamisel on suurem kui tahvelarvuti aku vastupidavusvõime.
1.1.Tartu Vangla jättis 02.11.2024. a otsusega nr 6-24/24/4470-2 taotluse rahuldamata. Kinnipeetavatele on olenemata paiknemisest tagatud võimalus tahvelarvutite kasutamiseks ning nende töökõlbmatuks muutumisel need asendatakse või saadetakse remonti. Esitatud taotlus ja pöördumiste suur arv, mida kaebaja on esitanud vanglale läbi vangiportaali, viitab asjaolule, et kaebaja saab olenemata paiknemisest kasutada piisaval määral tahvelarvutit. Tartu Vangla direktori 16.09.2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) punkt 7.1.2 keelab kinnipeetavatele juhtmed, kaablid, paelad ja muud sarnased esemed või eseme, mis neid elemente sisaldavad. Analoogne keeld tuleneb ka vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p-st 1. Seetõttu on tahvelarvutite laadijate väljastamine kinnipeetavatele keelatud.
1.2.S. Grossberg esitas 14.11.2024 vaide vangla otsusele. Vangla otsus on õigusvastane ja selle põhjendused ei ole kaebaja hinnangul asjakohased. Kaebaja vajab tahvelarvutit
3-24-3399 igapäevaselt, et tegeleda kohtudokumentidega tutvumisega ja nendele vastamisega. Kaebaja jõuab enda asjadega tegeletud, kui ta saab tahvelarvutit kasutada terve päeva, aga selleks on vaja arvutit ka vahepeal laadida. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 annab kaebajale õiguse pöörduda kohtusse, aga kui kaebaja õigust tahvelarvuti kasutamisel piiratakse, siis tähtaja ületus tähendab, et ta kaotab kaebeõiguse ja kaebuse tähtaegasid ei ennistata põhjendusel, et tal sai tahvelarvuti aku tühjaks. Riigiasutuste poole pöördumise õiguse tagab
PS § 46.
1.3.Tartu Vangla jättis 13.12.2024. a otsusega nr 1-11/24/266-2 vaide rahuldamata. Kodukorra p 7.1.2 ja VSkE § 641 p 1 keelavad otseselt erinevate seda tüüpi esemete lubamise kinnipeetavale kambrisse, k. a tahvelarvuti laadimiseks vanglas kasutatavad juhtmed ning adapterist koosnevad laadijad. Seega ei saa nõustuda kaebaja hinnanguga, et vangla sellekohane põhjendus on asjakohatu. Kuna VSkE § 641 p-s 1 nimetatu puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega ning sisekorraeeskirjas on näitena kasutatud juhtmetele analoogseid esemeid, siis saab lugeda tahvelarvutite laadijad tulenevalt nende osaks olevast juhtmest keelatuks lisaks kodukorra punktile 7.1.2 ka VSkE § 64 1 p-st 1 tulenevalt. Kaebaja subjektiivne arvamus mingi eseme vajalikkuse kohta temale ei muuda eset vanglas vähem keelatuks ega neid keelavaid õigusnorme asjakohatuteks. Vangla otsus on tehtud kehtiva õiguse alusel ning sellega kooskõlas. Vastav keeld on imperatiivne. Lisaks ei ole VSkE § 52 2 lg 1 kohaselt kinnipeetavatel elektrooniliste pöördumiste esitamise õigus vältimatult tagatud, mis tähendab, et vanglateenistusele on jäetud kaalutlusõigus, kas ja mis määral võimaldada kinnipeetavatele sellel eesmärgil tahvelarvutite kasutamist. Kinnipeetavatel on endiselt säilinud võimalus vangla või teiste asutuste poole pöördumiseks kirjalikult.
2.S. Grossberg esitas 17.12.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks. Tahvelarvuti kasutamise keelamine/piiramine kambris laadimise võimaluse puudumise läbi riivab oluliselt kaebaja põhiõigusi. Kaebaja hinnangul alandavad kinnipidamistingimused kogumis tema inimväärikust. Kaebaja on seisukohal, et tema taotlus kambris tahvelarvuti laadimiseks tuleb rahuldada. Kaebaja vajab tahvelarvutit igapäevaselt, et tegeleda kohtudokumentidega tutvumisega ja nendele vastamisega ning lisaks on kaebajal vaja tegeleda vanglale pöördumiste esitamise ja neile vastamistega. Kaebaja vajab selleks tahvelarvutit terve päev, kuid selleks on vaja ka võimalust samal ajal tahvelarvutit laadida. Kaebaja on tahvelarvutist igapäevaselt sõltuv ja selle kasutamise mistahes piiramine piirab kaebaja põhiõigusi, mistõttu on tahvelarvuti laadija omamine kambris vajalik. Kaebaja leiab, et tahvelarvuti laadija kambrisse mitteandmisega piiratakse tema PS §-dest 15, 45 ja 46 tulenevaid põhiõigusi. Kaebaja leiab, et vanglal on kohustus tagada kaebajale tahvelarvuti kasutamine talle vajamineval määral. Kaebaja põhilised kaebused tahvelarvuti kasutamise takistamisel on, et tahvelarvuti aku tühjenemisel pannakse arvuti laadima, kuid tagasi seda üldjuhul ei tooda, kaebaja juba saab tahvelarvuti tühja akuga, tahvelarvutid on hõivatud ja tahvelarvuti kasutamist piiratakse kahele tunnile. Kaebaja mõlemal käel on närvikahjustus ja seetõttu võtab tal tahvelarvutis asjaajamine kauem aega. Kaebaja soovib kasutada tahvelarvutit igapäevaselt, et koostada kohtudokumente ja muid dokumente enda kaebeõiguse realiseerimiseks. Kaebaja on vastustajale korduvalt teatanud, et ta ei saa käsikirjalisi pöördumisi koostada, kuna kaebaja kätel esineb närvikahjustus. Tahvelarvuti kasutamise piiramine takistab kaebajal pöördumiste esitamist ja seetõttu ka vastuste saamist. Kaebaja selline põhiõiguste riive on inimväärikust alandav ja tekitab stressi. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja palub anda talle riigi õigusabi korras esindaja. Kaebaja ei suuda ennast ise esindada kuna tema esitatud kaebuste hulk on suur ja tal on raske adekvaatselt materjalides orienteeruda.
KOHTU SEISUKOHT
3-24-3399
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja pöördus kohtusse, kuna ta ei nõustu Tartu Vangla vaideotsusega nr 1-11/24/266-2 ning leiab, et tema taotlus kambris tahvelarvuti laadija saamiseks tuleb rahuldada. Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist väljastama talle kambrisse tahvelarvuti laadija ning HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel Tartu Vangla 13.12.2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/266-2 tühistamist. Kuigi kaebaja kirjeldab kohtule esitatud kaebuses ka talle põhjustatud kannatusi ja toob välja kinnipidamistingimustega inimväärikuse alandamise, siis ei ilmne kohtule, et kaebaja nõuaks talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Samuti ei ole kaebaja taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist kohtueelses menetluses 14.11.2024 vanglale esitatud vaides. Kaebaja ei ole eraldiseisvat nõuet kahju hüvitamiseks esitanud. Kaebuse eesmärgiks on vangla tegevuse vaidlustamine seonduvalt kaebajale tahvelarvuti laadija kambrisse mitteandmisega.
4.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.
5.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kaebaja ei saa tahvelarvutit enda kambris laadida, vaid see viiakse ametniku poolt laadima, ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja ei ole märkinud, et ta ei saa üldse tahvelarvutit kasutada, vaid, et selle aku tühjaks saamisel viib ametnik selle laadima. Kohtule teadaolevalt on kaebaja kogenud menetlusosaline ja on saanud enne tahvelarvutite kasutusele võtmist nii kohtule kui ka vanglale edukalt pöördumisi esitada kirjalikult. Kirjalikult pöördumiste esitamise võimalus on säilinud kaebajal ka ajal, mil vanglas on kasutusel tahvelarvutid. Seega ei pea kaebaja enda pöördumisi kohtule ja/või vanglale igal juhul esitama tahvelarvuti kaudu. Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja kohtusse esitatud pöördumiste arv on suur, millest saab järeldada, et kaebaja on saanud piisaval määral kasutada tahvelarvutit ja pöördumiste esitamist ei ole seni takistanud tahvelarvuti kambris laadimise võimaluse puudumine. Seega, kambris tahvelarvuti laadimise võimaluse puudumine ei saa põhjustada kaebajale selliseid ülemääraseid ebamugavusi, mis saaksid talle tuua kaasa intensiivseid kannatusi.
6.Kodukorra punkt 7.1.2 keelab kinnipeetavale juhtmed, kaablid, paelad ja muud sarnased esemed või esemed, mis neid elemente sisaldavad. Analoogne keeld tuleneb VSkE § 64 1 p-st
1.Eeltoodud õigusnormidest tulenevalt on kaebajale tahvelarvuti laadija kambrisse andmine välistatud. Tahvelarvuti andmine ametnikule laadimiseks ei saa kohtu hinnangul ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi riivata. Kaebajale on tagatud tahvelarvuti kasutamise võimalus, küll aga soovib kaebaja tahvelarvutit kasutada pikemalt ja seda teha terve päeva vältel. Kohus nõustub vanglaga selles, et kaebaja subjektiivne arvamus temale tahvelarvuti kasutamise vajalikkuse kohta ei muuda eset (praegusel juhul tahvelarvuti laadijat) vähemkeelatuks ega seda keelavaid õigusnorme asjakohatuteks. Lisaks, VSkE § 522 lg 1 kohaselt ei ole kinnipeetavatele elektrooniliste pöördumiste esitamise õigus vältimatult tagatud, mis tähendab, et vanglateenistusele on jäetud kaalutlusõigus, kas ja millisel määral võimaldada kinnipeetavatele sellel eesmärgil tahvelarvutite kasutamist. Kaebusest nähtub, et kaebajale on tahvelarvuti kasutamise võimalus olnud piisavalt tagatud ka ilma, et kaebaja saaks tahvelarvutit kambris laadida. Eelnevat arvestades ei saa Tartu Vangla 02.11.2024. a otsust nr 6-24/24/4470- 2 ja 13.12.2024. a vaideotsust nr 1-11/24/266-2 õigusvastasteks pidada. Seega peab kohus väga vähe tõenäoliseks, et kaebaja saavutab vastavate seaduses sätestatud keeldude põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise, kehtestatud keelu tühistamise või endale erandi tegemise alusel, et kaebaja vajab tahvelarvuti kasutamise
3-24-3399 võimalust terve päeva vältel, kuna tal on palju kohtuasju ning haldusmenetlusi vanglaga. Sellest tulenevalt on vähetõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks.
7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
8.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Riigi õigusabi
10.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
10.1.Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Üksnes 2024. aastal on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule 91 kaebust. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kaebaja väljendatud raskused ei ole sellised, mis õigustaksid riigi õigusabi andmist. Asjaolu, et kaebajal on kohtus suur hulk kaebuseid ning ta ei suuda iseseisvalt neid adekvaatselt hallata, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile. On kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda.
10.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S. Grossbergi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.