lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3374/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 31.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3374/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1096
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

RESOLUTSIOON

3-24-3374 31.01.2025 Reelika Kitsing Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 2500 euro ulatuses seoses vangiportaali süsteemis tehtud muudatustega

1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu vabastamiseks läbi vaatamata.

tasumisest

3.Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord

Muud selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks Tartu Vanglale.

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik Siim Grossberg esitas 14.12.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses vangiportaali süsteemis tehtud muudatusega (s.o funktsioonide lõika, kopeeri ja kleebi kasutamise piiramine) ning nõuab eeltoodud muudatusega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 2500 euro ulatuses. Kaebaja põhjendab, et ta ei saa maksimaalselt kasutada enda kaebeõigust. Peale muudatuste tegemise on pöördumiste esitamine oluliselt raskendatud, sest kaebajal on paremal käel närvikahjustus, mille tõttu on kõnealuse funktsiooni kasutamine hädavajalik. Kaebaja arvates tuleks funktsioon koheselt taastada. Kaebaja viitab väärikuse alandamisele. Kaebuse kohaselt esitas S. Grossberg 09.10.2024 Tartu Vanglale kahjunõude ja selle lisa nr 2-24/2-2/10426 ja nr 224/2-2/10432. Kaebaja sõnul ei ole kahjunõuet tähtaegselt lahendatud. Kaebaja on kaebuses esitanud ka riigilõivust vabastamise taotluse. Samuti on kaebaja kaebuses esitanud riigi õigusabi taotluse. Kaebaja põhjendab, et ta ei suuda ta ennast ise esindada, sest tema kaebuste hulk on niivõrd suur ja tal on raske materjalides orienteeruda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla esitas 30.01.2025 vastusena kohtunõudele S. Grossbergi kahjunõudega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid, sh kahjunõude lahenduse. Samuti selgitas vangla, et esmasel kontrollimisel vanglale teadaolevalt rohkem samasisulisi pöördumisi või vaideid ei ole, aga arvestades kaebaja pöördumiste suurt hulka, ei saa vangla välistada, et mõni pöördumine sellist infot sisaldas. Aastal 2024 on S. Grossberg esitanud vanglale umbes 550

3-24-3374 pöördumist. Vangla on seisukohal, et HKMS § 59 lg 1 ja § 58 koostoimes saab kaebaja ise esitada täpsemad viited, mille järgi vangla saaks teha dokumendi otsingu ja nende olemasolul siis dokumendid kohtule edastada.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et S. Grossbergi kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sätte näol on tegemist diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul täidetud.
4.Kohus leiab, et vaidlusalune vanglale ette heidetav tegevus ei saa põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiksid tema õiguste intensiivse riive ja kaebaja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise. Kohtule Tartu Vangla poolt esitatud 20.12.2024. a vastusest kahjunõudele nähtub, et kõnealune funktsiooni muudatus mõjutab üksnes kinnipeetavate poolt tahvelarvutis vangiportaali kaudu vanglale esitatavaid pöördumisi ehk pöördumiste esitamist vanglale justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 522 lg 1 p 2 tähenduses. See ei mõjuta kinnipeetavate pöördumisi teistele asutustele ja isikutele väljaspool vanglat, sh ei ole piirangut kohtutele menetlusdokumentide esitamisel e-toimiku vahendusel. Seega ei too vangiportaalis tehtavad muudatused kaasa kaebaja põhiseadusest tulenevate õiguste (sh kaebepõhiõiguse) pöördumatut või nende õiguste põhiolemust olulisel määral kahjustavat riivet. Kaebajale ei ole tehtud võimatuks elektroonilises vormis pöördumiste esitamist. Üldjuhul ei pea kinnipeetav oma õiguste kaitseks esitama pöördumistes varasematest pöördumistest, kohtulahenditest või õigusaktidest kopeeritud pikemaid tekste. Kinnipeetaval on oma õiguste kaitseks eeskätt oluline anda pöördumises ülevaade probleemi faktilistest asjaoludest ning kui ta soovib viidata konkreetsele kohtulahendile või õigusaktidele, siis piisab ka lühikesest viitest. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema väidetav terviseprobleem ei võimaldaks tal taolisi lühemaid pöördumisi üldse esitada. Samuti ei välista muudatus kinnipeetavate võimalust pöörduda vangla poole kirjalikult paberkandjal, nagu see toimus enne tahvelarvutite kasutusele võtmist (vangistusseaduse § 1 1 lg 4). Arvestades eeltoodut ning ka asjaolusid, et juba kaebaja üksi on 2024. aastal Tartu Vanglale esitanud ca 550 pöördumist ning samuti teeb kaebaja ise oma kaebuses etteheiteid nendele pöördumistele vastamise tähtaja ületamise osas, siis ei näe kohus vangla halduskoormuse kontrolli all hoidmiseks tehtud muudatustes õigusvastasust.
5.Kaebaja on kaebuses esitanud selgesõnaliselt üksnes hüvitamisnõude, kuid kaebuse sisust võib välja lugeda, et kaebaja soovib ka vaidlusaluse funktsiooni taastamist. Kohus ei suuna siiski kaebajat kohustamisnõude esitamisele, kuna ka selle nõude osas esinevad eeltoodud põhjendustel HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud kaebuse tagastamise alused.
6.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.

3-24-3374

8.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovib saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt RÕS § 4 lg 3 p-le 5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
9.Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise halduskohtumenetluses osalema. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud iseseisvalt halduskohtule kaebuse ja vanglale kahjunõude. Nagu kaebaja ka ise välja tõi, siis ei ole ta halduskohtumenetluses kogenematu ning on ka varasemalt suutnud kohtule iseseisvalt kaebusi, sh määruskaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, ei tingi kohtu hinnangul seda, et kaebaja ei oleks ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, õigusnormid ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Lisaks tagastab kohus käesoleva määrusega kaebuse tervikuna, olles seisukohal, et kaebaja õiguste riive on vähene ja kaebuse rahuldamise väljavaade puudub. Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium